Fotogalerii
Puututus. Neljakümne neljanda aasta suurpõgenemist meeldetuletav skulptuur Pärnu jõe ääres, autor Elo Liiv. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Mihklikuu 21. päeval kogesid sajad pärnakad meeli ja hinge liigutavat elamust, kui Kesklinna silla juures toimus hästi pidulik suurpõgenemisele pühendatud mälestusmärgi avamine.
Loe edasi: ENE TÄHT⟩ SEE ON OLULINE VEEL ELUS PÜSIVATELE EESTLASTELE JA MEILE SIIN MÕTLEMISEKS NING MÕISTMISEKSFotogalerii ja videoklipp
Elo Liiv ja tema loodud mälestusmärk on puudutanud maapinda Pärnu jõe kallasraja ääres.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Skulptor Elo Liivi loodud 1944. aasta suurpõgenemist mälestavat suurepärast kunstiteost oli eriti viimastel päevadel oodatud suure huviga. 21. septembri ennelõunal loetud tunnid enne pidulikku avamist ta ikkagi pärale jõudis.
Loe edasi: NELJAKÜMNE NELJANDAT MEENUTAVA MÄLESTUSMÄRGI KOHALE PAIGALDAMINE PÄRNU JÕE ÄÄRES
Hiiumaa vabadussõja monumendi betoonist kehandid. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Läinud nädala laupäeval tegid Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad kolmepäevase väljasõidu Hiiumaale, kus korraldaja kutsel reisis kaasa ka Külauudiste reporter. Ootuspärane olnuks reisikirjadega alustada esimesest päevast, aga Pühalepa kiriku ette kavandatud Hiiumaa vabadussõja monumendi valmimise viibimine näis sedavõrd aktuaalsena, et jättis hetkel kõik muu tagaplaanile.
Loe edasi: HIIDLASED PÜSTITAVAD VIIMASE MAAKONNANA OMA SAARELE HIIUMAA VABADUSSÕJA MONUMENTI
Lähiajal hakkab osaühing Euroroad Pärnus Alevi kalmistul asuva Vabadussõja mälestusmärgi ümbrust rekonstrueerima, et anda sellele võidupühaks uus ilme.
Loe edasi: PÄRNU VABADUSSÕJA MÄLESTUSMÄRGI ÜMBRUST UUENDATAKSESuur fotogalerii
8. detsembril toimus Harjumaal kolme metsavenna ümbermatmine Kose kalmistule. Samas avati Kose kihelkonna metsavendade mälestusmärk.
Loe edasi: ERIK-NILES KROSS: AEG PÜSTITADA IGASSE KIHELKONDA MONUMENT METSAVENDADELEFotogalerii
Eile avasid Tallinna ajaloolisel Uuel turul Konstantin Pätsile pühendatud mälestusmärgi monumendilt katte eemaldamisega kujur Vergo Vernik ja arhitekt Toivo Tammik.
Loe edasi: REIN VEIDEMANN: SELLE MONUMENDI NÄOL POLE TEGEMIST SIMULAAKRUMIGA
Eile hommikul toodi Tallinna lähedal Laagris asuvas töökojas Kivi Kunst valminud Konstantin Pätsi skulptuur ajaloolisele Uuele turule, kus juba sellel reedel avatakse ja pühitsetakse väga pikka aega teostumist oodanud mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale, esimesele valitsusjuhile ning esimesele presidendile.
Loe edasi: KINNIKAETUD „RIIGIPEA” OOTAB REEDETFotogalerii
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Eesti Muinsuskaitse Selts teatavad ühiselt, et reedel, 21. okotoobril kell 14 avatakse ja pühitsetakse Estonia teatri tagusel ajaloolisel Uuel turul mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale, esimesele valitsusjuhile ja esimesele presidendile Konstantin Pätsile.
Loe edasi: AVATAKSE JA PÜHITSETAKSE KONSTANTIN PÄTSI MÄLESTUSMÄRK
Langenud Eesti ohvitseride memoriaalile, mis asub Tallinnas Kristiine linnaosas, endise Tondi sõjakooli territooriumil, lisati taasiseseisvuspäeva eel 26 varasemalt teadmata olnud nime.
Loe edasi: LANGENUD EESTI OHVITSERIDE MEMORIAALILE LISATI 26 NIME
Türi Vabadussõja mälestussamba juurde kogunesid Tartu rahu 101. aastapäeval Türi aukodanik Kalju Tamm, vallavanem Pipi-Liis Siemann, Kaitseliidu Järva Maleva Türi üksikkompanii liikmed ja mõned linna inimesed.
