Evelin Leima ja Maarja Saarine, Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi Seto tantsupidu.
Foto: Terje Atonen
Päevatoimetaja
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi raames toimub Seto Folgi teisel päeval, 29. juunil, Värska talumuuseumi karjakoplis algusega kell 18.00 Seto tantsupidu.
Loe edasi: LAUPÄEVAL SETO TANTSUPEOLE
Uma Pido Põlva Intsikurmu lauluväljakul. Foto: Harri A. Sundell
Päevatoimetaja
Põlva Intsikurmu lauluväljakul toimus 1. juunil võrokeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido, mis tõi laulukaare alla rekordilised 3900 esinejat. Lisaks Võru ja Põlva maakonna kooridele tuli palju koore ka mujalt Eestist ja välismaaltki.
Loe edasi: UMA PIDO TÕI ÜLE MAAILMA KOKKU TUHANDED VÕROKESED
UMA PIDO
Päevatoimetaja
Võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido toob laupäeval, 1. juunil Põlva Intsikurmu laulukaare alla 3900 esinejat, kes tunnevad koos publikuga rõõmu Vana-Võromaa rikkaliku kultuuripärandi ja ummamuudu ilmakaemisõ üle. Seekordse peo keskmes on mäng, mis pakub lihtsat rõõmu koosolemisest, kooslaulmisest ja kooshingamisest.
Loe edasi: UMA PIDO KOGUB INTSIKURMU LAULUKAARE ALLA REKORDILISELT ESINEJAID
Kodavere laalupido – Mikk Kirikal ja Ergo-Hart Västrik. Foto: Terje Atonen
Päevatoimetaja
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi raames toimub sel pühapäeval, 2. juunil Tartumaal pisikesel Pala laululaval väikekeelte hoidmise ajalooline sündmus – I Kodavere laalupido, kus kõik laulud kõlavad Kodavere murrakus.
Loe edasi: ESIMENE KODAVERE LAALUPIDO TEEB VÄIKEKEELTE AJALUGUFotogalerii
Pärnumaa Mudilaste Laulu- ja Tantsupidu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard /Külauudised
Urmas Saard
„On kevad ja päike on meile juba armsasti pai teinud, puud põõsad on lehte läinud ja muidugi, nagu alati, ongi siis aeg üks tore Pärnumaa mudilaste laulu ja tantsupidu rõõmsal viisil maha pidada,” lausus vanaema Marju eilsel kaunil päikselisel päeval Vallikäärus peetud maakondliku laste laulupeo hakatuseks.
Loe edasi: „LOOD JA LAULUD VANAVANEMATE LAPSEPÕLVEST” PÄRNU VALLIKÄÄRUS
Vallikäärus Pärnumaa mudilaste laulu- ja tantsupeoks valmistumisel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Juba 25. mail toimub Pärnu Vallikäärus Pärnumaa mudilaste laulu- ja tantsupidu “Lood ja laulud vanavanemate lapsepõlvest”, mis algab kell 15:30 vallikraavi taguselt aasalt liikuma mineva rongkäiguga. Kontsertosa on kavandatud kella neljast kuueni.
Maagiline talvine muusikasündmus, Otepää Talveöölaulupidu, toimub 27. jaanuaril 2024 Otepää keskväljakul. Esitamisele tulevad armastatud laulud Eesti rokiklassikast.
Loe edasi: MUUTUNUD ON IX OTEPÄÄ TALVEÖÖLAULUPEO KUUPÄEV – UUS: 27. JAANUAR
Maagiline talvine muusikasündmus, Otepää Talveöölaulupidu, toimub 20. jaanuaril 2024 Otepää keskväljakul. Esitamisele tulevad armastatud laulud Eesti rokiklassikast.
Loe edasi: IX OTEPÄÄ TALVEÖÖLAULUPIDU PÜHENDATAKSE EESTI ROKIKLASSIKALE
19. augustil algusega kell 20.00 toimub Puka Kultuurimaja pargis traditsiooniline Puka Öölaulupidu ja seda juba 15ndat korda.
Loe edasi: HEAKS TAVAKS KUJUNENUD PUKA ÖÖLAULUPIDU TOIMUB TAAS
22. jaanuaril toimub Otepää Keskväljakul Tartu 2024 Otepää Talveöölaulupidu. Ühislaulmist kannab üle ETV algusega kell 21.35.
Loe edasi: TARTU 2024 JA OTEPÄÄ KUTSUVAD TALVEÖÖLAULUPEOLE
Vihma trotsides püsisid lauljad ja tantsijad ning neid kuulama tulnud rahvas kuni kontsertkava lõpuni Haapsalu Piiskoplinnuse õuel, kus toimus järjekordne Vaba Rahva Laul.
Loe edasi: KÕIK VABA RAHVA LAULUD SAID VIHMAST HOOLIMATA HAAPSALUS LAULDUDKeskpäevaks jõudis Külauudiste meeskond Haapsalu Piiskopilinnuse hoovile ja püüab XI Vaba Rahva Laulu toimumise viimaseid ettevalmistusi ning kontsertkava kajastada kuni päeva lõpuni.
Täna kuulutati Jõgevamaal Kassinurmes avatuks naiste tantsupeo aasta ning Jõgeva vallavanem Tiit Lääne avas peole registreerimise.
Loe edasi: EESTI NAISTE TANTSUPEO AASTA KUULUTATI AVATUKS
Koroonast põhjustatud muudatuse tõttu toimub tavaks kujunenud taasiseseisvumisepäeva-aegne Vaba Rahva Laul tänavu erandlikult 5. septembril.
Loe edasi: VABA RAHVA LAUL TOIMUB MIHKLIKUU ESIMESEL LAUPÄEVALXXVII laulupeo ja XX tantsupeo tule tõid Jõgevamaale Sadalasse klubi Jõgeva MC ja teiste klubide mootorratturid. Tseremooniaga avaldati austust Jõgeva MC rajajale, rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff idee algatajale ja pikaajalisele korraldajale Igor Ellissonile, kes alustas motokultuuri edendamist Sadalas.
Peotule jõudmise Sadalasse juhatas sisse rahvapidu, mille avas Eesti Vabariigi hümniga kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma puhkpilliorkester. Esinesid pärimusmuusika ansambel Tuustar, segakoor Sõrahing, Laiuse-Sadala noorte segarühm, Sadala naisrühm ja Sadala Külade Teatri näitlejad.
Jõgeva MC juhatuse liige, Igor Ellisoni poeg Eigo Ellisson märkis, et laulu- ja tantsupeo tule toomine Laiuselt Sadalasse oli mootorratturitele auväärseks ettevõtmiseks ja positiivseks emotsiooniks.
„Jõgeva MC kasvas välja just Sadalast,” sõnas Ellisson. “Siin alustasime motohuvialaga tegelemist ka mina ja mu vend Argo Ellisson.”
Veel ütles Eigo Ellisson, et Igor Ellisson on praegu tervist taastamas ja saab tema auks korraldatud sündmusest hiljem ülevaate meedia vahendusel.
„Paarikümne mootorratturi jõudmine rahvamaja õuele peotulega oli tõeline kõrghetk, õhus oli nooruslikkust, headust, ühtehoidmist, soovi hoida olulist, mis loodud,” ütles laulu- ja tantsupeo ja tule tulemise Jõgevamaa kuraator Pille Tutt, kes on ka Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine.
Loe edasi: Peotule Sadalasse toomisega austati
motokultuuri korüfeed Igor Ellissoni
XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ tuli jõudis ettenägematu viperuse tõttu Audrusse kolmveerandtunni pikkuse viivitusega, aga hoolimata ootusärevusest polnud märgata rahva meeleolu langust.
[pullquote]Audru on helilooja Aleksander Saebelmann-Kunileiu sünnipaik[/pullquote]Juubelipeo avamäng Tule Tulemine kannab enesega kaasas laulu- ja tantsupeo väärtusi ning väge kõigisse Eestimaa nurkadesse. Esimest korda toimus ülemaaline Tule Tulemine 1969. aastal seoses laulupeo sajanda juubeliga. Tänavu saab Tule Tulemise traditsioon 50-aastaseks.
Täna hommikul anti tuli Vigala Mõisakooli ees Raplalt üle Pärnumaale ja tund hiljem toimus Lihula kõlakojas Lääneranna lauljate, tantsijate ja pillimängijate kontsert „Oma Pidu“. Järgnevalt peeti üleriigilise noorte puhkpillimängijate seminar-laagrist osavõtjate koondorkestri kontsert Pärnu-Jaagupi keskväljakul. Tuld tervitati kohas, kus alustas tegevust Pärnumaa vanim puhkpilliorkester.
Sel aastal möödub 160 aastat esimesest laulupäevast Põlvamaal. Väärika sündmuse tähistamiseks on maakonnas toimumas ridamisi muusikasündmusi kontsertidest ja seminaridest kuni laulu- ja tantsupäevadeni välja.
Lisaks traditsioonilistele maakonna laulu- ja tantsupidudele on sel aastal plaanis ka pidude sügavama tähenduse ja väärtuse üle arutleda. Sel eesmärgil toimub 15. aprillil kultuuri- ja huvikeskuses laulupeo konverents “Ühismõtlemine: 160 aastat neljal häälel”, kus arutletakse nii laulupidude väärtuse ja arengu kui ka näiteks eriteemaliste laulupidude külluse ja vajalikkuse üle.
160 aasta laulupeod võtab piltide, meenutuste ja ajalookatkete abil kokku Põlva Talurahvamuusemi rändnäitus “160 aastat laulupidusid Põlvamaal”. 15. aprillil Põlva kultuuri ja huvikeskuses avatav näitus tutvustab maakonna laulupäevade ja -pidude traditsiooni alates teadaolevalt varaseimast laulupäevast 1855. aastal kuni tänaseni. Rändnäitus lendab laulutuules läbi Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna ning põikab Setu leelopäevadelegi.
Mitmete teiste, egiidi “160 aastat Põlvamaa laulupidusid” alla käivate sündmuste kohta leiab infot Põlva maakonnaportaalist: www.polvamaa.ee/muusika-aasta-2015
Mitmel häälel kõlab hästi!
Maret Reinumägi
Uma Pido kõrraldaja nakkasõ otsma neländä pido lava pääle säädjät. Otsitas inemist, kiä tiid, kuis panda pido kõnõlõma mõtsast ja väeliisist puiõst.
Lavastaja piässi võro keelest vähämbält arvo saama, viil parõmb, ku kõnõlõs kah. Viil oodõtas timä käest lõunaeestläisi kultuuri tundmist, inemiisiga hääd läbisaamist ja mõistmist üten tüüd tetä. Lavastaja piässi mõistma vällä märki, kuis saasi pidol ütevõrra hää olla ülesastjil ja kaejil, nii et egäüts tunnõsi är, et taa om kõigi ütine pido.
Üts esieräline suuv om kah: lavastaja pidänü mõistma vällä üldä võrokeelidse sõna «pedäjämähäjauh» (vannul aigõl om põh’arahvidõ hulgan (ka mi maal) kehväl aol pedäjämähkä söögis pruugit, muu hulgan leevätahta sisse pant). Lavastaja põhitüü olõs pido pääkontsõrdi lava pääle säädmine, a oodõtas ka mõttit pido pääväprogrammi, rongikäügi ja kõgõ muuga köüdetült.
Lavastaja piässi hindäst märki andma 28. rehekuu pääväs. Kuu lõpun kuulutõdas IV Uma Pido lavastaja vällä. Pido tulõ Põlvan 28.05. 2016. Teedüst saa mano www.umapido.ee päält vai Uma Pido projektijuhi Ojari Triinu käest triinu.ojar@wi.ee vai tel 5332 2153.
Uma Leht
10. septembril kell 11 kogunevad 250 lauljat Türi laululavale, et pidada maha järjekorras juba kuues eriline laulupidu. See Kernu hooldekodust alguse saanud laulupeotraditsioon on ainulaadne, kuna tegemist on Eestis ainsa erivajadustega inimestele korraldatud laulupeoga.
Seekordsest peost võtab osa ühtekokku 16 koori. Laululava kaare alla kogunevad lauljad üle Eesti psüühilise erivajadusega inimestele teenust pakkuvatest organisatsioonidest. Peole tullakse Erastvere, Kodijärve, Sõmera, Karula, Imastu, Tapa, Rakvere, Tõrva, Koluvere, Vägeva, Vändra, Vääna-Viti, Võisiku ja Türi kodust ning Koeru hooldekodust ja Keila päevakeskusest.
Pidu algab traditsioonilise rongkäiguga Türi kiriku juurest Türi laululava juurde, misjärel süüdatakse laulupeotuli.
Peo kava saab olema mitmekesine, esitamisele tulevad nii rahvaviisid, tuntud popplaulud kui ka tõsine rock (Metsatöll – “Oma laulu ei leia ma üles”). Peo lõpulauluna kõlab Tõnis Mägi “Koit”.
Kauni laulu- ja tantsupeoaasta jätkuks on kõik huvilised oodatud Türi laululavale peost osa saama!
Täna, 3. juulil saab alguse laulu- ja tantsupeo raames toimuv rahvamuusikute oma pidu – Pillipidu. Huvitavat kuulamist leiavad kõik rahvamuusikaaustajad, sest kuulda saab akordioneid, kandleid, viiuleid, mandoliine ja lõõtspille nii eraldi kui ka koos musitseerimas.
Pillipidu algab täna kell 18 Kadrioru Kunstimuuseumi aias akordionite liigikontserdiga “Akordioni puudutus”, mille repertuaari kuuluvad palad klassikalisest muusikast, eesti rahvamuusikast, Eesti heliloojate ja muusikute originaalrepertuaarist ning teada tuntud popi- ja rokiklassikast.
Peale akordionimängijaid seavad end Kadrioru Kunstimuuseumi aeda sisse viiuldajad, sest kell 20 algab viiulite liigikontsert “Põrguorel taevatrepil II”, mis on mõtteline järg 2009. aasta Pillipeol toimunud kontserdi esimesele osale.
Kell 21 saavad end Kochi Aita sisse seada kõik mandoliinimuusika austajad – algab kontsert “Mandoliinidega ümber maailma”. Kõlab muusikat nii Eestist, Hawailt, Brasiiliast, Ukrainast, Itaaliast kui ka teistest maadest, pakkudes seeläbi läbilõiget maailma muusikast.
Kell 22 lõpetab õhtu Eesti Metodisti kirikus toimuv kannelde liigikontsert “Kannelde öö”, kus lööb kaasa ka armastatud lauljatar Liisi Koikson. Lisaks vürtsitab eksperimentaalkorras kontserti kandle ja oreli kooslus.
Reedel tasub kõigil rahvamuusikasõpradel sammud Lauluväljakule seada, sest kell 20.30 saab alguse rahvamuusikute peo kõrghetk – peakontsert, mis pakub läbilõiget tervest Pillipeost. Lisaks erinevatele pilliliikidele astub üles ka 300-liikmeline koondorkester.
Rahvamuusikute suure peo lõpetab laupäevane lõõtspillide etteaste “Laupäeva õhtul lõõtsaga”, mis algab kell 18 Kochi Aidas ning pakub paralleelselt laulu- ja tantsupeo rongkäiguga valiku lõõtspillimuusikat, et siis edasi ühiselt sammud laulupeole seada.
Kadi Hainas
3.-6. juulini saab laulupeo raames Tallinna Lauluväljakule kerkival Eesti toidu väljakul proovida Eesti erinevate piirkondade maitseid, mille toovad kohale piirkondlikud toiduvõrgustikud ja Eesti tippkokad.
