Lähenevad nelipühad ehk suvistepühad on täis kevadist ilu. “Mis sul kodus on?”, küsis Teele Arnolt Oskar Lutsu “Kevades”. “Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste…” Sirelite õitsemise hurmavad lõhnad, õunapuude õitsemine, kõik see õidepuhkemise ilu on meie ümber vaid kord aastas.
Loe edasi: ELLU ASTUDES…
Loe edasi: AARE ARVA: PÄRNU POLE NII RIKAS, ET EHITADA UUS SILD JA VANA MAHA KANDA
Vabahärra sündis 1720. aasta 11. mail Saksamaal Bodenwerderis ja lahkus siit ilmast 1797. aasta 22. veebruaril samas asukohas. 18. sajandi kolmekümnendatel astus 17-18-aastane noorhärra Vene armeesse ja sõdis Musta mere põhjarannikul platseerunud osmanite vastu. Kuus ilusat aastat veetis parun ühes oma abikaasa Jacobine’ga vanal Liivimaal Vidzemes Dunte mõisas.
Loe edasi: MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL
Avastasin imeilusa särava häälega norra laulja Sisseli plaadilt kauni laulu, mille algus võiks eesti keeles kõlada umbes nii:
Ema, kuidas oli minu algus,
kuidas jutustada sellest, mis kord sündis?
Inglid kuulsid sinu imeilusaid palveid
ja näitasid mulle teed sinu juurde.
Nad teadsid, et armastus täitis su südant,
seepärast saatsid nad mind taevastest alla.
Inglid nutsid ja suudlesid mind hüvastijätuks
ja nii asusin ma teele ning siin on mu laul sulle.
Iial ei ole minu laul nii pehme ja armas
kui laul, mida laulsid mulle.
Iial ei ole mu armastus nii sügav
kui sinu armastus minu vastu.
Loe edasi: TAEVAS MEIE LASTE SILMADES EHK MÕTTEID EMADEPÄEVAKS
Kivi külge on kinnitatud mõõk, teravikuga ülespoole, mille tähendust seletaks taiese autor ise kõige paremini. Langetatud mõõk võinuks tähendada rahu tegemist. Aga antud juhul võib kivi ees peatuja jääda mõttesse ja arutleda, kas mõõk tähistab tõsist hoiatust neile kurjategijatele, kes päästsid valla suure sõja? Ülestõstetud mõõk võiks tähendada relvaga käes seismist selle vastu, et ajalugu ei korduks samasuguses õuduses.
Sindis ei ülistata küüniliselt ühe kurjategija võitu teise üle – nii nagu seda on tehtud palju kordi nii monumentaalselt kui inimeste meelsuses, ideoloogiliselt ja suurriigi ülbelt positsioonilt. Sindis langetatakse pea nende mälestuseks, kes langesid kangelaslikult või hukkusid mõttetult kahe totalitaarse režiimi verise heitluse püünises.
Urmas Saard
Sindi elanikele… Foto: Urmas Saard / Külauudised →
Siinkohal ütlen, et kogu tervishoiu jagasin kaheks – rahvaterviseks ja kliiniliseks praktikaks, mis on kooskõlas juba antiikajast pärit eristusega: hügieeniline meditsiin (jumalanna Hygieia pärusmaa) ja ravimeditsiin ehk eskulaapiline meditsiin (Asclepiose vastutusala). Tänases teadmises asendaksin kliinilise praktika suupärasema ravimeditsiiniga, aga nii see tookord läbi läks.
Soostusin sellega, et tervishoid hõlmab nii hügieenilist meditsiini kui ravimeditsiini, milline arusaam oli nõukogulikus igapäevaelus sügavalt juurdunud, kuigi Kreutzwald tähistas tervishoiu mõistes hügieenilist meditsiini. Rahvatervise jagasin terviseedenduseks, tervisekaitseks ja ennetuseks. Tervishoius käsitleti sel ajal professionaalidena veel arste, niisiis arstide ettevalmistus ja nende erialad pidid kõiki põhivaldkondi katma. Vaidlesime kolleegidega ja ametnikega palju, kuid lõpuks erinevad komisjonid, Sotsiaalministeerium ja Riigikogu nõustusid eelkirjeldatud mõtteviisiga, tehes omapoolseid muudatusi seaduse tekstides. Suurim võit oli, et Riigikogu võttis kasutusele termini „rahvatervis“, mida soovitas mulle prof Mauri Isokoski soome „kansanterveys“ eeskujul. On lühike ja sisukas termin.