Loe edasi: Fotogalerii: TARTU RAHU AASTAPÄEVA MÄLESTUSHETK TÜRI KESKLINNA KALMISTUL
Käesoleva nädala kolmapäeval sai teatavaks, et Tori volikogu ja Riigikogu liige Marko Šorin esitas vallavolikogule eelnõu, millega teha omavalitsusele ülesandeks Sindi linna püstitatud Mihkel Mathieseni ausamba seadustamine. Nüüd rääkis poliitik veidi lähemalt eelnõu sisust, eesmärgist ja juriidilisest alusest.
Loe edasi: MARKO ŠORIN: MÄLESTUSMÄRK EESTI KEERULISELE AJALOOLETäiendatud: 2. veebruaril
Viljandi linnavalitsus otsustas 1. veebruari istungil lõpetada Jaak Joala monumendi eksponeerimise. Otsus põhineb Jaak Joala lese Maire Joala palvel.
Loe edasi: JAAK JOALA MONUMENT KAETAKSE KINNI
Tori valla volikogu liige ja Riigikogu kultuurikomisjoni kuuluv Marko Šorin saatis täna Tori vallavolikogule eelnõu, millega teha vallavalitsusele ülesandeks Mihkel Mathieseni ausamba seadustamine ja lõpetada Eesti ajalooga võitlemine.
Loe edasi: MARKO ŠORIN PAKUB TORI VALLAVALITSUSELE MONUMENDI UMBSÕLMELE LAHENDUST
Möödunud aasta viimasel päeval Viljandi Posti tänava pargis Jaak Joala mälestuseks avatud interaktiivne audiovisuaalse lahendusega monument on nüüdseks möödujate ilumeelele hinnata olnud paar nädalat. Eile seadsid sammud Mati Karmini loomingut uudistama ka mõned Külauudiste vabatahtlikud.
Loe edasi: VASTAKAID ARVAMUSI JA TUNDEID TEKITAV KUULSA LAULJA TULP
Kolmapäeval, 7. oktoobril avaldatud ajaloolase Aldo Kalsi ülevaatlikus loos „Petserimaa suveülikooli mõtteid Piusa kaldalt” võis lugeda muuhulgas ka Värskasse Vabadussamba püstitamisega tasutud ajaloovõlast ja sellest, et neid tasumata võlgasid on Petserimaal veel teisigi.
Loe edasi: ALDO KALS MÕTLEB PETSERIMAA AJALOOMÄLULE JA ANTON ÕUNAPUULE
Käesoleva nädala laupäeval, 19. septembril, algusega kell 15.00 toimub Läänemaal Puise rannas neljakümne neljanda aasta paadipõgenike lõplikult valminud mälestusmärgi avamine.
Loe edasi: PAADIPÕGENIKE MÄLESTUSEKS AVATAKSE PUISE NINAL MÄLESTUSMÄRK
Juuniküüditamise 79. aastapäeval avati Memento Põlvamaa ühenduse eestvedamisel ja Põlva valla ning eraannetajate toetusel Põlva raudteejaama esisel skulptor Jaak Soansi loodud mälestusmärk.
Loe edasi: PÕLVAS AVATI TAIES KÜÜDITATUTE MÄLESTUSEKSTäna, 25 märtsil, avati Mustvee vallas Avinurmes ajaloohõnguline vagun seitsekümmend aastat tagasi toimunud massiküüditamise mälestuseks.
Loe edasi: Avinurmes mälestati küüditatuid ajalootragöödiat meenutava vaguni avamisega
Tänavu 20. veebruaril esines TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loenguga Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, kelle esinemise järel tunti muude küsimuste kõrval huvi ka Konstantin Pätsile monumendi püstitamise kohta.
[pullquote]nüüdseks on saadud üle ka väga raskest vaidlusest asukoha valiku osas[/pullquote]Pärnu Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli meenutas, et ka nende inimesed on Pätsi muuseumi algatatud üldrahvaliku korjanduse heaks annetusi teinud. „Kas siis Konstantin Pätsile tuleb Tallinnasse mälestusmärk ja kuhu täpsemalt?” Velliste vastas küsimusele pikemalt: „Annetuste teel oleme kogunud 21 000 eurot. Urmas Reinsalu eestvedamisel on alanud aasta riigieelarves eraldatud Pätsi muuseumi kaudu mälestusmärgile 100 000 eurot. Teine 100 000 tuleb riigilt Tallinna linnavalitsuse kaudu. Meil on olemas 221 000 eurot, mis ületab tublisti Jaan Poska monumendile kulutatud raha.”
