Riigihalduse minister Jaak Aab tutvub visiidil Narva-Jõesuusse muuli rajamise vajadusega. Foto: Kesknädal
Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitas 22. märtsil Narva-Jõesuu linnapeale Maksim Iljinile ja kohalikele ettevõtjatele, et läheb valitsuselt taotlema raha Eesti julgeolekule olulise Narva-Jõesuu muuli rajamiseks.
Illustreeriv foto päevaks, mil 29. septembril möödub 140 aastat sinimustvalge värvikombinatsiooni idee sünnist. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kolmapäeval, 29. septembril möödub 140 aastat päevast, mil sündis idee sinimustvalgest värvikombinatsioonist Tartus, “Vironia” osakonna (praeguse Eesti Üliõpilaste Seltsi) asutamiskoosolekul.
Lahkuv suvi on viinud eelnevatelgi aastatel teemapealinna tiitli Pärnust Narva. Pildil Pärnu linnavalitsust esindas 2018. a Narvas abilinnapea Marko Šorin. Foto: Külauudised
Troopilises leitsakus alanud suvi saab ülehomme, 22. septembril, ühele poole ning kell 22.21 algab kalendrisügis. Tänavu 26. korda Eestimaa suvepealinna tiitlit kandnud Pärnu loovutab teemapealinna tiitli ühes valitsemissauaga sügispealinn Narvale, regaali annab piirilinlastele üle Pärnu abilinnapea Meelis Kukk.
Naalesak Kunst OÜ (Jass Kaselaan, Art Allmägi) võidutöö “Tasakaal”. Foto: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus tegi teatavaks Jõhvi sõjaväelinnaku kunstikonkursi võidutöö, milleks osutus humoorikas ratsamonument märgusõnaga „Tasakaal“. Võistlustöö autorid on Jass Kaselaan ja Art Allmägi osaühingust Naalesak Kunst.
Tšiili tänavakunstnik Izak One seinamaal Tudulinna lastekodul. Foto: Dmitri Pentinen
Väikelinnadele suunatud tänavakunstifestivali Rural Urban Art jätkuna lõid rahvusvahelised kunstnikud 12. – 15. juulil seinamaalid Tudulinna lastekodu ja Jõhvi Vene Põhikooli väliseintele. Tänavakunstifestivali põhisündmus toimus Ida-Virumaal 14. – 19. juunil.
Reisi(aja)kirjanik ja Ida-Virumaa giid-matkajuht Marko Kaldur ütleb: „Ajal, mil reisimine on piiratud ja välismaale väga ei pääse, tasub avastada kodumaa võlusid – ning Ida-Virumaal on põnevuseotsijatele palju pakkuda!”
Ameerika Ühendriikide saatkond Tallinnas andis neljapäeval, 7. jaanuaril üle kingitused kahekümnele lapsele Sillamäe avatud lastekeskusest Kodusoojus. See on kaheteistkümnes kord, mil saatkond korraldab avatud lastekeskuse pühadekingituste kogumise, koostöö algas juba 2007. aastal.
Vaktsineerimine Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH). Foto: Raigo Pajula
Täna algas Eestis COVID-19 vaktsineerimine. Esimesena alustati haiglate, kiirabide ja perearstikeskuste tervishoiutöötajate vaktsineerimisega Ida-Virumaal, Tallinnas ja Tartus. Alates tulevast nädalast minnakse järk-järgult üle Eesti.
Narva Haigla anestesioloogia- ja intensiivraviosakonna juhataja Aleksandr Tšernjonoki mälestuseks süüdatud küünal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Eesti Anestesioloogide Seltsi ja arstkonda on tabanud suur kaotus. On lahkunud hinnatud arst ja spetsialist, Narva Haigla anestesioloogia- ja intensiivraviosakonna juhataja Aleksandr Tšernjonok, kes jäi kaotajaks võitluses koroonahaigusega.
