Repliik
Urmas Saard, Külauudiste tegevtoimetaja
Lõppeval nädalal soovitas ajakirjanik Rein Sikk Vikerraadio vahendusel eestlastel vältida vene keeles rääkimist. Ta leidis, et see pole Eestis elavate ja töötavate muukeelsete suhtes ahistav vaid ikka abistav hoiak. Jutt käis siiski eeskätt Ukraina sõjapõgenikest, kes Eestis varjupaiga leidnud.
Loe edasi: KUI ÕPIKS ÜHE SÕNA PÄEVAS…
19. mail avaldas Paldiski Põhjasadam, et veeldatud maagasi (LNG) ujuvterminalile oleks soodsam asukoht Paldiski linna keskuses olevas Paldiski Põhjasadamas. Lääne-Harju vallavalitsus tollega ei nõustu, sest see mõjutaks otseselt linlasi.
Loe edasi: LNG TERMINALI RAJAMINE PALDISKI PÕHJASADAMASSE OHUSTAKS INIMESIRepliik
Mida vastata ülevoolavas meeleolus tuttavale, kes astub sammu lähemale, sirutab käe välja ja ütleb c праздником с cднем победы! (head võidupüha!) arvamises, et vastan samaga. Aga ei vasta. Eestis tähistatakse võidupüha 23. juunil. Inimene, kes ei tunne riigikeelt ega siinse maa tähtsaid tähtpäevi, rahvuslikke tavasid, kombeid ja elementaarset viisakust, väärib üksnes põlgust.
Loe edasi: TÄNA ON EUROOPA PÄEV JA 23. JUUNIL VÕIDUPÜHAArvamus
Jana Paulman, ema
Kallid Eesti emad! Meile, naistele, on looduse poolt kaasa antud suur kingitus ja privileeg: me saame olla Emad. See on õnnistus, mida tuleks alati ja igavesti väärtustada, hoida ja hinnata, sest ainult meile, naistele, on antud võimalus ja õigus jätkata elutegevust emakesel Maal. Ometi kipuvad naised seda kingitust, mis loodus neile pakub, kasutama endastmõistetavalt ja pillavalt. Ega laste sünnitamine pole ju ainult nende ilmale toomine, vaid eelkõige ka nende kasvatamine.
Loe edasi: EMANA NUTIKESKSES LÕKSUS EHK KIRI EMADEPÄEVAKSApteekri nõuanne
Mariana Džaniašvili, Südameapteegi proviisor
Kaunis kevadine aeg rõõmustab meid päikesekiirte ja tärkava loodusega. Umbes 150 000 eestimaalasele on see aga keeruline aeg, kuna õitsevad taimed põhjustavad allergiat ja terviseprobleeme. Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili selgitab, miks allergiad tekivad ning kuidas nendega toime tulla.
Loe edasi: KEVADE SAABUDES KIMBUTAB ALLERGIA
Joosep Tammo ütles videopöördumises You Tube kanalil kirikuisa Augustinuse sõnadega, et ülestõusmispüha on kõigi teiste pühade ema.
Loe edasi: JOOSEP TAMMO: INIMELU SALADUS ILMUB UUELE TASEMELEArvamus
Hillar Kohv, Hillar Kohvi Meedia
Toidupanga teisest toidukogumise päevast võttis osa ka Pärnu linnavolikogu esimees Andrei Korobeinik, kes jagas Pärnus Kaubamaja Rimis flayereid.
Loe edasi: HILLAR KOHV: VAHELDUSEKS VÕIKS KA TOIDUKOGUMIST KAJASTADAArvamus
Olen saatnud kirju Riigiinfo emailile, aga midagi pole ette võetud. Pärnumaa Tori valla Jõesuu-Aesoo maanteelõik Viira koolist Toherani ja edasigi on väga jube, sest kruusatee on päris auklik. Samuti pidi auklik olema Tõramaa kandi tee ehk Riisa sillast Soomaa keskuse suunas.
Loe edasi: HILLAR KOHV: KRUUSATEEDE HOOLDAMINE JÄTAB KÕVASTI SOOVIDA
Suurbritannia päevaleht The Guardian kirjutas, et Ühendkuningriigi endised peaministrid Gordon Brown ja Sir John Major on liitunud nendega, kes nõuavad uut rahvusvahelist tribunali, mis uuriks Vladimir Putinit ja Ukrainasse sissetungi kavandamisel presidenti abistanud isikuid.
