Aprilli lõpus alustab Valgamaa Partnerluskogu koolitusega „Kogukonnatooted ja –teenused kui väljakutse ja võimalus MTÜ-le“.
Toimumiskuupäevadeks on 26. Aprill, 6.mai ja 12. Mai.
Koolituskavasse mahuvad järgmised teemad:
Teisipäev, 26. aprill
Kogukonnatooted ja –teenused – mis need on?
– Millised on võimalused omatuluteenimiseks mittetulundus-ühendustel? MTÜ tooted ja teenused – mis need on?
– Milline kasutegur on nendel MTÜ-dele?
– Mida see endaga kaasa toob organisatsiooni asjaajamises?
– Isiklike ja organisatsiooni ressursside kaardistamine.
Lektor: Eha Paas
Reede, 6. mai
Äriplaani koostamine kogukonnatoodete ja –teenuste pakkumiseks.
– Kuidas kujundada sobivaid tooteid ja teenuseid?
– Ideede genereerimine
– Äriplaan ja finantsprognoosimine – kuidas neid teha?
Lektor: Margit Kool Loe edasi: Valgamaal tuleb koolitus kogukonna eestvedajatele
Silt: kultuur
Tartu tantsuklubis tuleb pidu karmoškadega
Järgmises Tartu tantsuklubis saavad kokku Lõuna-Eesti karmoškamängijad. Karmoškadel musitseerivad Asso Int, Daniel Kütt, Elina Keerpalu, Henrik Hinrikus, Kati Raun, Margus Priks, Maria Leping, Ruti Kirikmäe, Siim Reedo, Toomas Oks, Toomas Valk ja Ülo Saaremõts. Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.
Pidu toimub 13. aprillil kella 20:00-st kuni südaööni Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11). Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00–24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 13. aprillil, 27. aprillil, 11. mail, 25. mail, 14. septembril, 28. septembril, 12. oktoobril, 26. oktoobril, 9. novembril, 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.
Erandiks on suvekuud (juuni, juuli ja august), mil tantsuklubisid ei toimu.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.
Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com
Juunis toimub Võnnus Kaera-Jaani võistutantsimine
Võnnu Kultuurimajal on heameel kutsuda kokku tantsurühmi üle Eesti, et meil kaerajaan ikka edasi kestaks.
Osalejad: võistutantsimine on mõeldud kõikidele rühmaliikidele: lasterühmad, memmed, neiud, naised, segarühmad, meesrühmad
Repertuaar: kohustuslik tants on kaerajaan. Kaerajaan võib olla folkloorne, stiliseeritud või rahvatantsu töötlus.
Rühmadel valmistada ette 2 oma rühmaliigi tantsu. Kuna on tantsupidude aasta, siis võimalusel valige üks tants väljaspool koolinoorte- ja naistetantsupeo repertuaari.
Saatemuusika: vabalt valitav.
Toimumisaeg ja koht: 4. juunil 2011.a. Lääniste linnamäel. Algusega kell 15.00
Väga vihmase ilma korral võidakse Võistu-Tantsimine üle viia Võnnu kultuurimajja.
Loe edasi: Juunis toimub Võnnus Kaera-Jaani võistutantsimine
Tänavuse Oskar Lutsu huumoriauhinna pälvis Ott Sepp
Oskar Lutsu huumoripreemia tänavune laureaat on näitleja ja lavastaja Ott Sepp.
Stipendium anti pidulikult kätte täna, 3. aprillil Palamuse rahvamajas. Auhinnaga tunnustab Palamuse rahvas neid, kes on eelmise aasta jooksul kõige rohkem rahvast naerutanud. Preemia saaja valitakse rahva pakutud kandidaatide hulgast.
Eelmisel aastal sai huumoripreemia näitleja Tõnu Aav, 2007. aastal pälvis preemia Urvastest pärit luuletaja Contra (Margus Konnula).
Ott Sepp lahkus Palamuselt 50 000 krooni ja ahjuroobiga
Näitleja ja stsenarist Ott Sepp sai täna Palamuse rahvamajas pidulikult kätte Oskar Lutsu huumoripreemia (50 000 krooni), mis on 1987. aastal asutatud naljaauhinna rekordsumma. Mitmetest kingitustest meeldis Sepale eriti ahjuroop, mille andis üle Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.
