Jaak Uibu, Riigikogu 13. koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant. Foto: erakogu
Riigikantseleist saabus vastus minu ettepanekule koostada „Eesti rahvastikustrateegia 2021-2030“ seekord päevapealt. Minu sõnastus ei kõlbavat, sest Valitsus on juba otsustanud koostada rahvastiku valdkonna arengukava. Minu selgitused, et Riigikantselei peaks parandama kord dokumentidesse sisse kirjutatud eksituse, lükati tagasi. Vastuskirja koostaja oli Pärnu kuulsa Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlane Ott Karulin, kunagine Sirbi peatoimetaja.
Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup koolirahu sõlmimisel. Foto: Urmas Saard Külauudised
Täna hilise hommiktunnini kestnud magus uni lõppes mobiilihelina äratusel ja uniseid silmi hõõrudes kuulsin mureliku härra küsimust, miks Ain Keerup lahkub Sindi gümnaasiumi direktori kohalt? Küsijaid on olnud juba rohkem kui üks ja tahan ka ise vastust teada.
Valaste joaastang. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Indrek Juhkov, Politsei- ja Piirivalveameti praktikant, kirjutab Toila valla kodulehel, et on sünnist saati elanud Kohtla vallas, mis nüüdseks ühendatud Toila vallaga. 2017. aastal valis ta politseiniku kutse, et tulevikus tagada korrakaitsjana elanike turvalisust ning seda eelkõige just Ida-Virumaal.
On päris igapäevane lugu, et Jüri Ratase valitsust süüdistatakse vigades, mis alguse said ammu enne tänase valitsuskoosseisu võimulepääsemist. See tähendab, et on vaja tunda ajalugu ja isegi andekas ajaloolane Jaak Valge ei jõuaks paljastada kõiki variserlikke süüdistusi.
Arvamusfestival Paide vallimäel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kaheksandat korda toimuv Arvamusfestival tuli välja avalike ürituste tingimustele vastava uue formaadiga. Seni kavandatud 25 asemel jääb alles seitse aruteluala. Üritus toimub endiselt 14. ja 15. augustil, seekord Paide vallimäe piirides.
Lähenevad nelipühad ehk suvistepühad on täis kevadist ilu. “Mis sul kodus on?”, küsis Teele Arnolt Oskar Lutsu “Kevades”. “Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste…” Sirelite õitsemise hurmavad lõhnad, õunapuude õitsemine, kõik see õidepuhkemise ilu on meie ümber vaid kord aastas.
Erakonda Isamaa kuuluv Pärnu linnavolinik Aare Arva ütleb, et teda ajendas Rääma elanikuna sõna võtma Pärnu linnavolikogu 30. aprilli istungil toimunud arutelu Pärnu sildade teemal. Talle paistab, et ollakse sattunud sildade kahvlisse ega osata otsustada, kuidas oleks praeguses olukorras õigem ja otstarbekam toimetada. Järgnev artikkel kajastab kirjutaja isiklikke seisukohti.
Pärnu Kesklinna sild. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Täna möödub 300 aastat parun Münchhauseni ilukirjandusliku kuju prototüübi, vabahärra Karl Friedrich Hieronymus von Münchhauseni sünnist. Mais. 15 aastat tagasi avati Lätis Dunte mõisas terve Münchhauseni maailm.
Münchhauseni muuseum Dunte mõisas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Vabahärra sündis 1720. aasta 11. mail Saksamaal Bodenwerderis ja lahkus siit ilmast 1797. aasta 22. veebruaril samas asukohas. 18. sajandi kolmekümnendatel astus 17-18-aastane noorhärra Vene armeesse ja sõdis Musta mere põhjarannikul platseerunud osmanite vastu. Kuus ilusat aastat veetis parun ühes oma abikaasa Jacobine’ga vanal Liivimaal Vidzemes Dunte mõisas.
Räägitakse, et emadepäev saanud alguse ühe tütre palvest. See oli maikuu teine pühapäev aastal 1908, kui üks naine läks Ameerika väikelinna kirikus vaimuliku juurde ja palus tal kirikupalves mõelda oma emale, kelle elutee oli lõppenud ja lisas, et vaimulik võiks palvesse võtta ka kõik teised emad, kelle maine rännak on lõppenud.