Loe edasi: PUTINI KOHTU ALLA ANDMISEKS KOGUTAKSE ALLKIRJUArvamus
Urmas Saard
Mäletan seitsmekümnendate teisest poolest pealtkuuldud sõnelust kahe vene keelt kõnelenud inimese vahel. Arvatavalt oli mõlema puhul tegemist Pärnusse tulnud puhkajaga, kes astusid Rannapargi servas asunud einelauda, mida nüüd enam olemas ei ole.
Loe edasi: MILLAL STALINISTID-HITLERLASED-PUTINISTID PATTU KAHETSEMA ASUVAD?Urmas Saard
MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna esimees
Lugedes üleeile Pärnu linnavalitsuse pressisõnumist, et küüditamise mälestuspäeval heisatakse Eesti riigilipp leinalipuna, pidasin teadet esimesel hetkel Ukrainale mõeldes üksmeele avaldusena sõjas hukkunud ja küüditatud ukrainlaste mälestuseks.
Loe edasi: ARVAMUS MÄRTSIKÜÜDITAMISE AASTAPÄEVAKSArvamus
Heino Laiapea
EV100 sarjas ilmunud raamat “Eesti Põllumajanduse 100 aastat” annab tasakaaluka ja tervikliku ülevaate meie põllumajandusest ja maaelust. Kui tavaliselt paljudes kaasaja ajaloolaste raamatutes ei peeta 1940.-1990. Eesti riigi ajalooks ja libisetakse sellest üle või iseloomustatakse nendel aastakümnetel tehtut halvustavalt tendentslikult, siis agraarajaloolane Tiit Rosenberg on käsitlenud kõiki perioode nii mahuliselt kui sisuliselt võrdselt.
Loe edasi: RAAMAT „EESTI PÕLLUMAJANDUSE 100 AASTAT”Arvamus
Elina Allas, Külauudiste peatoimetaja
Nädal tagasi pühapäeval (6. märtsil) jooksid sajad inimesed siin Võrus poodide, apteekide ja Saagu Parema keskuse vahet, kust väljusid kaks bussi Ukraina poole. Nad tundsid, et peavad midagi ära tegema, kuidagigi, midagigi. Viie konservi ostmine või oma lastelastele kootud sokkide loovutamine ukrainlaste heaks pani ühtlasi alateadlikult uskuma, et äkki meile siis sõda ei tule.
Loe edasi: SÕJA 11. PÄEV – TAVALISE INIMESE ILUSTAMATA MÕTTEDArvamus
Urmas Saard
MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna esimees
Loetud päevade pärast tähistame Eesti Vabariigi 104. aastapäeva ja tänavu 27. juunil möödub sada aastat sinimustvalgele lipule riigilipu staatuse omistamisest. Me oleme harjunud sinimustvalge lipuga ja kuulame põnevusega lugusid, mis jutustavad meie lipu kasutamisest endisaegse võõrvõimu ahistavates tingimustes.
Loe edasi: MILLAL EI PEAKS MEIE LIPP LEHVIMA VÕIMU SÜMBOLINA PIKA HERMANNI TORNIS?Arvamus
Igapäevane märkamine, mis ühel päeval neljal korral neljakümnenda liini Sindi bussis kuidagi eriliselt silma jäi, ei jätnud mind enam ükskõikseks. Tegelikult pole päris ükskõikne olnud ka paljudel varajasematel juhtudel, kui bussi kõrvuti asetsevad istmed hõivavad reisija ja tema kandekott.
Loe edasi: KUI KOOLIKOTT ON VÄSINUDArvamus
Aldo Kals, ajaloolane
2. veebruaril kubiseb Tartu üritustest, mis kõik on pühendatud siin 102. aastat tagasi alla kirjutatud Eestile ülisoodsa rahulepingu sõlmimisele. Aastad pole vennad, aga talv on talv. Üle tunni ei suuda naljalt keegi paigal püsida ja sõnavõtte kuulata. Külm hakkab.
Loe edasi: MILLEST KÕNELDI TARTU RAHULEPINGU 102. AASTAPÄEVAL TARTUSApteeker annab nõu
Eestlastele on üsna harjumuspärane võtta sauna juurde väike õlu, õhtusöögi kõrvale klaas veini või peo käigus mõni kokteil. Mis aga juhtub siis kui sümboolsest klaasikesest saab suurem kogus ja järgmise päeva enesetunne viitab justkui oleksid rongi alla jäänud? Miks tekib pohmell ja kuidas seda leevendada, selgitab Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova.
