Arvamus – Külauudised

EESTI (RIIK) EI HOOLI BALTI KETIST

Arvamus

Mälestusplaat Pärnus Aisa 39 hoonel (avatud 26.10.2014) tähistab 1989. a 15. juulil peetud Eesti, Läti ja Leedu Rahvarinde esindajate kohtumisel vastu võetud otsust Balti keti toimumise kohta.

Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised

Heino Laiapea, ajakirjanik

Mullu kutsusin Viljandi valla Paistu spordiveterani Juhan Änilase osalema traditsioonilisel Balti keti teatejooksul, et viia Eesti lipp Toompea platsile. Aastaid polnud eestlased sellel jooksul osalenud ning meie riigilipu tõid kohale Läti ja Leedu harrastusjooksjad.

AJALOO- JA KONTSERDIPÄEV PÄRNU-JAAGUPIS JA UDUVERE ÕIGEUSU KIRIKUS

Arvamus

Flora koor ja kuulajad Uduvere kirikus. Foto: Arvo Tomson

Aldo Kals, kontserdikülastaja

1999. aastal seoses oma vanemate Erika ja Neeme Tomsoni maise teekonna lõppemisega alustas nende poeg Arvo oma vanemate iga-aastaste mälestamiskontsertide korraldamist, kus tegijaks Flora kammerkoor. Laupäeval, 8. juunil jõuti veerandsajanda etteasteni.

RAHVA TERVIS JA TERVISHOID EESTI II ELUJÕU KONGRESSI EEL

Illustreeriv pilt teemale „Rahva tervis ja tervishoid” Eesti II elujõu kongressi eel.

Foto: Urmas Saard / Külauudised

Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto erakogust

Üldmõistetest

Saksa filosoof Arthur Schopenhauer on öelnud, et tervis ei ole küll kõik, aga ilma terviseta on kõik muu mõttetu. Ta on öelnud veel, et tervis kaalub kõik ülejäänud eluhüved üles nii, et terve kerjus on õnnelikum kui haige kuningas.

ÜHEKSA FOTOT JA ÜHEKSA PÄEVA PÄRNU RISTIKU MAJA NAERATAVAS EMBUSES

Rallivoodi, millega lõbusad hooldajad mind piki kitsaid haiglakoridore tunnetuslikult mõnusal rallikiirusel sõidutasid. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Patsient

NB! Mitte reporter ega tegevtoimetaja Külauudiste infoveskist, kes oleks justnagu pliiatsi ja märkmikuga taas tööd tegemas.

Kui ma teisipäeva [07.05.2024] hommikul kodust väljusin, otsustasin kindlal sammul suunata astumise viimaks siiski EMO-sse.

MIS SAAB, KUI ME ENAM EI SEKSI?

William Koval. Foto: Nele Kalda

TSÖLIBAADIS WILLIAM KOVAL KUTSUB EESTI MEHI OMA SEEMET HOIDMA

Jana Paulman. Foto: selfie

„Inimene räägib sellest, mis tal puudub. Kellel puudub seks, räägib seksist, näljane räägib söögist…” /Sigmund Freud/

SEKSIST ILMA SEKSITA

William Koval oma vägevuses ja alandlikuses. Foto: Nele Kalda & Jana Paulman
Hispaania kuumuses. Foto: selfie

Tegevtoimetaja repliik

Urmas Saard

Pärast üürikest mõttepausi jätkab Jana Paulman uues värskuses taas Külauudistes kirjutamist. Esikraamatuga „Kui naine armastab meest” tuntust kogunud eesti naine äratab tähelepanu ootamatute märkamiste ja mõtteteravustega. Sõbrapäeval ilmutab ta loo nii öelda „uuesti sündinud” William Kovalist, kelle sotsiaalmeedia postitusi on autor ühtejärge kolme kuu kestel teravdatud pilgul jälginud.