Jaan Tammsalu. Foto: Meeli Küttim
Avastasin imeilusa särava häälega norra laulja Sisseli plaadilt kauni laulu, mille algus võiks eesti keeles kõlada umbes nii:
Ema, kuidas oli minu algus,
kuidas jutustada sellest, mis kord sündis?
Inglid kuulsid sinu imeilusaid palveid
ja näitasid mulle teed sinu juurde.
Nad teadsid, et armastus täitis su südant,
seepärast saatsid nad mind taevastest alla.
Inglid nutsid ja suudlesid mind hüvastijätuks
ja nii asusin ma teele ning siin on mu laul sulle.
Iial ei ole minu laul nii pehme ja armas
kui laul, mida laulsid mulle.
Iial ei ole mu armastus nii sügav
kui sinu armastus minu vastu.
Sindi raekoja vastas asuva kõrge graniitkivi küljele on raiutud sõnad: „Sindi elanikele, kes langesid Teises maailmasõjas.”
Kivi külge on kinnitatud mõõk, teravikuga ülespoole, mille tähendust seletaks taiese autor ise kõige paremini. Langetatud mõõk võinuks tähendada rahu tegemist. Aga antud juhul võib kivi ees peatuja jääda mõttesse ja arutleda, kas mõõk tähistab tõsist hoiatust neile kurjategijatele, kes päästsid valla suure sõja? Ülestõstetud mõõk võiks tähendada relvaga käes seismist selle vastu, et ajalugu ei korduks samasuguses õuduses.
Sindis ei ülistata küüniliselt ühe kurjategija võitu teise üle – nii nagu seda on tehtud palju kordi nii monumentaalselt kui inimeste meelsuses, ideoloogiliselt ja suurriigi ülbelt positsioonilt. Sindis langetatakse pea nende mälestuseks, kes langesid kangelaslikult või hukkusid mõttetult kahe totalitaarse režiimi verise heitluse püünises.
Urmas Saard
Sindi elanikele… Foto: Urmas Saard / Külauudised →
Mingem ajas tagasi üheksakümnendatesse. Kes tollal ei tegelenud ellujäämise või oma äri käivitamisega, see võis kätte võtta mõne valdkonna korrastamise. Mina näiteks häälestasin end arstiteaduse ja tervishoiu põhivaldkondade parendamisele. Kes selle vastu huvi tunneb, saab lugeda Digari võrguväljaandes „Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel“ toodud skeeme ja teksti.
Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu
Siinkohal ütlen, et kogu tervishoiu jagasin kaheks – rahvaterviseks ja kliiniliseks praktikaks, mis on kooskõlas juba antiikajast pärit eristusega: hügieeniline meditsiin (jumalanna Hygieia pärusmaa) ja ravimeditsiin ehk eskulaapiline meditsiin (Asclepiose vastutusala). Tänases teadmises asendaksin kliinilise praktika suupärasema ravimeditsiiniga, aga nii see tookord läbi läks.
Soostusin sellega, et tervishoid hõlmab nii hügieenilist meditsiini kui ravimeditsiini, milline arusaam oli nõukogulikus igapäevaelus sügavalt juurdunud, kuigi Kreutzwald tähistas tervishoiu mõistes hügieenilist meditsiini. Rahvatervise jagasin terviseedenduseks, tervisekaitseks ja ennetuseks. Tervishoius käsitleti sel ajal professionaalidena veel arste, niisiis arstide ettevalmistus ja nende erialad pidid kõiki põhivaldkondi katma. Vaidlesime kolleegidega ja ametnikega palju, kuid lõpuks erinevad komisjonid, Sotsiaalministeerium ja Riigikogu nõustusid eelkirjeldatud mõtteviisiga, tehes omapoolseid muudatusi seaduse tekstides. Suurim võit oli, et Riigikogu võttis kasutusele termini „rahvatervis“, mida soovitas mulle prof Mauri Isokoski soome „kansanterveys“ eeskujul. On lühike ja sisukas termin.
Rõuge valla hooldekodud kutsuvad kõiki saatma oma eakatele lähedastele kirju, pilte ja tervitusi.
Kiri hooldekodusse. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Kutsume kõiki üles läkitama mäletamist väärt hetki oma eakatele lähedastele ja sõpradele vana hea ümbrikusse pistetud kirja teel[/pullquote]Kestev eriolukord koos eraldatuse ja üksildustundega on väga valusalt tabanud neid, kes on omaenda tervise kaitseks hoolekandeasutusse suletud. Aega, mil lähedased pole külla saanud, võib varsti mõõta kuudes. Isegi üle aia ei saa lehvitada ega paari sõna vahetada. Telefonikõned pakuvad lohutust, kuid ka nende kestus on üürike.
