BETTI ALVERI MUUSEUMIS TUTVUSTATAKSE SORDIARETUSE AJALUGU

Esemeid sordiaretuse ajaloost. Foto: Jaan Lukas

Jõgeval raudtee ääres paiknevas Betti Alveri muuseumis avatud näitus „Jõgeva aleviku ajalugu ja tänapäev” on pühendatud selle paigaga seotud sajandivanuse Eesti sordiaretuse möödanikule.

Loe edasi: BETTI ALVERI MUUSEUMIS TUTVUSTATAKSE SORDIARETUSE AJALUGU

„ULMADE LINN” SINDI MUUSEUMIS JA TÄNAVATEL

Sindi vabriku varemed 2019. aasta suvel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Koostöös Sindi muuseumi ja projektiga „Kunstnikud kogudes” valminud näitus avab Sindi ajalugu, mida näeb kuni 5. septembrini. Ajaloolase Aro Velmeti Sindi linnaruumituur “Ulmade linn” koosneb üheksast üle linna laotuvast teabepunktist, millele lisavad täiendväärtust huvitavad eesti-, vene- ja ingliskeelsed audiomaterjalid.

Loe edasi: „ULMADE LINN” SINDI MUUSEUMIS JA TÄNAVATEL

KOLHOOSIKORRA RÜPES LOODUD TALUMUUSEUM TÄHISTAB ESIMEST JUUBELIT

Fotod

Paduvere muuseumi peremees Tiit Lääne. Foto: Paduvere talumuuseumi kogu

Ajaloolisel Piibe maanteel, Jõgevast kümnekonna kilomeetri kaugusel asub omalaadne muuseum: Paduvere talumuuseum. Mõne päeva pärast saab sealne vilje ja ajaloo museaalide kogu viiekümneseks. Sel puhul käis Külauudiste infoveski külas muuseumi peremehel Tiit Läänel, keda avalikus teab ennekõike spordiajakirjaniku ja rohkem kui saja raamatu autorina.

Loe edasi: KOLHOOSIKORRA RÜPES LOODUD TALUMUUSEUM TÄHISTAB ESIMEST JUUBELIT

KOLMERATTALISED KUTSUVAD MAANTEEMUUSEUMISSE NÕUKAAEGA MEENUTAMA

Foto: Eesti Maanteemuuseum

Sellel laupäeval, 12. septembril on Eesti Maanteemuuseumi postijaama sisehoov silmapaistvate kolmerattaliste päralt – tähistatakse vanavanemate päeva, mis sel aastal on pühendatud vanadele külgkorviga mootorratastele.

Loe edasi: KOLMERATTALISED KUTSUVAD MAANTEEMUUSEUMISSE NÕUKAAEGA MEENUTAMA

MEMME ASTA – OMA AJASTU PEEGEL VÕI AJASTU PEEGELDUS LÄBI MEIE MEMME

Kiki Pärnpuu saab Tori vallavalitsuse tänukirja, mille annab üle vallavanem Lauri Luur. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kiki Pärnpuu: „Sellel näitusel saab näha Memme Asta käsitöid, Sindi muuseumile annetatud esemeid ning kogusid, lisaks mõned tema ema Salme Liisa Lõhmuse ja minu käsitööd.” Esialgse kava kohaselt jääb näitus avatuks oktoobri lõpuni.

Loe edasi: MEMME ASTA – OMA AJASTU PEEGEL VÕI AJASTU PEEGELDUS LÄBI MEIE MEMME

TERE TULEMAST MODERNSESSE KALEVIPOJA MUUSEUMISSE!

SA Kalevipoja Koda juhataja Annika Oras. Foto: Jaan Lukas

Juuli algul avati Jõgevamaal, Mustvee vallas Kääpa külas põhjaliku renoveerimise läbinud Kalevipoja muuseum. Hoone ees äratab tähelepanu ligi viie meetrine Kalevipoja puukuju, mille on meisterdanud puukujurid Taavi ja Tanel Pirk. Muuseumi tubades avaneb meile tuttav Kalevipoja lugu modernses esitusviisis ennekõike läbi infotehnoloogia ja virtuaalmaailma.