Ott Sepale Oskar Lutsu huumoripreemia üle andnud Palamuse vallavanem Urmas Astel teatas, et sponsorite abiga kogunev naljaauhinna summa on järjest suurenenud: 2009. aastal sai Peep Pedmansson preemiaks 40 000, 2010. aastal Tõnu Aav 41 000, Ott Sepp aga juba 50 000 krooni. Et preemiat on varem jagatud kroonides, kuulutati selle nüüdki välja samas rahaühikus. Preemiaraha kogumist korraldas mittetulundusühing Sokuturi.
Lutsu huumoripreemia üleandmisele traditsiooni järgi ristisid Oskar Lutsu kihelkonnamuuseumi muuseumipedagoog Aili Kalavus ja Jõgeva maavanem Viktor Svjtatõšev Ott Sepa Tootsiks. Maavanem kinkis Ott Sepale ka ahjuroobi tekstiga: Naljaka segamiseks tõsisega. „Ahjuroop on fantastiline kingitus,“ märkis Sepp ja lisas, et kui naljaka ja tõsise vahekorrast rääkida, siis tema elus ja töös jagunevad mõlemad komponendid pooleks. Oma lemmikstiiliks nalja tegemisel nimetas Ott Sepp musta huumorit.
Vanemuise näitlejale Ott Sepale huumoripreemia andmisel arvestati ennekõike tema naljategemisi (koos Märt Avandiga) telesaates „Tujurikkuja“, filmi „Riigimehed“ stsenaariumi kirjutamist, mängimist kriminaalkomöödias „Kättemaksukontor“ ja teisigi etteasteid.
Jaan Lukas
Hiidlaste positiivse sõnumiga mälestusmärk valmib Saaremaal
Saare maakonna päevaleht Meie Maa kirjutab, et Saaremaal valmib sõjakeerises langenud hiidlaste mälestusmärk. Teises maailmasõjas hukkunud hiidlastest sõjameeste mälestusmärgi keskne kuju – istuv noormees – on valmimas skulptor Elo Liivi ateljees Leisi vallas.
2007. aastal osales Elo Liiv koos arhitekt Maris Kergega Hiiumaa Omavalitsuste Liidu väljakuulutatud ideekonkursil repressioonides langenud hiidlastele kavandatava mälestusmärgi rajamiseks. Mälestusmärgi rajamise idee algataja oli Kärdla elanik Otto Mägi.
Kärdla kiriku sissepääsu juurde rajatav sadakond ruutmeetrit hõlmav kompleks koosneb kiviplokil istuvast, sõjast naasnud Hiiumaa noormehest ning maa seest kerkivaist ja maasse vajuvaist kivitahvlite reast. Elo Liivi ja Maris Kerge visiooni kohaselt tuleb monument positiivse sõnumiga: sõjatandrilt saabunud noor mees on võtnud hetkeks kivil istet ja heidab enne koju minekut pilgu kodukülale. Noormehe vasemal käel paiknevad püstised kivid märgivad Hiiumaa valdasid ning neisse on raiutud Teises maailmasõjas hukkunud 685 hiidlase nimed. Sõdurpoisi paremale käele jäävatel langevatel kividel on aga kujutatud Hiiumaa vöökirjad.
Sõjakeerises elu jätnud hiidlaste mälestusmärk on Kärdla linnal plaanis avada 23. juunil.
Seni annab arhitekt Maris Kerge viimast lihvi Hiiumaa vöökirjade stiliseeringule, Elo Liivi loodud skulptuuri ootab ees pronksi valamine ning Saare Dolomiit – Väokivi OÜ valmistab monumendile graniidist kivitahvlite rea.
Allikas: meiemaa.ee
Leonhard Lapin kohtub täna oma vaatajatega
Professor Leonhard Lapin kohtub pühapäeval, 3. aprillil kell 12 Tallinna Kunstihoone galeriis oma näitusel “Sisemaastikud” vaatajatega ja kommenteerib oma viimaste aastate töid.
Tallinna Tehnikaülikoolis on homme võimalus kuulata ainukordset loengut Hiina vähemuste ja etniliste gruppide poliitikast
Esmaspäeval, 4. aprillil kell 17.30 toimub Tallinna Tehnikaülikoolis avatud loeng: „Chinese Policy Towards Minorities“, mida peavad Hiina Sotsiaalteaduste Akadeemia esindajad ja Hiina kõrge vaimulik, Kumbumi Kloostri ülem.
Allikas: TTÜ
Sõna vägi
Mändmetsa Lea,
Varstu keskkooli eesti keele oppaja
Sõna või inemist ülendä, a sõna või ka inemist alanda, tetä timäst jalamati.
Seo ilma aigu peetäs tiidmiisi pall’o tähtsäs. Tiidmiisi om vaia külh, a elu tundminõ om kah tähtsä. Autujuhi ütlese, et kae aknõst vällä – kõtutunnõ ütles, et täämbä om väega nilbõ, piät autut ja sõitmist tundma – minka? – tagaotsaga…
A KUIS saa tunda sõna väke? Sõnnu võit nätä, kullõlda, hamba all prõgista – maitsa, nuhuta, sõnnuga võit mängiskellä. Tähendäs sõna väe tundminõ om kõiki miili ütine tundminõ. Sõnnu om vaia hoolõga tähele panda innekõikõ tuuperäst, et kõik vällä üteldü sõna jätvä jäle. Kirämiis Ristikivi om vällä ütelnü mõttõ: «Sisaligu tii jätt kah kivi pääle jäle.»
Nii omgi – kõik, midä edimält nätä ei olõki, tulõ ütskõrd õks nättäväle. Mi näe-i eläjide jälgi suvõl, a talvõl lumõ pääl omma eläjäjälgi kirä ilusahe nätä. Talvõl kõva külmäga om mi hingeaur selgele nätä. Ja kiä ütel’, et armumist olõ-i nätä? Ku mu tütär mullõ mõni aasta tagasi 1200-kroonidsõ telefoniarvõ and’, nakka-s ma timä käest midägi ülearulist küsümä.
Mul omma meelen neurokirurg Veldi Heino sõna: «Ku sa ütlet inemisele: «Sa olt ull’!» (suurõ jovvuga!) – sis seo mõos ajulõ nigu olõs rusikuga lüüdü.» Loe edasi: Sõna vägi
Mõniste Muuseumis tulekul tegus kevad
Munamaa – 19. aprill / “Naaberrahvaste munapühatraditsioonid”
Õpime Läti-, Setu- ja Soomemaa munapühakombeid. Meisterdame linnupesi ja värvime mune. Mängime muistendit targast kaarnast ja vanapaganast, kes kardab välku. Joome kasemahla ja sööme munapühatoite.
Pääse: 6,5 € (koos lõunasöögiga), 10-ne õpilase 1 saatja tasuta. Tegevus kestab: 10.00-14.00.
Eelregistreerimine 9. aprillini.
Nõiavitsapäev – 28. aprill / “Taimede võluvõimed Eesti rahva usundites”
Räägime nõia- ja ravimtaimedest. Vaatame, milliseid tööriistu valmistas talumees lepast, kasest, kuusest, tammest ja teistest puudest.
Vaatame, kuidas kasutati paju-, sarapuu-, toomingaoksi. Vaatame, mida saab teha puude koorest, lehtedest, juurtest, viljadest, mahlast. Valmistame taimedest toitu ja proovime, kuidas maitseb.
Pääse: 5 € (koos lõunasöögiga), 10-ne õpilase 1 saatja tasuta. Tegevus kestab: 10.00-14.00.
Eelregistreerimine 20. aprillini.
Muuseumiöö – 14. mai / “Öös on aardeid”, teemaks “Mõniste rahapajalegendid”
20.00 – 22.00 – Räägime Mõniste muuseumis legende.
22.00 – 24.00 – Võistlusmäng legendi radadel “Otsime rahapada”!
24.00 – 02.00 – Virvatuli Mõniste pargis. Võistluste kokkuvõte. Loe edasi: Mõniste Muuseumis tulekul tegus kevad
Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri
Ida-Groningen on piirkond Hollandi kirdeosas. Sarnaselt Lõuna-Eestile on tegemist pealinnast eemal asuva alaga, kus olulisteks tegevusvaldkondadeks on põllumajandus, väiketootmine ja turismindus. Piirkondade keskused Groningen ja Tartu on olnud tähtsad kaubanduslinnad juba Hansa Liidu ajal.