VIKTORIA TKATŠ: SÄÄSTMINE EI TÄHENDA KÕIGEST LOOBUMIST

Kui iga viimnegi sent suunata säästudeks, siis võib elu muutuda üksluiseks ja
rõõmutuks. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Victoria Tkatš, SEB eraklientide segmendi projektijuht

Tihti seostatakse raha kogumist ülikitsa eelarve, miinimumstandarditele vastava elamise ning vaid tatra söömisega. Kui iga viimnegi sent suunata säästudeks, siis võib elu muutuda üksluiseks ja rõõmutuks. SEB eraklientide segmendi projektijuhi Victoria Tkatši sõnul peitub rahatarkus tegelikult hoopis tasakaalus ja jätkusuutlikkuses.

104 AASTAT EESTI-VENE RAHULEPINGU ALLAKIRJUTAMISEST

Arvamus

Aldo Kals, ajaloodoktor

Paul Raua maal “Jaan Poska portree” (1929) Poska majas Tallinnas.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Aldo Kals. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Ajalugu on õnnistanud Tartut kahe rahulepingu sõlmimise linnana. Euroopa kultuuripealinn tähistas meie rahulepingut silmas pidades seda 2. veebruaril väärikalt nagu alati. Päev algas pärgadepanekuga Kalevipoja ausambale ja lõppes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna tõrvikrongkäiguga hilisõhtul.

OMAR VOLMER: RAHVUSLIKKUSE KÜÜNAL KUSTUB VABADUSE TUULES

Omar Volmer. Foto Marvi Volmeri pildialbumist * Raamatukaas „Mata mu süda Wounded Knees”. Indiaanlaste ajaloost Ameerika Läänes. Autor Dee Brown, tõlkija Omar Volmer

Arvamus

Jaak Uibu, Eesti elujõu kongressi 1999 korraldaja; Eesti II elujõu kongressi 2024 korraldaja

Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu Jaak Uibu. Foto erakogust

SELGITUSEKS

Omar Volmer (1934 – 2002) sai mulle tuntuks raamatu „Mata mu süda Wounded Knees“ tõlkijana. Ta oli väga mitmekülgne inimene, kunstnikust literaadini. Indiaanlaste elu käsitlev raamat ilmus 1975 ja see oli tollal väga otsitud.

OLEME KULTUURIST TÜDINENUD…

Täna refereerib Joosep Tammo YouTube kanalil möödunud aastal tähelepanu äratanud juudisoost ajakirjaniku ja kirjanduskriitiku William Deresiewiczi artiklit „Me oleme kõik kultuurist väsinud”, mis ilmus 16. mail 2023 tabletmag.com’is.

MEHELIKKUSEST

Arvamus

Joosep Tammo, filosoofia õpetaja

Philosophie Impulse für 2024. Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised

Joosep Tammo. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täna jätkab Joosep Tammo eelmisel nädalal alustatud mõtisklust mehelikkusest ja toetub YouTube videokõneluses endiselt Theresa Schouwinki vastavale artiklile ajakirjast Philosophie.

MEHELIKKUSE KIITUSEKS

Arvamus

Joosep Tammo, filosoofiaõpetaja

Illustreerivalt kauboikaabu kujundina metsiku lääne kultuurist

Joosep Tammo. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tänases YouTube videokõneluses jagab filosoofiaõpetaja Joosep Tammo mõtteid mehelikkusest nn naiselikus ühiskonnas. Selle teema juurde tulekul sai inspireerivaks allikaks Theresa Schouwinki artikkel “Lob der Männlichkleit” (mehelikkuse kiitus) ajakirja Philosophie eriväljaandes Impulsse 2024. aastaks.

IGA TEO TAUSTAKS ON POSITIIVNE KAVATSUS

Arvamus

Piia Karro-Selg, Raeküla Vanakooli keskuse juhataja

Piia Karro-Selg. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Jah, just hetkel alanud aasta on mulle Pärnumaale elama ja tegutsema asumise kahekümnes aastaring. Osa sellest ajast olen veetnud Külauudiste infoveski tegemisi jälgides ja päris mitmetel kordadel saanud ise kaasa aidata, et siinses keskkonnas midagi valgustavat lugeda/vaadata oleks.