Loe edasi: JAAK UIBU: AMETIALANE EBAKOMPETENTSUS PIIRAS EPIDEEMIATÕRJE TÕHUSUST
[pullquote]Kutsume kõiki üles läkitama mäletamist väärt hetki oma eakatele lähedastele ja sõpradele vana hea ümbrikusse pistetud kirja teel[/pullquote]Kestev eriolukord koos eraldatuse ja üksildustundega on väga valusalt tabanud neid, kes on omaenda tervise kaitseks hoolekandeasutusse suletud. Aega, mil lähedased pole külla saanud, võib varsti mõõta kuudes. Isegi üle aia ei saa lehvitada ega paari sõna vahetada. Telefonikõned pakuvad lohutust, kuid ka nende kestus on üürike.
Küllap teab meist igaüks, kui palju rõõmu valmistab tänapäeval piiksuga telefoni saabunud kiri või sõnum sõbralt, pildike perematkalt, esimesed õied lillepeenras, hetk lemmiklooma tegemistest… Miks mitte pakkuda samasuguseid rõõmuhetki oma hooldekodus olevale naabrimemmele, pereliikmele või niisama heale tuttavale?
„Ja nii sügisest peale, ilmselt ühtegi päeva vahele jätmata.Kui kuri viirus levima hakkas, rääkisin sellest ka mitmetel kogunemistel. Naistepäeval tütarlastele lilli kinkides pidin aga juba selgitama, et nüüd ma kahjuks teid enam kätt surudes õnnitleda ei või, sest see võib olla ohtlik. Ja nii ei saanud ka see väike tütarlaps mind enam hommikuti talle omasel armsal viisil tervitada. Aga siis tuli ta ühel hommikul kooli väga südamliku kingitusega. Ta oli oma käest teinud värviga jäljendi ning selle puidust plaadile kinnitanud. See armas kingitus on minu kabinetis riiulil ning samas ka minu südames. Ja nii tervitame me temaga iga päev edasi, vaatamata sellele, et me pole teineteist juba kuu aega näinud. Varsti aga loodetavasti saame jälle tervitada teineteist nii, nagu me seda sügisest saadik olime teinud. Kohtumiseni õige pea koolimajas!”
KU päevatoimetaja
Samal teemal:
MAILIS REPS: KOOLIDES JÄTKUB DISTANTSÕPE
[pullquote]Me ei saa teha samu asju ikka ja jälle ning oodata teistsuguseid eripäraseid tulemusi.[/pullquote]Rohelise tuleviku rajamine on meie kõigi ühine väljakutse ja kõigil meil on oma roll selle ülesehitamisel. See on keeruline ja mitmetahuline ettevõtmine, kuid meil on ühist tarkust, leidlikkust ja loovust, et leida uusi, tõhusamaid viise vähese süsihappegaasiheitega tuleviku kujundamiseks.
[pullquote]Mul on väga kahju, et täna on jõudnud meediasse vastupidised väited[/pullquote]Ministri sõnum oli vastuseks Eesti Puuetega Inimeste Koja laupäevasele pressiteatele, milles väljendati muret, et puuetega inimeste organisatsioonide 50% rahastuse kärbe toob neile hävingu.
Ajakirjandusele saadetud teates väideti, et Sotsiaalministeerium on teinud 272-le puuetega inimeste organisatsiooni koondavale Eesti Puuetega Inimeste Kojale ettepaneku otsida võimalusi tegevustoetuse summa kärpimiseks, tegevuste ära jätmiseks või edasilükkamiseks kuni 50% ulatuses, kuna prognoositakse hasartmängumaksu laekumise vähenemist. „Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid on tõsises mures, et niigi ebapiisava rahastuse kärpimine viib paljude ühingute hääbumiseni,” kirjutati sõnumis.
