Silt: maaelu

VÄÄRTUSLIK KINGITUS MAAELU JUUBELIAASTAKS⟩ MÄRT MÜÜRI DOKUMENTAALFILM JÕUDIS YOUTUBE’I

Tänavu 10. augustil tähistavad põllumehed ja maaelu huvilised Eesti põllumajanduse suurkuju, endise ministri Harald Männiku 100. sünniaastapäeva. Juubeliaasta eel on maaelu ringkondadesse jõudnud rõõmustav uudis: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on oma ametlikul YouTube’i kanalil teinud kõigile vabalt kättesaadavaks Märt Müüri unikaalse kolmeosalise dokumentaalfilmi „Meie, Laia tänava ministrid“.


„Riiulilt rahva sekka. Märt Müüri dokumentaalfilmi „Meie, Laia tänava ministrid“ originaalkassett. Tänu ministeeriumi sammule on see väärtuslik materjal nüüd digitaalselt kõigile kättesaadav, oodates ühiseid vaatamisi Eesti rahvamajades ja koolides. Foto: Heino Laiapea

Loe edasi: VÄÄRTUSLIK KINGITUS MAAELU JUUBELIAASTAKS⟩ MÄRT MÜÜRI DOKUMENTAALFILM JÕUDIS YOUTUBE’I

VILJANDIMAA AGRONOOMID LÄBISID MÄLESTUSVÄÄRSE TEEKONNA „MINISTRI RADADEL”

Viljandimaa agronoomid Olustvere lossi trepil enne ‘Ministri radadele’ teeleasumist. Foto: Marko Reimann

Reedel, 8. mail toimus Viljandimaa agronoomide mälestusretk, mis oli pühendatud pikaajalise peaagronoomi Villo Saare ja kahekordse põllumajandusministri Harald Männiku 100. sünniaastapäevale. 50 aastat pärast oma tudengipraktikat kordas retke korraldaja Heino Laiapea teekonda, mis ühendas ajaloo, tänapäevase tipptehnika ja agronoomide kutseau.

Loe edasi: VILJANDIMAA AGRONOOMID LÄBISID MÄLESTUSVÄÄRSE TEEKONNA „MINISTRI RADADEL”

KÜNNIMEISTER KASPAR JÄRVALA PÄLVIS MINISTEERIUMI TEENETEMÄRGI

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman; hõbedase teenetemärgi saaja, künnimeister Kaspar Järvala ja kantsler Marko Gorban pidulikul aktusel 17. veebruaril. Foto erakogust

Heino Laiapea, agronoom

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmann andis veebruaris pidulikul aktusel ministeeriumi kõrgema autasuna teenetemärgi 25 inimesele, kellest üks oli OÜ Rodnase juhataja, künnimeister Kaspar Järvala.

Loe edasi: KÜNNIMEISTER KASPAR JÄRVALA PÄLVIS MINISTEERIUMI TEENETEMÄRGI

SELGUSID 2024. AASTA PARIMAD TALUD⟩ AASTA TALU TIITLI VÕITIS ANDRES JAASKA PISTIMÄE TALU VÕRUMAALT

Andres ja Merike Jaaska. Foto: Eestimaa Talupidajate Keskliit

Päevatoimetaja

Eestimaa Talupidajate Keskliit kuulutas välja 2024. aasta parimad talud. Hindamiskomisjon külastas kandidaate 5.-6. septembril ja valis nende seast välja parima noortaluniku, parima alternatiivtalu ning aasta talu tiitli võitja.

Loe edasi: SELGUSID 2024. AASTA PARIMAD TALUD⟩ AASTA TALU TIITLI VÕITIS ANDRES JAASKA PISTIMÄE TALU VÕRUMAALT

REKORDARVULISE OSALEJATE HULGAST SELGUSID „PARIM TALUTOIT 2024 VÕITJAD

Parimat talutoitu väljaselgitanud žürii. Foto: Rene Riisalu

Päevatoimetaja

Eile kogunes Tallinnas, Academic Food Lab’is, žürii toiduajakirjanike, valdkonna ekspertide ja tippkokkadega, kes selgitasid pimetesti abil välja 2024. aasta parimad talutoidu maitsed. Parim Talutoit 2024 tiitli sai Krupi Talu Ebaküdoonia laastud.