Hollandi nädal toimub Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppide koostöös (Tartumaa Arendusselts, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu, Piiriveere Liider, Võrumaa Partnerluskogu). Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on senine üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine olnud igati kasulik. Näiteks lähiajal on Hollandisse sealse ettevõtja juurde sparglikasvatust õppima minemas Lõuna-Eesti väikeettevõtja, kes tahab hakata seda köögivilja Eestis kasvatama. Loe edasi: Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri
Sibulateel toimub kahevõistlus „Käi jõhvikale!“
Peipsiäärsel Sibulateel toimuv kahevõistlus „Käi jõhvikale!“ näitab osalejatele kevadist Emajõe Suursood, pakub elamusi liikumissõpradele ning adrenaliini jõhvikaotsijatele. 3. aprillil kell 10 antakse start Tartumaal Kargaja külas, kuhu oodatakse kuni 50-t loodussõpra. Üle talve lume all vastu pidanud jõhvikad on endiselt täis vitamiini ning osaliselt sulanud lumi toob nähtavale punaseid marju täis mättad. Kahevõistluse korraldaja Tauno Laasiku sõnul on jõhvikas kodumaine viinamari, mis väärib korjamist ka kevadel. Kahevõistlus „Käi jõhvikale!“ hõlmab endas suusatamist ja jõhvikakorjamist – suusatades tuleb leida parimad jõhvikaid täis mättad ning korjata kiiresti nii suur kogus kui osaleja suudab. Või hoopis leida kogu võistluse suurim mari. Võistluskategooriaid on mitmeid ja parimad saavad auhinnatud. Auhinnad panevad välja Sibulateel tegutsevad turismiettevõtjad, kohapeal toidab sooja „Külmalinna küüslaugusupiga” külmapealinn Jõgeva. Suppi jagab Linnapea isiklikult. Ürituse korraldamist toetavad Peipsi Vikat ja Kallaste linn.
Registreerimine toimub kuni 1.aprillini e-aadressil info@sibulatee.ee. Ettetellimisel saab rentida suusavarustust soodushinnaga 8 eurot komplekti kohta Tähtvere Puhkepargi suusalaenutusest. Oma suuskadega tulijaile on kahevõistlusel osalemine täiesti tasuta. Etteregistreerimine vajalik.
Lisainfo:
Triinu Akkermann
MTÜ Sibulatee
Tlf: 5081232
Allikas: southestonia.ee
Rahvusvahelise teatripäeva läkitus 2011
Jessica A. Kaahwa (Uganda): Teater humaansuse teenistuses
Tänane koosviibimine on ehe tõend teatri võimuses olevast määratust potentsiaalist kogukondade koondamisel ja erimeelsuste ületamisel.
Olete te kunagi mõelnud, et teater võiks olla rahu ja leppimise võimas vahend? Ajal, mil rahvad kulutavad kolossaalseid rahasummasid rahuvalvemissioonideks maailma konfliktikoldeis, pööratakse vähe tähelepanu alternatiivile, mida pakub teater – olla pingete vahetu maandaja ja rahuläbirääkija. Kuidas saavad emakese Maa elanikud jõuda üleilmse rahuni, kui vahendid selle saavutamiseks tulevad väljastpoolt ja on ilmselgelt repressiivsed?
Teatri mõju imbub peenelt hirmu ja kahtluse haardes inimhinge, muutes inimese minapilti ning avades indiviidi – ja seeläbi ka ühiskonna – jaoks võimaluste maailma. Teatri peene toime toel võib argipäeva tegelikkus muutuda tähenduslikuks ja ebaselge tulevik etteaimatavaks. Teater võib lihtsal ja avameelsel moel tegelda eluliste umbsõlmedega. Oma kõiki meeli hõlmava mõju tõttu võib teater pakkuda kogemust, mis aitab ületada kehtivaid väärkujutlusi.
Kõigele krooniks on teater tõestanud, et ta kaitseb ja kujundab põhimõtteid, mida me ühiselt väärtustame ja mille ründamise korral oleme valmis minema võitlusse. Loe edasi: Rahvusvahelise teatripäeva läkitus 2011
Maailmafilmi festivalil täna viimane päev
Kell 10 – „Kivi, kala, jõgi“ jälgib kolme aasta jooksul väikese kasuperes kasvava tüdruku Ariana elu Itamatatiua kogukonnas.
Kell 12 – „Söepõletajad“ on film inimestest, kes valisid lihtsa elu looduse rütmis. „Jõhvikasaar“ on lugu Vene Münchhausenist, kes ehitab oma hoovi tuuleturbiini ja paneb mesitarud katusele.
Kell 14:40 – „Tubakas, tõed ja Rummikub“ toob vaatajateni neli lugu: Islami põhikooli Ababili kuuendast klassist, Rieti Rummikubi lauamänguklubist, Uli tubakapoest ja kohalikust politseinikust Ferryst.