Loe edasi: TERE TULEMAST MODERNSESSE KALEVIPOJA MUUSEUMISSE!

VÄRSKA TALUMUUSEUMISSE VIKATIGA NIITMIST ÕPPIMA

Vikatiga kraavipervel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Laupäeval, 4. juulil kell 12.00 toimub Värska talumuuseumis heinapäev. Kõigil osalejatel on võimalus harjutada vikatiga niitmist ning vikati töökorda panemist, kuulata saab heinaajalaule Setomaalt ja arutleda loodussõbraliku koduaia üle, lastele on sisse seatud meisterdamisnurk.

Loe edasi: VÄRSKA TALUMUUSEUMISSE VIKATIGA NIITMIST ÕPPIMA

NOORTE NÄITUS „KUNST, MILLEST SAAB… AJALUGU!”

Pärnu kunstikooli õpilased tutvuvad visandiraamatutega. Foto: Monika Vaher

Pärnu muuseumis on kuni 27. augustini avatud noorte loomingunäitus „Kunst, millest saab… ajalugu!“. Tasuta näitusel on uudistamiseks Pärnu linna ja maakonna noorte kunstitööd, nii lõuendile prinditud taiesed kui visandiraamatud.

Loe edasi: NOORTE NÄITUS „KUNST, MILLEST SAAB… AJALUGU!”

VÄRSKA TALUMUUSEUMIS SAAB SUVEHOOAJAL KOGEDA LAPSEPÕLVE SETOMAAL

Värska talumuuseum. Foto: Kristjan Oopkaup

Homme, 19. juulil kell 12.00 avatakse Värska talumuuseumis hooajanäitus „Lapsepõlv Setomaal”. Eeltööna koguti poole aasta vältel Setomaaga seotud inimeste mälestusi nende Setomaal möödunud lapseeast – mängudest, töödest, tegemistest. Talletatud lugude ja esemete abil on valminud vahva ja mänguline väljapanek Värska talumuuseumi ekspositsioonialale.

Loe edasi: VÄRSKA TALUMUUSEUMIS SAAB SUVEHOOAJAL KOGEDA LAPSEPÕLVE SETOMAAL

EDUARD TUBINA MUUSEUM TÄHISTAB HELILOOJA 115. SÜNNIAASTAPÄEVA

Eduard ja Erika Tubina vahakujud Alatskivi lossis Tubina muuseumi kratikoridoris. Foto: Jaan Lukas

Täna, 18 juunil möödub 115 aastat helilooja ja esimese eesti balleti “Kratt” autori Eduard Tubina (1906-1982) sünnist. Sündmust tähistab ka Tartumaal Peipsiääre vallas Alatskivi lossis asuv Eduard Tubina Muuseum.

Loe edasi: EDUARD TUBINA MUUSEUM TÄHISTAB HELILOOJA 115. SÜNNIAASTAPÄEVA

PALAMUSE VABATAHTLIKU TULETÕRJE JUUBELIT TÄHISTATAKSE PÕNEVA NÄITUSEGA



Tulekahjusid sümboliseeriv punane kukk
. Foto: Jaan Lukas

Palamuse muuseumi vanaaegse koolihoone teisel korrusel avatud näitusel “120 aastat vabatahtlikust tuletõrjest Palamusel” eksponeeritakse erinevatel aegadel kasutatud päästetehnikat, pritsimeeste rõivastust, autasusid, tunnustuskirju ja ajaloolisi dokumente.

Loe edasi: PALAMUSE VABATAHTLIKU TULETÕRJE JUUBELIT TÄHISTATAKSE PÕNEVA NÄITUSEGA

MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL

Täna möödub 300 aastat parun Münchhauseni ilukirjandusliku kuju prototüübi, vabahärra Karl Friedrich Hieronymus von Münchhauseni sünnist. Mais. 15 aastat tagasi avati Lätis Dunte mõisas terve Münchhauseni maailm.