Küllap teab meist igaüks, kui palju rõõmu valmistab tänapäeval piiksuga telefoni saabunud kiri või sõnum sõbralt, pildike perematkalt, esimesed õied lillepeenras, hetk lemmiklooma tegemistest… Miks mitte pakkuda samasuguseid rõõmuhetki oma hooldekodus olevale naabrimemmele, pereliikmele või niisama heale tuttavale?
„Meie koolis käib üks väike tütarlaps, kes igal hommikul mitte ainult ei teretanud mind, nagu teevad seda kõik ülejäänud õpilased, vaid igal hommikul lõi ta minuga patsi,” kirjutab Tori valla kodulehes Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup.
Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard
„Ja nii sügisest peale, ilmselt ühtegi päeva vahele jätmata.Kui kuri viirus levima hakkas, rääkisin sellest ka mitmetel kogunemistel. Naistepäeval tütarlastele lilli kinkides pidin aga juba selgitama, et nüüd ma kahjuks teid enam kätt surudes õnnitleda ei või, sest see võib olla ohtlik. Ja nii ei saanud ka see väike tütarlaps mind enam hommikuti talle omasel armsal viisil tervitada. Aga siis tuli ta ühel hommikul kooli väga südamliku kingitusega. Ta oli oma käest teinud värviga jäljendi ning selle puidust plaadile kinnitanud. See armas kingitus on minu kabinetis riiulil ning samas ka minu südames. Ja nii tervitame me temaga iga päev edasi, vaatamata sellele, et me pole teineteist juba kuu aega näinud. Varsti aga loodetavasti saame jälle tervitada teineteist nii, nagu me seda sügisest saadik olime teinud. Kohtumiseni õige pea koolimajas!”
Ülemaailmne intellektuaalomandi (IO) päev 2020 asetab innovatsiooni ja seda toetavad IO õigused rohelise tuleviku loomise püüdluste keskmesse. Miks? Sest täna tehtavad valikud kujundavad meie homset. Maa on meie kodu. Peame selle eest hoolitsema.
[pullquote]Me ei saa teha samu asju ikka ja jälle ning oodata teistsuguseid eripäraseid tulemusi.[/pullquote]Rohelise tuleviku rajamine on meie kõigi ühine väljakutse ja kõigil meil on oma roll selle ülesehitamisel. See on keeruline ja mitmetahuline ettevõtmine, kuid meil on ühist tarkust, leidlikkust ja loovust, et leida uusi, tõhusamaid viise vähese süsihappegaasiheitega tuleviku kujundamiseks.
Laupäeval, 18. aprillil, teatas sotsiaalminister Tanel Kiik oma Facebooki postituses, et puuetega inimesed ja nende esindusorganisatsioonid on viimane valdkond, kus sotsiaalministeerium ja riik tervikuna ühtegi kärbet teha sooviks.
Tanel Kiik. Kuvatõmmis eriolukorra pressibriifilt
[pullquote]Mul on väga kahju, et täna on jõudnud meediasse vastupidised väited[/pullquote]Ministri sõnum oli vastuseks Eesti Puuetega Inimeste Koja laupäevasele pressiteatele, milles väljendati muret, et puuetega inimeste organisatsioonide 50% rahastuse kärbe toob neile hävingu.
Ajakirjandusele saadetud teates väideti, et Sotsiaalministeerium on teinud 272-le puuetega inimeste organisatsiooni koondavale Eesti Puuetega Inimeste Kojale ettepaneku otsida võimalusi tegevustoetuse summa kärpimiseks, tegevuste ära jätmiseks või edasilükkamiseks kuni 50% ulatuses, kuna prognoositakse hasartmängumaksu laekumise vähenemist. „Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid on tõsises mures, et niigi ebapiisava rahastuse kärpimine viib paljude ühingute hääbumiseni,” kirjutati sõnumis.
“Nagu kõigil minu kaaskodanikel, nii on ka minul kahju tõdeda, et täna õhtul leegitseb üks osa meist kõigist”, teatas aasta tagasi aprilliõhtul Prantsuse president E. Macron tulekahjust Pariisi Jumalaema kirikus.