Ida-Virumaal elaval ja Vooremaaga juurtega ning hingeliselt seotud kirjanik Anneli Lamp sai tänavusel aastal iseäranis tuntuks raamatuga „Introverdi kaitseala.” Kaitseala on Anneli Lambi jaoks ka üldistav mõiste – keskkond, mida ta enda jaoks vajab. Külauudiste külalisena rääkis ta sellest, kuidas seda kaitseala oleks võimalik endale luua. Samuti rääkis ta oma vanematest, siduvatest joontest ja teemadest oma raamatutes, ettevalmistusest jõuludeks.
Märgisega tuurad Narva jõkke. Foto: Keskkonnaministeerium
Sel nädalal asustati Eesti Loodushoiu Keskuse eestvedamisel Narva jõkke 50 erilise märgisega tuura, kelle teekonda keskuse kalateadlased keeruka tehnoloogiaga teraselt jälgivad. Ligikaudu 400 grammi kaaluvad tuura noorkalad kasvatati RMK Põlula kalakasvanduses.
Valaste joaastang. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Indrek Juhkov, Politsei- ja Piirivalveameti praktikant, kirjutab Toila valla kodulehel, et on sünnist saati elanud Kohtla vallas, mis nüüdseks ühendatud Toila vallaga. 2017. aastal valis ta politseiniku kutse, et tulevikus tagada korrakaitsjana elanike turvalisust ning seda eelkõige just Ida-Virumaal.
Tänasest algavad Ida-Virumaal Eesti esimesed küllakutsumise talgud, millega toetatakse maakonna turismi. „Kutsu sel suvel sõbrad ja sugulased just Ida-Virumaale külla,” öeldakse üleskutses.
Vene käsitöö, hernetera suurune matrjoška. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Loov Eesti alustas eile, 27. mail, Ida-Virumaal ürituste seeriaga, mille eesmärk on täiendada rahvusvähemuste esindajate teadmisi, kuidas oma käsitööd ja disaini tutvustada ning laiema publikuni tuua. Koondnimetuse “Rahvusliku käsitöö aardelaegas Золотые руки” alla koonduvad koolitused, praktilised töötoad, klubiõhtud ja ühepäeva pood.
Varnja köök Peipsi veerel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Peipsi kandi rahvas kutsub kõiki Eestimaa gurmaane nautima parimat toitu festivalil „III Peipsi Toidu Tänav 175 km”. 22.-23. augustil avavad oma uksed pop-up restoranid, mis pakuvad ainult ja ainult Peipsi Toitu.
Narva-Jõesuu linnavolikogu ootab osalema Auvere Agropargi detailplaneeringu algatamise avalikule arutelule, mis toimub esmaspäeval, 18. mail kell 17.00 Sinimäe spordihoones.
Omaaegses Tallinna 46. keskkoolis (praegune Pelgulinna gümnaasium) laulis Jaak Joala laulutrios koos Uno Loobi poja Neeme Loobiga teinegi Jaak – Jaak Suurväli. Nüüd rääkis sama mees, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli nõukoja liige, teel Pärnust Narva meenutuskilde oma klassivennast, kelle mälestuseks on Tartu Uus Teater lavastanud kontsertetenduse „Kremli ööbikud”.
Jaak Joala “Unustuste jõel”. Foto: Urmas Saard
Jaagu klassivend Jaak Suurväli. Foto: Urmas Saard
Jaak meenutas rohkem seda, millest kontsertetendus ei jutusta. „Viljandis muusikute peres sündinud Jaak oli läbi ja lõhki Tallinna poiss, kelle peamine kirg olid nooruki enda sõnul kardid, autod ja hoki,” jutustas Jaak, kes korraldas Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele reisi eileõhtusele kontserdile.
Tund enne kontserdi algust tervitas Narva saabujaid paduvihm. Kuid bussist maha astudes andis selginev taevas lootust, et vihm kontsertelamust häirima ei tule. Kreenholmi saarele minnes avanes kaunis vaade vähese veega Narva jõele ja koskedele, mis hargnevad kaheks voolusängiks. Läänekülgne asub riikidevahelisest kontrolljoonest Eesti poolel, idapoolne jõesäng kujundab Kreenholmi astangut, mille keskkohta lõikab jätkuvalt Eesti ja Venemaa vaheline demarkatsioonijoon. Enne aastat 1950, kuni jõgi suunati hüdroelektrijaama kanalisse, oli Narva kosk üks Euroopa võimsamaid. Koskede juures tegutses 19. sajandil viis erinevat tekstiilitööstust. 1857. aastal loodud Kreenholmi manufaktuur kujunes puuvilla ketramise ja kudumise hiigeltööstuseks.