Münchhauseni muuseum Dunte mõisas. Fotod: Urmas Saard / Külauudised
Münchhauseni muuseum Dunte mõisas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Vabahärra sündis 1720. aasta 11. mail Saksamaal Bodenwerderis ja lahkus siit ilmast 1797. aasta 22. veebruaril samas asukohas. 18. sajandi kolmekümnendatel astus 17-18-aastane noorhärra Vene armeesse ja sõdis Musta mere põhjarannikul platseerunud osmanite vastu. Kuus ilusat aastat veetis parun ühes oma abikaasa Jacobine’ga vanal Liivimaal Vidzemes Dunte mõisas.

Loe edasi: MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL

MUUSEUMIÖÖ LÜKKUB AUGUSTI VIIMASELE LAUPÄEVALE

Tänavune Muuseumiöö kandub kevadelt üle 29. augustile, mil leiab aset Muinastulede öö, et ühildada mõlemate korraldajate ühistööna kaks sündmust samale päevale.

Seto talumuuseumi väljapanekud. Foto: Urmas Saard
Seto talumuuseumi väljapanekud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]tagasisides ütles valdav enamus muuseumitest, et nad tahaksid 29. augustil kõigele vaatamata oma uksed avada[/pullquote]Seoses Eestis ulatuslikult leviva viiruse ja kehtestatud eriolukorraga otsustasid korraldajad käesoleva aasta Muuseumiöö toimumise edasi lükata – 16. mail toimuma pidanud sündmus liigub 29. augustile, tingimusel, et saame koos aegsasti viirusest võitu ning suve lõpuks on tavapärane töörütm muuseumides enam-vähem taastunud.

Muuseumiöö korraldust eest vedav Eesti Muuseumiühingu juhatus on murelik, kuna ka Eestit tabanud mastaapsest pandeemiast välja rabelemine võtab veel omajagu aega ning kriisi hari ei ole veel käes. “Seetõttu on raske ennustada, kui kaua tavalise töörutiini juurde naasmine aega võib võtta. Sellest tulenevalt võtsime koos kõigi korraldajatega vastu otsuse, et 16. mail Muuseumiööd ei toimu ning lükkame sündmuse edasi 29. augustile,” selgitas Muuseumiühingu juhatuse esimees Inge Laurik-Teder.

Loe edasi: MUUSEUMIÖÖ LÜKKUB AUGUSTI VIIMASELE LAUPÄEVALE

ERIKA KOLNES: TÄNU PITSKINNASTELE JA ARVUTIKURSUSTELE AVASTASIN KLAASPÄRLITE TEGEMISE KUNSTI

Sindi ehetemeister Erika Kolnes avab täna Sindi muuseumis pärlitest ehistööde näituse „Klaaspärlimäng”, mis jääb avatuks 1. aprillini.

Erika Kolnes. Foto Urmas Saard
Erika Kolnes. Foto: Urmas Saard

Pitskinnaste juurest eheteni. Foto Urmas Saard
Pitskinnaste juurest eheteni. Foto: Urmas Saard

Erika on parajasti jõudnud kogu oma loomingu kolme klaasvitriini ära paigutada, kui mina muuseumi uksest sisse astun. Tunnen tublit põllukultuuride kasvatajat ammust aega, aga pärlitest suurt aimdust ei ole. Seepärast küsingi esiti pisut rumalalt kas ta kasvatab lisaks kapsale ja teistele köögiviljadele ka pärleid? „Ei,” naerab Erika laia naeru ja alustab voolava jutustusega – ilma sissejuhatuseta oma harrastuse tutvustamist kusagilt tegemiste keskpaigast.

Ta ütleb, et Pärnus eriti midagi saada ei ole. Kogu materjali, mis sätendab, tellib Hiinast. Sealt tellides tuleb poole odavam. Iga kaela riputatav asi nõuab sada kuni paarsada tükki värve. Ühte komplekti peavad sobituma nii kaelakee, kõrvarõngad kui käevõru. „Kahju, et alati ei tulegi nii ilus välja kui oma vaimu silmas oled natuke teist moodi näinud. Meeldimisega võib muidugi juhtuda ka nii, et see mis mulle ei meeldi, võib meeldida mõnele teisele. See on väga isiklik asi.” Erika meenutab ühte sõbrannat, kes kannab pruunikaid-oraanžikaid asju. Mõtles talle käevõru teha, aga tuli välja tema ilumeele arvates nõnda inetu, et ei jätnud sellest isegi näidist. „Oli kohe jube. Arutasin kõik lahti.”

