EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED PAIDE ARVAMUSFESTIVALIL

Jaak Madison, Euroopa Parlamendi liige. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Laupäeval, 15. augustil kell 10 toimub Arvamusfestivalil arutelu “Euroopa Liidu taaskäivitamine“, millel osalevad Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed Riho Terras, Marina Kaljurand, Sven Mikser, Andrus Ansip, Urmas Paet ja Jaak Madison.

Loe edasi: EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED PAIDE ARVAMUSFESTIVALIL

OLULINE TEAVE KÄTEPESUST, MIS KRIISI AJAL RÄÄKIMATA JÄI

Erinevad käte kuivatamise võimalused. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kriisi ajal saime käte pesemise kohta korraliku intensiivkursuse. Paraku jäi kätepesu olulisusest rääkimise kõrval tahaplaanile käte kuivatamise vajalikkuse ja selle eri viiside teadvustamine. Lindströmi ekspert Mari-Liis Paluoja selgitab, millised kuivatusvahendid on mõistlikud ning millised peidavad endas hoopis lisa terviseriski.

Loe edasi: OLULINE TEAVE KÄTEPESUST, MIS KRIISI AJAL RÄÄKIMATA JÄI

MIS ON TÄNASE TOIDUMAAILMA SUURIM TREND?

Illustreeriv foto: Toiduliit

Eelmisel nädalal anti välja Eesti Parima Toiduaine tiitlid ehk valiti mullu turule tulnud toitude ja jookide paremik. Konkursile esitatud toodete seast paistab selgelt esile trend, mida ka toidu- ja joogitootjad justkui ühest suust kinnitavad – inimesed tahavad üha enam tarbida tervislikku.

Loe edasi: MIS ON TÄNASE TOIDUMAAILMA SUURIM TREND?

MÄRGID MÄLESTUSEST

Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võidutöö “Riigipea”, autorid Toivo Tammik ja Vergo Vernik

Nädalapäevad tagasi selgusid Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideevõistluse tulemused ja võidutööks valiti vastakaid mõtteid tekitanud märksõna „Riigipea” all esitatud taies, mille autorid on Toivo Tammik ja Vergo Vernik. Oma arvamust ja seisukohta kujundab mälestusmärgi püstitamise peamisi eestvedajaid Trivimi Velliste.

Loe edasi: MÄRGID MÄLESTUSEST

KITS KÄRNERIKS EHK „RAHVASTIKUSPETSIALIST” OTT KARULIN TEGUTSEB JÄLLE

Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu

Jaak Uibu, Riigikogu 13. koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant. Foto: erakogu

Riigikantseleist saabus vastus minu ettepanekule koostada „Eesti rahvastikustrateegia 2021-2030“ seekord päevapealt. Minu sõnastus ei kõlbavat, sest Valitsus on juba otsustanud koostada rahvastiku valdkonna arengukava. Minu selgitused, et Riigikantselei peaks parandama kord dokumentidesse sisse kirjutatud eksituse, lükati tagasi. Vastuskirja koostaja oli Pärnu kuulsa Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlane Ott Karulin, kunagine Sirbi peatoimetaja.

Loe edasi: KITS KÄRNERIKS EHK „RAHVASTIKUSPETSIALIST” OTT KARULIN TEGUTSEB JÄLLE

AIN KEERUPI LAHKUMINE SINDI GÜMNAASIUMI DIREKTORI AMETIST EI TULNUD OOTAMATULT

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup koolirahu sõlmimisel. Foto: Urmas Saard Külauudised

Täna hilise hommiktunnini kestnud magus uni lõppes mobiilihelina äratusel ja uniseid silmi hõõrudes kuulsin mureliku härra küsimust, miks Ain Keerup lahkub Sindi gümnaasiumi direktori kohalt? Küsijaid on olnud juba rohkem kui üks ja tahan ka ise vastust teada.