Velliste selgitas, et nüüdseks on saadud üle ka väga raskest vaidlusest asukoha valiku osas. „Mina tegin alguses ettepaneku, et mälestusmärgi kõige parem asukoht võinuks olla Toompea lossi kõrval asuvas aias. Seal on suured puud ja kena väike aed, mis olnuks nagu loodud koht Pätsi mälestusmärgile. Aga siis hakkas see õudne vaidlemine ja sõimlemine: see igavene Päts. Õnneks on Pätsi vastaseid palju vähem kui toetajaid, aga pidime nägema palju vaeva teise koha leidmiseks.”
Loe edasi: Trivimi Velliste: Konstantin Pätsi monumendi jaoks on asukoht ja 221 000 eurot olemas
105 fotot
Tartu rahulepingu 99. aastapäeval avasid Pärnumaa portreeskulptor Ülo Kirdi loodud Julius Friedrich Seljamaale pühendatud monumentaalse mälestusmärgi Lauri Luur, Jüri Trei, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen.
[pullquote]Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond[/pullquote]Külauudiste infoveski on Julius Friedrich Seljamaa monumentaalse mälestuse jäädvustamisele Sindi linnas sedavõrd rohkelt tähelepanu pööranud, et tekib õigustatud küsimus kas mitte ülemäära palju? Kodanikualgatuse korras sündinud ideekandvuse eest hoolitsenud Sindi ajalooklubi väljendab tänu ka Pärnu Postimehele, Tre Raadiole ja üleriigiliselt levivale Maalehele, kes on alaliselt väikelinna initsiatiivi omapoolselt kajastanud. Tänuväärselt oli kohal ka Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond, kelle videokajastust näeb veidi aega pärast selle loo avaldamist. Vaatamata sellele, et kohalikule kogukonnale tähtsal päeval polnud sündmust kajastamas üleriigiline tele- ja raadioajakirjandus, ei vähendanud see vähe märgatud asjaolu kohalviibinute ülevat meeleolu.
Loe edasi: Miks Jüri Trei hoidis Seljamaa monumendi avamise ajal Peterburi Teatajat käes?
Täna paigaldas skulptor Ülo Kirt pronksi valatud Julius Friedrich Seljamaa allkirja, mille jäljend võetud Tartu rahulepingu dokumendilt, 2. veebruaril Sindis avatava mälestusmärgi graniittahuka külge.
[pullquote]Nüüdseks on jäänud veel üksnes Seljamaa büsti asetamine graniidist tahukale[/pullquote]Kirt ütles, et jäljendi tegemiseks käis ta raamatukogus ja otsis olemasolevaid dokumentide koopiaid. „Ega tema allkirju kusagilt mujalt ei õnnestunudki leida kui rahulepingu koopiatelt. Ka Internetis leiab väga hea kvaliteediga fotosid. Allkirja kõverike jäljendamine on identne, ainult mõnda väga peene niidiga veetud osa tegin pisut paksemaks. Allkirja lõpus oleva punkti jätsin ära. Aga Jul ja Seljamaa vahel oleva punkti kandsin graniidile samuti,” rääkis Kirt.
Allkirja pronksivalu tegi Kirt ise oma koduses ateljees, kus on valminud ka Seljamaa büst. Skulptuurse portree valas siiski pronksi Tormis Disain OÜ loovjuht Bruno Kadak, kellel on vajalikud oskused, kogemused ja vahendid. Praeguseks on Kirt lõpetanud ka patineerimise, mille tulemusena kaotati skulptuurilt kuldne läige. Nüüdseks on jäänud veel üksnes Seljamaa büsti asetamine graniidist tahukale.
Tänasel Eesti riikliku enesemääratlemise sajandal aastapäeval pühitseti Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal kenotaaf üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale. Pikal keskelt murdunud lainet kujutavale mälestusmärgile on kirjutatud nimed: Friedrich Karl Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Heinrich Mark, Ants Piip, Jaan Teemant, Jaan Tõnisson.
„Nõukogude Liidu sõjalise okupatsiooni valusam hoop Eesti Vabariigi pihta tabas eeskätt selle poliitilist ja vaimset eliiti, omariikluse aate kandjaid. Lühikese aja jooksul vahistati ja hukati suurem osa silmapaistvaid Eesti riigi- ja avaliku elu tegelasi, sealhulgas kõik kunagised riigivanemad-valitsusjuhid,“ kirjutatakse 2013. a avaldatud hauata riigivanemate kenotaafi ideekonkursi võistlustöid tutvustavas vihikus. „Eriti traagilise alatooni loob asajolu, et mõnel juhul pole teada isegi mitte hukkamise aeg ja koht, matmispaigast rääkimata.“
[pullquote]„Ja olgu ikka veel rõhutatud, ilma proua Elle Leesita ei oleks me täna siin!“[/pullquote]Metsakalmistu igihaljaste mändide all viibisid tähtsal ajahetkel Vabariigi President, riigikogu esimees, Vabariigi Valitsuse liikmed, vaimulikud, kõrged ametikandjad, külalised väljapoolt Eestit ja kaasmaalased.
