Valitsus otsustas eile toetada Euroopa Liidu uut elurikkuse hoidmise ambitsioonikat strateegilist plaani, mille eesmärk on peatada looduse hävimine ja tuua loodus inimeste ellu tagasi. Eesti peab seejuures oluliseks rõhutada, et strateegia rakendamisel tuleb arvestada liikmesriikide eripärade ja juba tehtud tööga.
Loe edasi: EESTI TOETAB EUROOPA ELURIKKUST
Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on Eesti kolme Balti riigi kokkulepitud nn „Balti Schengeni“ reegleid täitnud. Kokkulepe võimaldab siseriiklikke erandeid, mida on teinud kõik kolm osapoolt ja Eesti on nendest Balti kolleege ka alati teavitanud.
Loe edasi: TANEL KIIK: EESTI ON „BALTI SCHENGENI” KOKKULEPPEID TÄITNUD
Дополнено кратким резюме статьи «Хоровой коллектив Con Moto из литовского Вевиса исполнил эстонскую песню и восхитился зеленым городом Синди» на русском языке.
Tänasega lõppes Vievise linna kammerkoori Con Moto kolmas kontsertreis Eestisse. Esinemised toimusid Pärnumaal Kaismal, Sindis, Pärnus. Lisaks lauldi mitmel pool kaunite paikadega tutvudes: Sindi muusemi ees, Sindi raamatukogus, Toris, Kaismal, perekond Kaasiku õuel Kernus ja mujal.
Loe edasi: VIEVISE CON MOTO LAULIS PÕHJAMAAD JA KIITIS SINDI LINNA ROHELUST
Pärnu Y-klubi kutsel külastab tuleva nädala kolmel viimasel päeval Leedu väikelinna Vievise kammerkoor Con Moto Pärnumaad.
Loe edasi: VIEVISE CON MOTO KOLMEL PÄEVAL PÄRNUS, KAISMAL JA SINDIS
Sügisel neljaseks saav Tallinna loomaaia jääkaru Aron kolib selle aasta jooksul EAZA jääkarude paljundusprogrammi koordinaatori soovitusel Prantsusmaale La Flèche loomaaeda. Sealse loomaaia uues jääkarude elupaigas on koordinaatori poolt Aronile valitud kaaslane – Hellabrunni loomaaiast pärit emane jääkaru Quintana.
Loe edasi: TALLINNA LOOMAAED VALMISTUB ARONI LÄKITAMISEKS PRANTSUSMAALE
Reedel, 03.juulil peale kella 15.00 hakkasid Sinti kogunema võistlejad Lätist ja Eestist, et läbi viia järjekordne võistlus pikamaasõidus. Tegemist on võistlusega kaheliikmeliste meeskondade vahel PR-24 klassis ja sõidetakse 30 minuti kaupa läbi kõik kaheksa rada.
Loe edasi: Enduro 2020 Sindis
Nüüd siis suvise pööripäeva aegsed tähistamised tähistatud ja väsitavast lõõgastusest pühadejärgselt taas üle saadud. Suuri pidustusi ei korraldatud ja sedavõrd rohkem kasutati võimalust pere, sõprade ja lähemate tuttavate seltsis viibida. Mõnel lubas juhus osaleda aasta lühemal ööl ka lõunanaabrite juures ja võrrelda nähtut, kuuldut, kogetut eestlaste tavade ja harjumustega.
Loe edasi: ÜLISUUR PILDIGALERII: LAULUGA AASTA LÜHEMAL ÖÖL RUHJAS
Перевод на русский язык в конце статьи в комментариях
Möödunud nädala laupäeval ja pühapäeval tegid Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg ja sama rahvusvahelise ühenduse Eesti kuberner Mikko Selg Pärnust väljasõidu Läti ning Leedu klubidesse, avades ühtlasi 13. juunil Livanis uue klubi – Y Service Club Livani Labdariba.