Loe edasi: REKORDARVULISE OSALEJATE HULGAST SELGUSID „PARIM TALUTOIT 2024 VÕITJAD

TALULIIT KUTSUB KANDIDEERIMA „PARIM TALU 2024” NIMETUSELE

Taluliit kutsub kandideerima „Parim talu 2024” tiitlile. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Päevatoimetaja

Rohkem kui kolmekümneaastase traditsiooniga konkurss „Parim talu” otsib tublimaid tegijaid. Sellel aastal tunnustab Eestimaa Talupidajate Keskliit parimaid talusid koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Coop Eestiga.

Loe edasi: TALULIIT KUTSUB KANDIDEERIMA „PARIM TALU 2024” NIMETUSELE

PARIM TALU 2023 TIITLI PÄLVIS SEPA VEISED OÜ PÄRNUMAALT

Parim talu 2023 tiitli võitja Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Adro Kaljuvee

Laupäeval, 2. septembril toimus Tallinnas Põhjala tehases teistkordselt suur talutoidu laat “Maa tuleb linna”, kus kuulutati välja selle aasta parim talu ja talutoit võitjad. Tiitli “Parim talu 2023” viis koju Sepa Veised OÜ (Pärnumaa). Parimaks noortalunikuks sai Vinkymon OÜ (Lääne-Virumaa), aasta parima tootmistalu tiitli võitis Väikemetsa talu (Võrumaa) ning parima alternatiivtalu tiitli pälvis KODAS Siidritalu (Põlvamaa).

Loe edasi: PARIM TALU 2023 TIITLI PÄLVIS SEPA VEISED OÜ PÄRNUMAALT

TALULIIT KUTSUB KANDIDEERIMA PARIMA TALU NIMETUSELE

Jõeääre talu Järvamaal tunnustati parima talu tiitliga 2021. aastal. Pildil Jõeääre talu perenaine ja peremees Laivi ning Urmas Laks. Foto: Eestimaa talupidajate keskliit

Pea kolmekümne aastase traditsiooniga parimate talude valimise konkurss toimub ka tänavu. Kandidaate esitatakse kuni 30. juunini.

Loe edasi: TALULIIT KUTSUB KANDIDEERIMA PARIMA TALU NIMETUSELE

MAA- JA RANNARAHVA PÖÖRDUMINE: LIIGSED PIIRANGUD LÄMMATAVAD MAAELU

Andres Talijärv. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eesti maa- ja rannaeluga seotud organisatsioonid teevad ühise pöördumise Vabariigi Presidendi, Riigikogu fraktsioonide ja Vabariigi Valitsuse poole palvega võtta senisest suurema tähelepanu alla Eesti maa- ja rannapiirkondade elu toimimine ja püsimajäämine.

Loe edasi: MAA- JA RANNARAHVA PÖÖRDUMINE: LIIGSED PIIRANGUD LÄMMATAVAD MAAELU

IVAN MAKAROV: KANAD TAJUVAD LIHAVÕTTE LÄHENEMIST

Ivan Makarovi kukk ja kana. Foto: Gerli Tali

Esimese lihavõttepüha hommikul ajasime juttu ajakirjaniku ja kolumnisti Ivan Makaroviga. Temale ja abikaasa Gerli Talile on kanad Lääne-Virumaal Lehtses asuvas maakodus nii maitsvate munade toidulauale kinkijad, kui ka lemmikloomad.