Loe edasi: AIN KEERUPI LAHKUMINE SINDI GÜMNAASIUMI DIREKTORI AMETIST EI TULNUD OOTAMATULT

INDREK JUHKOV: SÕNAJALAÕIT EI TASU PANKRANNIKU PERVELT OTSIDA

Valaste joaastang. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Indrek Juhkov, Politsei- ja Piirivalveameti praktikant, kirjutab Toila valla kodulehel, et on sünnist saati elanud Kohtla vallas, mis nüüdseks ühendatud Toila vallaga. 2017. aastal valis ta politseiniku kutse, et tulevikus tagada korrakaitsjana elanike turvalisust ning seda eelkõige just Ida-Virumaal.

Loe edasi: INDREK JUHKOV: SÕNAJALAÕIT EI TASU PANKRANNIKU PERVELT OTSIDA

MIKS VAJAME EESTI RAHVASTIKUSTRATEEGIAT JA MITTE ARENGUKAVA

Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu
Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu

On päris igapäevane lugu, et Jüri Ratase valitsust süüdistatakse vigades, mis alguse said ammu enne tänase valitsuskoosseisu võimulepääsemist. See tähendab, et on vaja tunda ajalugu ja isegi andekas ajaloolane Jaak Valge ei jõuaks paljastada kõiki variserlikke süüdistusi.

Loe edasi: MIKS VAJAME EESTI RAHVASTIKUSTRATEEGIAT JA MITTE ARENGUKAVA

ARVAMUSFESTIVAL TOIMUB PAIDE VALLIMÄEL SEITSME ARUTELUALAGA

Arvamusfestival Paide vallimäel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kaheksandat korda toimuv Arvamusfestival tuli välja avalike ürituste tingimustele vastava uue formaadiga. Seni kavandatud 25 asemel jääb alles seitse aruteluala. Üritus toimub endiselt 14. ja 15. augustil, seekord Paide vallimäe piirides.

Loe edasi: ARVAMUSFESTIVAL TOIMUB PAIDE VALLIMÄEL SEITSME ARUTELUALAGA

ELLU ASTUDES…

Veljo Kaptein. Foto erkogust

Lähenevad nelipühad ehk suvistepühad on täis kevadist ilu. “Mis sul kodus on?”, küsis Teele Arnolt Oskar Lutsu “Kevades”. “Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste…” Sirelite õitsemise hurmavad lõhnad, õunapuude õitsemine, kõik see õidepuhkemise ilu on meie ümber vaid kord aastas.

Loe edasi: ELLU ASTUDES…

AARE ARVA: PÄRNU POLE NII RIKAS, ET EHITADA UUS SILD JA VANA MAHA KANDA

Erakonda Isamaa kuuluv Pärnu linnavolinik Aare Arva ütleb, et teda ajendas Rääma elanikuna sõna võtma Pärnu linnavolikogu 30. aprilli istungil toimunud arutelu Pärnu sildade teemal. Talle paistab, et ollakse sattunud sildade kahvlisse ega osata otsustada, kuidas oleks praeguses olukorras õigem ja otstarbekam toimetada. Järgnev artikkel kajastab kirjutaja isiklikke seisukohti.

Pärnu Kesklinna sild. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pärnu Kesklinna sild. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Loe edasi: AARE ARVA: PÄRNU POLE NII RIKAS, ET EHITADA UUS SILD JA VANA MAHA KANDA

MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL

Täna möödub 300 aastat parun Münchhauseni ilukirjandusliku kuju prototüübi, vabahärra Karl Friedrich Hieronymus von Münchhauseni sünnist. Mais. 15 aastat tagasi avati Lätis Dunte mõisas terve Münchhauseni maailm.