Loe edasi: LÕUNANAABRID ASUTASID PÄRNAKATE TOETUSEL UUE Y KLUBI
Reedest pühapäevani Lätit ja Leedut väisanud Pärnu Y klubi väike seltskond osales eilsel juuniküüditamise 79. aastapäeval Vievise kirikuplatsil asetleidnud ametlikul mälestussündmusel, kus toimus tähtpäevale pühendatud koorikontsert ja kõneles ka Piia Karro-Selg, Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor.
Loe edasi: SUUR PILDIGALERII: JUUNIKÜÜDITAMISE AASTAPÄEVAL VIEVISES
Valitsus kiitis istungi otsusena heaks keskkonnaminister Rene Koka ettepaneku Eesti kandideerimisest Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse Euroopa Liidu rahastatavate teenuste osutamise asukohariigiks.
Loe edasi: VALITSUS TOETAB EESTI KANDIDEERIMIST EUROOPA KESKPIKA ILMAENNUSTUSE KESKUSE EL-i RAHASTATAVATE TEENUSTE ASUKOHAMAAKS
Tänasest, 20. maist kaovad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide turult mentooliga sigaretid. Tubakast erinevad maitsed on kogu Euroopa Liidus sigarettides keelatud alates 2016. aastast, erandina anti pikem üleminekuaeg mentooli lisamiseks sigarettidele. Muudatuse eesmärk on vähendada suitsetamise atraktiivsust ja seeläbi suitsetamisega alustamist.
Loe edasi: TÄNASEST KAOVAD MÜÜGILT MENTOOLIGA SIGARETID
Loosiauhinnad tulevad Havaii Expressilt ja distantside kiirematel on võimalus enda valdusesse saada karikas, mis võib jääda haruldaseks ja meenutama seda sõitu. Kõige suurema osalejate arvuga klubi, asutus, kool võidab endale karika, mis kaunistab igat auhinnariiulit.
Sõidus osalemiseks tuleb registreeruda sport.karksi.ee ja leida sõiduks sobiv koht ning läbida teekond kõiki liiklus- ja eriolukorra reegleid järgides. Pole oluline, kus sõit sooritatakse, sest pedaalida võib kõikjal – Viljandimaal või mujal Eestimaal või koguni väljapool riigi piire. Põhidistants on 50 km, rahvasõit 15 km, noortesõit 4 km ja lastesõit 1km. Virtuaalne rattasõit 2020 pakub sportlastele võimalust pingutada, aga tavaharrastajatele võimalust soovi korral distants rahulikumal moel läbida.
Raamatut esitletakse virtuaalselt Facebooki kaudu otse Vilniusest teisipäeval, 12. mail kell 18. “Kas on veel mõnda eestlasele nii lähedast, ent samas kauget riiki nagu Leedu?” küsib autor. “Leedu on justkui meie naaber, ent sama hästi võiks see asuda teisel pool maakera, sest teame seda pealiskaudselt, mõne üksiku koha ja paari kuulsa sportlase järgi. Kujutlesin end elamas ükskõik millises eksootilises kohas, kuid mitte Leedus. Pole seal ju miljonilinnu, ei palme ega mägesid, ühtegi saart ja isegi merd eriti mitte.”
Vahar võrdleb Leetu elama asumist küllaminekuga naabrile, keda oled seni kohanud ja teretanud trepikojas, ent kelle nimegi sa ei tea. Jääb üle vaid autoriga nõustuda ja raamatu abil Leedut paremini tundma õppida. Mis keeles nendega rääkima peaks? Kumb on suurem kartulirahvas, kas eestlased või leedulased? Kuidas leedulased lapse saavad? Kas neil on eestlaste kohta ka anekdoodid olemas? Neile ja paljudele teistele küsimustele saame “Minu Leedust” vastused.
Möödunud nädalal kõlasid Kuku raadio saates “Järjejutt” raamatu katkendid ja neid saab ka järele kuulata.
KU päevatoimetaja
Vabahärra sündis 1720. aasta 11. mail Saksamaal Bodenwerderis ja lahkus siit ilmast 1797. aasta 22. veebruaril samas asukohas. 18. sajandi kolmekümnendatel astus 17-18-aastane noorhärra Vene armeesse ja sõdis Musta mere põhjarannikul platseerunud osmanite vastu. Kuus ilusat aastat veetis parun ühes oma abikaasa Jacobine’ga vanal Liivimaal Vidzemes Dunte mõisas.