Regionaalminister Jaak Aab, Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko ja Nordecon AS-i hoonete ehituse divisjoni juht Meelis Kann panid eile, 9. juulil Kohtla-Järve uuele spordi- ja tervisekeskusele nurgakivi. Ajakapslisse asetati tavapäraselt sama päeva lehed, kehtivad rahatähed ja erinevad meened.
Kohtla-Järve spordi- ja tervisekeskuse makett. Foto: Tatajana Samsonova
Nurgakivi kapsel Kohtla-Järve spordi- ja tervisekeskusele. Foto: Tatajana Samsonova
[pullquote]Tänaseks on tööd jõudnud juba maa peale ning igaüks võib oma silmaga näha, kui suur maja hakkab olema[/pullquote]„Kohtla-Järve jaoks on spordikeskuse esimese etapi valmimine ühe pika ettevalmistuse väärikas tulemus. Ma usun, et linnarahvale pakuvad keskuse võimalused edaspidi palju rõõmu. Meie jaoks on ka oluline, et nii suured hooned oleksid ehitatud tänaste teadmiste ja standardite järgi,“ ütles Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko.
„Tänaseks on tööd jõudnud juba maa peale ning igaüks võib oma silmaga näha, kui suur maja hakkab olema. Spordi- kui tervisekeskus hakkab mahutama ujulat, tennisehalli, kohvikuid, galeriisid, saunu ja muud,“ sõnas Nordecon ASi hoonete ehituse divisjoni juht Meelis Kann. „Kohtla-Järve jaoks on oluline, et valmiv spordi- ja tervisekeskus oleks optimaalne ja energiasäästlik, võimalikult madalate ülalpidamiskuludega omanikule, aga samas mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale.“
Virumaa Eesti Hariduse Selts korraldab 4. juunil kell 17.00 Narva Eesti Gümnaasiumis (Kraavi 1, Narva) Eesti lipu päevale pühendatud kõnekoosoleku.
Narva. Foto: Joel Kirber
[pullquote]Sageli tulevad Eesti riiki esindavad organisatsioonid siia kohale, kaasas vaid venekeelsed voldikud[/pullquote]Kõnekoosolekul räägitakse eesti keele, kultuuri ja eestluse hoidmisest Ida-Virumaal. Narva Eesti Gümnaasiumi direktor ja ajaloolane Uta Kroon-Assafrei räägib Eesti lipu ajaloost ning major Rein Steinfeldt kõneleb rahvussümbolite tähtsusest nüüdisaja Narvas. Narva Eesti Seltsi esimees Ants Liimets räägib Narva ja Ida-Virumaa eestikeelse hariduse olukorrast ning selle tulevikust.
Virumaa Eesti Hariduse Selts kuulutas välja sinimustvalge lipu kirjutiste ning mälestuste kogumise võistluse ning kõnekoosolekul loetakse südamlikumad lood ette. Eesti lipu päeva piduürituse lõpus lauldakse Kirderanniku kooriga neli isamaalist laulu. Narva Eesti Gümnaasiumi noored tantsivad rahvatantse ning esitavad Eesti lipu teemalise luulepõimiku.
Kolmapäeval, 17. aprillil toimub Kohtla-Järve riigigümnaasiumile nurgakivi asetamine ja sarikapidu.
Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ideekavand
Tähtsal sündmusel osalevad Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Kati Kusmin, Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mait Laidmets, Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktor Hendrik Agur, Nordecon AS juhatuse esimees Gerd Müller.
Täna, 23. novembril algab HIV kiirtestimise nädal – SA Koos HIV Vastu ja Tervise Arengu Instituut (TAI) pakuvad nädala jooksul võimalust tasuta HIV kiirtesti teha Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Säreveres, