Heino Laiapea, vabakutseline ajakirjanik
Maalehes on üks raudne lehekülg, mille lugemisest ei raatsi loobuda. See on Rein Raudvere toimetatav ilmakülg. Maalehe ilmatarkadest on mulle kõige lähemal Aarne Ots, kelle prognoosid kõige enam täppi lähevad.
Loe edasi: Arvamus ⟩ AGRONOOMID VALITSEVAD ILMA Heino Laiapea, vabakutseline ajakirjanik
Leedu Amatöörjooksjate Assotsiatsiooni korraldatav nelja päevane Balti keti teatejooks marsruudil Vilnius–Riia–Tallinn on elav austusavaldus meie ühisele ajaloolisele vabadusteekonnale. Kokku 686 kilomeetri pikkune katsumus jõuab piduliku finišini Toompeale esmaspäeval, 24. augustil kell 12.00.
Loe edasi: Arvamus ⟩ KES ON TÄNAVUSEL BALTI KETI TEEKONNAL NEED PÜHENDUNUD JOOKSJAD, KEDA RIIGIKOGU PILDIS JÄÄDVUSTAB?
Urmas Saard
Meil on üle Eesti 15 maakonnas sadu vilkaid kogukondi – „sipelgapesi”, mis teevad ära muljetavaldava töö, kuid mis jäävad väljapoole märkamatuks, sest „me oleme ju lihtsalt vaikselt oma asja teinud“. Miks on meil kultuuriliselt juurdunud uskumus, et „iseenda kiitmine haiseb“ ja seetõttu peaks ootama, kuni keegi teine märkab?
Loe edasi: Arvamus ⟩ SÕBRA JA ISEENDA SELJALE PATSUTAMINE ON MOOTOR, MIS HOIAB EESTLASTE MAAELU KÄIGUS Urmas Saard
Küllap on neid jalakäijaid määramatult arvukas hulk, kes tunnevad sähkude ehk elektritõukerataste seljatagant möödumisel kerget või tugevamat rahutust ja ebakindlust.
Loe edasi: Repliik ⟩ TAHAVAATEPEEGEL KERGLIIKLUSTEEL KÕNDIMISEL JALAKÄIJATELE KOHUSTUSLIKUKS Urmas Saard
Käesoleval nädalal võis Pärnu Postimehest (20. mai 2026) lugeda, et Pärnu linn noolivat Tallinna Liivalaia trammitee raha ja teeb samas ettepaneku suunata projektist vabanevad 15,5 miljonit eurot Euroopa Liidu säästva liikuvuse raha Pärnu kesklinna ning Rail Balticu Pärnu reisiterminali ühendava Riia maantee ühenduskoridori.
Loe edasi: Arvamus ⟩ KAS PÄRNU TULEVIK VÕIKS LIIKUDA ÕHUTRAMMIGA?
Saskia Kivi, Samsung Eesti kommunikatsioonijuht
Tänases digiarutelus keskendume sageli noorte ekraaniajale ja sotsiaalmeedia mõjule, kuid varju jääb üks sama haavatav sihtrühm ning selleks on eakad. Samsung Eesti kommunikatsioonijuht Saskia Kivi leiab, et tehnoloogia areng ja järjest salakavalamad petuskeemid võiksid tuua senisest rohkem tähelepanu just nendele, kes ei ole internetiga üles kasvanud.
Aldo Kals, Petserimaa ja Eesti-Ingerimaa sõber
13 kuud väldanud Eesti Vabadussõja lahingutegevus lõppes 3. jaanuaril 1920 vaherahu jõustumisega Eesti ja Venemaa vahel. Tänu Eesti rahvaväe kangelaslikkusele, rahva ühtsusele, väejuhtide ja poliitikute tarkusele ning välisabile, võinuks välksõja tunnustega relvakonflikt lõppeda mõlema osapoole elusid säästes juba Eesti Vabariigi 1. aastapäevaks 24. veebruariks 1919.
Loe edasi: Arvamus ⟩ 106 AASTAT TARTU RAHULEPINGU SÕLMIMISEST Urmas Saard
On taasiseseisvumisepäeva hommik. Päikesetõusul kahlasin paljajalu üle koduõue läbi mahaniidetud rohuloogude, mis mõnusalt jahedad ja kastemärjased. Sinimustvalge lipp oli visatud üle õlgade ja suundusin lipumasti juurde.
Loe edasi: Repliik ⟩ TÄNA ON TAAS LIPUPÄEV! Heino Laiapea, vabakutseline ajakirjanik
Viljandi folgi ajal said peolised tunda rõõmu kabe- ja malemängust. Mõisapargi vabadussamba poolsemasse serva oli pandud Viljandi betoonitehases (VMT Betoon AS) valmistatud kaks massiivset mängulauda. Idee autor ja teostaja on Viljandi Pärimusmuusika Aida haldusjuht Peedu Põld.
Loe edasi: Arvamus ⟩ MALELAUAD VILJANDI MÕISAPARGIS
Agur Paesüld, Eesti Ornitoloogiaühingu kommunikatsioonispetsialist
16. juulil avaldas Euroopa Komisjon esmase ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (Multiannual Financial Framework) tarvis – tegemist on otsusega, mille mõju Euroopa Liidu majanduse ja keskkonna tulevikule ei saa alahinnata, sest kaalul on üle-euroopalise looduskaitse ja looduse taastamise rahastuse jätkumine.
Loe edasi: Arvamus ⟩ LOODUSETA POLE LOOTUST – EUROOPA SÄILENÕTKUSELE SUUNATAVA RAHASTUSE SUUR KÜSIMUS
Maarja Vaino, Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia laureaat 2024. aastal
Vene agressiooniga seotud kohutavate uudiste seas on kõlanud ka teated ukraina laste küüditamisest Venemaale. Selles pole midagi uut – läbi ajaloo on sõdade osaks olnud naiste ja laste röövimine, et sellega kahjustada vaenlast nii emotsionaalselt kui ka demograafiliselt.
Loe edasi: Arvamus ⟩ KELLEKS VÄÄNATAKSE EESTI LAPSI?
Põim Kama, TUUM Consulting OÜ
Triin Rätsep ja Kerti Vissel, Restoran Kolm Sõsarat
Ettevõtlusega tegelemine Kagu-Eestis meenutab halba nalja paraolümpiast. Võid olla edukas ja koguni võita, kuid päeva lõpuks otsustatakse sinu üle ikkagi esmajoones „regionaalse puude“ põhjal.
Loe edasi: Avalik kiri ⟩ KAGU-EESTI PARAOLÜMPIA EHK TOSIN ÕHTUSÖÖKI
Jaak Uibu
Kui olime koos ingerisoomlastega Vigala kirikus tänavu 21. juulil, siis sellel mälestusväärsel päeval ei tulnud pähe meenutada, et kooride kogunemine Vigala kirikus oli otse tähenduslik.
Loe edasi: Repliik ⟩ INGERISOOMLASED JA VIGALA KIRIKUKELL Maarja Vaino, Postimehe 2021. aasta arvamusliider
Käisin hiljuti Londonis, kus ootuspäraselt ümbritses mind ingliskeelne keskkond. Siis tulin tagasi Eestisse ja üüratut vahet ei tajunudki. Muidugi, meil võistleb inglise keelega jõudsalt ka vene keel, ja eesti keelt ei pruugi vähemalt pealinnas liikudes kohe tükk aega kuulda.
Loe edasi: Arvamus ⟩ MIS ON OKEI?
Heino Laiapea, vabakutseline ajakirjanik
Mullu kutsusin Viljandi valla Paistu spordiveterani Juhan Änilase osalema traditsioonilisel Balti keti teatejooksul, et viia Eesti lipp Toompea platsile. Aastaid polnud eestlased sellel jooksul osalenud ning meie riigilipu tõid kohale Läti ja Leedu harrastusjooksjad.
Loe edasi: Arvamus ⟩ EESTI (RIIK) EI HOOLI BALTI KETIST
Victoria Tkatš, SEB eraklientide segmendi projektijuht
Tihti seostatakse raha kogumist ülikitsa eelarve, miinimumstandarditele vastava elamise ning vaid tatra söömisega. Kui iga viimnegi sent suunata säästudeks, siis võib elu muutuda üksluiseks ja rõõmutuks. SEB eraklientide segmendi projektijuhi Victoria Tkatši sõnul peitub rahatarkus tegelikult hoopis tasakaalus ja jätkusuutlikkuses.
Loe edasi: Arvamus ⟩ SÄÄSTMINE EI TÄHENDA KÕIGEST LOOBUMIST
Jaak Uibu, Eesti elujõu kongressi korraldaja 1999, 2024
Omar Volmer (1934 – 2002) sai mulle tuntuks raamatu „Mata mu süda Wounded Knees“ tõlkijana. Ta oli väga mitmekülgne inimene, kunstnikust literaadini. Indiaanlaste elu käsitlev raamat ilmus 1975 ja see oli tollal väga otsitud.
