Enam kui 70 kooli üle Eesti asub võitlema toiduraiskamise vastu. Selleks käivitab riigi suurim koolitoitlustaja Daily keskkonnakuul võistluse, mille käigus selgitab välja kõige vähem toidujäätmeid tekitava koolisöökla.
Loe edasi: DAILYGA TOIDURAISKAMISE VASTU
Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub kuuendat aastat talunikke üles esitama oma tooteid parima talutoidu konkursile. Eesmärgiks on tõsta esile kohalikku talutoitu, edendada maaelu ja tunnustada talunike tööd.
Loe edasi: VALITAKSE PARIMAT TALUTOITU
Kogukondlik algatus Roheline Vald, Lääne-Harju vallavalitsus, Alexela ning Selver on käima lükanud koostöö, mis panustab toidu äraviskamise vähendamisele.
Loe edasi: TOIDURINGLUSKAPI PROTOTÜÜP LAULASMAAL
12. juunil kell 12-17 toimuv XI Satserinna sõirapäev tutvustab Saatse piirkonna kui „kohopiimänulga“ traditsioone ning tõstab esile sõira, Setomaa tunnustoidu. Sõirapäeval toimuvad Saatse muuseumi õuel erinevad õpitoad, rahva osalusel valitakse parim sõirameister, laadalt leiab nii toidu- kui käsitöökraami, toimuvad erinevad ekskursioonid ning tutvuda saab eluga piiri ääres.
Loe edasi: SETOMAAL PEETAKSE XI SATSERINNA SÕIRAPÄEVA
Eesti Parima Toiduaine konkursi piirkondlike väikeettevõtete konkursil osales kokku 67 toodet. Võidu noppisid Puljong OÜ, Põhjala Brewing AS, Saaremaa Delifood, Remedyway ning OÜ Kõivsaare.
Loe edasi: PARIMA TOIDUAINE KONKURSI PIIRKONDLIKE VÄIKEETTEVÕTETE PAREMIK
Kümnest Eesti inimesest neli viskab koduses majapidamises toitu ära iga nädal ja kolmandik inimestest viskab minema lausa 1-5 kg toitu kuus. Kuigi enamik eestlasi tunnistab, et toidu raiskamine ja -jäätmed on suur probleem, takistab ajapuudus neil sisseoste ja söögikordi paremini planeerimast, selgus Hellmann’si tellitud uuringust.
Loe edasi: 38% EESTI INIMESTEST VISKAB IGA NÄDAL TOITU MINEMA
Eestis Prisma, Selveri, Rimi, Maxima, Coopi ja Comarketi poodides toodangut müüv Baltikumi juhtiv munatootja Balticovo teatas, et läheb üle puurivabale munatootmisele ning on alustanud väga kindlat teekonda munakanade heaolu parandamise suunas.
Loe edasi: BALTIKUMI JUHTIV MUNATOOTJA LOOBUB KANADE PUURISPIDAMISEST
Koolitoitlustaja Daily ootab inimestelt koolitoiduks sobivaid retsepte, millest parimate järgi valmivad ühes kodumaiste kuulsuste retseptidega koolitoidud kevadise „Tähed taldrikus“ kampaania raames.
Loe edasi: SUURIM KOOLITOITLUSTAJA OTSIB IDEAALSE KOOLILÕUNA RETSEPTI
Eestimaa koolilaste lemmiktoitude edetabeli vankumatu liidrina püsivad ka sel aastal makaronitoidud, millele järgnevad pikkpoiss, kana ja boršisupp, selgub värskest koolitoidu uuringust.
Loe edasi: LASTE LEMMIK KOOLITOIDUKS ON MAKARONID
Jõulud ja aastavahetus on periood, mil veedetakse palju aega ühise laua taga head ja paremat nautides. Hõrgutistest lookas laud annab külalistele märku, et nad on oodatud ja tahame neile pakkuda parimat. Paraku juhtub sageli, et osa hoole ja armastusega valmistatud toidust leiab pärast peo lõppu tee hoopis prügikasti.
Loe edasi: KUIDAS PIDUDE HOOAJAL TOIDU RAISKAMIST VÄHENDADA?
Kui mõned aastad tagasi leidis leivariiulitelt palju selliseid tooteid, mille koostises on rohkelt seemneid, siis praegu moodustavad ligi kolmandiku müügimahust täisteratooted. Kuidas seemneleival, teraleival ja täisteraleival vahet teha, selgitab Leiburi kommertsdirektor Anne Tääkre.
Loe edasi: KUIDAS TEHA VAHET TÄISTERA- JA SEEMNELEIVA VAHEL?
Eesti Keskkonnauuringute Keskus uuris saasteinete sisaldust Läänemere kalades ja sai kinnitust, et Eestis enim püütavad ja toiduks tarbitavad kalaliigid on tervisele ohutud.
Loe edasi: ENAMIK EESTILE OLULISI LÄÄNEMERE KALU ON TOIDUKS OHUTUD
Premia jäätisevabrik alustab koostöös emafirmaga Food Union eksporti Hongkongi, Singapuri ja Taiwani ning saadab sel aastal Aasiasse üle 36 tonni Eestis toodetud jäätist.
Loe edasi: EESTI JÄÄTIST HAKATAKSE SÖÖMA 8000 KM KAUGUSEL AASIAS
Lääne-Harju valla kogukonna ning vallavalitsuse koostöös rajatakse Eesti esimene kogukondlik toidusalu.
Loe edasi: EESTI ESIMENE KOGUKONDLIK TOIDUSALU RAJATAKSE MUNKADE TARBEAEDA
Näkiuurimiskeskus tähistab Eesti rahvajutu aastat näituse ja Eesti esimese Wähja Festivaliga.
Loe edasi: LÕIKUSKUUL TOIMUB ESIMENE WÄHJA FESTIVAL
Koroonakriis mõjutab tegevust ka ühes Eesti populaarseismas ja mitmeid tunnustusi pälvinud turismiettevõttes – Tartumaal Kaiaveres asuval Vudila mängumaal.
Loe edasi: VUDILA MÄNGUMAAL PÜÜTAKSE FORELLE
Sel kevadel on meil kõigil tulnud palju aega kodus veeta. Toiduvalmistamine on tore võimalus midagi koos perega ette võtta. Võib-olla oleme avastanud metsaradu, kus korjata kevadel ka midagi head ja tervislikku oma toidulauale. Põhja-Eesti kohaliku toidu võrgustiku meeskond kutsub kõiki toiduhuvilisi osalema kodukokkade retseptikonkursil ja avastama põnevaid Põhja-Eesti maitseid.
Loe edasi: KODUKOKKADE RETSEPTIKONKURSILE OODATAKSE UUSI JA PÕNEVAID KEVADISI PÕHJA-EESTI MAITSEID
“Sel korral oleme oma plaanid sättinud vastavalt kehtivatele turvanõuetele ja oleme viinud kõik meie põnevad loengud ja kohtumised online’i”, tutvustab tausta taimetark ja õieterapeut Mercedes Merimaa, kes on Võilillefestivali peakorraldaja ja selle hing.
“See tähendab, et sel korral on loengupidajad Kihlepa stuudios ja kuulajad on oma kodus või mujal enda valitud paigas ja kohtutakse virtuaalselt. Iga loengu lõpus on võimalus esitada küsimusi esinejale. Festivalilt ei puudu ka sel korral kontsert, mis tuleb mõnusa kodukontserdi vormis Mari Jürjensilt ja festivali esimese päeva lõpetab ühislaulmine Mait Segeri eestvedamisel. Osalemine on kõigile tasuta”.
Selle aasta festivali loengud keskenduvad aktuaalsetele teemadele kuidas toetada oma tervist ja vältida haigestumist erinevatesse viirushaigustesse, tutvustab Merimaa.
Loe edasi: KÜMNES VÕILILLEFESTIVAL PEETAKSE VEEBIFESTIVALINA
Kõik mürgistused on aga ennetatavad, selgitab Terviseameti mürgistusteabekeskus, kelle missioon on mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine ning mürgistusalase teabe kättesaadavuse edendamine.