Münchhauseni muuseum Dunte mõisas. Fotod: Urmas Saard / Külauudised
Münchhauseni muuseum Dunte mõisas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Vabahärra sündis 1720. aasta 11. mail Saksamaal Bodenwerderis ja lahkus siit ilmast 1797. aasta 22. veebruaril samas asukohas. 18. sajandi kolmekümnendatel astus 17-18-aastane noorhärra Vene armeesse ja sõdis Musta mere põhjarannikul platseerunud osmanite vastu. Kuus ilusat aastat veetis parun ühes oma abikaasa Jacobine’ga vanal Liivimaal Vidzemes Dunte mõisas.

Loe edasi: MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL

TAEVAS MEIE LASTE SILMADES EHK MÕTTEID EMADEPÄEVAKS

Räägitakse, et emadepäev saanud alguse ühe tütre palvest. See oli maikuu teine pühapäev aastal 1908, kui üks naine läks Ameerika väikelinna kirikus vaimuliku juurde ja palus tal kirikupalves mõelda oma emale, kelle elutee oli lõppenud ja lisas, et vaimulik võiks palvesse võtta ka kõik teised emad, kelle maine rännak on lõppenud.

Jaan Tammsalu. Foto: Meeli Küttim
Jaan Tammsalu. Foto: Meeli Küttim

Avastasin imeilusa särava häälega norra laulja Sisseli plaadilt kauni laulu, mille algus võiks eesti keeles kõlada umbes nii:

 

Ema, kuidas oli minu algus,
kuidas jutustada sellest, mis kord sündis?
Inglid kuulsid sinu imeilusaid palveid
ja näitasid mulle teed sinu juurde.
Nad teadsid, et armastus täitis su südant,
seepärast saatsid nad mind taevastest alla.
Inglid nutsid ja suudlesid mind hüvastijätuks
ja nii asusin ma teele ning siin on mu laul sulle.
Iial ei ole minu laul nii pehme ja armas
kui laul, mida laulsid mulle.
Iial ei ole mu armastus nii sügav
kui sinu armastus minu vastu.

 

Loe edasi: TAEVAS MEIE LASTE SILMADES EHK MÕTTEID EMADEPÄEVAKS

MÕELDES TÄNASELE PÄEVALE

Sindi raekoja vastas asuva kõrge graniitkivi küljele on raiutud sõnad: „Sindi elanikele, kes langesid Teises maailmasõjas.”

Sindi elanikele... Foto: Urmas Saard  / Külauudised

Kivi külge on kinnitatud mõõk, teravikuga ülespoole, mille tähendust seletaks taiese autor ise kõige paremini. Langetatud mõõk võinuks tähendada rahu tegemist. Aga antud juhul võib kivi ees peatuja jääda mõttesse ja arutleda, kas mõõk tähistab tõsist hoiatust neile kurjategijatele, kes päästsid valla suure sõja? Ülestõstetud mõõk võiks tähendada relvaga käes seismist selle vastu, et ajalugu ei korduks samasuguses õuduses.

Sindis ei ülistata küüniliselt ühe kurjategija võitu teise üle – nii nagu seda on tehtud palju kordi nii monumentaalselt kui inimeste meelsuses, ideoloogiliselt ja suurriigi ülbelt positsioonilt. Sindis langetatakse pea nende mälestuseks, kes langesid kangelaslikult või hukkusid mõttetult kahe totalitaarse režiimi verise heitluse püünises.

Urmas Saard

 

Sindi elanikele… Foto: Urmas Saard  / Külauudised →

JAAK UIBU: AMETIALANE EBAKOMPETENTSUS PIIRAS EPIDEEMIATÕRJE TÕHUSUST

Mingem ajas tagasi üheksakümnendatesse. Kes tollal ei tegelenud ellujäämise või oma äri käivitamisega, see võis kätte võtta mõne valdkonna korrastamise. Mina näiteks häälestasin end arstiteaduse ja tervishoiu põhivaldkondade parendamisele. Kes selle vastu huvi tunneb, saab lugeda Digari võrguväljaandes „Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel“ toodud skeeme ja teksti.