Kell 17 – „Lo väike kuningriik” viib vaataja kaugesse Himaalaja mägismaal asuvasse külla. „Unistades Taj Mahalist“ on lugu Pakistani taksojuhist, kelle unistuseks on kordki käia Indias, et näha Taj Mahali. Loe edasi: Maailmafilmi festivalil täna viimane päev
Maa ja ilma lood saavad alguse kevade saabumise päeval Tallinna lauluväljakul
21. märtsil, kui suvise noorte laulu- ja tantsupeoni jääb napilt 100 päeva, kogunevad Eestimaa lapsed Tallinna Lauluväljakule, et koos veeta päev täis maa ja ilma lugusid, laule, tantse, mänge ning meisterdamist! Sajad laulu- ja tantsulapsed alustavad noorte laulu- ja tantsupidu «Maa ja ilm». Esmaspäeval jääb suvise peoni 100 päeva. Edelaraudtee toel saavad tasuta Tallinnasse sõita Viljandi- Tartu-, Järva-, Valga- ning Lääne-Virumaa lapsed. Lauluväljakule oodatakse üle 600 lapse. Rohkem lihtsalt ei ole ruumi, ehkki soovijaid oleks veelgi. Päev algab kell 10 laululava klaassaalis maa ja ilma lugudega ning lõpeb pärastlõunal laulukaare ees, kus selgub laulupeosupi tiitlivõistluse võitja. Lastele pakutakse tihedat programmi, nad saavad tutvuda platsiga, kus suvel lauldakse ja tantsitakse. Laulu- ja tantsupeo lugu aitavad teiste hulgas avada ja avastada peo programmijuht Raul Talmar, liigijuht Ando Kiviberg ning tantsupeo kunstiline juht Märt Agu.
Egan talun uma taar, egan nukan uma kiil
Nõlvaku Kaie,
Harglõ kihlkunnast Mõnistõst peri
Tuust ei olõki kuigi pall’u aigu müüdä, ku vällämaalt tuudu as’a, kompvegipakist autuni, hirmsadõ hinnan olli. Tuu, midä harva näet ja viil harvõmbadõ saat, paistus õks hää. A sis tull’ aig, kos säänest kraami kõik kotusõ täüs sai ja taad meile hoolõga pähä määrmä nakati. Ja väega ruttu nakas’ asi sinnäpoolõ kiskma, et kõik, mis meil hendäl siin nurmõ pääl ja laudan kasus, ei kõlbagi süvvä ja jumala peräst ei tohe säänest kraami tõisilõ müvvä.
No tuust ull’usõst olõmi nüüt külh enämb-vähämb vallalõ saanu ja asi om peris ümbre pööretü. Nüüt teedäs, et süvvä kõlbas õnnõ sääne söögikraam, mis lähkün kasus ja kohe egäsugutsiid E-siid ruhimigu viisi manu ei olõ kupatõt. Kah’u muiduki, et meil, eestläisil, taad esihendä tarkust nii veidü om, et ütelegi vahtsõlõ ull’usõlõ inne vasta nakada ei julgu, ku tõsõ riigi iin miilt omma muutnu. Sinnä eurosäädüse nahka omma lännü üte lehmä ja paari tsiaga majapidämise, ja mis viil hullõmb, nuidõ lehmätallitajidõ ja tsiasüütjide eluhimu ja tervüs. Ku kotun enämb medägi tetä ei olõ ja huul eläjä peräst vanõmbat inemist hommugu sängüst vällä ei aja, sis sinnä tä jääski. Ja järgmäne kotus om hoolõmaja, kost minek õnnõ ütele poolõ…
Hää om siski tuu, et meil hoitas umma laulu, tandsu ja pillimängu ja rahvarõiviid pandas hää meelega sälgä. Vinne aol prooviti jo rahvarõivistki rohkõmb karnõvalikostüümi tetä ja nii läts’ki, et tuud, kiä rahvarõiviid muial kand’ ku püüne pääl, vahiti nigu ullikõist. Halv oll’ ka tuu, et inämb es olõ tähtsä, kost kandist vai kihlkunnast inemine peri om. Nii tull’ ette, et Võrumaa rahvatandsjil olli sällän Muhu vai Kihnu rõiva, selle et nuu tundu ilusamba ku uma kandi pruntsi ja pluusõ. Põratsõl aol ei tulõ sääne asi külh jutuski, et kiäki hendäle võõra rõiva sälgä pand. Mis sääl kõnõlda, om õks armõdu illus, ku Tal’na suurõl laulu- ja tandsupidul uma kandi inemise rõiva perrä är tunnõt! Loe edasi: Egan talun uma taar, egan nukan uma kiil
Mäetaguse rahvamaja koostöös Mäetaguse raamatukoguga kuulutab välja loomingulise konkursi „Mäetaguse legend“
