TEKSTIILIKUNSTNIK KAASAB KADRINA KOGUKONNA PÕNEVASSE KUNSTIPROJEKTI

Maryliis Teinfeldt-Grins. Foto: Francesco Rosso

Projekti “Kes mäletab viimasena? Kes mäletab paremini?” raames kootakse detsembris Kadrina rahvamajas ühistööna suur rüiutehnikas vaip. Kogukonna koostöös valminud teost eksponeeritakse jaanuaris Tütar galeriis toimuval näitusel.

Loe edasi: TEKSTIILIKUNSTNIK KAASAB KADRINA KOGUKONNA PÕNEVASSE KUNSTIPROJEKTI

SUITSUKONIDEGA KAETUD TAIES OSUTAB MAAILMA SUURIMALE VEEREOSTUSELE

Kunstitöö “Usalda vaala” kupli all. Idee ja visiooni autor on Ines-Issa Villido.
Foto: Johannes Hõimoja

Eesti kunstnik Ines-Issa Villido lõi ainulaadse suitsukonidega kaetud vaalakujulise skulptuuri, mille eesmärk on juhtida tähelepanu üleilmsele merereostusele. Skulptuuri jaoks kulus üle 30 000 suitsukoni ja seda eksponeeritakse Saaremaa looduskaunil Illiku laiul.

Loe edasi: SUITSUKONIDEGA KAETUD TAIES OSUTAB MAAILMA SUURIMALE VEEREOSTUSELE

„VILJANDI TULED” AVALIKUSTAS TÄNAVUSE KAVA

Autor Maari Soekov

10.-12. veebruaril toimuv visuaalkunstifestival “Viljandi Tuled” avastab talvist väliruumi. Nii leiab programmist sel aastal Martin Makarevitši väliinstallatsiooni, Kerttu Kruusla valgusmaalingute tänavanäituse, Lemoot Kompanii performance’i, Adeele Jaago väliruumi luulelüürika ning koostöös Kogukonnakinoga välikino seansi.

Loe edasi: „VILJANDI TULED” AVALIKUSTAS TÄNAVUSE KAVA

VÕSU LIIVASKULPTUURID TULEVAD SUUREMAD KUI KUNAGI VAREM

Illustreeriv pilt liivaskulptuuri voolimisest Gran Canaria saare rannikul.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Võsu rannas, vetelpääste hoone kõrvale loodavate skulptuuride teemaks on valitud „Unistus”. Liivaskulptuuride meisterdamise teemapäev leiab aset 10. juulil kell 11 kuni 16.

Loe edasi: VÕSU LIIVASKULPTUURID TULEVAD SUUREMAD KUI KUNAGI VAREM

ZELENSKÕID KUJUTAV VABADUSSAMMAS TÕRVAS

Liivaskulptuur Tõrvas. Foto: Egon Bogdanov

Kuurortlinnas Tõrvas valmis viiemeetrine liivaskulptuur, millel on kujutatud Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid osana kuulsast New Yorki Vabadussambast. Hiiglaslikku liivaskulptuuri aitasid ehitada Tõrvas elavad Ukraina sõjapõgenikud ning mõte sai teoks tänu kohalike ettevõtjate toele.

Loe edasi: ZELENSKÕID KUJUTAV VABADUSSAMMAS TÕRVAS

JÕEVAATEGA SEINAMAAL PÄRNU KESKLINNA SILLAL

Jõevaatega seinamaal Pärnu Kesklinna sillal. Foto: Pärnu linnavalitsus

Pärnu tänavakunstnikul Kryptikul valmis Pärnu linnavalitsuse poolt Kesklinna sillale tellitud pikk horisontaalne seinamaal, mis on tehtud vana foto järgi. Omaaegsel ülesvõttel oli vaade (tõenäoliselt Pärnu) jõele ning nüüd kaunistab see pilt Kesklinna silla sadama poolset külge.