Margus Einlo, Vormsi Rälby Baptisti Kogudus. Foto: Urmas Saard
Pole juhus, et just Jeesuse Kannatusnädala esmaspäeval (toimetaja märkus: 15. aprillil 2019 kell 18.50 kohaliku aja järgi puhkes kirikus ulatuslik tulekahju) võttis Jumal Valgustuslinnalt tagasi Prantsuse kristliku ajaloo nurgakivi – Notre-Dame de Paris. Nähtavasti polnud edumeelsetele gallidele enam ristiusku vaja. Isegi Saksa DVst pärit luteri pastori tütar, Saksa riigikantsler Angela Merkel ei näe Pariisi Jumalaema kirikus jumalakoda, vaid kultuurimälestist. “Kui õudne”, kirjutab ta president Macronile, “põleb Prantsusmaa ja meie ühise euroopaliku kultuuri sümbol, mõtetes oleme sellel raskel tunnil teiega!”
Tagasilükkamise põhjusena osutas Keskkonnaministeerium sellele, et mõjuhinnang raamistas ülesannet kliima ja elurikkuse eesmärkidega.
Männik Lahemaal. Foto: Urmas Saard
[pullquote]tööstus on väljendanud soovi viia raiete kogumaht lausa 15 miljoni tihumeetrini aastas[/pullquote]Ülemaailmne Metsakoalitsioon koosneb enam kui sajast valitsusvälisest ja põlisrahvaste organisatsioonist, lisaks veel 27 ühendust, nende hulgas Läti ja Leedu kliimanoored, Hollandi tööstusliku biomassi jaamade vastu võitlevad organisatsioonid, Eesti turismiettevõtjate ja hiiekaitsjate esindusühendused. Kõik nad kutsuvad üles ministeeriumit muutma oma otsust ja metsanduse arengukava MAK 2030 koostamise protsessi raames SEI Tallinnalt tellitud mõjuhinnangu tagasi lükkamist.
Äsja avaldatud Ecommerce Europe uuring näitas, et e-poed on küll jätkuvalt üle Euroopa avatud, kuid mitmed riigid seisavad silmitsi tarneprobleemidega. Finestmedia e-kaubanduse ekspert Martin Lond ütleb, et Eesti valitsus peaks omalt poolt kõik võimaliku tegema, et posti- ja kullerteenuseid siin töökorras hoida.
Martin Lond
[pullquote]Kullerfirmad saavad tööd pakkuda inimestele, kes on täna näiteks kinode või hotellide sulgemise tõttu teenistuseta jäänud[/pullquote]Ecommerce Europe tegi oma liikmete seas uuringu, mille eesmärk oli selgitada välja, kuidas on COVID-19 mõjutanud e-kaubanduse toimimist 13 Euroopa riigis: Austrias, Belgias, Tšehhis, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Hollandis, Norras, Hispaanias, Rootsis ja Šveitsis.
Enamik neist riikidest on täna osalises või täielikus karantiinis ning paljudes on inimeste liikumisele seatud piiranguid. Üheksas riigis on suletud kõik füüsilised poed, kus müüdavad esmatarbekaubad ei ole kriitiliselt vajalikud. Oma tegevusega saavad jätkata kõigi riikide e-poed, kuid 60% vastanutest tunnistas, et esineb probleeme tarnetega.
„Füüsiliste poodide sulgemisel on kaubandus tugevalt liikunud online-kanalitesse – 78% vastanutest ütlesid, et poed, mis varem müüsid vaid füüsilises poes, on nüüd avanud oma e-kanalid. See omakorda tähendab suurt töökoormuse kasvu ka tarnepartneritele,“ kommenteeris Lond.
14. märtsil, minu juubelipäeval tegid mu sõprusring ja kohalikud ettevõtjad mulle suure üllatuskingituse – nimelise pingi ja suursuguse skulptuuri, mis kätkeb endas sisu, mille lahtimõtestamisega tänan kogu südamest kõiki, kes nii minu hinge kandlekeeli puudutasid.