Konkursi eesmärk on leida Mäetaguse mõisale iseloomulikke legende, mis aitavad kaasa Mäetaguse mõisakompleksi tutvustamisele ja tuntuse kasvule ning kodukoha kultuuriloo värvikaks muutmisele. Konkursile oodatakse legende, mis rõhutaksid Mäetaguse mõisa omapära ja unikaalsust, oleksid huvitavad ja originaalsed. Tööd võivad olla seotud mõisakompleksi ajaloo, kultuuri, traditsioonide või legendidega – seega oleks seotud Mäetaguse mõisamaja, kõrvalhoonete, pargiga, elanikega või mõne osaga nendest. Konkursitöö vormi ja ülesehituse suhtes pole reegleid. Võivad olla nii jutustused, luuletused kui ka regivärsid. Töid tohib ka illustreerida. Konkursile esitamisega seotud kulutusi konkursi korraldaja ei hüvita. Korraldajatel on õigus konkursile saabunud töid avaldada, dramatiseerida ja lavastada. Konkurss on avalik ja sellest võivad osa võtta kõik soovijad olenemata vanusest.
Lisainfot legendide kirjutamise konkursi kohta saab tel 3366960/ 5068574
(Mare Taar)
e-post: mare.taar@maetagusevv.ee
Allikas: Mäetaguse vald
Kapa stuudiumis lahatakse pühapäeval “metsikut” eesti keelt
Pühapäeval, 13. märtsil jätkub Kohilas Tohisoo mõisas loengusari Kapa stuudium. Kell 15 esineb loenguga “Metsik eesti keel” bioloog ja semiootikadoktor Valdur Mikita. Loenguga märgib stuudium lähenevat emakeelepäeva.
Valdur Mikita kaitses 2000. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi semiootikas, uurimisteemaks “Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias”. Lisaks on Mikita uurinud keelt, loovust ja nende kokkupuutepunkte, millest tuleb juttu ka eelolevas loengus.
Kapa stuudiumi loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Pärast loengut saavad soovijad kohvilauas vabamas meeleolus omavahel ja lektoriga mõtteid vahetada.
Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest. Loengud on olnud reeglina rahvarohked ja auditoorium uudishimulik. Kapa stuudiumis on enam kui kahe aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas , Tarmo Soomere ja Jaan Ross; demograar, prof Kalev Katus, prof Toivo Maimets, prof Hardo Aasmäe ja, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, tajude uurija Talis Bachmann, psüühika uurija Andero Uusberg, sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid, aga ka õigusteadlane Varro Vooglaid , tuntud bioloog Urmas Laansoo, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, loodusemees Fred Jüssi, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga asepresident Märten Ross.
Info: Reet Aro, tel 58188568; Eeva Kumberg, tel 56637037.
Allikas: Kohila vallavalitsus
Tartu tantsuklubis õpitakse udmurdi tantse
Seekord on huvilistel võimalus õppida udmurdi rahvatantse ja laulumänge folklooriansambli “Jumšan gur” juhendamisel. Pearõhk on Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantsudel, laulumängudel ja rahvalauludel.
Folklooriansambli „Jumšan gur“ ajalugu ei ole pikk, oma alguse sai see 2006. aastal. Udmurdi keeles tähendab ansambli nimetus „peoviisi“. Ansambli koosseis on pidevalt muutunud, kuna see koosneb peamiselt Tartu Ülikooli tudengitest. Samas on ka staažikamaid osalejaid, kes on ansambli koosseisus olnud algusest peale. Kõiki ansambliliikmeid ühendab aga soov säilitada oma rahvuskultuuri ja hoida oma kodumaaga – Udmurtiaga – tihedaid sidemeid.
Tartu tantsuklubisse on 16. märtsil kella 20:00-ks oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.
Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com
Asukoht: Tiigi seltsimaja (Tiigi 11, Tartu)
Maastikukunst Sännas
Sänna kultuurimõis Võrumaal annab teada maastikukunstist: Kristjan Ait / Kaarel Susi – Viitina juurtega kunstnik/graafik/disainer/fotograaf ja “3 nurka”.