Jaak Uibu meditsiinidoktor. Foto: erakogu
Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu

Siinkohal ütlen, et kogu tervishoiu jagasin kaheks – rahvaterviseks ja kliiniliseks praktikaks, mis on kooskõlas juba antiikajast pärit eristusega: hügieeniline meditsiin (jumalanna Hygieia pärusmaa) ja ravimeditsiin ehk eskulaapiline meditsiin (Asclepiose vastutusala). Tänases teadmises asendaksin kliinilise praktika suupärasema ravimeditsiiniga, aga nii see tookord läbi läks.

Soostusin sellega, et tervishoid hõlmab nii hügieenilist meditsiini kui ravimeditsiini, milline arusaam oli nõukogulikus igapäevaelus sügavalt juurdunud, kuigi Kreutzwald tähistas tervishoiu mõistes hügieenilist meditsiini. Rahvatervise jagasin terviseedenduseks, tervisekaitseks ja ennetuseks. Tervishoius käsitleti sel ajal professionaalidena veel arste, niisiis arstide ettevalmistus ja nende erialad pidid kõiki põhivaldkondi katma. Vaidlesime kolleegidega ja ametnikega palju, kuid lõpuks erinevad komisjonid, Sotsiaalministeerium ja Riigikogu nõustusid eelkirjeldatud mõtteviisiga, tehes omapoolseid muudatusi seaduse tekstides. Suurim võit oli, et Riigikogu võttis kasutusele termini „rahvatervis“, mida soovitas mulle prof Mauri Isokoski soome „kansanterveys“ eeskujul. On lühike ja sisukas termin.

Loe edasi: JAAK UIBU: AMETIALANE EBAKOMPETENTSUS PIIRAS EPIDEEMIATÕRJE TÕHUSUST

RÕÕMUSTA HOOLDEKODUS ELAVAT EAKAT KIRJAGA!

Rõuge valla hooldekodud kutsuvad kõiki saatma oma eakatele lähedastele kirju, pilte ja tervitusi.

Kiri hooldekodusse. Foto: Urmas Saard
Kiri hooldekodusse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kutsume kõiki üles läkitama mäletamist väärt hetki oma eakatele lähedastele ja sõpradele vana hea ümbrikusse pistetud kirja teel[/pullquote]Kestev eriolukord koos eraldatuse ja üksildustundega on väga valusalt tabanud neid, kes on omaenda tervise kaitseks hoolekandeasutusse suletud. Aega, mil lähedased pole külla saanud, võib varsti mõõta kuudes. Isegi üle aia ei saa lehvitada ega paari sõna vahetada. Telefonikõned pakuvad lohutust, kuid ka nende kestus on üürike.

Küllap teab meist igaüks, kui palju rõõmu valmistab tänapäeval piiksuga telefoni saabunud kiri või sõnum sõbralt, pildike perematkalt, esimesed õied lillepeenras, hetk lemmiklooma tegemistest… Miks mitte pakkuda samasuguseid rõõmuhetki oma hooldekodus olevale naabrimemmele, pereliikmele või niisama heale tuttavale?

Loe edasi: RÕÕMUSTA HOOLDEKODUS ELAVAT EAKAT KIRJAGA!

AIN KEERUP: TA OLI OMA KÄEST TEINUD VÄRVIGA JÄLJENDI

„Meie koolis käib üks väike tütarlaps, kes igal hommikul mitte ainult ei teretanud mind, nagu teevad seda kõik ülejäänud õpilased, vaid igal hommikul lõi ta minuga patsi,” kirjutab Tori valla kodulehes Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup.

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard
Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard

„Ja nii sügisest peale, ilmselt ühtegi päeva vahele jätmata.Kui kuri viirus levima hakkas, rääkisin sellest ka mitmetel kogunemistel. Naistepäeval tütarlastele lilli kinkides pidin aga juba selgitama, et nüüd ma kahjuks teid enam kätt surudes õnnitleda ei või, sest see võib olla ohtlik. Ja nii ei saanud ka see väike tütarlaps mind enam hommikuti talle omasel armsal viisil tervitada. Aga siis tuli ta ühel hommikul kooli väga südamliku kingitusega. Ta oli oma käest teinud värviga jäljendi ning selle puidust plaadile kinnitanud. See armas kingitus on minu kabinetis riiulil ning samas ka minu südames. Ja nii tervitame me temaga iga päev edasi, vaatamata sellele, et me pole teineteist juba kuu aega näinud. Varsti aga loodetavasti saame jälle tervitada teineteist nii, nagu me seda sügisest saadik olime teinud. Kohtumiseni õige pea koolimajas!”

Print

 

 KU päevatoimetaja

 

Samal teemal:

Sindi gümnaasium Foto Urmas Saard

 

 

 

MAILIS REPS: KOOLIDES JÄTKUB DISTANTSÕPE

Sindi gümnaasium Foto Urmas Saard

 

 

 

ALGAB OODATUD KOOLIVAHEAEG

TÄNA TÄHISTAB MAAILM INTELLEKTUAALOMANDI PÄEVA

Ülemaailmne intellektuaalomandi (IO) päev 2020 asetab innovatsiooni ja seda toetavad IO õigused rohelise tuleviku loomise püüdluste keskmesse. Miks? Sest täna tehtavad valikud kujundavad meie homset. Maa on meie kodu. Peame selle eest hoolitsema.

Poster - World Intellectual Property Day 2020, Innovate for a Green Future[pullquote]Me ei saa teha samu asju ikka ja jälle ning oodata teistsuguseid eripäraseid tulemusi.[/pullquote]Rohelise tuleviku rajamine on meie kõigi ühine väljakutse ja kõigil meil on oma roll selle ülesehitamisel. See on keeruline ja mitmetahuline ettevõtmine, kuid meil on ühist tarkust, leidlikkust ja loovust, et leida uusi, tõhusamaid viise vähese süsihappegaasiheitega tuleviku kujundamiseks.

Loe edasi: TÄNA TÄHISTAB MAAILM INTELLEKTUAALOMANDI PÄEVA

MINISTER EI PEA EESTI PUUETEGA INIMESTE KOJA MURET PÕHJENDATUKS

Laupäeval, 18. aprillil, teatas sotsiaalminister Tanel Kiik oma Facebooki postituses, et puuetega inimesed ja nende esindusorganisatsioonid on viimane valdkond, kus sotsiaalministeerium ja riik tervikuna ühtegi kärbet teha sooviks.

Tanel Kiik. Kuvatõmmis eriolukorra pressibriifilt
Tanel Kiik. Kuvatõmmis eriolukorra pressibriifilt

[pullquote]Mul on väga kahju, et täna on jõudnud meediasse vastupidised väited[/pullquote]Ministri sõnum oli vastuseks Eesti Puuetega Inimeste Koja laupäevasele pressiteatele, milles väljendati muret, et puuetega inimeste organisatsioonide 50% rahastuse kärbe toob neile hävingu.

Ajakirjandusele saadetud teates väideti, et Sotsiaalministeerium on teinud 272-le puuetega inimeste organisatsiooni koondavale Eesti Puuetega Inimeste Kojale ettepaneku otsida võimalusi tegevustoetuse summa kärpimiseks, tegevuste ära jätmiseks või edasilükkamiseks kuni 50% ulatuses, kuna prognoositakse hasartmängumaksu laekumise vähenemist. „Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid on tõsises mures, et niigi ebapiisava rahastuse kärpimine viib paljude ühingute hääbumiseni,” kirjutati sõnumis.

Loe edasi: MINISTER EI PEA EESTI PUUETEGA INIMESTE KOJA MURET PÕHJENDATUKS

KAS OTSE-EETER JÄÄB ÄRA?

