VOLDEMAR PÄTSI TEENETEMÄRKIDE ÜLEANDMINE AJALOOMUUSEUMILE

Voldemar Pätsi teenetemärkide üleandmine Ajaloomuuseumile. Foto: Vahur Lõhmus

Eile, 15. oktoobri keskpäeval anti Maarjamäel Orlovi lossis kingitusena Eesti Vabariigile üle riigitegelase, Eesti kõrgema kunstihariduse rajaja Voldemar Pätsi teenetemärgid, mis seni olid tema järeltulijate valduses Kalifornias. Teenetemärkide toimetamise Ameerikast kodumaale korraldas Eesti Välisministeerium San Franciscos asuva peakonsulaadi vahendusel.

Loe edasi: VOLDEMAR PÄTSI TEENETEMÄRKIDE ÜLEANDMINE AJALOOMUUSEUMILE

SINDI „KALJU” EELKÄIJA OLI „RAMMULA”

Fotogalerii

Sindi Rammula tõstjad 20. sajandi alguses. Foto Marko Šorini erakogust

Sindi esimene spordiklubi

Marko Šorin

Aastal 2020 oma 100. sünnipäeva tähistanud Sindi spordiklubi „Kalju“ ajaloost on erinevates väljaannetes aeg-ajalt kirjutatud, kuid tema eelkäijast „Rammulast“ on teavet ilmunud väga vähe. Üheks põhjuseks on Sindi spordiajaloo arhiivi hävimine II maailmasõja päevil.
Loe edasi: SINDI „KALJU” EELKÄIJA OLI „RAMMULA”

PETSERIMAA VALGUSTAJA KARL USTAV

Aldo Kals. Foto: Urmas Saard / Külauudised; Karp / Karl Ustav (1867–1953) – Genealogy, EAA. 5355.1.363.54

Ajaloolane Aldo Kals pidas tänavu 7. juulil Seto Kuningriigi päeval Petserimaa Suveülikoolis ettekande Petserimaa valgustajast Karl Ustavist (ka Karp, ka Usstav), kes sündis uue kalendri järgi 02.10.1867 Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kaareperes talupidaja pojana ja suri 18.08.1953 Augsburgis.

Loe edasi: PETSERIMAA VALGUSTAJA KARL USTAV

KALEVIPOJA MUUSEUM AVAS KUNAGISELE SAARE KOOLILE PÜHENDATUD NÄITUSE

Fotogalerii

SA Kalevipoja Koja juhataja Annika Oras Saare kooli ajalugu tutvustaval näitusel. Foto: Jaan Lukas

Kääpa külas Kalevipoja muuseumi esimese korruse saalis on avatud varem samas majas tegutsenud Saare põhikooli ajaloole pühendatud näitus.

Loe edasi: KALEVIPOJA MUUSEUM AVAS KUNAGISELE SAARE KOOLILE PÜHENDATUD NÄITUSE

AUDRUS MEENUTATI SUVESÕJA ÜHT VÕIDUKAT KUID VÄÄRIKA SÕJAMEHE KAOTUSEGA LÕPPENUD LAHINGUT

Fotogalerii

Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko peab mälestuspalvet kolonel Viktor Koerni langemise paigas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eile õhtul kirjeldas Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik Mehis Born neljakümne esimese aasta Suvesõja Audru lahingu paigas erinevate üksuste positsioone selliselt nagu ajalooallikate põhjal saab toimunut mälus taastada.

Loe edasi: AUDRUS MEENUTATI SUVESÕJA ÜHT VÕIDUKAT KUID VÄÄRIKA SÕJAMEHE KAOTUSEGA LÕPPENUD LAHINGUT

„ULMADE LINN” SINDI MUUSEUMIS JA TÄNAVATEL

Sindi vabriku varemed 2019. aasta suvel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Koostöös Sindi muuseumi ja projektiga „Kunstnikud kogudes” valminud näitus avab Sindi ajalugu, mida näeb kuni 5. septembrini. Ajaloolase Aro Velmeti Sindi linnaruumituur “Ulmade linn” koosneb üheksast üle linna laotuvast teabepunktist, millele lisavad täiendväärtust huvitavad eesti-, vene- ja ingliskeelsed audiomaterjalid.