Loe edasi: JÕEVAATEGA SEINAMAAL PÄRNU KESKLINNA SILLAL

UHKE USSIKUNINGAS VALVAB KADRINAT

Ingmar Järve „Ussikuningas” Kadrina spordihoone seinal. Foto: Ingmar Järve

Nädalaga kandis kunstnik Ingmar Järve Kadrina spordihoone seinale Lääne-Virumaa uhkeima ja suure tõenäosusega ka suurima seinamaalingu. Kõrgust on „Ussikuningal“ kümme ja laiust lausa üheksateist meetrit. Tänavakunstifestivali Stencibility 2015 käigus Lääne-Virumaa keskraamatukogu seinale maalitud tammine rüütel on näituseks pea poole väiksem.

Loe edasi: UHKE USSIKUNINGAS VALVAB KADRINAT

TUDULINNA JA JÕHVI KOOL SAID SEINAMAALID TŠIILI NING SAKSA KUNSTNIKELT

Tšiili tänavakunstnik Izak One seinamaal Tudulinna lastekodul. Foto: Dmitri Pentinen

Väikelinnadele suunatud tänavakunstifestivali Rural Urban Art jätkuna lõid rahvusvahelised kunstnikud 12. – 15. juulil seinamaalid Tudulinna lastekodu ja Jõhvi Vene Põhikooli väliseintele. Tänavakunstifestivali põhisündmus toimus Ida-Virumaal 14. – 19. juunil.

Loe edasi: TUDULINNA JA JÕHVI KOOL SAID SEINAMAALID TŠIILI NING SAKSA KUNSTNIKELT

PORTSELANIMAALIJA MAI KOLOSSOVA KÜLASTAS TRE RAADIOT

Mai Kolossova. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tre Raadio Pärnu stuudio tänahommikusel intervjuuminutitel oli saatekülaliseks Pärnu portselanimaalijate seltsi Lüster esinaine Mai Kolossova, kes rääkis pühapäeval Nooruse Majas avatavast järjekordsest portselanimaalide kevadnäitusest ja sellest kunstist üldiselt.

Loe edasi: PORTSELANIMAALIJA MAI KOLOSSOVA KÜLASTAS TRE RAADIOT

PÄRNU PORTSELANIMAALIJATE NÄITUS TÕRVA AJALOOLISES SAKRAALHOONES

Näituse panid üles seltsi liikmed Mai Kolossova, Ilme Reimand, Ülle Hõbelaid, Sirje Murd (alumises reas), Daisy Veberson, Riina Talts, Õie Suits, Malle Erend (ülemises reas). Foto: Ilmar Kõverik

Kolmapäeva keskpäeval, 17. juunil, avati pidulikult Tõrva kirik-kammersaalis Pärnu Portselanimaali Seltsi Lüster portselanimaalide näitus. Avapäeval viibisid kohal kunstnikud ja võis kuulda Maie Kala õpilaste laule.

Loe edasi: PÄRNU PORTSELANIMAALIJATE NÄITUS TÕRVA AJALOOLISES SAKRAALHOONES

NOORTE NÄITUS „KUNST, MILLEST SAAB… AJALUGU!”

Pärnu kunstikooli õpilased tutvuvad visandiraamatutega. Foto: Monika Vaher

Pärnu muuseumis on kuni 27. augustini avatud noorte loomingunäitus „Kunst, millest saab… ajalugu!“. Tasuta näitusel on uudistamiseks Pärnu linna ja maakonna noorte kunstitööd, nii lõuendile prinditud taiesed kui visandiraamatud.

Loe edasi: NOORTE NÄITUS „KUNST, MILLEST SAAB… AJALUGU!”

PÄRNU KUNSTIKLUBI “VAHENDEID VALIMATA”

Alates tänasest kuni 30. maini on Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja galeriis, Nikolai 27 avatud Pärnu Kunstiklubi näitus “Vahendeid valimata”.

"Vahendeid valimata"
“Vahendeid valimata”

Pärnu Kunstilkubi 2020 aasta kevadise ülevaatenäituse pealkiri on “Vahendeid valimata”. Klubi on viimaste aastate näitustel lähtunud erinevatest teemadest. 2017 – “Ärkamisetärkamisemärkamine” ja “Popurrii”, 2018 – “Ja värvid said otsa…”, 2019 – “Head isu!”.