Hans Soll Sindis Pärnu jõe kaldal omanimelisel pingil istumas. Foto: Urmas Saard
Aitäh, Jarko Jaadla, Kalev Kiisk, Arved Soovik, Tauno Jürgenstein, Raul Sarandi, Ralf Henry Kaas, Eduard Teras, Martin Kesler, Kaire Märtin, Herki Tuus, Rein Järvekülg, Jakob Kose, Kunnar Klaas, Martti Kalamees, Martin Meier, Tori vallajuhid.
Tallinna linnavolikogu esimees pöördus täna Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole palvega algatada seadusemuudatus, et kohalike volikogude istungite elektroonilistes kanalites korraldamine oleks üheselt mõistetav.
Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees. Foto: Jukko Nooni
Terik on seisukohal, et ilma vastava muudatuseta on elektroonilisel teel läbiviidud volikogu otsused õigustühised, kuna nende vastuvõtmisel ei ole järgitud seaduses volikogu istungi läbiviimisele kehtestatud õigusnorme.
Tallinna linnavolikogu on viiruse leviku vältimiseks korraldanud hetkel oma töö nii, et istungitel osaleb igast fraktsioonist vaid üks esindaja. Selline lahendus aga ei saa kaua kesta, kus poliitiline debatt on pärsitud.
Tallinna linnavolikogu esimehe sõnul oli pöördumise ajendiks rahandusministeeriumi ringkiri kohalikele omavalitsustele, milles soovitatakse praeguses eriolukorras elektroonilise volikogu istungi läbiviimist. „Samas kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei võimalda istungil virtuaalset või elektroonilist osalemist. Füüsilise kohaloleku nõudest möödaminekut ei saa õigustada põhjendusega, et seaduse vastuvõtmise ajal 1993. aastal ei tuntud tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite võimalusi,“ kirjutas Terik põhiseaduskomisjoni esimehele Paul Puustusmaale.
Tänases eriolukorras vastab Eesti inimeste küsimustele Häirekeskuse infotelefon 1247. Saime sellise ühtset infot andva telefoninumbri kiirelt käivitada tänu sellele, et taolise infokanali loomist oli Siseministeeriumi valitsemisalas juba mõnda aega ette valmistatud.
Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd
Nüüd võeti see kasutusele kiirendatud korras. Kuid praegune päästeseadus ei võimalda veel kõiki selle infotelefoni jaoks planeeritud võimalusi rakendada. Et meie inimesi kriiside ajal paremini teenindada, tahame muuta päästeseadust ning anda kriisiinfotelefonile 1247 kiirust ja jõudu juurde.
Millal kriisiinfotelefoni vajatakse?
Kriisiinfotelefon 1247 – üks number 24 tundi seitse päeva nädalas – saab olema ka edaspidi number, kust infot jagatakse erinevates kriisiolukordades.
Kriisiinfotelefon on vajalik, et inimesed saaksid kriisiolukordades oma küsimustele vastused ja ei koormaks samal ajal üle hädaabinumbrit 112. Number 112 peab olema alati kättesaadav neile, kes vajavad kiiret abi – kiirabi, politseid, päästet. Kriisiinfotelefon on aga neile, kel tarvis infot ja juhiseid kriisiolukorras, nagu näiteks COVID-19 viirusest tingitud praeguses eriolukorras.
Algaval nädalal möödub kuu aega teatest esimese COVID-19-sse haigestunud eestimaalase kohta, lausus peaminister Jüri Ratas täna õhtul ERR-i vahendusel tehtud pöördumises.
Jüri Ratas Pärnus. Foto: Urmas Saard
Praeguseks oleme kogunud proove enam kui kolmelt ja poolelt tuhandelt inimeselt ning nakatunuid on tuvastatud üle kolmesaja.
Teiste riikide karm kogemus näitab, et rahulikumale perioodile võib kiiresti järgneda haigestunute ja haiglaravi vajavate inimeste arvu hüppeline tõus. Peame olema valmis, et koroonaviiruse levik Eestis läheb veel palju halvemaks, enne kui hakkab minema paremaks.
Praegu pole aeg seltsieluks ning meie kõigi tervise huvides on oluline puutuda kokku nii väheste inimestega kui võimalik.
Meil ei ole praeguses olukorras palju praktikas tõestatud teadmisi ega tõsikindlaid allikaid. Seepärast tasub nii igal üksikul inimesel kui ka riigil olla pigem liialt ettevaatlik kui hiljem kahetseda.
Petserimaa Suveülikooli nime all on ilmunud raamat “Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020” Artiklite kogumiku (143 lk.) koostajad on Aldo Kals ja Henn Põlluaas.
“Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020”. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Hardo Aasmäe ja Anto Raukas juhivad tähelepanu Narva jõe hüdroressursiga seonduvale.[/pullquote]Saatesõnas seisab: “Jääb kõlama tõdemus, et Eesti Vabariik ei tohiks leppida Venemaa Föderatsiooni ülekohtuga. Tuginedes rahvusvahelisele õigusele ja Tartu rahulepingule, tuleb taastada Eesti Vabariigi territoriaalne terrviklikkus ning annekteeritud aladel elavate Eesti Vabariigi kodanike ja nende järglaste inimõigused /…./ Selleni jõudmiseks tuleks denonsseerida 18. veebruaril 2014 välisministrite poolt allkirjastatud piirileping ja esitada ametlik noot Venemaa Föderatsioonile tungiva sooviga lõpetada Eesti Vabariigi territooriumil anneksioon, korrates seda toimingut kuni küsimuse lahendamiseni. Ka teema külmutamine on parem kui maaloovutus.”
Hea sõbra Laur Karu ettepanekul sai minust 1989. aastal Eesti peasanitaararst / tervishoiuministri asetäitja. Minu otsuseid Eestis muuta ei tohtinud, selleks oli NSVL peasanitaararst. Teenistuses oli 300 töötajat, kellest ehk pooled olid venekeelsed.
Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu
[pullquote]Minu artiklis pettuvad need, kes otsivad sellest nõuandeid igapäeva jaoks.[/pullquote]Mind hämmastas heasoovlikkus muukeelsete ja eestlaste vahel minule alluvas teenistuses. Sanitaararste Eestis ei koolitatud nagu tänagi. Need tulid Leningradist ja Moskvast, olid üsna hea ettevalmistusega. Venemaad ähvardasid ju pidevalt epideemiad ja välja oli kujunenud asjatundlikkus nendega võitlemises. Ka Lenin muretses: „Kas nõukogude võim võidab täi või täi nõukogude võimu“. Üldiselt sanitaarteenistus hoidus omavahel kokku, aga raviarstid vaatasid oma kolleegidele mõnevõrra üleolevalt – neurokirurg Andres Ellamaa sõnul – „käivad ringi, krunn kuklas ja muudkui kontrollivad“.
Tänaseks on sanitaar-epidemioloogia teenistus likvideeritud. Ometi riik vajab seda nagu tuletõrjet. Kunagine teenekas epidemioloog Jaan Märtin meenutas aastal 2008: „Peale Eesti iseseisvumist ei ole midagi muud meelde jäänud kui toimus üks reform teise reformi järele. Tööle hakati võtma inimesi, kes olid valitseva partei liikmed või selle partei soosikud, ning sõltumata sellest kas tal erialaseid teadmisi oli või mitte“.
Oma vanematelt pärime emakeele, mida kasutame kogu elu jooksul. Just emakeeles on ennast kõige kergem kõige täpsemalt väljendada. Kuid emakeele õiget ja elegantset kasutust on vaja õppida: kodus ja koolis, aga eelkõige kuulates neid inimesi, kes eesti keelt erilisel viisil kasutada oskavad.
[pullquote]Keeli, millel on üle miljoni kõneleja, on kokku vaid 400, eesti keel nende hulgas.[/pullquote]Fred Jüssi, keda Eesti rahvas hästi tunneb, on öelnud näiteks nõnda:
„Kõige ilusamad aastaajad Eestis on suvi, sügis, talv ja kevad. Eriti varakevad. Ühel õhtul või hommikul on ta järsku kohal, kui ninna lööb äraarvamatu segu sulavast lumest ja mullakonaratest – kevadelõhn.“
[pullquote]Eesti keel kuulub maailma keelte hulgas ühe protsendi kõige elujõulisemate hulka.[/pullquote]Kõik aastaajad on kaunid, neis kõigis on oma võlu. Kuid kevadel on eriline võlu: see on taastärkamise aeg. Lisaks loodusele kumab kevadel elujõudu ja rõõmu kõikjal ja kõiges, ka keeles. Aeg-ajalt on vaieldud ka selle üle, milline keel on maailma kõige ilusama kõla, huvitavama grammatika, eripärasema sõnavaraga. Ilu on keeruline mõõta, küll aga saab mõõta elujõudu.