Loe edasi: MINISTER EI PEA EESTI PUUETEGA INIMESTE KOJA MURET PÕHJENDATUKS
Pole juhus, et just Jeesuse Kannatusnädala esmaspäeval (toimetaja märkus: 15. aprillil 2019 kell 18.50 kohaliku aja järgi puhkes kirikus ulatuslik tulekahju) võttis Jumal Valgustuslinnalt tagasi Prantsuse kristliku ajaloo nurgakivi – Notre-Dame de Paris. Nähtavasti polnud edumeelsetele gallidele enam ristiusku vaja. Isegi Saksa DVst pärit luteri pastori tütar, Saksa riigikantsler Angela Merkel ei näe Pariisi Jumalaema kirikus jumalakoda, vaid kultuurimälestist. “Kui õudne”, kirjutab ta president Macronile, “põleb Prantsusmaa ja meie ühise euroopaliku kultuuri sümbol, mõtetes oleme sellel raskel tunnil teiega!”
[pullquote]tööstus on väljendanud soovi viia raiete kogumaht lausa 15 miljoni tihumeetrini aastas[/pullquote]Ülemaailmne Metsakoalitsioon koosneb enam kui sajast valitsusvälisest ja põlisrahvaste organisatsioonist, lisaks veel 27 ühendust, nende hulgas Läti ja Leedu kliimanoored, Hollandi tööstusliku biomassi jaamade vastu võitlevad organisatsioonid, Eesti turismiettevõtjate ja hiiekaitsjate esindusühendused. Kõik nad kutsuvad üles ministeeriumit muutma oma otsust ja metsanduse arengukava MAK 2030 koostamise protsessi raames SEI Tallinnalt tellitud mõjuhinnangu tagasi lükkamist.
[pullquote]Kullerfirmad saavad tööd pakkuda inimestele, kes on täna näiteks kinode või hotellide sulgemise tõttu teenistuseta jäänud[/pullquote]Ecommerce Europe tegi oma liikmete seas uuringu, mille eesmärk oli selgitada välja, kuidas on COVID-19 mõjutanud e-kaubanduse toimimist 13 Euroopa riigis: Austrias, Belgias, Tšehhis, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Hollandis, Norras, Hispaanias, Rootsis ja Šveitsis.
Enamik neist riikidest on täna osalises või täielikus karantiinis ning paljudes on inimeste liikumisele seatud piiranguid. Üheksas riigis on suletud kõik füüsilised poed, kus müüdavad esmatarbekaubad ei ole kriitiliselt vajalikud. Oma tegevusega saavad jätkata kõigi riikide e-poed, kuid 60% vastanutest tunnistas, et esineb probleeme tarnetega.
„Füüsiliste poodide sulgemisel on kaubandus tugevalt liikunud online-kanalitesse – 78% vastanutest ütlesid, et poed, mis varem müüsid vaid füüsilises poes, on nüüd avanud oma e-kanalid. See omakorda tähendab suurt töökoormuse kasvu ka tarnepartneritele,“ kommenteeris Lond.
Loe edasi: KAUBANDUSSEKTOR PÜSIB ELUS VAID POSTI- JA KULLERTEENUSTE NAJAL
Aitäh, Jarko Jaadla, Kalev Kiisk, Arved Soovik, Tauno Jürgenstein, Raul Sarandi, Ralf Henry Kaas, Eduard Teras, Martin Kesler, Kaire Märtin, Herki Tuus, Rein Järvekülg, Jakob Kose, Kunnar Klaas, Martti Kalamees, Martin Meier, Tori vallajuhid.
Loe edasi: HANS SOLL: MINUNIMELISEL PINGIL JA SKULPTUURIL ON PALJUTÄHENDUSLIK SISU
Terik on seisukohal, et ilma vastava muudatuseta on elektroonilisel teel läbiviidud volikogu otsused õigustühised, kuna nende vastuvõtmisel ei ole järgitud seaduses volikogu istungi läbiviimisele kehtestatud õigusnorme.
Tallinna linnavolikogu on viiruse leviku vältimiseks korraldanud hetkel oma töö nii, et istungitel osaleb igast fraktsioonist vaid üks esindaja. Selline lahendus aga ei saa kaua kesta, kus poliitiline debatt on pärsitud.
Tallinna linnavolikogu esimehe sõnul oli pöördumise ajendiks rahandusministeeriumi ringkiri kohalikele omavalitsustele, milles soovitatakse praeguses eriolukorras elektroonilise volikogu istungi läbiviimist. „Samas kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei võimalda istungil virtuaalset või elektroonilist osalemist. Füüsilise kohaloleku nõudest möödaminekut ei saa õigustada põhjendusega, et seaduse vastuvõtmise ajal 1993. aastal ei tuntud tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite võimalusi,“ kirjutas Terik põhiseaduskomisjoni esimehele Paul Puustusmaale.
Loe edasi: TIIT TERIK: KEERULISE OLUKORRAGA EI SAA PÕHJENDADA SEADUSE LOOVAT TÕLGENDAMIST
Nüüd võeti see kasutusele kiirendatud korras. Kuid praegune päästeseadus ei võimalda veel kõiki selle infotelefoni jaoks planeeritud võimalusi rakendada. Et meie inimesi kriiside ajal paremini teenindada, tahame muuta päästeseadust ning anda kriisiinfotelefonile 1247 kiirust ja jõudu juurde.
Kriisiinfotelefon 1247 – üks number 24 tundi seitse päeva nädalas – saab olema ka edaspidi number, kust infot jagatakse erinevates kriisiolukordades.
Kriisiinfotelefon on vajalik, et inimesed saaksid kriisiolukordades oma küsimustele vastused ja ei koormaks samal ajal üle hädaabinumbrit 112. Number 112 peab olema alati kättesaadav neile, kes vajavad kiiret abi – kiirabi, politseid, päästet. Kriisiinfotelefon on aga neile, kel tarvis infot ja juhiseid kriisiolukorras, nagu näiteks COVID-19 viirusest tingitud praeguses eriolukorras.
Loe edasi: SISEMINISTEERIUMI ASEKANTSLER VIOLA MURD: INFOTELEFONI 1247 VÕIMALUSI TULEB LAIENDADA
Praeguseks oleme kogunud proove enam kui kolmelt ja poolelt tuhandelt inimeselt ning nakatunuid on tuvastatud üle kolmesaja.
Teiste riikide karm kogemus näitab, et rahulikumale perioodile võib kiiresti järgneda haigestunute ja haiglaravi vajavate inimeste arvu hüppeline tõus. Peame olema valmis, et koroonaviiruse levik Eestis läheb veel palju halvemaks, enne kui hakkab minema paremaks.
Praegu pole aeg seltsieluks ning meie kõigi tervise huvides on oluline puutuda kokku nii väheste inimestega kui võimalik.
Meil ei ole praeguses olukorras palju praktikas tõestatud teadmisi ega tõsikindlaid allikaid. Seepärast tasub nii igal üksikul inimesel kui ka riigil olla pigem liialt ettevaatlik kui hiljem kahetseda.
KU päevatoimetaja
[pullquote]Hardo Aasmäe ja Anto Raukas juhivad tähelepanu Narva jõe hüdroressursiga seonduvale.[/pullquote]Saatesõnas seisab: “Jääb kõlama tõdemus, et Eesti Vabariik ei tohiks leppida Venemaa Föderatsiooni ülekohtuga. Tuginedes rahvusvahelisele õigusele ja Tartu rahulepingule, tuleb taastada Eesti Vabariigi territoriaalne terrviklikkus ning annekteeritud aladel elavate Eesti Vabariigi kodanike ja nende järglaste inimõigused /…./ Selleni jõudmiseks tuleks denonsseerida 18. veebruaril 2014 välisministrite poolt allkirjastatud piirileping ja esitada ametlik noot Venemaa Föderatsioonile tungiva sooviga lõpetada Eesti Vabariigi territooriumil anneksioon, korrates seda toimingut kuni küsimuse lahendamiseni. Ka teema külmutamine on parem kui maaloovutus.”