Igaüks meist on tajunud hetke, mil teatud element on oma loomulikust keskkonnast välja kistud ja asetatud mujale. See tekitab põnevaid kontraste ja võib meis esile kutsuda vastakaid emotsioone — nagu sigaretikoni pooleliolevas õllepudelis või viiesajane keset kõnniteed. Samamoodi on vormidega looduses. Enamasti oleme harjunud nägema ebakorrapäraseid või vaataja seisukohast juhuslikke kujundeid (puud-põõsad, künkad, pilved). Harva kohtab silm midagi karjuvalt rangete vormidega ja täielikult korrapärast. Siit sündis idee kõrvutada Lõuna-Eesti sujuv kuppelmaastik teravanurgeliste
kolmnurkadega, ja uurida, kuidas need objektid koos töötavad.
Kuressaare mees eksponeerib oma maale majaseinal
Kuressaares köidavad juba enam kui aasta möödakäijate tähelepanu haigla lähedal otse tänava ääres seisva maja seinale kinnitatud maalid, mida autor ei vii ära isegi paduvihma ega karmi talveilma eest.
“Ei ole nende maalide peale hakanud ei ilmastik, vargad ega vandaalid,” lausub maalide autor Toivo Müürisepp (51). Tema sõnul on Kuressaare nii turvaline linn, et peaaegu poolteise aasta jooksul, mil ta maja seinale kinnitatud maale tänava ääres kõigile nähtavalt hoidnud on, pole kellegi kuri käsi neid kahjustanud või ära viia üritanud.
“Need on seina külge kinnitatud sepanaeltega ning ega niisama lihtsalt neid ära viia saakski, pigem läheks siis maal puruks,” kinnitab ta. “Aga õnneks pole keegi oma jõudu nende kallal proovinud. Vastupidi, kogu selle aja jooksul olen saanud ainult positiivset tagasisidet. Väga paljud tulevad uurima, et miks ja kuidas.”
Erilist elevust tekitab Kuressaare haigla lähedal olev aastaringne tänavanäitus eeskätt välismaalastes, kes ei jõua ära imestada, et otse tänaval maalid nii vabalt ripuvad. Maalimise juurde jõudis Toivo saatuse vingerpussina, kui ta gangreeniohu tõttu jalast ilma jäi. “Eks see ole meil suguvõsa viga, isal ja vanaisal oli samamoodi, veri ei käinud enam jalast õieti läbi ja nii seda jupphaaval lühemaks lõigati,” meenutab Toivo kurba aega. Ühtäkki ilma tööta ja ühe jalaga, invaliidiks jäänud mees hakkaski tasapisi meelde tuletama lapsepõlve joonistamisharrastust.
“Polnud ju midagi enam teha, tööl ei käinud ja hakkasin niisama nikerdama,” sõnab mees. Kuna maalitoodang kippus üle pea kasvama, panigi Toivo mõned tööd naabermaja seinale üles. Loe edasi: Kuressaare mees eksponeerib oma maale majaseinal
Pühapäeval kogunevad Viljandisse rahvamuusikud ja orkestrandid
XI noorte laulu- ja tantsupeo Viljandimaa kuraatori Kati Grauberg-Longhursti sõnul pole varem juhtunud, et nii suur hulk muusikuid korraga ühes proovis on.
Kell 11 Viljandi Maagümnaasiumi algklasside majas algaval proovil osalevad lisaks Viljandi maakonna sümfooniaorkestrile veel Paide Muusikakooli sümfoniettorkester ning Pärnu Muusikakooli keelpilliorkester. Puhkpillimängijatele tuleb juurde Järvamaalt „Orkester Türi“.
„Kokku peaks suurproovis kavakohaselt osalema 259 noort muusikut,“ lisas Kati Grauberg-Longhurst. Pärast koondproovi jäävad puhkpilliorkestrid veel harjutama Viljandi Maagümnaasiumi algklasside majja, ent rahvamuusikud liiguvad ettemängimisele Viljandi Orkestrimajja. Loe edasi: Pühapäeval kogunevad Viljandisse rahvamuusikud ja orkestrandid
Lapsed lustisid Võru folklooripeol
Osales kümme kollektiivi: Võru loovuskooli kandlekool (juhendaja Milja Udras), Parksepa kapell (Ene Lumi) ja Parksepa keskkooli 3.a klassi rahvatantsurühm (Helle Liloson), lasteaia Sõleke folkloorirühm (Lea Sikk), lasteaia Päkapikk folkloorirühm (Kadri Mähar), Vasteliina gümnaasiumi 2. klassi folkloorirühm (Helju Sarapuu), Rõuge põhikooli 2.-3. klassi tantsulapsed (Merike Helekivi ja Terje Raju), Puiga põhikooli tantsurühm (Silja Oss), Võru 1. põhikooli tantsurühm Tsõõrike (Maie Pau) ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi rahvatantsurühm (Kaja Reiska).