Loe edasi: IVAN MAKAROV: KANAD TAJUVAD LIHAVÕTTE LÄHENEMIST

SIIRAKU TALU KANAD JA KUKK RAGNAR ON LIHAVÕTTEPÜHADEKS HÄSTI VALMISTUNUD

Jana Lebedeva Siiraku talu poes. Foto: Jaan Lukas

Mustvee vallas Omedus asuv Siiraku talu on üks neid maakodusid, kus lihavõtte pühade lauale on võimalik panna oma kanade munetud mune. Perenaine Jana Lebedeva viib neid müügiks ka Siiraku talu poodi.

Loe edasi: SIIRAKU TALU KANAD JA KUKK RAGNAR ON LIHAVÕTTEPÜHADEKS HÄSTI VALMISTUNUD

VIIMAST NÄDALAT SAAB ESITADA TAOTLUSI MESILASPEREDE PIDAMISE TOETUSEKS

Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust ning aitab kaasa põllumajandusloomade registris mesilasperede registreerimisele. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

Kaljo Kaasiku mesipuud Kergus. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kaljo Kaasiku mesipuud Kergus. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. Käesoleva aasta eelarve suuruseks on 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni amet (PRIA) hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks.

Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja: „Eelmine aasta näitas, et mesinike huvi toetuse vastu on suur. Loodame, et käesoleval aastal on tänu toetusele juurde tulnud ka uusi mesinikke. Soovitame taotlejatel mitte jätta mesilasperede arvu teavitamist ja taotluse esitamist viimasele hetkele, sest siis on vajadusel võimalik veel enne taotlusvooru lõppu abi saamiseks pöörduda PRIA poole.“

Loe edasi: VIIMAST NÄDALAT SAAB ESITADA TAOTLUSI MESILASPEREDE PIDAMISE TOETUSEKS

TAAS ALUSTATAKSE EESTIS KARUPUTKE TÕRJEGA

Eestis karuputke tõrjet korraldava Keskkonnaameti teatel tellib riik sellel aastal hiid- ja sosnovski karuputke tõrjet 2083 hektaril. Järjest rohkem saab tõrjeviisina kasutada taimede välja kaevamist.

Sosnovski karuputk. Foto: Eike Vunk
Sosnovski karuputk. Foto: Eike Vunk

[pullquote]Ainult kaevamisega tõrjutakse sel aastal taimi vähemalt 890 hektaril.[/pullquote]Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk on ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, mistõttu neid tuleb tõrjuda. Riigi tellitud karuputketõrje kestab maist augustini, vajadusel septembrini. Esimene tõrjetööde ring peab olema lõpetatud 20. juuniks. Tõrjumistöid tehakse kõikjal, sõltumata maa omandist või sihtotstarbest.

Erinevalt teistest Euroopa riikidest on Eesti teinud üleriigilist karuputke võõrliikide tõrjet üle kümne aasta. Tänu sellele on karuputke võõrliikide tihe levik aasta-aastalt kõikjal Eestis oluliselt vähenenud, mistõttu on neid järjest enam võimalik tõrjuda vaid välja kaevates. Ainult kaevamisega tõrjutakse sel aastal taimi vähemalt 890 hektaril. Kaevamine on enamasti määratud mahe- ja õuealadele, mesilate lähedusse ja väikestesse ning väga hõredatesse putkekolooniatesse. Veekaitsevööndis on karuputkede labidaga tõrjumine kohustuslik.

Loe edasi: TAAS ALUSTATAKSE EESTIS KARUPUTKE TÕRJEGA

KANAD MUNEVAD AJAKIRJANDUSKORÜFEE IVAN MAKAROVI VOODISSE

Raadioajakirjaniku ja kolumnisti, mitmete tunnustuste laureaadi (Valdo Pandi preemia, Postimehe arvamusliider) Ivan Makarovi hobiks on kanade kasvatamine. Lääne-Virumaal Lehtses asuvas maakodus käivad kanad toas ja munevad peremehe ja perenaise voodisse mune.