Loe edasi: KEVADISED MÜRGISTUSOHUD VARITSEVAD NII METSARAJAL KUI KODUÕUEL
Nopri talupoele tuleb esitada tellimus veebis ja oodata Nopri piimameest. Nopri „sõida ja osta” võimaldab samuti veebis tellimuse esitamist. Kaubale saab ise järele sõita kõigil nädalapäevadel kell 9–19. Nopri e-poest saab osta ka teiste kohalike tootjate kraami, näiteks Andri-Peedo kitsepiimatooteid ja Mooska suitsusaunaliha. Seoses suurenenud töömahuga ootab Nopri oma meeskonda lisatöökäsi.
Pärlijõe ja Krabi kaupluste kaupa toimetatakse abivajajatele kuni mõne kilomeetri kaugusele.
Lisaks on hea teada, et Mooskal saab suitsuliha valmimise päevadel sooja liha kontaktivabalt otse talust. Selleks tuleb jälgida teateid Facebookis, tellida ette ja sõita kohale.
Metsavenna talu juustusid saab tellida pakiautomaati ning Võrru ja Tartusse kojukandega.
Võru maakonnas kaupu koju toovad teenusepakkujad on kogutud ühtsesse tabelisse.
Riigis kehtiv olukord on teadupärast restoranide külastatavust kordades vähendanud. „Teame, et kõigil ei ole võimalik alati restorani tulla ning seega otsustasime, et meie restorani ägedad töötajad toovad toidu ise kontaktivabalt ja tasuta kohale. Oleme loonud selleks lihtsa ja spetsiaalse veebitellimuste keskkonna, kus on lisaks roogade valikule ka kaardina välja toodud kohaletoomise piirkond.“ ütles resto juhataja Siim Kalda.
Esialgu pakutakse kohaletoomise teenust reedel, laupäeval ja pühapäeval. Järgmisel nädalal tehakse analüüs ja otsitakse võimalusi päevade ja kohaletoomise piirkonna laiendamiseks.
KU päevatoimetaja
[pullquote]Kaubanduskeskuste söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük.[/pullquote]„Ma palun meie kõigi veel tugevamat pingutust koroonaviiruse leviku tõkestamisel,“ ütles peaminister Jüri Ratas täna õhtul toimunud valitsuskomisjoni pressikonverentsil. „Peame käituma „meie“ ühiskonnana, mitte „minu“ ühiskonnana. See on kõigi Eesti inimeste huvides. Mida kiiremini koroonaviiruse levik lõpeb, seda kiiremini me naaseme tavapärase elurütmi juurde.“
Esiteks lepiti valitsuskomisjonis kokku, et avalikes kohtades nagu välistel mängu- ja spordiväljakutel, randadel, promenaadidel, tervise- ja matkaradadel ja siseruumides tuleb hoida teiste inimestega vähemalt kaks meetrit vahet, välja arvatud kodudes ja juhtudel, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. See piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning inimestele, kes täidavad avalikke ülesandeid. Inimeste vahelise ruumi piirang hakkab kehtima homsest, 25. märtsist.
„Meie esimene soovitus riskirühmadele on loomulikult kauplusi ja teisi rahvarohkeid koht vältida, kuid alati ei ole see võimalik. Seepärast kutsume inimesi hoolivust näitama ka igapäevaste ja -nädalaste toidukaupade varumisel,“ ütles Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil. „Kui läheme poodi pärast kella 11, kaitseme ühiselt viiruse poolt kõige enam ohustatumaid inimesi, vähendades nii nende kokkupuudet teiste inimestega.“
Kauplused ei kehtesta ise kontrolli või piiranguid poodidesse sissepääsuks, vaid paluvad inimestel endil olla solidaarsed ja hoolivad. Kaupmeeste Liit palub ka kõigil inimestel järele mõelda, kes on need eakad või terviseprobleemidega inimesed kogukonnas, kellele tuleks vajalike kaupade kättetoimetamisel abi pakkuda.