Loe edasi: Trivimi Velliste: nad on ühendatud ka surmas, mille kutsus esile võõras jõhker vägivald
Teisipäeval, 28. novembril algusega kell 11 pühitsetakse Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal kenotaaf üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale.
President Konstantin Pätsi rahula kõrvale rajatud kenotaafi ehk hauatähise saavad Friedrich Karl Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Heinrich Mark, Ants Piip, Jaan Teemant ja Jaan Tõnisson.
„Need üheksa riigimeest on kõik andnud – erineval määral – oma panuse Eesti Vabariigi sünnilukku ja riigi ülesehitamisse. Nende elu ühisosa oli ohvrimeelsus. Enamik neist mõrvati ja neil pole teadaolevat hauda. Selle kenotaafiga avaldab tänane Eesti nimetatutele oma tänu ja austust,“ ütles MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.
Hauatähise pühitsevad EELK peapiiskop emeeritus, Eesti Kirikute Nõukogu esimees Andres Põder ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester Aleksander Sarapik. Sõna võtavad Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Laulab Eesti Filharmoonia kammerkoor.
Mälestusmärk on rajatud 2013. aasta kavandivõistluse võidutöö (KUU Arhitektid) järgi, mis kujutab endast pikka keskelt murdunud lainet. Töö autorid on Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann. Kenotaaf valmistati ja paigaldati Risto Tali (Eesti Kunstiakadeemia) ja Rait Siska ning Ivo Tšetõrkini teostuses (MTÜ Porta Longi Montis).
Ettevõtmise algatas ja korraldas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum Riigikantselei ja paljude annetajate toel.
Tänasest saab Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis vaadata Jaan Poska mälestusmärgi skulpturaalse lahenduse ideekonkursil võistelnud 47 tööd.
Tallinn kuulutas konkursi Jaan Poska mälestusmärgi skulpturaalse lahenduse leidmiseks välja 24. jaanuaril, riigimehe 148. sünniaastapäeval. Ideekonkursi eesmärk oli saada Jaan Poska mälestuse jäädvustamiseks ja talle pühendatud mälestusmärgi püstitamiseks skulpturaalselt ning arhitektuurselt sobivaim terviklahendus.
5. mail hindas laiapõhjaline žürii I auhinna vääriliseks võistlustöö “Hetk”, mille autoriteks on Pille Noole, Üllar Ambos ja Joannis Lykouras. II auhinna pälvis Villem Tomiste võistlustöö “Gloobus” ning III auhinna võistlustöö “Lepe”, mille autoreiks Riho Kuld, Ilme Kuld ja Ants Raid.
Mälestusmärk riigimehele on kavas avada Kadrioru pargis, Poska tänava ja Luigetiigi vahel asuval poolringikujulisel väljakul 24. jaanuaril 2016, kui väljapaistva Eesti ühiskonna- ja riigitegelase ning esimese eestlasest Tallinna linnavolikogu esimehe (juhataja) Jaan Poska sünnist möödub 150 aastat.
Väljapanek võistlustöödest jääb avatuks 28. juunini.
Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva eestvõttel paigaldas Keskkonnaministeerium oma pikaaegsele kolleegile ja legendaarsele looduskaitsjale Palmse parki mälestustahvliga pingi.
Veljo Ranniku (1934–2012) on praeguse looduskaitsesüsteemi looja ning Lahemaa rahvuspargi rajaja. Oma töös pühendus ta Eesti maastikele – mõisasüdamete ja parkide uurimisele, kaitsealade loomisele, ranna- ja kaldakaitseseaduse ning igameheõiguse põhimõtete sõnastamisele.
Pikka aega oli tema tööks loodust muutvate projektide ja planeeringute läbivaatamine, kujundades sel viisil Eesti maastikke. Samuti on ta tuntud Eesti looduse ja kultuuriloo tutvustajana, nii matkajuhina kui raadio- ja telesaadete kaudu. Ranniku on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.
Veljo Rannikule on omistatud Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Valgetähe teenetemärgi V klass.
Berit-Helena Lamp