Eelmiste näituste puhul tõdeti, et klubiliikmed viljelevad väga erinevaid tehnikaid ning teosed on alati eripalgelised vaatamata näitust ühendavale teemale.

Seekord eksponeeritakse pealkirja “Vahendeid valimata” all maale, joonistusi, kollaaže, installatsioone ja fotot. Eesmärgiks on kunstnike inspireerimine katsetamaks erinevaid kunstivorme uute teoste loomisel.

Näitusel osalevad kunstnikud Marju Lorentson, Malle Heinonen, Ly Saat, Tiina Erala, Ervin Raud, Ülle Randma, Ella Žuliene, Svetlena Markina, Ljudmilla Ljulko, Aili Mets.

Näitust saab Kunstnike Maja galeriis külastada teisipäevast reedeni kell 11–17 ja laupäeviti kell 11– 14.

Print

 

 KU päevatoimetaja

ERIKA KOLNES: TÄNU PITSKINNASTELE JA ARVUTIKURSUSTELE AVASTASIN KLAASPÄRLITE TEGEMISE KUNSTI

Sindi ehetemeister Erika Kolnes avab täna Sindi muuseumis pärlitest ehistööde näituse „Klaaspärlimäng”, mis jääb avatuks 1. aprillini.

Erika Kolnes. Foto Urmas Saard
Erika Kolnes. Foto: Urmas Saard

Pitskinnaste juurest eheteni. Foto Urmas Saard
Pitskinnaste juurest eheteni. Foto: Urmas Saard

Erika on parajasti jõudnud kogu oma loomingu kolme klaasvitriini ära paigutada, kui mina muuseumi uksest sisse astun. Tunnen tublit põllukultuuride kasvatajat ammust aega, aga pärlitest suurt aimdust ei ole. Seepärast küsingi esiti pisut rumalalt kas ta kasvatab lisaks kapsale ja teistele köögiviljadele ka pärleid? „Ei,” naerab Erika laia naeru ja alustab voolava jutustusega – ilma sissejuhatuseta oma harrastuse tutvustamist kusagilt tegemiste keskpaigast.

Ta ütleb, et Pärnus eriti midagi saada ei ole. Kogu materjali, mis sätendab, tellib Hiinast. Sealt tellides tuleb poole odavam. Iga kaela riputatav asi nõuab sada kuni paarsada tükki värve. Ühte komplekti peavad sobituma nii kaelakee, kõrvarõngad kui käevõru. „Kahju, et alati ei tulegi nii ilus välja kui oma vaimu silmas oled natuke teist moodi näinud. Meeldimisega võib muidugi juhtuda ka nii, et see mis mulle ei meeldi, võib meeldida mõnele teisele. See on väga isiklik asi.” Erika meenutab ühte sõbrannat, kes kannab pruunikaid-oraanžikaid asju. Mõtles talle käevõru teha, aga tuli välja tema ilumeele arvates nõnda inetu, et ei jätnud sellest isegi näidist. „Oli kohe jube. Arutasin kõik lahti.”

Loe edasi: ERIKA KOLNES: TÄNU PITSKINNASTELE JA ARVUTIKURSUSTELE AVASTASIN KLAASPÄRLITE TEGEMISE KUNSTI

JÄINE ROTISKULPTUUR JÕGEVA KESKLINNAS

Jõgeva kesklinnas avati täna õhtul rotiaasta alguse puhul jääst rotiskulptuur.

Jõgeva kesklinnas avatud rotiskulptuu. Foto Riina Mägi
Jõgeva kesklinnas avatud rotiskulptuu. Foto: Riina Mägi

Täna algas idamaade ajaarvamise kohaselt valge Yang metallroti aasta, mis avab uue 12-aastase tsükli. Uskumuse kohaselt soosib rotiaasta energia uusi algusi, uuenemist ja arenemist. Jõgeval avatud rotiskulptuuri autor on Leena Kuutma ning taies paigaldati kesklinna parki purskkaevu kõrvale. Skulptuuri avamisel esinesid JJ Street tantsukooli tantsijad, publikule pakuti ingverijooki ja Hiina kombe kohaselt õnneküpsiseid.