Ivan Makarovi kana. Foto erakogust
Ivan Makarovi kana. Foto erakogust

[pullquote]kana hakkab kaagutama ainult siis, kui mõni tema õde tuleb magamistuppa[/pullquote]Makarov märkis, et tema tuba maakodus on avatud kanade jaoks hommikust õhtuni. Kõige huvitavam on see, et kui kanad pääsevad teistesse ruumidesse – esikusse, WC-sse, siis nad jätavad midagi põrandale, ja need pole teps mitte munad. Aga nad pole kordagi magamistoas sellist pahandust teinud. „Minu voodisse munevad nad nüüd iga päev – sellega tegelevad pruun kana Scandagra 1, pruun kana Sõtnik ja must kana Leekkael. Vahel torisevad nad teineteise kallal järjekorras olles,” rääkis Ivan. “Kui ma istun voodi äärel ja teen kompuutriga tööd või einestan, tuleb kana minu selja taha ja toimetab seal, seab ennast sisse, müksates ja tõugates mind. Kõik toimub vaikselt, ja kana hakkab kaagutama ainult siis, kui mõni tema õde tuleb magamistuppa kavatsusega sekkuda protsessi. Siis on nördimuse tase lausa kõrvulukustav. Aga ka hiljem käivad nad minu toas mind vaatamas, kui teen seal tööd. Umbes 20 korda päevas. Tulevad sisse, vaatavad ringi, inspekteerivad ja lahkuvad. Kord jõin teed ja kana üritas läheneda võileivale üle minu vasaku õla. Surusin teda küünarnukiga tagasi. Mõne aja pärast ründas ta juustusepikut alt põrandalt. Andsin talle tema osa,” jutustas Makarov.

Loe edasi: KANAD MUNEVAD AJAKIRJANDUSKORÜFEE IVAN MAKAROVI VOODISSE

MAAELUMUUSEUMID PALUB JÄÄDVUSTADA KOROONAVIIRUSE MÕJU MAAELULE

Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid kogub lugusid, päevikumõtteid, videoid, fonosalvestusi ja fotosid sellest, kuidas Covid-19 ülemaailmne pandeemia mõjutab Eesti maainimeste ning maapiirkondadega seotud linlaste elu ja tegevust.

Kevadtööd koduaia kasvuhoones. Foto: Urmas Saard
Kevadtööd koduaia kasvuhoones. Foto: Urmas Saard

Sihtasutus ootab inimeste mõtteid ja tegevuskirjeldusi viirusaegsetest probleemidest, ümberkorraldustest ja tuleviku plaanidest. Oma kaastöö võib koostada kõige rohkem puudutaval teemal. Eesti Maaelumuuseumid koostas näidiseks ka küsimuste paketid, millele saab oma loos toetuda. Abistavateks küsimusteks on näiteks: pandeemia eelse tegevuse kirjeldus; millal hakkati mõtlema, et Hiinas alanud viirus võib mõjutada ka Eesti elu; milliseid ümberkorraldusi on olnud vaja teha seoses eriolukorraga; milliseid võrdlusi leiab praegusele olukorrale oma majandustegevuse erinevatest aegadest jne.

Loe edasi: MAAELUMUUSEUMID PALUB JÄÄDVUSTADA KOROONAVIIRUSE MÕJU MAAELULE

MAAPERED ESITASID HAJAASUSTUSE PROGRAMMI MULLUSEST ROHKEM TAOTLUSI

Pärnu linnavalitsusele laekus hajaasustuse programmi abil oma elutingimusi parandada soovivatelt peredelt mullusega võrreldes rohkem avaldusi – kui 2019. aastal esitasid Tõstamaa, Audru ja Paikuse osavalla elanikud programmi 65 avaldust, siis tänavu kogunes taotlusi 85.

Tänavustest toetusetaotlusest enam kui pooled – 45 – puudutavad joogiveevarustusega seotud töid. Foto: Urmas Saard
Tänavustest toetusetaotlusest enam kui pooled – 45 – puudutavad joogiveevarustusega seotud töid. Foto: Urmas Saard

Enim avaldusi tuli seekord Audru osavalla elanikelt – 63. Tõstamaa osavallast laekus 18 ja Paikuse osavallast neli avaldust.

Programmi abil saavad hajaasustusega piirkondade elanikud uuendada oma majapidamise joogiveevarustust, paigaldada autonoomse elektrisüsteemi, rajada kanalisatsioonisüsteemi või aastaringselt ligipääsetava juurdepääsutee.

Toetuse suuruseks ühe majapidamise kohta on kuni 6500 eurot, millele lisandub vähemalt 33 protsendi suurune oma- ja kaasfinantseering. Kui taotleja on aastatel 2015-2019 hajaasustuse programmist juba toetust saanud, arvestatakse varasem toetussumma toetuse piirmäära sisse.

Tänavustest toetusetaotlusest enam kui pooled – 45 – puudutavad joogiveevarustusega seotud töid. 35 avaldust laekus kanalisatsioonisüsteemi ja viis toetussoovi juurdepääsutee rajamiseks. Ka 2019. aastal puudutas lõviosa toetuse soovidest just joogiveevarustusega parendamisega seotud töid.

Loe edasi: MAAPERED ESITASID HAJAASUSTUSE PROGRAMMI MULLUSEST ROHKEM TAOTLUSI

PÄRNU RAEKÜLA RAHVAS OOTAB PÕLLUMEESTE TÖÖPAKKUMISI

Raeküla Vanakooli keskuse ees olev teadete tahvel on riigis väljakuulutatud eriolukorra tõttu käesoleval kevadel avatud põllumeeste töökuulutustele. „Lihtsalt tule ja pane oma kuulutus tahvlile. Meie ootame tööd,” öeldakse üleskutses. Teiste sõnadega: Raeküla inimesed tulevad põllumeestele appi!

Raeküla rahvas ootab põllumeeste töökuulutusi. Tahvli kasutamine on vaba, põllumees peab tooma ja kinnitama oma kuulutuse tahvlile. Foto: Mikko Selg
Raeküla rahvas ootab põllumeeste töökuulutusi. Tahvli kasutamine on vaba, põllumees peab tooma ja kinnitama oma kuulutuse tahvlile. Foto: Mikko Selg

Kuna Raeküla Vanakooli keskuse rohkete kultuurisündmuste tutvustamiseks mõeldud teadetetahvel seisab riigi poolt kehtestatud ajutiste piirangute tõttu tühjana, siis otsustas alati toimekas ja paljude ettevõtmiste eestvedaja Mikko Selg tahvlid puhastada ja üle värvida. „Sündmuste puudumisel pikalt tühjana seisvat teadetetahvlit vaadates tekkis mõte riputada sellele põllumehi abistavate hooajatööde pakkumised,” selgitab Selg. „Paljud Raeküla elanikud on avaldanud soovi minna põllumeeste juurde tööle, aga linnainimestel puudub vahetu teadmine, kuhu minna ja mida teha. Tegin foto ja nüüd proovin seda infot levitada.”

Print

 

 KU päevatoimetaja

Viieteistkümnes Mulgi märk läks Mulgi-Mõisa mee tootjale

6.novembril otsustas MTÜ Mulgimaa Arenduskoja juhatus anda välja järjekordse Mulgi märgi, mille kandjaks valiti FIE Jorma Õigus, kes toodab Mulgi-Mõisa mett. Mulgi-Mõisa mesi on toode otse Mulgimaa südamest, mida mesilased koguvad endistel Abja mõisa maadel.

Mulgi-Mõisa suiramesi. Foto: Jorma Õigus
Mulgi-Mõisa suiramesi. Foto: Jorma Õigus

[pullquote]Anneli Roosalu sõnul on märgi kasutuselevõtu eesmärk väärtustada kohalikke Mulgimaa ettevõtteid ja luua ühiseid turundusvõimalusi[/pullquote]FIE Jorma Õigus toodab lisaks Mulgi-Mõisa meele ka suiramett, mis on õietolmust valmistatud suira ja mee segu, mida saadakse suira ja mee kärgedest koos väljapressimise teel. Samuti on toote sortimendis õietolm, mis tuntud oma suure toitainete ja vitamiinide sisalduse poolest. Jorma Õiguse sõnutsi alustati perefirmas tootmisega 2013.aastal ja tootmine on aasta aastalt muutunud kvaliteetsemaks ja professionaalsemaks. “Meie eesmärk on pakkuda ainult kvaliteetset Mulgimaalt korjatud mett ja mesindussaaduseid,” räägib Õigus.

