Jaak Uibu, kirikunõukogu liige
Kirjutan loo fotost, mida on hoitud meie peres kolme põlvkonna vältel. Algul selgitan, kus see on tehtud ja kes seal on. Ümbrus on ju mulle tuttav lapsepõlvest peale, lodja peal olin palju viibinud ja pooled isikud olid ka teada. Pilt on võetud Vigala kirikumõisa ja kiriku vahel ühendust pidanud lodja seitsmeliikmelisest seltskonnast, aeg – peale teist maailmasõda.
Loe edasi: FOTOJÄÄDVUSTUS KOLMEST VAIMULIKUST VIGALA KIRIKUMÕISA LODJAL
Kolmapäeval, 30. augustil kell 17.00 viib Jaak Juske Kalamaja muuseumi ekskursioonile mööda Kalamaja kunagiste ja praeguste tööstusettevõtete asupaiku.
Loe edasi: JAAK JUSKE JUTUSTAB KALAMAJA TÖÖSTUSE AJALOOSTFotogalerii
Tallinnas Tõnismäel asuva Eesti Mälu Instituudi saalis toimus 2. septembril ettekandekoosolek “Maarjamäe memoriaali kihistused”. Ettekannetega esinesid Eesti Sõjamuuseumi arheoloog Arnold Unt, Eesti Mälu Instituudi uurimisjuht Toomas Hiio ja juhatuse liige Meelis Maripuu.
Loe edasi: MAARJAMÄE MEMORIAALI KIHISTUSED
Käesoleval nädalal jõudis tagasi Rogosi mõisa peasaali 1874. aastal valmistatut 3,05 meetri pikkune C. Bechstein’i tiibklaver, mis on isegi tolle aja kohta suur mürakas. Tänapäeval enam sääraseid klavereid ei toodeta. Praegusel ajal tehtavad kõige suuremad klaverid on standardmõõdus 2,92 m, selgitab Klaverimuuseumi direktor Alo Põldmäe, kelle teadmisi vahendab Angela Rae, SA Rõuge valla turism tegevjuht.
Loe edasi: AJALOOLISE TIIBKLAVERI NAASEMINE ROGOSI MÕISA
Peterburi Teataja käesoleva aasta juuni numbris kirjutab lehe toimetaja Jüri Trei viitega V. Mahtina „Eesti Jaani kirik Peterburis” andmetele, et 1842. aasta mais otsustasid eestlased eralduda saksa kogudusest ja moodustada iseseisva koguduse.
Loe edasi: TÄNA 180 AASTAT TAGASI PETERBURI JAANI KOGUDUSE AJALOOSFotogalerii
Täna 100 aastat tagasi avati Pärnus mälestusmärk Vabadussõjas langenud kangelastele. Hoolimata tugevast paduvihmahoost koguneti kella kümneks Alevi kalmistul asuva mälestussamba juurde, kus auvalves seisid äsja Tabasalu Kooli 9. klassi lõpetanud noored lipu seltsi toetajad Marko Maripuu ja tema sõber Mihkel Tingas, kes veedavad Pärnus oma koolivaheaega.
Loe edasi: SAJANE EESTI VABADUSSÕJAS LANGENUD KODUKAITSJATE MÄLESTUSSAMMAS PÄRNUS
Eelseisval kesknädalal peab Otepää vallas asuvas Nõuni kultuurimajas loengu ajaloodoktor ja Tartu Ülikooli õppejõud Ago Pajur, ettekande teemaks “Vabadussõda – tõlgendusi ja küsitavusi”.
Loe edasi: AGO PAJUR: „VABADUSSÕDA – TÕLGENDUSI JA KÜSITAVUSI”ehk 30 aastat põllumajandusreformi seadust
12. märtsil möödub 30 aastat põllumajandusreformi seaduse vastuvõtmisest. Viljandimaal Pärsti kolhoosi põllumajandusreform algas enne seadust ja kulges eirates seaduse põhimõtteid ja eesmärke.