Loe edasi: JÄINE ROTISKULPTUUR JÕGEVA KESKLINNAS

Andres Tolts 70: näitus Pärnu linnagaleriis ja Arvi Tapveri luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” esitlus

Pärnu Linnagaleriis Raekojas (Uus 4) avatakse reedel, 27. detsembril kell 17.00 Eesti avangardi klassiku Andres Toltsi (1949-2014) 70. sünniaastapäeva tähistav mälestusnäitus.

Andres Toltsi tööd
Andres Toltsi tööd

[pullquote]Toltsi näitusel tulevad eksponeerimisele maalid hilisemast loomeperioodist, mis tähistavad kunstniku jõudmist ülimasse stiilipuhtasse minimalismi.[/pullquote]Avamisel esitleb oma klassikutest inspireeritud luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” Arvi Tapver. Seni pigem proosakirjanikuna esinenud autor jagab oma luulekogus maailma mõtteliselt kaheks – klassikuteks ja kassikullaks. Luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” esitlusel vastab poeet ka võimalikele tekkinud küsimustele ja jagab autogramme.

Toltsi näitusel tulevad eksponeerimisele maalid hilisemast loomeperioodist, mis tähistavad kunstniku jõudmist ülimasse stiilipuhtasse minimalismi. Argised objektid astuvad lõuenditel dialoogi kunstniku sisemaailmaga ning tulemuseks on puhas esteetika või täiuslik harmoonia, mida Tolts kogu oma loomeaastate vältel peatumatult otsis. Lisaks on näitusel väljas kümme mustvalget, osaliselt koloreeritud litograafiat aastaist 1982-1989, millel Tolts interpreteerib talle laia tuntuse toonud maale.

Loe edasi: Andres Tolts 70: näitus Pärnu linnagaleriis ja Arvi Tapveri luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” esitlus

Raeküla esimene aukodanik: külva seeme pildikirjas tagasi

Johanna Grauverk ütleb oma viimati ilmunud raamatus „Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel”, et tema täpselt samanimeline näitus toimub äsja valminud trükise auks.

Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto Urmas Saard
Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto: Urmas Saard

Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel. Foto Urmas Saard
“Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel” Foto: Urmas Saard

[pullquote]ma mõtlesin, et seal laua taga istuda on väga igav[/pullquote]„Näituse avapäevaks ja ühtlasi minu raamatu esitluseks on „Raeküla hea kodaniku nädala” lõpusündmus, kus astuvad lavale pereansamblid, antakse välja Raeküla hea kodaniku ja ka aukodaniku tiitel,” jätkab Grauverk, kes jätab märkimata, et autor ise ongi see aukodanik ja hea kodaniku tiitli saaja tema lähimaid abilisi Arvo Soovik. Ilmselt ta seda ei teadnudki, sest Raeküla Vana kooli keskus oskas otsust hoida kuni viimase hetkeni salajas. Aga kõike ei teadnud ette aimata isegi mitte keskuse juhataja Piia Karro-Selg.

Kui RVK huvikooli bänd, pereansambel Baumann, perebänd Juhkamsoo Plixid, pereansambel ja Pajusaare Tüdrukud olid oma esinemise lõpetanud, toodi saali heategevusloterii auhindade laud. Pärnu Y klubi korraldas seegi kord heategevuslikku korjandust, kus iga kindlas vääringus annetatud summa eest anti vastu numbriga varustatud pilet. Pärnu abilinnapea Meelis Kukk võttis oma käega pileti, millel olev number tähendas Grauvergile peavõitu.

Loe edasi: Raeküla esimene aukodanik: külva seeme pildikirjas tagasi

Made Balbat maalib digipliiatsiga digilauale

Täna Sindi raamatukogus avatud Made Balbati näituse paarikümne digipildi hulgas keskendus pilk kolmest pildist koosnevale libahundi sarjale. Mullu kevadel nägi neid koguni Londoni raamatumessil.