Loe edasi: „ULMADE LINN” SINDI MUUSEUMIS JA TÄNAVATEL

LÄÄNEMARDI TALU OLI ESIMESE EESTI LIPU VIIMANE KINDEL VARJUPAIK

Läänemardi talu 3. juunil 2021. Foto: Jaan Lukas

Tänane Eesti lipu päev annab põhjust uudistada mitmeid ajaloolisi Eestimaa paiku: Põltsamaad, kus kihelkonnakooli käsitööõpetaja Emilie Beermann Eesti Üliõpilaste Seltsi tellitud sinimustvalge lipu õmbles; Otepääd, kus lipp kirikuõpetaja Rudolf Kallas lipu pühitses; samuti Jõgeva vallas Kõola külas asuvat Läänemardi talu, kus Eesti Üliõpilaste Seltsi tookordse esimehe ja tulevase välis-eesti õigusteadlase Karl Auna eestvedamisel rahvuslikku reliikviat – esimest rahvusvärvides lippu peideti okupatsioonide aastatel.

Loe edasi: LÄÄNEMARDI TALU OLI ESIMESE EESTI LIPU VIIMANE KINDEL VARJUPAIK

Fotogalerii: TARTU RAHU AASTAPÄEVA MÄLESTUSHETK TÜRI KESKLINNA KALMISTUL

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann asetab lilled Türi Vabadussõja ausamba ette. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Türi Vabadussõja mälestussamba juurde kogunesid Tartu rahu 101. aastapäeval Türi aukodanik Kalju Tamm, vallavanem Pipi-Liis Siemann, Kaitseliidu Järva Maleva Türi üksikkompanii liikmed ja mõned linna inimesed.

Loe edasi: Fotogalerii: TARTU RAHU AASTAPÄEVA MÄLESTUSHETK TÜRI KESKLINNA KALMISTUL

PÄRNU ALEVI KALMISTUL LÄIDETI VABADUSSÕJAS LANGENUTE KALMUDEL KÜÜNLAD

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius Pärnu linnavolikogu ja linnavalitsuse ühise pärjaga Alevi kalmistu Vabadussõja mälestussamba juures. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eesti sõjahaudade hoolde liidu andmetel on Pärnu Alevi kalmistu garnisoni rahula mulda sängitatud 75 Vabadussõjas langenut, kelle mälestuseks süütasid nende kalmudel täna hommikul küünla Pärnumaa kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.

Loe edasi: PÄRNU ALEVI KALMISTUL LÄIDETI VABADUSSÕJAS LANGENUTE KALMUDEL KÜÜNLAD

PÄRNU ALEVI KALMISTUL SÜÜDATAKSE VABADUSSÕJAS LANGENUTE MÄLESTUSEKS KÜÜNLAD

Mälestusküünlad Vabadussõjas langenutele Pärnu Alevi kalmistul, 2. veebruaril 2014. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Laupäeval, 28. novembril möödub 102 aastat Eesti Vabadussõja puhkemisest, mispuhul Pärnumaa kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad süütavad hommikul kell 9.00 mälestusküünlad Alevi kalmistul puhkavate Vabadussõjas langenute kalmudel.

Loe edasi: PÄRNU ALEVI KALMISTUL SÜÜDATAKSE VABADUSSÕJAS LANGENUTE MÄLESTUSEKS KÜÜNLAD

KAHE NAABERRIIGI ÜHINE SÕJAAJALOO PÄRANDI SEMINAR MUSTVEES

Soomusrong nr 7 „Wabadus“ Võnnus. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täna korraldas Peipsi Koostöö Keskus koostöös Eesti Maaturismiga Mustvees Eesti-Läti programmi projekti “Military Heritage / Sõjaajaloo pärand” seminari, kus osalesid piirkonna turismiettevõtjad ja -arendajad.

Loe edasi: KAHE NAABERRIIGI ÜHINE SÕJAAJALOO PÄRANDI SEMINAR MUSTVEES

AMMUSTE KOOLIAEGADE MÄLESTUSTELE LISASID PÕNEVUST TUNNISTUSED JA KONSPEKTID

Kauaaegne Laiuse kooli õpetaja Epp Järv ja kunagine õpilane Ivo Helm. Foto: Jaan Lukas

Praegune Laiuse Õlemuuseumi hoone oli kunagi koolimaja. 11. septembril kogunesid siin üle poole sajandi tagasi õppinud õpilased kunagist kooliaega meenutama. Põnevat elevust tekitas kokkusaamisel vanaaegsete koolivihikute, tunnistuste ja fotode vaatamine. Sündmus pühendati Euroopa muinsuskaitsepäevadele.