“Nagu kõigil minu kaaskodanikel, nii on ka minul kahju tõdeda, et täna õhtul leegitseb üks osa meist kõigist”, teatas aasta tagasi aprilliõhtul Prantsuse president E. Macron tulekahjust Pariisi Jumalaema kirikus.

Margus Einlo, Vormsi Rälby Baptisti Kogudus. Foto: Urmas Saard
Margus Einlo, Vormsi Rälby Baptisti Kogudus. Foto: Urmas Saard

Pole juhus, et just Jeesuse Kannatusnädala esmaspäeval (toimetaja märkus: 15. aprillil 2019 kell 18.50 kohaliku aja järgi puhkes kirikus ulatuslik tulekahju) võttis Jumal Valgustuslinnalt tagasi Prantsuse kristliku ajaloo nurgakivi – Notre-Dame de Paris. Nähtavasti polnud edumeelsetele gallidele enam ristiusku vaja. Isegi Saksa DVst pärit luteri pastori tütar, Saksa riigikantsler Angela Merkel ei näe Pariisi Jumalaema kirikus jumalakoda, vaid kultuurimälestist. “Kui õudne”, kirjutab ta president Macronile, “põleb Prantsusmaa ja meie ühise euroopaliku kultuuri sümbol, mõtetes oleme sellel raskel tunnil teiega!”

Loe edasi: KAS OTSE-EETER JÄÄB ÄRA?

ORGANISATSIOONID KÕIKJALT MAAILMAST TAUNIVAD EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA MÕJUHINNANGU TAGASI LÜKKAMIST

Tagasilükkamise põhjusena osutas Keskkonnaministeerium sellele, et mõjuhinnang raamistas ülesannet kliima ja elurikkuse eesmärkidega.

Männik Lahemaal. Foto: Urmas Saard
Männik Lahemaal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]tööstus on väljendanud soovi viia raiete kogumaht lausa 15 miljoni tihumeetrini aastas[/pullquote]Ülemaailmne Metsakoalitsioon koosneb enam kui sajast valitsusvälisest ja põlisrahvaste organisatsioonist, lisaks veel 27 ühendust, nende hulgas Läti ja Leedu kliimanoored, Hollandi tööstusliku biomassi jaamade vastu võitlevad organisatsioonid, Eesti turismiettevõtjate ja hiiekaitsjate esindusühendused. Kõik nad kutsuvad üles ministeeriumit muutma oma otsust ja metsanduse arengukava MAK 2030 koostamise protsessi raames SEI Tallinnalt tellitud mõjuhinnangu tagasi lükkamist.

Loe edasi: ORGANISATSIOONID KÕIKJALT MAAILMAST TAUNIVAD EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA MÕJUHINNANGU TAGASI LÜKKAMIST

KAUBANDUSSEKTOR PÜSIB ELUS VAID POSTI- JA KULLERTEENUSTE NAJAL

Äsja avaldatud Ecommerce Europe uuring näitas, et e-poed on küll jätkuvalt üle Euroopa avatud, kuid mitmed riigid seisavad silmitsi tarneprobleemidega. Finestmedia e-kaubanduse ekspert Martin Lond ütleb, et Eesti valitsus peaks omalt poolt kõik võimaliku tegema, et posti- ja kullerteenuseid siin töökorras hoida.

Martin Lond
Martin Lond

[pullquote]Kullerfirmad saavad tööd pakkuda inimestele, kes on täna näiteks kinode või hotellide sulgemise tõttu teenistuseta jäänud[/pullquote]Ecommerce Europe tegi oma liikmete seas uuringu, mille eesmärk oli selgitada välja, kuidas on COVID-19 mõjutanud e-kaubanduse toimimist 13 Euroopa riigis: Austrias, Belgias, Tšehhis, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Hollandis, Norras, Hispaanias, Rootsis ja Šveitsis.