Made Balbat Sindi raamatukogus oma isikunäitust avamas. Foto Urmas Saard
Made Balbat Sindi raamatukogus oma isikunäitust avamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]digilauale joonistamine nõuab pühendumist väga täpsele nokitsemisele ja küllaltki palju aega[/pullquote]Kunstniku sõnul panevad piltides kujutatavad maagilised muinasjutud teda tundma, nagu jookseks ta ise koos huntidega. Balbat selgitab, et parasjagu mõnd pilti tehes läheb ta päris selle sisse ja elabki viivukese aega libahundi maailmas. Justnagu enda jutu kinnituseks ulatas graafik, illustraator ja kujundaja oma nimekaardi, mille ühel küljel kolmiksarja üks piltidest.

Lõuendil pildid ei ole õlimaalid. 1988. aastal raamatuillustratsiooni harus graafika erialal ERKI lõpetanud Balbat võttis kätte digilaua ja digipliiatsi, mida kasutades valmivad pildid. Joonistama hakkas ta lapsepõlves enne lugema õppimist. Digipliiatsiga digilauale joonistamine nõuab pühendumist väga täpsele nokitsemisele ja küllaltki palju aega. „Pildid panen kiht-kihilt kokku spetsiaalses arvutiprogrammis Photoshop. Digitaalne tehnika võlub mind mängulisusega.” Lisaks joonistusele kasutab ta ka fotokollaaži elemente. Digigraafikat saab trükkida erinevates mõõtmetes lõuendile ja paberile. Näituste tarvis eelistab ta lõuendit. Need on kaalult oluliselt kergemad. Spetsiaalsete tuhmumiskindlate värvidega happevabale paberile tehtud kõrge kvaliteediga giclée-printe tagab suurepärase kvaliteedi, aga raamitud ja klaasialused pildid on tunduvalt raskemad ja näitustel seetõttu ebamugavamad kasutada.

Loe edasi: Made Balbat maalib digipliiatsiga digilauale

Tukkuva jaamaülema kuju on Nõmmel avatud

Laupäeval, 7. septembril avati Nõmme endise jaamahoone ees tukkuva jaamaülema skulptuur.

Lembit Ontoni loodud tukkuva jaamaülema kuju avamine. Foto Endel Apsalon
Lembit Ontoni loodud tukkuva jaamaülema kuju avamine. Foto: Endel Apsalon

[pullquote]Jaama kui sellist enam ju pole, aga rongid sõidavad. Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul pärineb tukkuva jaamaülema kuju idee Lembit Ontonilt. „Kuju rajamise taga on Nõmme koduloohuviliste koda, kes oma veidi enam kui 12 tegutsemisaasta jooksul on panustanud nii mõnessegi Nõmme ajalugu väärtustavasse ettevõtmisesse,“ lisas linnaosavanem.

Skulptuur kujutab endast jaamahoone ees tukkuma jäänud jaamaülemat. „Jaama kui sellist enam ju pole, aga rongid sõidavad. Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela,“ selgitas kuju autor Lembit Onton.

Loe edasi: Tukkuva jaamaülema kuju on Nõmmel avatud

Nõmmel avatakse tukkuva jaamaülema skulptuur

Laupäeval, 7. septembril kell 12 avatakse Nõmme endise jaamahoone ees (Jaama 18) tukkuva jaamaülema skulptuur.

Skulptor Lembit Onton poolelioleva skulptuuriga. Foto Nõmme linnaosa valitsus

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul pärineb tukkuva jaamaülema kuju idee Lembit Ontonilt. „Kuju rajamise taga on Nõmme koduloohuviliste koda, kes oma veidi enam kui 12 tegutsemisaasta jooksul on panustanud nii mõnessegi Nõmme ajalugu väärtustavasse ettevõtmisesse,“ lisas linnaosavanem.

Kuju valmimist rahastab ligi 36 000 euroga Nõmme linnaosa valitsus, kuid Nõmme koduloohuviliste koda on tänulik ka eraannetajate panusele, sest kulusid oli oodatust rohkem. Betoonist vundament valati 2017. aasta sügisel, sama aasta lõpuks sai paika ka graniidist pink.

Skulptuur kujutab endast jaamahoone ees tukkuma jäänud jaamaülemat. „Jaama kui sellist enam ju pole, aga rongid sõidavad. Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela,“ selgitas kuju autor Lembit Onton.