[pullquote]Minu artiklis pettuvad need, kes otsivad sellest nõuandeid igapäeva jaoks.[/pullquote]Mind hämmastas heasoovlikkus muukeelsete ja eestlaste vahel minule alluvas teenistuses. Sanitaararste Eestis ei koolitatud nagu tänagi. Need tulid Leningradist ja Moskvast, olid üsna hea ettevalmistusega. Venemaad ähvardasid ju pidevalt epideemiad ja välja oli kujunenud asjatundlikkus nendega võitlemises. Ka Lenin muretses: „Kas nõukogude võim võidab täi või täi nõukogude võimu“. Üldiselt sanitaarteenistus hoidus omavahel kokku, aga raviarstid vaatasid oma kolleegidele mõnevõrra üleolevalt – neurokirurg Andres Ellamaa sõnul – „käivad ringi, krunn kuklas ja muudkui kontrollivad“.
Tänaseks on sanitaar-epidemioloogia teenistus likvideeritud. Ometi riik vajab seda nagu tuletõrjet. Kunagine teenekas epidemioloog Jaan Märtin meenutas aastal 2008: „Peale Eesti iseseisvumist ei ole midagi muud meelde jäänud kui toimus üks reform teise reformi järele. Tööle hakati võtma inimesi, kes olid valitseva partei liikmed või selle partei soosikud, ning sõltumata sellest kas tal erialaseid teadmisi oli või mitte“.
Loe edasi: KOROONAVIIRUSE EPIDEEMIAKS EESTIS VALMISOLEK PUUDUS
[pullquote]Keeli, millel on üle miljoni kõneleja, on kokku vaid 400, eesti keel nende hulgas.[/pullquote]Fred Jüssi, keda Eesti rahvas hästi tunneb, on öelnud näiteks nõnda:
„Kõige ilusamad aastaajad Eestis on suvi, sügis, talv ja kevad. Eriti varakevad. Ühel õhtul või hommikul on ta järsku kohal, kui ninna lööb äraarvamatu segu sulavast lumest ja mullakonaratest – kevadelõhn.“
[pullquote]Eesti keel kuulub maailma keelte hulgas ühe protsendi kõige elujõulisemate hulka.[/pullquote]Kõik aastaajad on kaunid, neis kõigis on oma võlu. Kuid kevadel on eriline võlu: see on taastärkamise aeg. Lisaks loodusele kumab kevadel elujõudu ja rõõmu kõikjal ja kõiges, ka keeles. Aeg-ajalt on vaieldud ka selle üle, milline keel on maailma kõige ilusama kõla, huvitavama grammatika, eripärasema sõnavaraga. Ilu on keeruline mõõta, küll aga saab mõõta elujõudu.
Mailis Reps. Foto: Urmas Saard →
Loe edasi: MINISTER MAILIS REPS: IGA INIMENE SAAB EESTI KEELE ELUJÕUDU TOITA
Hiljaaegu lugesin võrguväljaandest www.rbc.ru Moskva professori Aleksei Makarkini artiklit Venemaa presidendi Vladimir Putini üllatavalt suurest ajaloohuvist. Tähelepanu selles sisukas artiklis köitis Tokio sõjatribunali liikme, hindu juristi Radhabinod Pali hääletamine, kus ta taotles kohtualuste õigeksmõistmist. Ta väitis, et võitjad ei tohiks võidetute üle kohut mõista.
Nimetatud argument ärgitas mind minema sügavamale ja juurde lugema nii Radhabinod Pali kui ka Tokio tribunali kohta. Lootsin leida midagi vajalikku tänasele sõgedale maailmale, kus igal aastal registreeritakse sadu valehäireid tuumarelvanuppudele, rääkimata muudest ohtudest ja sõdadest. Kui suur ja lai on see tööpõld, saab otsustada selle põhjal, et juba Pali eriarvamuse tekst tribunalile hõlmab 1235 lehekülge. Okupatsioonivõimud keelustasid selle.