Enamik neist riikidest on täna osalises või täielikus karantiinis ning paljudes on inimeste liikumisele seatud piiranguid. Üheksas riigis on suletud kõik füüsilised poed, kus müüdavad esmatarbekaubad ei ole kriitiliselt vajalikud. Oma tegevusega saavad jätkata kõigi riikide e-poed, kuid 60% vastanutest tunnistas, et esineb probleeme tarnetega.

„Füüsiliste poodide sulgemisel on kaubandus tugevalt liikunud online-kanalitesse – 78% vastanutest ütlesid, et poed, mis varem müüsid vaid füüsilises poes, on nüüd avanud oma e-kanalid. See omakorda tähendab suurt töökoormuse kasvu ka tarnepartneritele,“ kommenteeris Lond.

Loe edasi: KAUBANDUSSEKTOR PÜSIB ELUS VAID POSTI- JA KULLERTEENUSTE NAJAL

HANS SOLL: MINUNIMELISEL PINGIL JA SKULPTUURIL ON PALJUTÄHENDUSLIK SISU

14. märtsil, minu juubelipäeval tegid mu sõprusring ja kohalikud ettevõtjad mulle suure üllatuskingituse – nimelise pingi ja suursuguse skulptuuri, mis kätkeb endas sisu, mille lahtimõtestamisega tänan kogu südamest kõiki, kes nii minu hinge kandlekeeli puudutasid.

Hans Soll Sindis Pärnu jõe kaldal omanimelisel pingil istumas. Foto Urmas Saard
Hans Soll Sindis Pärnu jõe kaldal omanimelisel pingil istumas. Foto: Urmas Saard

Aitäh, Jarko Jaadla, Kalev Kiisk, Arved Soovik, Tauno Jürgenstein, Raul Sarandi, Ralf Henry Kaas, Eduard Teras, Martin Kesler, Kaire Märtin, Herki Tuus, Rein Järvekülg, Jakob Kose, Kunnar Klaas, Martti Kalamees, Martin Meier, Tori vallajuhid.

Loe edasi: HANS SOLL: MINUNIMELISEL PINGIL JA SKULPTUURIL ON PALJUTÄHENDUSLIK SISU

TIIT TERIK: KEERULISE OLUKORRAGA EI SAA PÕHJENDADA SEADUSE LOOVAT TÕLGENDAMIST

Tallinna linnavolikogu esimees pöördus täna Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole palvega algatada seadusemuudatus, et kohalike volikogude istungite elektroonilistes kanalites korraldamine oleks üheselt mõistetav.

Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees. Foto Jukko Nooni
Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees. Foto: Jukko Nooni

Terik on seisukohal, et ilma vastava muudatuseta on elektroonilisel teel läbiviidud volikogu otsused õigustühised, kuna nende vastuvõtmisel ei ole järgitud seaduses volikogu istungi läbiviimisele kehtestatud õigusnorme.

Tallinna linnavolikogu on viiruse leviku vältimiseks korraldanud hetkel oma töö nii, et istungitel osaleb igast fraktsioonist vaid üks esindaja. Selline lahendus aga ei saa kaua kesta, kus poliitiline debatt on pärsitud.

Tallinna linnavolikogu esimehe sõnul oli pöördumise ajendiks rahandusministeeriumi ringkiri kohalikele omavalitsustele, milles soovitatakse praeguses eriolukorras elektroonilise volikogu istungi läbiviimist. „Samas kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei võimalda istungil virtuaalset või elektroonilist osalemist. Füüsilise kohaloleku nõudest möödaminekut ei saa õigustada põhjendusega, et seaduse vastuvõtmise ajal 1993. aastal ei tuntud tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite võimalusi,“ kirjutas Terik põhiseaduskomisjoni esimehele Paul Puustusmaale.

Loe edasi: TIIT TERIK: KEERULISE OLUKORRAGA EI SAA PÕHJENDADA SEADUSE LOOVAT TÕLGENDAMIST