Loe edasi: PÕLLUMAJANDUSREFORMIST VILJANDIMAAL JA RÄNDNÄITUSEST
12. veebruaril toimus Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus, tema 138. sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng.
Loe edasi: KINDRAL LAIDONERI XIV MÄLESTUSLOENGU PIDAS AGO RAUDSEPP
Eile, 15. oktoobri keskpäeval anti Maarjamäel Orlovi lossis kingitusena Eesti Vabariigile üle riigitegelase, Eesti kõrgema kunstihariduse rajaja Voldemar Pätsi teenetemärgid, mis seni olid tema järeltulijate valduses Kalifornias. Teenetemärkide toimetamise Ameerikast kodumaale korraldas Eesti Välisministeerium San Franciscos asuva peakonsulaadi vahendusel.
Loe edasi: VOLDEMAR PÄTSI TEENETEMÄRKIDE ÜLEANDMINE AJALOOMUUSEUMILE
Ajaloolise kuupäeva, 17. septembri reedene tuuline päev tõi rohkem kui ühe bussitäie rahvast Tartu lähedale Pilka väljadele mälestama soomepoisse, kes seal pidid 77 aastat tagasi käsirelvadega vastu seisma Vene tankikolonnidele ja kahurväe turmtulele.
Loe edasi: SOOMEPOISTE MÄLESTAMINE PILKALFotogalerii
Sindi esimene spordiklubi
Loe edasi: SINDI „KALJU” EELKÄIJA OLI „RAMMULA”Aastal 2020 oma 100. sünnipäeva tähistanud Sindi spordiklubi „Kalju“ ajaloost on erinevates väljaannetes aeg-ajalt kirjutatud, kuid tema eelkäijast „Rammulast“ on teavet ilmunud väga vähe. Üheks põhjuseks on Sindi spordiajaloo arhiivi hävimine II maailmasõja päevil.
Marko Šorin
Ajaloolane Aldo Kals pidas tänavu 7. juulil Seto Kuningriigi päeval Petserimaa Suveülikoolis ettekande Petserimaa valgustajast Karl Ustavist (ka Karp, ka Usstav), kes sündis uue kalendri järgi 02.10.1867 Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kaareperes talupidaja pojana ja suri 18.08.1953 Augsburgis.
Loe edasi: PETSERIMAA VALGUSTAJA KARL USTAVFotogalerii
Kääpa külas Kalevipoja muuseumi esimese korruse saalis on avatud varem samas majas tegutsenud Saare põhikooli ajaloole pühendatud näitus.
Loe edasi: KALEVIPOJA MUUSEUM AVAS KUNAGISELE SAARE KOOLILE PÜHENDATUD NÄITUSEFotogalerii
Eile õhtul kirjeldas Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik Mehis Born neljakümne esimese aasta Suvesõja Audru lahingu paigas erinevate üksuste positsioone selliselt nagu ajalooallikate põhjal saab toimunut mälus taastada.
Loe edasi: AUDRUS MEENUTATI SUVESÕJA ÜHT VÕIDUKAT KUID VÄÄRIKA SÕJAMEHE KAOTUSEGA LÕPPENUD LAHINGUT
Jõgeval raudtee ääres paiknevas Betti Alveri muuseumis avatud näitus „Jõgeva aleviku ajalugu ja tänapäev” on pühendatud selle paigaga seotud sajandivanuse Eesti sordiaretuse möödanikule.
Loe edasi: BETTI ALVERI MUUSEUMIS TUTVUSTATAKSE SORDIARETUSE AJALUGU
Koostöös Sindi muuseumi ja projektiga „Kunstnikud kogudes” valminud näitus avab Sindi ajalugu, mida näeb kuni 5. septembrini. Ajaloolase Aro Velmeti Sindi linnaruumituur “Ulmade linn” koosneb üheksast üle linna laotuvast teabepunktist, millele lisavad täiendväärtust huvitavad eesti-, vene- ja ingliskeelsed audiomaterjalid.