Pärast skulptuuri avamist jääb Nõmme muuseumisse planšett, mis tutvustab tukkuva jaamaülema kuju valmimist.

 

Skulptor Lembit Onton poolelioleva skulptuuriga. Foto: Nõmme linnaosa valitsus →

Samal teemal:

Tukkuva jaamaülema kuju vähendatud mõõtmetes mudelist taiese tulevases asukohas. Foto Jukko Nooni

 

Nõmme saab jaamaülema kuju

Täna algab kolm päeva kestev ruumieksperimentide sümpoosion Põhjala tehases

Endisesse kummitoodete tehasesse Põhjala kogunevad tänasest kuni reedeni sisearhitektid, arhitektid ja disainerid – professionaalid ja tudengid valdkondadest, mis tegelevad vahetu ruumiga meie ümber – et kolme päeva jooksul kuulata ettekandeid, ehitada ja läbi katsetada ruumilisi ideid.

Põhjala tehase angaarid peeglis
Põhjala tehase angaarid peeglis

[pullquote]Praksi sõnul on SISU loengute ja töötubade eesmärgiks uurida halli ala, millega kaudselt arhitektuuris justkui tegeletakse, aga otseselt tihti erinevatel põhjustel tegelikult ka ei tegeleta[/pullquote]12.-14. juunini toimuvat rahvusvahelist sisearhitektuuri sümpoosioni SISU 2019 korraldavad ühiselt Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond, ent professionaalide kõrval on loenguid kuulama ja uudistama oodatud ka kõik sisearhitektuuri-, arhitektuuri- ja disainihuvilised.

Sümpoosioni loenguprogramm toob Põhjala tehases publiku ette 23 meilt ja mujalt pärit disainerit, arhitekti ja teoreetikut-pedagoogi, kes tegelevad inimskaalalise ruumi loomise ja uurimisega. SISU tähelepanu keskmes on füüsiline ruumikogemus, räägitakse materjalidest, kätega ehitamise kogemuse olulisusest ruumihariduses ja protsessile keskenduvast ruumiloomest.

Loe edasi: Täna algab kolm päeva kestev ruumieksperimentide sümpoosion Põhjala tehases

Grete ja Kaisa nägemise kunst on nähtav Sindi linnaraamatukogus

Grete Hartwich ja Kaisa Hartwich on teismelised õed, kes avasid Sindi linnaraamatukogus oma esimese isikunäituse.

Maia Agar, Grete Hartwich, Kaisa Hartwich ja jõhvikad külmas klaasivees. Foto Urmas Saard
Maia Agar, Grete Hartwich, Kaisa Hartwich ja jõhvikad külmas klaasivees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Grete ja Kaisa väikevend kinnitanud siis, et kõik need pildid on tema õdede tehtud ja ta on ise näinud nende tegemisi kõrvalt.[/pullquote]Kolmapäeval leidsid kõik kodust väljatoodud tööd sobiva asukoha raamatukogu laenutussaali neljal seinal, kokku 43 maali või joonistust. Ühelt neiult on 16 ja teiselt mõnevõrra rohkem. Tegelikult on mõlemad sõtsed hoopis rohkem pilte loonud, aga kingitud või tellimustöödena valminud looming on juba ammu uued omanikud leidnud.

Ühisnäituse avamine toimus neljapäeval, 21. märtsil pärast seda kui linnaraamatukogu direktor Ene Michelis printis autorite enda käega kirjutatud lühitutvustuse valgele paberile ja selle hoolikalt seinale kinnitas. Piduliku sündmuse avasõnad ütles samuti Michelis, kes kiitis noori talente ja meenutas, et nende näituse korraldamise mõte sündis juba tervelt aasta ja üks kuu tagasi. Toona tõi oma loomingu linnaraamatukokku Sindi gümnaasiumi õpilane Egon Gentalen ja juba siis andis kunstiõpetaja Maia Agar märku, et lisaks ühele noorele kunstnikule oleks samast koolist veel välja pakkuda kaks kunstilembelist õpilast.

Loe edasi: Grete ja Kaisa nägemise kunst on nähtav Sindi linnaraamatukogus