“Üha suurem hulk tarbijaid otsib sellist toitu, mis on iseloomulik mõnele konkreetsele piirkonnale ning on seotud sealse looduse ja traditsioonidega,” ütles Kadi Raudsepp, kes veab Põllumajandusministeeriumis Eesti toidu väljaku projekti. “Just neid huvitavaid Eesti maitseid tahame tutvustada ka laulupeolistele.”
Valikut Eesti piirkondlikest maitsetest pakuvad MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, Ida-Virumaad esindav Viru Toit ning Peipsimaa kööki esindav Maitseelamuse Koda, kes pakuvad näiteks suitsuvutte ja haugikotlette, ulukilihast grillvorste värske salatiga, aga ka maasikaid ja värsket soolakurki.
Oma road valmistab piirkondlikest retseptidest inspireerituna ka Eesti Peakokkade Ühenduse esindus, kelle menüüst leiab näiteks suitsuahvenat, mulgiputru suitsulihaga, lesta röstköögiviljadega ja suitsutatud lammast karulaugu orsottoga.
Põllumajandusministeerium toob Eesti toidu laulupeole koostöös piirkondlike toiduvõrgustike, Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Toiduainetööstuse Liiduga.
Eesti toidu väljak jääb Mere väravatest lauluväljakule sisenedes paremat kätt.
Võta üritusest osa ka Facebookis: https://www.facebook.com/events/233866543474788/
Viljandi maakonna laulu- ja tantsupidu “Ühtses rütmis” toimub Viljandi lauluväljakul 8. juunil.
Kell 16 algab Viljandi linnavalitsuse eest rongkäik lauluväljakule ning kohe peale rongkäiku algab pidu 2744 esineja osavõtul.
Peo peakorraldaja, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialisti Kati Grauberg-Longhursti sõnul on “Ühtses rütmis” oma maakonna pidu, millel saavad osaleda kõik maakonna kollektiivid. Longhursti sõnul on peole tulemas ka mitmed külalised. Ühtlasi saame ka uue lauluväljaku nii suure sündmusega korralikult proovile panna. Pühapäeval toimub Viljandi Hansapäevade lõpetamine, millele järgnev maakonna pidu on ilusaks kulminatsiooniks.
Praegune ilmaprognoos lubab pidulistele küll kuiva ja sooja ilma, kuid Longhursti sõnul olenemata välistest oludest, sütitab laulu- ja tantsurahvast igaühe sisemine tuli.
Tiina Pihlak
Laulupeo korraldajad kutsuvad kõiki eestlasi kirjutama lugusid sellest, mis aastal 2014 puudutab. Parimate lugude autorid saavad võimaluse oma lugu rääkida ka ETV kanalil.
Mida sa näed, tunned, mõtled ehk mis sind Eestis aastal 2014 puudutab? Elu koosneb lugudest. Lugudest, mida üksteisele rääkida. Lugudest, mis jätavad meist jälje, mis teevad meid õnnelikuks ja rõõmsaks. Elu koosneb lugudest, millel on puudutus!
Oodatud on kirjutised sellest, mida näed ja tunned, millest mõtled. Oma loo võib kirjutada nii pikalt, kui on soovi; teemal, mis teeb rõõmu või kurbust; keeles, mida valdad. Neli parimat „Puudutuse aja“ lugu valitakse kõikide lugejate poolt välja ning vormitakse märtsi lõpus Eesti Televisiooni stuudios videoklippideks. Loodud klipid jõuavad ETV pühapäevase eetri kaudu ka kõikide Eesti inimesteni.
Saatke oma lood palun aadressile laulupidu@laulupidu.ee või kirjutage otse Laulupeo Facebooki lehe kommentaaride hulka! Pange kirja oma “Aja puudutus ja puudutuse aeg”. Parimad lood valitakse välja järgmise nädala alguses.