Loe edasi: AMMUSTE KOOLIAEGADE MÄLESTUSTELE LISASID PÕNEVUST TUNNISTUSED JA KONSPEKTID

200 AASTAT EMIL MORITZ METZLERI SÜNNIST

Eestikeelne laululeht Emil Moritz Metzleri ajast

Emil Moritz Metzleri (29.09.1820–7.07.1902) nimi ja juubel ütlevad vähestele midagi. Kui sirvida Pärnu-Jaagupi kirikuõpetajate nimekirja, siis satub see nimi meile ette. Samad sõnad Jaagupi üliõpilasseltsi „Jakobia“ ajalooraamatu personaalia lisa kohta, kus numbri 218. järel on tema nimi. Rohkemgi veel.

Loe edasi: 200 AASTAT EMIL MORITZ METZLERI SÜNNIST

PÄRNUMAAL PEETI 25. SPORDIAJALOO PÄEVA JA MEENUTATI OLÜMPIAREGATTI

Mexico ja Montreali mängudel osalenud sõudja Tiit Helmja 40 aastat tagasi Tallinnas joostud olümpitõrvikuga. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tänavu kahekümneviieseks saanud Pärnumaa spordiajaloo selts kogunes 25. juunil Pärnu Rannastaadioni meediaruumi, kus toimunud spordiajaloo päeva keskseks teemaks oli 1980. aasta olümpiaregati meenutamine ja pärnumaalaste osalemine erinevatel olümpiamängudel. Traditsiooniliselt mälestati ka eelmise aasta jooksul lahkunud sportlasi.

Loe edasi: PÄRNUMAAL PEETI 25. SPORDIAJALOO PÄEVA JA MEENUTATI OLÜMPIAREGATTI

VALLUTAMINE ON MÄLU, MITTE MINEVIK

Juuniküüditamise 70. aastapäeva mälestusnäitus Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Riigikantselei

Soovides kõigile kaunist nädalavahetust jagab politoloog Ilvi Jõe-Cannon piiratud hulgaga seltskonna meililistis oma tähelepanekut, et 80 aasta tagune sündmus lasti 17. juunil riigi juhtide poolt vaikselt mööda minna.

Loe edasi: VALLUTAMINE ON MÄLU, MITTE MINEVIK

AEG TASUDA AUVÕLG – PETSERIMAAL VABADUSSÕJAS LANGENUTE EES

Pildil Petserimaal Vabadussõjas langenute vabadussamba 1939. aasta kavand

Meil on võimalik täna, plaanitust 80 aastat hiljem, likvideerida ajalooline ebaõiglus ning tasuda auvõlg enam kui 300 Petserimaal Vabadussõjas langenu ees. Nende kangelaste mälestuse põlistamine Petserimaa Vabadussõja monumendi püstitamisega Setomaale Värskasse on vähim, mida saame täna turvalises ja vabas Eestis elades nende auks teha. Sinu toetus on vajalik!

Loe edasi: AEG TASUDA AUVÕLG – PETSERIMAAL VABADUSSÕJAS LANGENUTE EES

MÕELDES TÄNASELE PÄEVALE

Sindi raekoja vastas asuva kõrge graniitkivi küljele on raiutud sõnad: „Sindi elanikele, kes langesid Teises maailmasõjas.”

Sindi elanikele... Foto: Urmas Saard  / Külauudised

Kivi külge on kinnitatud mõõk, teravikuga ülespoole, mille tähendust seletaks taiese autor ise kõige paremini. Langetatud mõõk võinuks tähendada rahu tegemist. Aga antud juhul võib kivi ees peatuja jääda mõttesse ja arutleda, kas mõõk tähistab tõsist hoiatust neile kurjategijatele, kes päästsid valla suure sõja? Ülestõstetud mõõk võiks tähendada relvaga käes seismist selle vastu, et ajalugu ei korduks samasuguses õuduses.

Sindis ei ülistata küüniliselt ühe kurjategija võitu teise üle – nii nagu seda on tehtud palju kordi nii monumentaalselt kui inimeste meelsuses, ideoloogiliselt ja suurriigi ülbelt positsioonilt. Sindis langetatakse pea nende mälestuseks, kes langesid kangelaslikult või hukkusid mõttetult kahe totalitaarse režiimi verise heitluse püünises.

Urmas Saard

 

Sindi elanikele… Foto: Urmas Saard  / Külauudised →

RANNAR SUSI: TARTU RAHU EI ANNA RAHU

Petserimaa Suveülikooli nime all on ilmunud raamat “Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020” Artiklite kogumiku (143 lk.) koostajad on Aldo Kals ja Henn Põlluaas.

Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020. Foto Urmas Saard
“Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Hardo Aasmäe ja Anto Raukas juhivad tähelepanu Narva jõe hüdroressursiga seonduvale.[/pullquote]Saatesõnas seisab: “Jääb kõlama tõdemus, et Eesti Vabariik ei tohiks leppida Venemaa Föderatsiooni ülekohtuga. Tuginedes rahvusvahelisele õigusele ja Tartu rahulepingule, tuleb taastada Eesti Vabariigi territoriaalne terrviklikkus ning annekteeritud aladel elavate Eesti Vabariigi kodanike ja nende järglaste inimõigused /…./ Selleni jõudmiseks tuleks denonsseerida 18. veebruaril 2014 välisministrite poolt allkirjastatud piirileping ja esitada ametlik noot Venemaa Föderatsioonile tungiva sooviga lõpetada Eesti Vabariigi territooriumil anneksioon, korrates seda toimingut kuni küsimuse lahendamiseni. Ka teema külmutamine on parem kui maaloovutus.”

Loe edasi: RANNAR SUSI: TARTU RAHU EI ANNA RAHU

VÕITJAD EI TOHIKS VÕIDETUTE ÜLE KOHUT PIDADA EHK KOHTUNIK RADHABINOD PALI ERIARVAMUSEST TOKIO SÕJATRIBUNALIS

Jaak Uibu käsitleb hindu juristi Radhabinod Pali (27. jaanuar 1886 – 10. jaanuar 1967) väidet nagu ei tohiks võitjad võidetute üle kohut mõista ja küsib muuhulgas, kas Pärnu juurtega juristi Friedrich Fromhold Martensi klausel võis mõjutada Pali tegevust?

Näitus Friedrich Fromhold Martensi elust juristi sünnilinnas Pärnus 2010. aasta augustis. Foto Urmas Saard
Näitus Friedrich Fromhold Martensi elust juristi sünnilinnas Pärnus 2010. aasta augustis. Foto: Urmas Saard

Hiljaaegu lugesin võrguväljaandest www.rbc.ru Moskva professori Aleksei Makarkini artiklit Venemaa presidendi Vladimir Putini üllatavalt suurest ajaloohuvist. Tähelepanu selles sisukas artiklis köitis Tokio sõjatribunali liikme, hindu juristi Radhabinod Pali hääletamine, kus ta taotles kohtualuste õigeksmõistmist. Ta väitis, et võitjad ei tohiks võidetute üle kohut mõista.

Nimetatud argument ärgitas mind minema sügavamale ja juurde lugema nii Radhabinod Pali kui ka Tokio tribunali kohta. Lootsin leida midagi vajalikku tänasele sõgedale maailmale, kus igal aastal registreeritakse sadu valehäireid tuumarelvanuppudele, rääkimata muudest ohtudest ja sõdadest. Kui suur ja lai on see tööpõld, saab otsustada selle põhjal, et juba Pali eriarvamuse tekst tribunalile hõlmab 1235 lehekülge. Okupatsioonivõimud keelustasid selle.

Loe edasi: VÕITJAD EI TOHIKS VÕIDETUTE ÜLE KOHUT PIDADA EHK KOHTUNIK RADHABINOD PALI ERIARVAMUSEST TOKIO SÕJATRIBUNALIS

MUUSEUMIÖÖ TEEMAKS VALITI „ÖÖS ON AEGA”

Suur Muuseumiöö toimub tänavu 16. mail, mil Eesti muuseumid avavad oma uksed tasuta kell 18. Eriprogrammid, ekskursioonid ning muu spetsiaalselt selleks õhtuks korraldatu on inspireeritud muuseumide ühiselt valitud teemast “Öös on aega”. Aasta suurim muuseumiüritus toimub üle terve Eesti ning kestab viis tundi: täna saavad muuseumid veel programmiga liituda, selleks tuleb ühendust võtta muuseumiöö korraldustoimkonnaga.

Aja jälg Sindi muuseumis. Tänavu möödub 105 aastat Sindi muuseumi asutaja Olga Kalda sünnist. Foto Urmas Saard
Aja jälg Sindi muuseumis. Tänavu möödub 105 aastat Sindi muuseumi asutaja Olga Kalda sünnist. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, sõjaaeg ja rahuaeg, õitseaeg ja uneaeg[/pullquote]Muuseumiöö teema “Öös on aega” kutsub külastajaid sel ööl mõtlema aja kulgemisele, mõõtmisele ja märkamisele. Aega on inimestel justkui järjest vähem, aga teisest küljest peaks meil kõigil ometi sama palju aega olema – 24 tundi ööpäevas. Või kas see ikka on nii? Mida me ajaga peale hakkame, kuidas aeg kulgeb, kuhu aeg kaob ja millises ajas me üldse elame? Inimeste kohta öeldakse “oma aja laps” ja kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, sõjaaeg ja rahuaeg, õitseaeg ja uneaeg. Kuidas mõõdetakse aega poeetiliselt, bioloogiliselt, astronoomiliselt, tehnoloogiliselt – ja miks mõned meist elavad täna aastas 2020, aga teistel on aastanumbriks 5778, 1441 või 10233?