Loe edasi: MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL
Eriolukorra juhi, peaminister Jüri Ratase korraldusega leeveneb alates 14. maist piirang, mille kohaselt pidid Soomest Eestisse saabuvad inimesed jääma piiriületuse järel 14 päevaks isolatsiooni. Kui seni võisid Eestis elavad, kuid Soomes tööl käivad inimesed ilma selle nõudeta Eestisse saabuda kuni üks kord nädalas, siis järgmisest neljapäevast saavad nad Eesti ja Soome vahel liikuda ka tihedamini.
Loe edasi: EESTI LEEVENDAB PIIRANGUID LÄTI, LEEDU JA SOOME PIIRIÜLETUSEL
Riigikantselei tuletab oma kodulehel meelde, et 9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning õitsengu.
Schuman nägi ette institutsiooni loomist, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas. Vähem kui aasta pärast kirjutatigi alla sellise organisatsiooni asutamise lepingule ning algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimumine. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks. Euroopa Liidu edasist poliitikat kavandades on Tunne Kelami hinnangul põhjust alati meeles pidada Euroopa ühinemise isa Robert Schumani lausutud juhtmõtet: „Demokraatia on kristlik või seda ei ole üldse.” (Maailma Vaade 13, 2011: „Imalikustunud Euroopa ja maailma kristlased 2011).
[pullquote]Videokohtumisel arutati ka Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimist mandri-Euroopaga ja Rail Balticu projekti edenemist.[/pullquote]“Tähtis on, et omavahelise piirikontrolli kaotamine toimuks Balti riikide elanike jaoks turvaliselt ja sujuvalt. Selleks peame oma tegevusi hästi koordineerima,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Kava detailides peavad kokku leppima valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Nüüdseks on kõiges kolmes Balti riigis koroonaviirusega seotud olukord oluliselt paranenud ja valitsused arutavad piirangute leevendamist.
Loe edasi: BALTI PEAMINISTRID SEADSID EESMÄRGIKS AVADA PIIRID KOLME RIIGI VAHEL 15. MAIL
Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul on koroonaviiruse leviku tõttu kätepesu olulisusele hakatud varasemast oluliselt enam rõhku panema. „Puudutame kätega ju nii enda nägu, silmi kui ka pindu, kust nakkushaigus võib edasi levida teistele,“ ütles Irina Dontšenko, kelle sõnade kohaselt on kätepesu oluline nii sügis-talvisel hingamisteede nakkuste leviku perioodil kui kevad-suvisel grilliperioodil. „Pesemata käte kaudu levivad ka erinevad soolenakkused: näiteks pesemata puu- ja juurviljade söömise või avaliku käimla külastamise tagajärjel võib inimene nakatuda düsenteeriasse ehk shigelloosi.“ Düsenteeria haigustunnused ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja mis ulatuvad mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Lisaks levib mustade kätega ka maailmas laialt levinud bakteriaalne toidumürgitus salmonelloos, mille nakkusallikaks võib olla nii nakatunud inimene kui kana, kalkun, veelind, siga, veis, näriline, koer, kass või mõni muu lemmikloom.
Loe edasi: RAHVUSVAHELINE KÄTEPESUPÄEV: KÄTEHÜGIEEN HOIAB ENNAST JA TEISI
[pullquote]Tänaseks on Piibel tõlgitud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest.[/pullquote]9. mail tähistame Ühinenud Piibliseltside palvepäeva. Aastal 1946 asutati sel kuupäeval Ühinenud Piibliseltsid. Maailm oli peale Teist maailmasõda varemetes: mitmed riigid olid maailma kaardilt kadunud, paljud inimesed olid sunnitud lahkuma oma kodumaalt, majandus vajas ülesehitamist. Sellises olukorras ühineti, et jagada lootuse sõna maailmale. Oleme täna sarnases olukorras, kus maailm vajab lootust, usku ja armastust.