Mulgi märk on Mulgimaa Arenduskoja poolt ellu kutsutud selleks, et tähistada Mulgimaal pakutavaid tooteid, teenuseid ja elamusi, aidata märgi abil valida ja ära tunda kvaliteetset mulgi kaupa ning annab ettevõtjatele võimaluse üheskoos piirkonnale ja siin valminud toodetele ja pakutavatele teenustele tähelepanu tõmmata.

Loe edasi: Viieteistkümnes Mulgi märk läks Mulgi-Mõisa mee tootjale

Pärnu linnavalitsus soovib Lavassaare karjääri keskkonnamõjude hindamist

Pärnu linnavalitsus teatas täna keskkonnaametile ja Lavassaare külaseltsile, et enne Lavassaare karjääri geoloogilist uurimist tuleks läbi viia keskkonnamõjude hindamine.

Lavassare. Foto Urmas Saard

Keskkonnamõjude hindamise käigus hinnatakse kõikvõimalikke mõjusid, mida liiva ja kruusa kaevandamise jätkamine kunagises karjääris kaasa võib tuua.

Linnavalitsus on seisukohal, et kui tegu oleks uue rajatava karjääriga, tuleks geoloogiliste uuringute mittelubamist tõsiselt kaaluda. Praegu on aga tegemist eelnevalt kaevandatud alaga, mistõttu üksnes uuringute tegemine ei põhjusta Lavassaare elanike elukeskkonna halvenemist.

Elanikud kardavad, et uurimisluba tähendab automaatselt kaevandamise luba. Nii linnavalitsus kui keskkonnaamet leiavad, et geoloogiliste uuringute tegemine ja varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna kaevandamisõigust, kuid annab riigile olulist informatsiooni.

Lavassare. Foto: Urmas Saard →

Karjamõisa kolhoosi lõikuspeol lõbutseti ja koguti raha harmooniumi remondi tarvis

Rehekuu 19. päevaks oli Karjamõisa kolhoosi saak salves, sead rammusad ja külamutid piimapuki juures valvel ning kohalik partorg aastast 1974 lubas Seljametsa rahvamajas kolhoosi lõikuspeo käima lükata.

Tõupuhas täispuhutav lehm Karjamõisa kolhoosi lõikuspeol. Foto Urmas Saard
Tõupuhas täispuhutav lehm Karjamõisa kolhoosi lõikuspeol. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kõne järel hakati välja hõikama tublimaid seltsimehi, kellele anti Uljanovi 110. sünniaastapäeva puhul Aukiri ja punane nelgiõis.[/pullquote]1911. aastal ehitatud kunagise Pustuski meierei müürid on näinud ja üleelanud väga mitmesuguseid aegu, ka nõukogude korra. Kolhoosid on tulnud ja läinud, aga inimesed jäänud ikka samaks ka nüüd, kui Seljametsast saanud tükike maad Pärnu linna Paikuse osavallas. Eakamatel on mälestuste killud tervikpildina praegugi veel hästi meeles, nooremale põlvele saab olnust üksnes jutustuste ja kujundite abil aimdust tekitada. Laupäeval pidutseti ajas aastat 45 tagasi, aga see polnud üksnes trall ja lõbu vaid ka sama maja katuse all tegutseva muuseumi mäletamiste ja museaalide ellu äratamine. Riietuski valiti läinud sajandi seitsmekümnendate vahemikust.

Loe edasi: Karjamõisa kolhoosi lõikuspeol lõbutseti ja koguti raha harmooniumi remondi tarvis