Tantsude ja laulude vahele mahtusid pillide tutvustus ja tantsumängud kõikide piduliste osavõtul. Lõpuks õpiti lihtsatest puupulkadest rütmipille meisterdama ja nendega mängima. Loe edasi: Lapsed lustisid Võru folklooripeol
Pärnus avati Euroopa koolinoorte kaasaegse kunsti näitus
Pärnus Port Artur 2 teisel korrusel on tänasest kuni märtsi keskpaigani avatud Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 raames toimuva koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni tööde kavandite näitus “Kuidas ma siia sain?”. Näitusel saab tutvuda Eksperimenta! üle-eestilise Talendijahi tulemustega ehk kolme eelvooru käigus enam kui sajakonna töö hulgast välja valitud parimate noorte kunstnike projektidega näituseteemal “Ruum”. Seda, millised tööd jõuavad lõppnäitusele esindama Eesti noorte kaasaegset kunsti, saab näha aprilli lõpus Tallinnas avataval triennaalil. Loe edasi: Pärnus avati Euroopa koolinoorte kaasaegse kunsti näitus
Film Arvo Kukumäest jõuab Värskasse
7. märtsil kell 17 näidatakse Värska Kultuurikeskuses dokumentaalfilmi “Kuku: mina jään ellu”.
See on valus portreefilm dramaatilise saatusega eesti filmi suurkujust Arvo Kukumäest, kes hakkab üles ehitama oma laiali lagunenud elu. Alkoholismist paranev Kuku otsib viisi, kuidas võita tagasi usaldus, mille ta on oma pikkade joomahoogude jooksul maha mänginud. Usaldust enda kui näitleja, sõbra ja partneri vastu. Ta tõotab oma naisele Maritile, et kui ta veel peaks käe pudeli järele sirutama, on ta teekond käidud. Kuku külastab arste ja teadmamehi, talle tuleb rollipakkumisi, tuleb meedia tähelepanu. Ka suhe Maritiga saab uue hingamise. Kui tundub, et kõik hakkab ülesmäge minema, siis võidab kiusatus Kuku tahte. Viinapudel on liigagi haardeulatuses. Uus allakäik tuleb raskem kui kõik eelmised, hävitades eneseteostuse võimalused, paisates sassi suhted, pannes proovile tervise ning viies lõpuks Kuku eksistentsi viimase piirini.
Filmi tegid: Andres Maimik, Kaidi Kaasik, Martin Männik ja Arvo Kukumägi. Tootis: Kuukulgur Film
Filmi pikkus on 88 minutit. Pärast filmi kohtumine tegijatega!
Tulge kinno ja kutsuge sõbrad ja tuttavad ka kaasa!
Viljandimaa paneb paika kultuuri arengusuunad
Viljandimaa Omavalitsuste Liidu algatusel ja koostöös Viljandi maavalitsusega käivitus Viljandimaa kultuuri arengukava koostamise protsess. Märtsis algavatele avalikele kohtumistele on oodatud kaasa rääkima kõik, kellel huvi ja vajadus osaleda maakonna kultuurielu korraldamisel.
2005. aastal valmis maavalitsuse eestvedamisel Viljandi maakonna arengustrateegia 2005–2020+ ja selle hulgas kajastus ka kultuurivaldkonna areng. Tänaseks päevaks vajaks sealne info ja tegevuskava värske pilguga üle vaatamist.
„Üleriigiliselt toimuvad protsessid, näiteks Kultuuri Koja loomine, eeldavad seda, et maakondlikult oleme omavahel kõigi osapooltega peamistes suundades kokku leppinud ja saame kaasa rääkida. Teiseks on oluline, et maakonnas oleksid läbi räägitud ja selged tulevikuplaanid maakondlike traditsiooniliste sündmuste osas ning täpsemad rollid erinevate organisatsioonide töös. Võtmesõna on koostöö ja nende kokkulepeteni tuleks arengukava koostamisega ka jõuda,“ kommenteeris Viljandimaa Omavalitsuste Liidu kultuuri ja noorsoo nõunik Kristiina Alliksaar. Loe edasi: Viljandimaa paneb paika kultuuri arengusuunad