Piibliseltsid üle kogu maailma teevad täna koostööd, et Jumala Sõna jõuaks iga inimeseni. Tänaseks on Piibel tõlgitud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest. Piibliseltsid levitasid möödunud aastal üle 400 miljoni Piibli või piibliosa. Viimase viie aasta jooksul on valminud pühakirjatõlked 270 keelde, mida räägib 1,7 miljardit inimest.
Erasmus+ projekti „Our Green European Town“ raames valmis Pärnu Ühisgümnaasiumi (PÜ) eestvedamisel Euroopa Keskkonnateadliku Kodaniku Harta. Harta väljatöötamise protsessi juhiks ja dokumendi lõpliku versiooni kokkukirjutajaks oli PÜ ühiskonnaõpetuse ja filosoofiaõpetaja Peedu Sula.
[pullquote]Aktuaalsust lisab tõik, et mainitud on ka praegust koroonaviiruse poolt põhjustatud üleilmset eriolukorda[/pullquote]Antud Erasmus+ projekti peakoordinaatoriks on PÜ projektijuht Liis Raal-Virks, kes alates 2019. aasta oktoobrist on juhtinud Bulgaaria, Prantsusmaa, Portugali, Itaalia ja Hispaania koolide ning PÜ koostööd arhitektuuri ja keskkonnaõpet lõimivas rahvusvahelises projektis. Harta kokkupanek oli pikaajaline ning mitme-etapiline protsess. Ettevalmistustega harta loomiseks alustati juba märtsis 2019, mil partnerkoolide õpetajad-õpilased osalesid Pärnus toimunud projektinädala raames Peedu Sula eestvedamisel läbiviidud keskkonnaeetika töötoas, mille lõpuks grupitööna sõnastati keskkonnaeetika põhiküsimused ja probleemid. 2020. aasta alguses algas põhjalikum töö hartaga, mis sujus tänu kõigi kuue partnerriigi pühendunud koostööle sujuvalt ja efektiivselt ka karantiiniolukorras ja kaugõppe tingimustes.
Loe edasi: PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI EESTVEDAMISEL VALMIS EUROOPA KESKKONNATEADLIKU KODANIKU HARTA
Eesti, Läti ja Leedu peaminister kõnelesid piirangute leevendamisest ja tervisekriisist väljumise plaanidest ning pidasid seejuures väga tähtsaks oma tegevuste koordineerimist kolme riigi vahel. „Meie tänane olukord on parem kui paar nädalat tagasi. Nakatunute arvu kahanemine ja haiglaravil viibivate inimeste stabiilne arv annavad lootust, et peatselt võime hakata mõtlema mõnede piirangute leevendamisele,“ sõnas peaminister Jüri Ratas.
„Piirangute leevendamisel on kindlasti väga oluline vahetada infot naabritega nii epidemioloogilise olukorra kui viirusevastaste meetmete kohta. Peame ühiselt leidma selle õige hetke, millal saame alustada vastastikuste liikumispiirangute leevendamisega piiridel,“ lausus Ratas.
Peaminister tõi veel esile head koostööd Läti ja Leeduga inimeste kodumaale tagasipöördumise abistamisel. „Näiteks on meie inimesed välisriikidest saanud koju tagasi pöörduda nii erilendude kui ka parvlaevareiside abil,“ sõnas peaminister Ratas.
Balti riikide peaministrid leppisid kokku, et kohtuvad videoülekande vahendusel järgmisel nädalal uuesti. Siis tulevad lisaks tervisekriisile kõne alla ka suured piiriülesed koostööprojektid. Eesti on tänavu Balti Ministrite Nõukogu koostöö eesistuja.
KU päevatoimetaja
[pullquote]kuigi kõikjal Euroopas on loomaaedadel praegu raske, on Itaalias olukord lausa kriitiline[/pullquote]Amuuri tiiger Pootsman viibib Parco Natura Viva loomaaias üleeuroopalise ohustatud liikide paljundusprogrammi raames. Koroonapandeemia tõttu on eraloomaaed suletud ning kadunud on põhiline tuluallikas – külastajad. Pootsmani vader Krah Pipes nõustus Tallinna loomaaia ettepanekuga annetada kahe viimase aasta Pootsmani toetussumma raskustesse sattunud Itaalia loomaaiale. Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi poolt 7200 euro suuruse vaderitoetuse ülekandmine aitab Parco Natura Vival raske aeg üle elada ning tagada Pootsmani heaolu.