Loe edasi: ERIKA KOLNES: TÄNU PITSKINNASTELE JA ARVUTIKURSUSTELE AVASTASIN KLAASPÄRLITE TEGEMISE KUNSTI

MUUSEUMIÖÖ TEEMAKS VALITI „ÖÖS ON AEGA”

Suur Muuseumiöö toimub tänavu 16. mail, mil Eesti muuseumid avavad oma uksed tasuta kell 18. Eriprogrammid, ekskursioonid ning muu spetsiaalselt selleks õhtuks korraldatu on inspireeritud muuseumide ühiselt valitud teemast “Öös on aega”. Aasta suurim muuseumiüritus toimub üle terve Eesti ning kestab viis tundi: täna saavad muuseumid veel programmiga liituda, selleks tuleb ühendust võtta muuseumiöö korraldustoimkonnaga.

Aja jälg Sindi muuseumis. Tänavu möödub 105 aastat Sindi muuseumi asutaja Olga Kalda sünnist. Foto Urmas Saard
Aja jälg Sindi muuseumis. Tänavu möödub 105 aastat Sindi muuseumi asutaja Olga Kalda sünnist. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, sõjaaeg ja rahuaeg, õitseaeg ja uneaeg[/pullquote]Muuseumiöö teema “Öös on aega” kutsub külastajaid sel ööl mõtlema aja kulgemisele, mõõtmisele ja märkamisele. Aega on inimestel justkui järjest vähem, aga teisest küljest peaks meil kõigil ometi sama palju aega olema – 24 tundi ööpäevas. Või kas see ikka on nii? Mida me ajaga peale hakkame, kuidas aeg kulgeb, kuhu aeg kaob ja millises ajas me üldse elame? Inimeste kohta öeldakse “oma aja laps” ja kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, sõjaaeg ja rahuaeg, õitseaeg ja uneaeg. Kuidas mõõdetakse aega poeetiliselt, bioloogiliselt, astronoomiliselt, tehnoloogiliselt – ja miks mõned meist elavad täna aastas 2020, aga teistel on aastanumbriks 5778, 1441 või 10233?

Loe edasi: MUUSEUMIÖÖ TEEMAKS VALITI „ÖÖS ON AEGA”

TARTU RAHU AASTAPÄEVAL SINDI KALMISTUTEL JA MUUSEUMIS

Sindi muuseumi ja naisliidu ühisel eestvõttel tähistati Tartu rahu sajandat aastapäeva linna kalmistutel ja ajaloohuviliste vestlusringis koos Kaitseväe Akadeemia  muuseumi juhatajaga, kes tutvustas enda toimetatud raamatut.

Kristjan Bachman, Kaitseväe Akadeemia muuseumi juhataja. Foto Urmas Saard
Kristjan Bachman, Kaitseväe Akadeemia muuseumi juhataja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Teenete eest Vabadussõjas autasustati Viktor Arakut II liigi 3. järgu Vabadussõja Ristiga[/pullquote]Küünlapäeva hommik üllatas tavapärasest veel niiskema ning vihmasajuse ilmaga. Loomulikult ei seganud sombune talvepäev eestlaste rahupüha tähistamist. Sindi naisliidu vaprad prouad kogunesid vihmavarjude alla Sindi vana kalmistu väravasse, et liikuda üheskoos süütama küünlaid kõigi Sindist pärit ning Sindi kalmistutele maetud vabadussõdalaste mälestuseks.

Kogunesime Sindis sündinud ja õppinud Viktor Araku hauale. Vabadussõjast võttis ta osa soomusrong „Kapten Irv“ kompaniiülemana. Teenete eest Vabadussõjas autasustati Viktor Arakut II liigi 3. järgu Vabadussõja Ristiga.