Loe edasi: MUUSEUMIÖÖ TEEMAKS VALITI „ÖÖS ON AEGA”

MÄLESTUSKILDE 2. VEEBRUARIST

Kunagise „Poolpäevalehe“ ja „Lisanduste“ kaastöölise ning levitajana panen kirja mõne mälestuskillu Tartu rahulepingu aastapäeva meenutamisest.

Helen Rebane. Foto Edgar Saar
Helen Rebane. Foto: Edgar Saar

Sealpool kontrolljoont asuv Petseri. Foto Urmas Saard
Sealpool kontrolljoont asuv Petseri. Foto: Urmas Saard

Ajalooliseks minevikusündmuseks oli Vanemuise ringauditooriumi tormiline rahvakoosolek 2. veebruaril 1988. Vabadusvõitleja Heino Noore sõnul plaksutas osa publikut isamaaliste sõnavõttude toetuseks avalikult, osa aga veel laua all. Helilindistasin lisaks samale koosolekule ka sellele järgnenud “koerte koori”okupatsioonivõimude kuulekate kannupoiste, julgeolekukomitee ninameeste Rein Sillari ja Anti Taluri ooperist „Tartu Rahumaja”. Selgituseks niipalju, et kui aasta varem jälgis Hirvepargi sündmusi nõukogude võim fotoaparaatide ja kinokaameratega, siis nüüd otsustati näidata muskleid. Kohal olid täies varustuses kumminuiade ja kilpidega kiivrites löömameeste ahelikud, kellel kindlasti ka tukid põues. Toeks veel valjuhääldajad ja verekoerad ning tuletõrjujate survevoolikud ja sireenid. Tartu rahumaja oli võetud piiramisrõngasse. Jäi mulje sõjaseisukorrast. Ka hoolitseti selle eest, et “ohtlike isikute” rahu sel ega järgmisel päeval keegi telefoniga rikkuda ei saaks. Mul ja paljudel teistel olid kõnetraadid tummad. Nii tähistas nõukogude võim Tartu rahu 68. aastapäeva. Enamus sellest sündmusest osavõtjaid mõlemalt poolt rindejoont on praegugi rivis ja söövad rahumeeli ühiselt Eesti Vabariigi leiba.

Loe edasi: MÄLESTUSKILDE 2. VEEBRUARIST

TARTU RAHU AASTAPÄEVAL SINDI KALMISTUTEL JA MUUSEUMIS

Sindi muuseumi ja naisliidu ühisel eestvõttel tähistati Tartu rahu sajandat aastapäeva linna kalmistutel ja ajaloohuviliste vestlusringis koos Kaitseväe Akadeemia  muuseumi juhatajaga, kes tutvustas enda toimetatud raamatut.

Kristjan Bachman, Kaitseväe Akadeemia muuseumi juhataja. Foto Urmas Saard
Kristjan Bachman, Kaitseväe Akadeemia muuseumi juhataja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Teenete eest Vabadussõjas autasustati Viktor Arakut II liigi 3. järgu Vabadussõja Ristiga[/pullquote]Küünlapäeva hommik üllatas tavapärasest veel niiskema ning vihmasajuse ilmaga. Loomulikult ei seganud sombune talvepäev eestlaste rahupüha tähistamist. Sindi naisliidu vaprad prouad kogunesid vihmavarjude alla Sindi vana kalmistu väravasse, et liikuda üheskoos süütama küünlaid kõigi Sindist pärit ning Sindi kalmistutele maetud vabadussõdalaste mälestuseks.

Kogunesime Sindis sündinud ja õppinud Viktor Araku hauale. Vabadussõjast võttis ta osa soomusrong „Kapten Irv“ kompaniiülemana. Teenete eest Vabadussõjas autasustati Viktor Arakut II liigi 3. järgu Vabadussõja Ristiga.

Loe edasi: TARTU RAHU AASTAPÄEVAL SINDI KALMISTUTEL JA MUUSEUMIS