Loe edasi: EESTI ETTEVÕTE KRAH PIPES TOETAB TIIGER POOTSMANI KRIISI AJAL ITAALIAS
Rahvastikuminister Riina Solman ütles, et õigeusklikel on ülestõusmispühade traditsioonid väga suursugused, sest tegemist on nende jaoks kõigi pühade pühaga. Tavapäraselt tähistatakse ülestõusmist piduliku ja kompleksse jumalateenistusega, mille juhatab sisse suure laupäeva keskööteenistus. Toimub ka ristikäik, värvitakse mune, käiakse lahkunud lähedaste haudadel. „Kahjuks tuleb meil kõigil, ka õigeusulistel, sel aastal ülestõusmispühi teisiti tähistada,” lausus minister ja lisas ettevaatavalt, et viiruse leviku oht ei lõpe ülestõusmispühadega. „Meil tuleb arvestada, et viiruse leviku tõkestamiseks peame ilmselt ka lähikuudel hoiduma rahvarohketest kogunemistest ja korraldama oma elu selliselt, et säästa võimalikult palju enda ja teiste inimeste tervist. Üleminek eriolukorrast tavaellu peab toimuma tasapisi, et vältida uut haigestumiste puhangut,“ nentis Solman.
KU päevatoimetaja
[pullquote]Kullerfirmad saavad tööd pakkuda inimestele, kes on täna näiteks kinode või hotellide sulgemise tõttu teenistuseta jäänud[/pullquote]Ecommerce Europe tegi oma liikmete seas uuringu, mille eesmärk oli selgitada välja, kuidas on COVID-19 mõjutanud e-kaubanduse toimimist 13 Euroopa riigis: Austrias, Belgias, Tšehhis, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Hollandis, Norras, Hispaanias, Rootsis ja Šveitsis.
Enamik neist riikidest on täna osalises või täielikus karantiinis ning paljudes on inimeste liikumisele seatud piiranguid. Üheksas riigis on suletud kõik füüsilised poed, kus müüdavad esmatarbekaubad ei ole kriitiliselt vajalikud. Oma tegevusega saavad jätkata kõigi riikide e-poed, kuid 60% vastanutest tunnistas, et esineb probleeme tarnetega.
„Füüsiliste poodide sulgemisel on kaubandus tugevalt liikunud online-kanalitesse – 78% vastanutest ütlesid, et poed, mis varem müüsid vaid füüsilises poes, on nüüd avanud oma e-kanalid. See omakorda tähendab suurt töökoormuse kasvu ka tarnepartneritele,“ kommenteeris Lond.
Loe edasi: KAUBANDUSSEKTOR PÜSIB ELUS VAID POSTI- JA KULLERTEENUSTE NAJAL
[pullquote]Võru ja Põlva maakonna elanikud saavad taotleda tasuta viisasid kultuurivahetuseks[/pullquote]„Venemaal piiriäärsetel aladel elavate sugulaste või nende matmispaikade külastamiseks on vaja taotleda viisasid, mis on rahaline väljaminek,“ selgitas riigihalduse minister Jaak Aab. „Et raha tõttu ei jääks vajalikud külastused tegemata, pakume ka sel aastal võimalust viisade taotlemise kulude kompensatsiooniks. Sel aastal oleme kompensatsioonideks kokku eraldanud 61 290 eurot.“
Viisade kompenseerimiseks võivad taotlusi esitada kõik Eesti kodanikud, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eestis ning kes soovivad külastada Venemaa piirilähedastel aladel elavaid sugulasi, abikaasat või nende matmispaiku. Piirilähedasteks aladeks loetakse Slantsõ rajooni Zagrive valda, Kingissepa rajooni Ivangorodi linna ning Bolselutski ja Kuzemkino valda või Petseri rajooni Petseri linna ning Krupa, Laura ja Uue-Irboska valda.