Taliharjapäeval, 14. jaanuaril kogunes Põlva maavalitsuses esimest korda 2016. aastal Põlvas toimuva võrukeelse laulu- ja rahvapeo IV Uma Pido toimkond. Arutati, kuidas peokorraldus käima lükata ja millised on olulised põhimõtted, millega kindlasti arvestama peab.
Koos leiti, et peo peaidee jääb ikka samaks: Uma Pido on võrukeelne ja -meelne kaheksat Vana Võromaa kihelkonda puudutav ning tulevikku vaatav laulu- ja rahvapidu, mida tehakse sellele kandile omase rõõmu, kuraasi, ilmanägemise ja kiiksuga. Pidu tehakse ennekõike koos Vana Võromaa rahvaga ja rahvale, kuid peole oodatakse osalejaid ja külalisi nii Setomaalt kui ka mujalt Eestist.
Et eesootav pidu eristuks juba olnud pidudest, peaks tal olema mingi oma vaatenurk, lähenemine, teema. Selleks otsustati paari nädala jooksul kuulutada välja heade mõtete konkurss, kuhu oodatakse kõigi inimeste häid mõtteid peo teema kohta.
Räägiti ka tähtsamatest ajalistest verstapostidest peokorralduses ja unistati, millist pidu igaüks ootab. Peeti tähtsaks, et pidu oleks sõna otseses mõttes rahvapidu, et peol tunneksid ennast koduselt ja ühtselt nii publik kui lauljad. Samuti oodatakse, et Põlvas toimuval peol oleks rongkäik, et seal räägitaks palju kohalikku keelt ning et lauldaks nii vanu ja tuntud kui uusi omakeelseid laule.
Kuna pidu on Vana Võromaa rahva pidu, siis puudutab ta nii praegust Põlva kui Võru maakonda, lisaks ka Valga ja Tartu maakonda ja seda korraldatakse ühiselt mitme maakonna rahvaga. Samuti vaheldub pidu kahe toimumiskoha vahel: I Uma Pido toimus 2008. aastal Võru Kubijal, II 2010. aastal Põlvas Intsikurmus ja III 2013. aastal jälle Võru Kubijal.
Peo toimkonnas on erinevate organisatsioonide ja ühingute esindajad: Võru ja Põlva maavalitsused ja linnavalitsused, omavalitsuste liidud, muusikakoolid, Lõõtspilliselts, Folgisellide selts, Võro selts, Võro instituut jt.
Täpsem info: Triinu Ojar, Uma Pido projektijuht, tel 5332 2153, e-post triinu.ojar@wi.ee
Rahvusvaheline Liivimaa Laulupidu on pühendatud Jānis Cimze 200. sünniaastapäevale ning toimub kaksiklinnas Valgas ja Valkas 2014. aasta 31. mail. Laulupeol osalevad koorid nii Eestist kui Lätist.
Hetkel on nõusoleku osalemiseks andnud juba Valga ja Valka ning Valgamaa ja Vidzeme piirkonna kollektiivid. Sündmusele annavad professionaalset kaalu Eesti Kontsert ja Läti Kontsert – esinema on tulemas RAM ja Eesti Kaitseväe Orkester Peeter Saani dirigeerimisel ning saksofonide kvartett Riiast, laulavad Riia Toomkiriku ja Jāzepa Mediņa nimelise muusikakooli poistekoorid.
Eesti-Läti ühendkooride esituses tuleb eesti keeles ettekandele G. Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm”. Laulupeo finaaliks on kavandatud suurejooneline muusikaline üllatus, samas kasutatakse ära ja võimendatakse ümbritseva looduse võlud.
Valga Linnavalitsus ja Valka Kihelkonnaduuma ootavad laulukoore esinema suurele rahvusvahelisele Liivimaa Laulupeole kogu Eesti- ja Lätimaalt. Küllakutse saavad ka Valga ja Valka sõpruslinnade koorid. Loe edasi: Liivimaa laulupeo kooride registreerimine on alanud