ERILISE LAPSE SÜNNI IME

Arvamus

Jõulupärg. Foto: Urmas Saard / Külauudised

„Neil päevil tähistame erilise lapse sündi,” räägib Joosep Tammo käesoleva nädala kõneluses YouTube kanalil. „See on laps, kelle kohta Efesose kirikukogul 431. aastal öeldi, et ta on tõeline Jumal ja tõeline inimene.”

Joosep Tammo

MIKS JÕULURAHU VAJAB PALVEID? SAKSAMAA JA PRANTSUSMAA RINDEL KOHTUSID SÕDURID ISEGI JALGPALLIS

Illustreerivalt jalgpallist. Fotomontaaž: Urmas Saard / Külauudised

Arvamus

Joosep Tammo

„Rahu on jõuluevangeeliumi ja jõululaulude lummav teema. Ometi kipub see meie südameist ikka ja jälle kuidagi kaduma. Miks? Ma ei tahaks täna rääkida kaubandusest ja pühade ja aastavahetuse eelsest kiirustamisest ja perevägivallast, vaid sõjast, mis möllab Ukrainas ja Palestiinas,” ütleb Joosep Tammo täna oma igateisipäevases kõneluses YouTube kanalil.

TULEKUL SAJANDI IME

Arvamus

Pildil Aivar Mäe (ahju taustal) Suurejõel rahvaga kohtumisel. Aldo Kals: „Põhja-Pärnumaa valda õnnistati vallavanemaga, kes oma loometegevuses on Eesti kultuurielus imeline tegija – kus ta ränduri saua maasse torkab, hakkab see kasvama ja õitsema ning allikas vulisema. Esmalt suured teod Vändras, nüüd ka Pärnu-Jaagupis!” Foto: Marko Šorin

Aldo Kals, ajaloolane

Kes võis seda arvata, et meie põlvkonnale saab osaks järgmise aasta jüripäeval kaasa elada Pärnu-Jaagupile langevale imele – seal tuleb esitusele täies ilus ja mahus Giuseppe Verdi ooper „Traviata“! Peaaegu sajand tagasi oli ime Leo Falli opereti „Lõbus talupoeg” esitus Jaagupi alevi Uduvere linnaosas Enge Põllumeeste Seltsi majas.

SINDI MUUSIKAKOOL: MÄNGIME KOOS!

Arvamus

Sindi muusikakooli 35. sünnipäeva tähistamine. Foto: Urmas Saard

Urmas Saard, kontserdi külaline

Karl Rammi nimeline Sindi Muusikakool tähistas kontserdi, piduliku aktuse ja sellele järgneva banketiga õppeasutuse 35. tegutsemise aastat.

POST-DIGITAALNE KOOL

Arvamus

Essee ilma digitaalsete abivahenditeta. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Joosep Tammo

Ükskõik millise umbusu või kartustega me digitaalsele maailmale ei vaataks, on see tulnud, et jääda. Sama kehtib ka kooli kohta. Olen koolis töötanud üle 30 aasta, kuid ka minu jaoks on selge, et tagasiteed digitaalse ajastu eelsesse kooli ei ole.

ELUJÕU KONGRESSI TÄHTSUSEST JA TEEMASEMINARIDE KOORDINAATORITE ÜLESANNETEST

Postimees – seisame eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise eest läbi aegade [Alfred Käärmann]. Fotokollaaž: Külauudised

Toompea Haridusseminari viies infokiri 16.11.2023

Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu Jaak Uibu, jaak.uibu@mail.ee Foto erakogust

Esimeses infokirjas tsiteerisime ungari teadusmehe Pal Hunfalvy sõnu esimeselt üldlaulupeolt: „Eesti rahvas peab pärast seitset ja poolt sajandit kestnud rõhumist esmakordselt üldrahvalikku pidu, tunneb end esimest korda rahvana.“

ESSEE HULKADE SÕGEDUSEST EHK AMORIST AMORAALSUSENI

Arvamus

Douglas Murray „Hulkade sõgedus. Sugu, rass ja identiteet”, Postimehe Kirjastus.
Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised

Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu Jaak Uibu, D.Sc. Foto erakogust

Ajakirja Akadeemia kevadises numbris ilmus Tõnis Arro ülevaade Briti autori Douglas Murray teosest „Hulkade sõgedus. Sugu, rass ja identiteet“, 2019, eesti keeles 2022. Põhjalik ülevaade innustas läbi töötama ka originaali. Sellest sündiski käesolev essee, liiatigi olin juba oma seisukohti väljendanud perekonna kaitseks ja kooseluseaduse vastu raamatus „Perekonnast, kodust, põhiseaduses ja riigist“, 2016. Seda esitleti samal aastal Riigikogus.

LIHTSUSTATUD VÕI VÕIMENDATUD TÕELISUS?

Arvamus

Ernst Cassirer “Uurimus inimesest. Sissejuhatus inimkultuuri filosoofiasse”

Üks silmapaistvamaid 20. sajandi filosoofe Ernst Cassier on öelnud, et teadus on tõelisuse “lihtsustus”, kunst seevastu aga selle “võimendus”. Järgnevalt püüab Joosep Tammo seda mõtet lähemalt vaadelda tänases You Tube kõneluses. Inspiratsiooni selleks mõtiskluseks sai ta Timm Lewerenzi artiklist käesoleva aasta ajakirja Philosophie kuuendast numbrist.

JÄRG ESIMESELE: KAKS RAHVAST, KAKS RIIKI

Sahne looduspark, Iisraeli üks kaunimaid Sahnes ehk Gan Ha Shaloshas.
Foto: Ülo Niinemägi

Käesoleval nädalal jätkas Joosep Tammo teisipäevase mõtiskleva videokõnelusega kahest rahvast ja kahest riigist. Eelmisel korral oli vaatluse all Iisraeli riigi tekke eellugu ja palestiinlaste reaktsioon Iisraeli riigi tekkele. Nüüd on kõneaineks Palestiina kaheks riigiks jagamise plaani tagajärg ning muud võimalused.

KAKS RAHVAST, KAKS RIIKI?

Iisrael 2023. a sügisel. Foto: Peeter Võsu

Joosep Tammo. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Viimaste päevade vapustavad sündmused Iisraelis ja Gaza sektoris on kõiki ehmatanud. Filosoofiaõpetaja Joosep Tammo ei tahaks käesolevas mõtiskluses kõnelda hetke sündmuste detailidest ja hinnangute andmisest. Ta toetub ajaloolises ülevaates David M.Neuhaus’i artiklile 2023. a oktoobri kuu “Stimmen der Zeit” ajakirjas ilmunud artiklile “Zwei Völker, zwei Staaten?”

KUI PALJU TAHAME MÄLETADA? TULEVAL AASTAL MÖÖDUB 150 AASTAT KONSTANTIN PÄTSI SÜNNIST

Arvamus

Trivimi Velliste Konstantin Pätsi monumendi avamisel Tallinna Uuel turul.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Trivimi Velliste, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees

Foto: Urmas Saard / Külauudised

Meie vabadus riigirahvana on tänaseks kestnud rohkem päevi kui kõigi päevade koguarv (18 950) võõraste riikide võimu all. Tulime Teisest maailmasõjast – küll hirmsa viivitusega! – ikkagi elusalt välja.

UURINGU PÕHJAL VÕIB ÖELDA, MILLIST VÄRVI AUTOD SATUVAD SAGEDAMINI ÕNNETUSTESSE

Väidetavalt oleneb autode ohutus nende värvidest. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kuigi enamik inimesi arvab, et autoõnnetusse sattumine on vaid ebaõnne küsimus, tõestab autoandmetega tegeleva ettevõtte carVertical värskeim uuring, et see ei vasta tõele. Selgus, et teatud värvi sõidukid satuvad suurema tõenäosusega liiklusõnnetustesse kui teised. Kuna auto värvivaliku ja sõiduharjumuste vahel on seos, näitab uuring, millised värvid on liiklemiseks kõige ohutumad.