Loe edasi: TARTU RAHU AASTAPÄEVAL SINDI KALMISTUTEL JA MUUSEUMIS

MÄRGILISEST VIKTOR ARAKUST SINDI MUUSEUMIS

Ajalooraamatu “Kaitseliidu Vabadusristi Vendade Malevkond 1924-1934” esitlus toimub Sindi muuseumis 2. veebruaril algusega kell 13.00

Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul VR II 3 kavaler reservkapten Viktor Araku kalmul Sindi Vanal kalmistul. Foto Urmas Saard
Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul VR II / 3 kavaler reservkapten Viktor Araku kalmul Sindi Vanal kalmistul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vaieldamatult on see sisukaim ülevaade ühest toonase Kaitseliidu allüksusest.[/pullquote]Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamisega kulmineeruvat Vabadussõja perioodi iseloomustas mitmete eelnevate aastapäevade väärikas tähistamine. Eesti Vabariigi ja Kaitseliidu 100 aastapäeva jätkuna tähistas möödunud aasta 9. oktoobril asutamise 95 aastapäeva Kaitseliidu Vabadusristi Vendade Malevkond. Märgiliseks ja Sindiga seotuks teeb selle malevkonna Sindi vanale kalmistule maetud sama malevkonna kolmas pealik ja VR II/3 kavaler reservkapten Viktor Arak.

Viktor Araku juhitud Kaitseliidu Vabadusristi Vendade malevkonna ajalooraamatust saab ülevaate Tartu rahu 100 aastapäeva tähistamisel Sindi muuseumis. Ajalooraamatu aluseks on originaalne käsikiri, mis valmis toonase propagandapealiku poolt alles 1944. aastal ning ootas avaldamist kuni tänaseni.

Loe edasi: MÄRGILISEST VIKTOR ARAKUST SINDI MUUSEUMIS

SELJAMAA SÜNNILINN PÜHITSEB TARTU RAHULEPINGU SAJANDAT AASTAPÄEVA

2. veebruaril tähistab Sindi Tartu rahulepingu sõlmimise sajandat aastapäeva mitmes paigas täiesti erinevate kogunemistega, mis on järg eelnevatele suurjuubeli sündmustele.

Julius Friedrich Seljamaa monument rahuläbirääkija sünnilinnas. Foto Urmas Saard
Julius Friedrich Seljamaa monument rahuläbirääkija sünnilinnas. Foto: Urmas Saard

Sindis alustati Tartu rahu sajandale aastapäevale pühendatud sündmuste sarjaga juba mullu 4. detsembril kui vastuseks EV 100 üleriigilisele üleskutsele korraldas Sindi gümnaasium ülisuure kogunemise Julius Friedrich Seljamaa monumendi juures. Ajalootunni vormis toimunud kogunemisel meenutati erilise pidulikkusega Eesti Vabariigi ja Venemaa vahelist rahuläbirääkimiste algust täpselt sada aastat tagasi. 3. jaanuari relvarahu päeval mälestati traditsioonilises paigas Vabadussõjas langenud Sindi päritolu sõjamehi.

2. veebruaril toimuv jääb üksikutes paikades tagasihoidlikumaks, aga sellega ei vähendata juubelipäeva tähtsust.

MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna korraldusel toimub algusega kell 12.00 Seljamaa monumendi juures kogunemine. Sindi gümnaasiumi noored lipu seltsi abilised hoiavad auvalves Eesti lippe, millega avaldatakse lugupidamist Sindis sündinud rahuläbirääkimistel osalenud Seljamaale ja luuakse rõhutatult pidulik meeleolu. Lühikeste sõnavõttudega esinevad lipu seltsi noored liikmed Chätlyn Parts, Georgina Ristoja ja Lisette Kandima. Sündmusel osalevad Tori vallavalitsuse esindajad. Monumendi alusel läidetakse küünlad ja asetatakse lillekimbud või korvid. Osalema oodatakse linna- ja vallarahvast. Lipu selts soovitab kõigil tulles võtta kaasa ka varajasematel tähtpäevadel kingitud väikesed käsilipud.

Samaaegselt lipu seltsi ettevõtmisega korraldab Sindi muuseum ühiselt kohaliku naisliiduga kell 12.00 kogunemise vana kalmistu väravas. Muuseumi juhataja Aita Puust teatas, et peavärava juurest minnakse Vabadussõjas võidelnute kalmudele küünlaid süütama. „Pärast seda suundume Sindi muuseumisse, kus sirvime teemakohast kirjandust. Lisaks ootab kuum tee ja maitsev kook,” ütles Puust.

Mihkel Mathieseni mälestusfondi toimkonna esimees Edgar Salin andis teada, et nemad korraldavad kogunemise Kirikupargi servas asuva kolmikpühendusega monumentaalse mälestusmärgi ees, kus graniittahuka üks külg meenutab Tartu rahu. Toimumise aeg 13.00. Salin rõhutas, et Eesti ainus Tartu rahule pühendatud monumentaalne mälestusmärk asub Sindis. Tartu rahule on pühendatud ka Nõmme Rahu Kirik.

Urmas Saard

Eesti Muuseumraudtee arendamiseks tuleb jõud ühendada

22. novembril Eesti Muuseumraudtee ruumides kohtunud omavalitsuste, sihtasutuse Pärnu Muuseum ja raudteefirmade esindajad leppisid kokku, et Eesti tehnikapärandi säilitamiseks ja eksponeerimiseks tuleb jõud ühendada.

Lavassaare muuseumraudteel. Foto Urmas Saard
Lavassaare muuseumraudteel. Foto: Urmas Saard

Osa Eesti Muuseumraudteest asub Pärnu linna, osa Põhja-Pärnumaa valla territooriumil. Tehnikapärandi tähtsus on üleriigiline. Seni on muuseumi eest hoolitsenud entusiastidest koosnev mittetulundusühing.

Arutlusel on mõte ühendada Eesti Muuseumiraudtee kultuuriministeeriumi ja Pärnu linna poolt asutatud sihtasutusega Pärnu Muuseum. See eeldab konkreetset arengu- ja tegevuskava, mille muuseumiraudtee lubas koostada. Pärnu linn ja erinevad raudteefirmad olid valmis muuseumi toetama, alustades kõige hädapärasematest muuseumi atraktiivsust suurendavatest ja tehnikapärandi säilitamist tagavatest töödest.

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

Mehis Helme, Eesti Muuseumraudtee MTÜ esimees. Foto Urmas Saard

 

 

 

Muuseumraudtee viib tulevikku

Muuseumraudtee viib tulevikku

22. novembril tutvusid Pärnumaal Lavassaares sealse kitsarööpmelise raudtee muuseumiga Eesti raudtee-ettevõtete esindajad, samuti Pärnu linna ja Põhja-Pärnumaa valla ning Pärnu muuseumi juhid. Muuseumraudtee ühingu esimees Mehis Helme tutvustas lageda taeva all paiknevat ulatuslikku tehnikamälestiste kogu. Järgnes ümarlaud, mille käigus otsiti lahendusi muuseumi elushoidmiseks.

Mehis Helme, Eesti Muuseumraudtee MTÜ esimees. Foto Urmas Saard
Mehis Helme, Eesti Muuseumraudtee MTÜ esimees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Velliste kutsus kõiki osapooli – raudtee-ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi ja ka pädevaid riigiasutusi – ühendama oma jõud, et säästa ning päästa tulevikule, meie pealekasvavale põlvkonnale Lavassaares asuv haruldane tehnikapärand.[/pullquote]Lavassaare raudteemuuseum on algselt välja kasvanud omaaegsest rohujuuretasandil sündinud muinsuskaitseliikumisest. Kokkutulnuid tervitas Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, kes mõtestas muuseumi tähendust ja tähtsust laiemas ajapeeglis. Ta meenutas muinsuskaitse algtõdesid ja kirjeldas uuema aja mõtteviisi olnusse põimumist.

Lennart Meri armastas kunagi rõhutada: kõik, millele on peale hinganud kõikvõimas Aeg, muutub – muinsuseks. Vanade asjade hulk on alati piiratud, neid ei saa kunstlikult juurde tekitada. Nõnda on ka oksjonitel ammuloodud kunstiteosed ja antiikesemed väga hinnatud, sest nad kannavad mingit vana, asendamatut hõngu ja sõnumit.