„Kaupmehed suhtuvad viiruse leviku tõkestamisse väga tõsiselt ja teevad kõik selleks, et inimesed saaksid eluks vajalikud ostud teha võimalikult ohutult,“ kinnitas Peil. „Toimub pidev pindade puhastamine ja desinfitseerimine, lahtist kaupa pakendatakse ise – et kliendid ei katsuks salatitopside karpe või kohvitopside torne. Osades poodides on juba jõutud paigaldada klaasseinad müüjate ja klientide vahele. Samuti on kauplustes väljas plakatid ning sildid käitumisjuhistega klientidele ja neid tutvustatakse ka siseraadios.“
Riskirühmadesse kuuluvad üle 70-aastased, pikaajalised haiged nagu südame-, vähihaiged, nõrgenenud immuunsusega ja kopsuhaigusi (näiteks astma) põdevad inimesed.
KU päevatoimetaja
Fenüülketonuuria on haruldane kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral kuhjub organismis aminohape fenüülalaniin ja mida saab ravida vaid eluaegse eridieediga. Kui dieeti ei jälgita, pidurdub vaimne areng ja kujuneb välja sügav vaimne alaareng. Nii vajavad fenüülketonuuria diagnoosiga inimesed eritoiduaineid, mis on aga tavatoiduainetest keskmiselt 6 korda kallimad. Kui siiani aitas peredel kallihinnalise ravitoidu soetamisega toime tulla puudetoetus, siis alates möödunud aasta lõpust ei ole Sotsiaalkindlustusamet mitmel fenüülketonuuria diagnoosiga lapsel puuet pikendanud ning haige lapsega pered on jäänud igasuguse toetuseta.
Üks riiklikust abist ilma jäetu on 5-aastane Dominic. Tänu riiklikule sõeluuringule avastati nii Dominicil kui ka tema tänaseks 11-aastasel vennal Mattiasel haruldane haigus kohe pärast sündi. Kui haigus õigeaegselt avastatakse ning dieeti korralikult jälgitakse, areneb lapse aju normaalselt ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Dominic ja tema vend Mattias on igati vahvad ja tublid poisid. Mattias saab kehtiva puude tõttu veel toetust, Dominic aga mitte.
Loe edasi: HARULDASE AINEVAHETUSHAIGUSEGA LASTE PERED VAJAVAD ABI
Peipsimaa retseptide kalendris 2020 tutvustakse vanausuliste köögi roogasid. Tähelepanu äratavad mitmed maitsvad ja paikkonnale iseloomulikud kalaroad.
[pullquote]Retseptid kalendris varieeruvad hooajalisuse järgi ja tänu sellele on meil võimalus saada osa vanausuliste traditsioonidest.[/pullquote]MTÜ Peipsimaa Turism eestvedaja Kadi Ploom märkis, et Peipsimaa retseptidega kalender peaks eriti huvi pakkuma toidugurmaanidele ja hobi kokkadele. „Sel korral iseloomustavad igat kalendrikuud vanausuliste toitude retseptid. Kõik kalendris kasutatavad retseptid ning õpetused on eesti, vene ning inglise keeles, et ka meie naabrid saaksid nautida vanausuliste maitseelamusi. Samuti on iga retsepti juures võrratult isuäratav pilt. Retseptid kalendri tarbeks on kokku kogutud Varnja Perekonna Seltsi poolt.”
Selts tegutseb Tartumaal Peipsiääre vallas. Kadi Ploomi sõnul on Peipsiäärne kultuur olnud Eestis üks ajaloolisemaid ning selle kujunemisele on suuresti kaasa aidanud vanausulised oma kombestike, traditsioonide ja toidukultuuriga. Niisama rikkalik, kui on vanausuliste ajalugu, on ka vanausuliste toidulaud, mida iseloomustavad kalatoidud, kuid ei puudu ka liha ja juurviljad. Rohke sibula kasutamine ja erinevate metsaandide kasutus on Peipsi ääres omane.