Loe edasi: Arvamus ⟩ RAHVUSLIKKUSE KÜÜNAL KUSTUB VABADUSE TUULES
Piia Karro-Selg, Raeküla Vanakooli keskuse juhataja
Jah, just hetkel alanud aasta on mulle Pärnumaale elama ja tegutsema asumise kahekümnes aastaring. Osa sellest ajast olen veetnud Külauudiste infoveski tegemisi jälgides ja päris mitmetel kordadel saanud ise kaasa aidata, et siinses keskkonnas midagi valgustavat lugeda/vaadata oleks.
Loe edasi: Arvamus ⟩ IGA TEO TAUSTAKS ON POSITIIVNE KAVATSUS
Trivimi Velliste, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Meie vabadus riigirahvana on tänaseks kestnud rohkem päevi kui kõigi päevade koguarv (18 950) võõraste riikide võimu all. Tulime Teisest maailmasõjast – küll hirmsa viivitusega! – ikkagi elusalt välja.
Loe edasi: Arvamus ⟩ KUI PALJU TAHAME MÄLETADA? TULEVAL AASTAL MÖÖDUB 150 AASTAT KONSTANTIN PÄTSI SÜNNIST
Urmas Saard
Hea juhuse tahtel pisteti Pärnu Muusikafestivali kinkepilet mullegi näppu. Küsimusele, kas ma tahaksin minna esmaspäeva õhtul öökontserdile, ei mõelnud vastamiseks hetkegi. Laususin otsekohe: jah, ma tahan, seejuures täpsemalt teadmatagi, milline on tolle kontserdi sisu ja esinejad.
Loe edasi: Repliik ⟩ JÄRELMÄRKMEID PÄRNU MUUSIKAFESTIVALI ÖÖKONTSERDILT
Lota Vana, Võrumaa Arenduskeskuse kommunikatsioonispetsialist
Seekordne noorte laulu-ja tantsupidu oli Võru maakonnale märgilise tähendusega. Nii laulu- kui tantsupeol võis kuulda võro keelt, näha laval kohaliku kultuuri edasikandjaid ning näiteks isegi tantsupeo muusikalise juhi juured on Setomaal.
Loe edasi: Arvamus ⟩ XIII NOORTE LAULU- JA TANTSUPEOL OLI VÕRU MAAKONNA KULTUUR AU SEES
Aage Õunap, Eesti Lasterikaste Perede Liidu president
Läinud nädala laupäev jääb meile alatiseks meelde, sest just siis avaldasite peatselt valitsuse moodustavate koalitsioonipartneritega leppe, mille sisu on pehmelt öeldes jahmatav. Nii ulatuslikke maksutõuse ja juba rahvale lubatu äravõtmist teie valijad ette näha küll ei osanud. Rahvastikuteadlane, professor Ene-Margit Tiit on öelnud, et parim perepoliitika on selline, et midagi ei tohi vähendada, vaid juurde panna.
Loe edasi: Avalik kiri peaministrile ⟩ LASTERIKASTE PEREDE LIIT: POOLED LAPSED TULEVAD LASTERIKASTEST PEREDEST
Henrik Raave, Teeme Ära talgupäeva eestvedaja
Tänavune talgukevad kulmineerub laupäeval, 6. mail üle-eestilise Teeme Ära talgupäevaga, mille raames pöörame sauna-aastale kohaselt tähelepanu ka saunadele. Just seepärast kõlab üks meie seekordseid talguüleskutseid: teeme kõik Eesti saunad korda!
Loe edasi: Arvamus ⟩ TEEME KÕIK EESTI SAUNAD KORDA! Urmas Saard
Eilses Postimehe valimisväitluses, mis oli televaatajatele jälgitav ka Kanal 2 ekraanil, lausus peaminister Kaja Kallas, et ukrainlased polevatki slaavlased.
Loe edasi: Repliik ⟩ KAJA KALLAS: EI, UKRAINLASED EI OLE SLAAVLASED Heino Laiapea, vabakutseline ajakirjanik
Märt Müüri meenutustepäevast kasvas välja mõte tähistada 2023. aastal raamatukogudes 90-aastaste sünnipäevi ja sünniaastapäevi näitustega.
Loe edasi: Arvamus ⟩ AJAKIRJANIK HELGIST, FILMIMEES MÄRDIST JA RAAMATUKOGUDEST