Loe edasi: Muuseumraudtee viib tulevikku

Karjamõisa kolhoosi lõikuspeol lõbutseti ja koguti raha harmooniumi remondi tarvis

Rehekuu 19. päevaks oli Karjamõisa kolhoosi saak salves, sead rammusad ja külamutid piimapuki juures valvel ning kohalik partorg aastast 1974 lubas Seljametsa rahvamajas kolhoosi lõikuspeo käima lükata.

Tõupuhas täispuhutav lehm Karjamõisa kolhoosi lõikuspeol. Foto Urmas Saard
Tõupuhas täispuhutav lehm Karjamõisa kolhoosi lõikuspeol. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kõne järel hakati välja hõikama tublimaid seltsimehi, kellele anti Uljanovi 110. sünniaastapäeva puhul Aukiri ja punane nelgiõis.[/pullquote]1911. aastal ehitatud kunagise Pustuski meierei müürid on näinud ja üleelanud väga mitmesuguseid aegu, ka nõukogude korra. Kolhoosid on tulnud ja läinud, aga inimesed jäänud ikka samaks ka nüüd, kui Seljametsast saanud tükike maad Pärnu linna Paikuse osavallas. Eakamatel on mälestuste killud tervikpildina praegugi veel hästi meeles, nooremale põlvele saab olnust üksnes jutustuste ja kujundite abil aimdust tekitada. Laupäeval pidutseti ajas aastat 45 tagasi, aga see polnud üksnes trall ja lõbu vaid ka sama maja katuse all tegutseva muuseumi mäletamiste ja museaalide ellu äratamine. Riietuski valiti läinud sajandi seitsmekümnendate vahemikust.

Loe edasi: Karjamõisa kolhoosi lõikuspeol lõbutseti ja koguti raha harmooniumi remondi tarvis

Aleksey Vasiljev: võin esitada üle viiekümne erineva laulu

Tänase rahvusvahelise muusikapäeva puhul külastas Peterburi ajakirjanik ja muusik Aleksey Vasiljev eile Pärnu Y-klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel Sindi muuseumit, kus andis mõnekümnele inimesele kontserdi, vestles ja vastas küsimustele.

Aleksey Vasiljev kontserdi kuulajate õnnitlusi vastu võtmas. Foto Mikko Selg
Aleksey Vasiljev kontserdi kuulajate õnnitlusi vastu võtmas. Foto: Mikko Selg

[pullquote]Kunagi nooruspõlves soovisin meeldida ühele tüdrukule, siis õppisin kitarri mängima ja laulma.[/pullquote]Kogu eilne päev oli Aleksey Vasiljevi enda sõnul suurepärane. Esmalt Paikusel raamatukogu, noorekeskuse ja päevakeskuse külastamine ning seejärel tutvumine Sindi linna ja inimestega.

Sindi muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu tegi külalisele jalutuskäigu linnas ja tutvustas kõiki olulisi objekte. Sindi raekoda oli enne teist maailmasõda uusehitusena üks moodsamaid omavalitsuse administratiivhooneid terves Eesti Vabariigis. Sinimustvalge lipp lehvib raekoja tornimastis ööpäevaringselt alates 2008. aasta maist. Esimene lipp muretseti linnakodanike seas korraldatud rahakorjanduse teel. Ka Presidendi kella paigaldamise kulud kaeti täies ulatuses üldrahvaliku korjanduse teel. Sindi gümnaasiumi juures rääkis Pärnpuu, et Tartu rahulepingule allkirja andnud Julius Friedrich Seljamaa on Sindis sündinud ja õppinud diplomaat.

Loe edasi: Aleksey Vasiljev: võin esitada üle viiekümne erineva laulu

Aleksey Vasiljevi aval naeratus avab kõik uksed

Pärnu Y klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel külastab Peterburis elav mitmekülgsete tegemiste ning huvidega Aleksey Vasiljev Sindi muuseumit ja tutvub ajaloolise tööstuslinnaga. 30. septembril toimuval kohtumisel räägib ta Venemaast, vene keelest ja viljest, tänasest olukorrast Venemaal. Jutt vaheldub muusika ja lauludega.