Ajalooliseks minevikusündmuseks oli Vanemuise ringauditooriumi tormiline rahvakoosolek 2. veebruaril 1988. Vabadusvõitleja Heino Noore sõnul plaksutas osa publikut isamaaliste sõnavõttude toetuseks avalikult, osa aga veel laua all. Helilindistasin lisaks samale koosolekule ka sellele järgnenud “koerte koori”okupatsioonivõimude kuulekate kannupoiste, julgeolekukomitee ninameeste Rein Sillari ja Anti Taluri ooperist „Tartu Rahumaja”. Selgituseks niipalju, et kui aasta varem jälgis Hirvepargi sündmusi nõukogude võim fotoaparaatide ja kinokaameratega, siis nüüd otsustati näidata muskleid. Kohal olid täies varustuses kumminuiade ja kilpidega kiivrites löömameeste ahelikud, kellel kindlasti ka tukid põues. Toeks veel valjuhääldajad ja verekoerad ning tuletõrjujate survevoolikud ja sireenid. Tartu rahumaja oli võetud piiramisrõngasse. Jäi mulje sõjaseisukorrast. Ka hoolitseti selle eest, et “ohtlike isikute” rahu sel ega järgmisel päeval keegi telefoniga rikkuda ei saaks. Mul ja paljudel teistel olid kõnetraadid tummad. Nii tähistas nõukogude võim Tartu rahu 68. aastapäeva. Enamus sellest sündmusest osavõtjaid mõlemalt poolt rindejoont on praegugi rivis ja söövad rahumeeli ühiselt Eesti Vabariigi leiba.
Mõttetalgud viidi läbi Estonia Spa Hotels konverentsi saalis. Päeva korraldaja oli Pärnu ühisgümnaasiumi õpilasesindus ja päevajuht kirjanik Sass Henno. Ühisfestil osales sadakond Pärnu linna 8.-9. klasside ja kutsehariduskeskuse õpilast, gümnasisti ja kolledži tudengit.
Loe edasi: Piltuudis: ÜHISFESTI TEEMAKS OLI „PÄRNU – NOORTE INIMESTE LINN”
[pullquote]Artiklite kogumikus tutvustatakse annekteeritud alade ajalugu, loodust, maateadust, rahvastikku, turismi, usuelu, inimõigusi ja nn Eesti-Vene uut piirilepingut.[/pullquote]Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva lähenemisel tekkis soov seda teemakohase trükisega kaitsta nende vastu, kes on asunud sellest karistamatult taganema. Tulemuseks on 143-leheküljeline 35 artiklist koosnev kogumik.
2. veebruaril 1920 lõppes Eesti Vabadussõda Tartu rahulepingu sõlmimisega. Mõnedki selle koostisosadeks olevate artiklite sisu – nagu riigipiir, ootab lahendusi veel täna. Eesti rahvale ei pea selgitama, mis juhtus meie riigiga aastatel 1939-1991. Sellesse aega jääb rohkem kui poolesajandiline Nõukogude Liidu okupatsioon ja anneksioon Eestis. Okupeeritud Eestil oli riigipiiri asemel halduspiir. Seda asus meie ikestaja 1944. aasta suvel ja hiljem muutma. Eesti küljest lõigati ära Viru maakonna kolm valda ja enamus Petseri maakonnast. See moodustas Eesti Vabariigi kunagisest pindalast 5,2%.
[pullquote]Seal, kus paljud on kaotanud elu sihi ja jõu, leidis Aivar uue elu.[/pullquote]Eesti EKB Koguduste Liidu president Erki Tamm kasutas järelhüüdes Luuka evangeeliumis kirjeldatud Jeesuse tähendamissõna halastajast samaarlasest. „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte.” Jutustus näitab erinevat suhtumist kannatajasse ja viimaks küsib Jeesus, kes neist kolmest oli ligimene inimesele? Seadusetundja vastas: „See, kes tema peale halastas.” Jeesus ütles talle: „Siis mine ja tee sina nõndasamuti!” Kujund teeröövlite kätte sattumisest kirjeldab hästi ka üht ajajärku Aivari elus, aga tema edaspidine elu omandas täiesti uue kvaliteedi, kui ta ise muutus ligimeseks, kes märkas ja asus aitama inimesi sarnastes oludes, kus ta ise oli viibinud. Allpool saab lugeda Erki Tamme enamvähem sõnasõnaliselt, kuid siiski väheste sõnaseade muudatustega, vahendatud järelhüüet.