Loe edasi: KUIDAS ENESETUNNET PARANDADA PÄRAST JOOGIGA LIIALDAMIST?Apteekri nõuanne
Eestlaste armastus looduse ja taimede suhtes on püsinud sajandeid. Paljud pöörduvad külmetushaiguste perioodil, stressirikkal eluetapil või põiepõletiku tundemärkide tekkimisel ravimtaimede poole. Milliste tervisemurede korral ravimtaimeteest abi saab ja millisel juhul peaks siiski ravimitele lootma, selgitab Südameapteegi proviisor Külli Teder.
Loe edasi: MILLAL JA MIKS RAVIMTEED KASUTADA?Avamus
Jaak Uibu, Riigikogu XIII koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant
Ametisseastumise tseremoonial peetud kõnes ütles president Alar Karis, et tema üheks ideaaliks on tark rahvas. Karise sõnul tähendab tarkus oskust oma teadmisi kasutada ja saada hakkama igas olukorras. See on hästi öeldud ja vastu ei saa olla mitte keegi. Ideaalis kõrguvad targa rahva kohal sinine taevas, Toompeal tark Riigikogu ja tark Valitsus.
Loe edasi: PRESIDENDI TARK RAHVAS VAJAB TARKA RIIGIKOGUArvamus
Heino Laiapea, algatuse „Maleta naabriga!“ autor
Pärast viimaseid kohalikke valimisi muutusid Viljandi volikogus jõujooned. Kõige enam kogus hääli Helmen Küti valimisliit “Südamega Viljandis.” kes sai 27 liikmelises volikogus kaheksa kohta. Reformierakond seitse, EKRE ja Isamaa neli ning Keskerakond ja Eesti 200 kaks mandaati.
Loe edasi: VALIMISTEGA KADUS VILJANDIS MALE ARENGUPIDUR
Lõppeva aasta novembri keskpaigas kirjutas elupõline meditsiinitöötaja Lilian Kiuru ühele Külauudiste infoveskis ilmunud artiklile lühikese, kuid tähelepanu äratanud kommentaari. Sellest tekkinud uudishimu ärgitas Google otsingu vahendusel uurima, mida Liliani kohta veel teada saaks. Ilmavavõrgust leitud kümnekonna aasta tagune pikem põnev artikkel kasvatas huvi veelgi.
Loe edasi: MEDITSIINIÕDE LILIAN KIURU KÕNELEB KUNSTITERAAPIAST SEKSINI
On levinud arvamus, et Eesti mees läheb arsti juurde ainult viimases hädas. Confido kirurgiakliiniku juht, uroloog dr Leonhard Kukk ütleb aga, et nooremad mehed on täna juba üsna terviseteadlikud – nad julgevad arsti juurde pöörduda nii tervisekontrolliks kui ka erinevate muredega. Näiteks pöördutakse uroloogi poole üha enam sooviga end steriliseerida.
Loe edasi: NOORTE MEESTE SEAS LEVIB SEEMNEJUHA KATKESTAMISE TRENDArvamus
Mälestuskillud, mille välgatusi püüan viiekümnenda teisest poolest, ei visandu mälus mingi täpselt mäletatud aastaga. Pigem segunevad üksikud meenutuste killud lapsepõlve jõuludest ja teistest mälestustest mitme aasta põimikus.
Loe edasi: JÕULUD, MILLEST PALJU EI MÄLETAArvamus
Aldo Kals, koos aate- ja mõttekaaslastega üle Eesti juubilari ja paljukannatanud Petserimaa sõber
Jõulukuu 21. päeval tähistab Setomaa valla Hilana küla Liiva talus ajakirjanik, kirjanik, kirjastaja, koduloolane, laulja, luuletaja, matkajuht, mesinik, muusik, näitekirjanik, tõlkija ja küllap veel mitme tiitli õigust omav Ilmar Vananurm, kohalikus pruugis Vananurme Ilmar oma kolmveerandsajandilist sünnipäeva.
Loe edasi: PETSERIMAA SILLAEHITAJA ILMAR VANANURM 75Arvamus
Heino Laiapea
Enne kohalikke valimisi näitavad aktiivsemad kandideerijad end üleelusuurustel piltidel, küpsetavad ja jagavad pannkooke, suhtlevad meelsasti iga ettejuhtuvaga. On aktiivsed. Peale valimisi enamik neist avalikult oma nägu ei näita. See avalik koht on omavalitsuste kodulehekülg, kus lisaks volikoguliikmete kontaktandmetele võiks olla ka foto. Vaid neljal omavalitsusel 79st on see nii.
Loe edasi: VOLINIKUD HOIAVAD VARJU