Aleksey Vasiljev jagab laevasõidul sooja andvaid tekke. Foto Urmas Saard
Aleksey Vasiljev jagab laevasõidul sooja andvaid tekke. Foto: Urmas Saard

Petropavlovski kindlus. Foto Urmas Saard
Petropavlovski kindlus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta on minu hinnangul suurepärane Venemaa kultuurisaadik mis iganes maailma paigas[/pullquote]Kuna 1. oktoobril peetakse rahvusvahelist muusikapäeva ja Alekseyd seob Pärnuga tegutsemine rahvusvahelises heategevusorganisatsioonis Y’s Men International, mida esindab Pärnus Y klubi, siis tuleb ta meelsasti Pärnumaale musitseerima ning head juttu puhuma. Ta on Peterburi vabakutseline ajakirjanik, muusik, laulja ja fotograaf. Aleksey laulab ja mängib meilegi üldtuntud vene ja saksa šlaagreid, noppeid vene filmi- ja multifilmi klassikast ja muud. Novkorodis 1957. aastal sündinud Aleksey on oma suure ajaloo- ja viljehuvi pärinud vanematelt, kusjuures isa oli ajaloolane ja ema õpetaja. Just seepärast räägib ta muusikapalade vahele lugusid Venemaa ajaloost, viljest, praegusest elust Venemaal ja paljust muust, mis võib just kohalviibivatele kuulajatele huvi pakkuda.

Loe edasi: Aleksey Vasiljevi aval naeratus avab kõik uksed

Aita Puust: mulle meeldib rohkem kodulugu

Laupäeva ennelõunal, 14. septembril kogunes pea poolteist tosinat koduloohuvilist Sindi muuseumisse, kus juba palju aastaid on harjutud ajalooklubina kohtuma. Harjumatu oli Heidi Vellendi puudumine, sest just tema on eelnevatel aastatel muuseumi juhatajana seisnud hea ajalootundide toimumise eest. Nüüd kuulati huviga, mida ütleb algussõnadeks Aita Puust, kes asus juhataja ametisse eelmise nädala esimesel päeval.

Ajakapsli aastast 1962 avavad Ants Jaansoo, Esta Reidissaar ja Urve Lusmägi. Tagaplaanil Sindi muuseumi töötajad Kiki Pärnpuu ja Aita Puust. Foto Urmas Saard
Ajakapsli aastast 1962 avavad Ants Jaansoo, Esta Reidissaar ja Urve Lusmägi. Tagaplaanil Sindi muuseumi töötajad Kiki Pärnpuu ja Aita Puust. Foto: Urmas Saard

[pullquote]video kirjeldab visuaalselt ja kuuldavalt nostalgilist ning tundlikku ajarännakut möödunusse, mis avab loo noorest tütarlapsest, Sindi vabrikust, tolle hiilgeajast ja lõpust[/pullquote]„Ma loodan, et tulete edaspidigi siia majja kokku,” oli tema esimene sõnum klubirahvale. Puust ütles, et ajalugu koosneb eeskätt faktidest. „Aga mulle meeldib rohkem kodulugu, sest ma ei ole ajaloolane.” Ta selgitas, et inimese sees püsiv lugu pajatab selle paiga rõõmust või kurbusest, olgu siis lugu naljakas või irooniline. See lugu on väga tähtis. „Kasvõi sellest, kuidas teise talu perepoeg õitsil käis või kosja läks või mis iganes – sest lood loovadki koduloo.”

Et mitte jääda üksnes sõnadesse, näitas Puust tillukese sülearvuti ekraanilt kaheksa minuti pikkust videot, mida peale tema enda on juhataja arvates kõik teised juba näinud. Päris nii see siiski polnud, oli teisigi, kes nägid esmakordselt. Aga eranditult kõik jäid Puustiga samale arvamusele, et video on vaimustavalt õnnestunud.

Loe edasi: Aita Puust: mulle meeldib rohkem kodulugu