Loe edasi: „ULMADE LINN” SINDI MUUSEUMIS JA TÄNAVATEL
Tänane Eesti lipu päev annab põhjust uudistada mitmeid ajaloolisi Eestimaa paiku: Põltsamaad, kus kihelkonnakooli käsitööõpetaja Emilie Beermann Eesti Üliõpilaste Seltsi tellitud sinimustvalge lipu õmbles; Otepääd, kus lipp kirikuõpetaja Rudolf Kallas lipu pühitses; samuti Jõgeva vallas Kõola külas asuvat Läänemardi talu, kus Eesti Üliõpilaste Seltsi tookordse esimehe ja tulevase välis-eesti õigusteadlase Karl Auna eestvedamisel rahvuslikku reliikviat – esimest rahvusvärvides lippu peideti okupatsioonide aastatel.
Loe edasi: LÄÄNEMARDI TALU OLI ESIMESE EESTI LIPU VIIMANE KINDEL VARJUPAIK
Türi Vabadussõja mälestussamba juurde kogunesid Tartu rahu 101. aastapäeval Türi aukodanik Kalju Tamm, vallavanem Pipi-Liis Siemann, Kaitseliidu Järva Maleva Türi üksikkompanii liikmed ja mõned linna inimesed.
Loe edasi: Fotogalerii: TARTU RAHU AASTAPÄEVA MÄLESTUSHETK TÜRI KESKLINNA KALMISTUL
Tõrva valla teatel koguneti pühapäeval, 24. jaanuaril, Helme Kalmistule Roobe lahingu ja Tõrva vabastamise 102. aastapäeva tähistamisele.
Loe edasi: ROOBE LAHINGU JA TÕRVA VABASTAMISE TÄHISTAMINE
Eesti sõjahaudade hoolde liidu andmetel on Pärnu Alevi kalmistu garnisoni rahula mulda sängitatud 75 Vabadussõjas langenut, kelle mälestuseks süütasid nende kalmudel täna hommikul küünla Pärnumaa kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.
Loe edasi: PÄRNU ALEVI KALMISTUL LÄIDETI VABADUSSÕJAS LANGENUTE KALMUDEL KÜÜNLAD
Laupäeval, 28. novembril möödub 102 aastat Eesti Vabadussõja puhkemisest, mispuhul Pärnumaa kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad süütavad hommikul kell 9.00 mälestusküünlad Alevi kalmistul puhkavate Vabadussõjas langenute kalmudel.
Loe edasi: PÄRNU ALEVI KALMISTUL SÜÜDATAKSE VABADUSSÕJAS LANGENUTE MÄLESTUSEKS KÜÜNLAD
Täna korraldas Peipsi Koostöö Keskus koostöös Eesti Maaturismiga Mustvees Eesti-Läti programmi projekti “Military Heritage / Sõjaajaloo pärand” seminari, kus osalesid piirkonna turismiettevõtjad ja -arendajad.
Loe edasi: KAHE NAABERRIIGI ÜHINE SÕJAAJALOO PÄRANDI SEMINAR MUSTVEES
Praegune Laiuse Õlemuuseumi hoone oli kunagi koolimaja. 11. septembril kogunesid siin üle poole sajandi tagasi õppinud õpilased kunagist kooliaega meenutama. Põnevat elevust tekitas kokkusaamisel vanaaegsete koolivihikute, tunnistuste ja fotode vaatamine. Sündmus pühendati Euroopa muinsuskaitsepäevadele.
Loe edasi: AMMUSTE KOOLIAEGADE MÄLESTUSTELE LISASID PÕNEVUST TUNNISTUSED JA KONSPEKTID
Emil Moritz Metzleri (29.09.1820–7.07.1902) nimi ja juubel ütlevad vähestele midagi. Kui sirvida Pärnu-Jaagupi kirikuõpetajate nimekirja, siis satub see nimi meile ette. Samad sõnad Jaagupi üliõpilasseltsi „Jakobia“ ajalooraamatu personaalia lisa kohta, kus numbri 218. järel on tema nimi. Rohkemgi veel.
Loe edasi: 200 AASTAT EMIL MORITZ METZLERI SÜNNIST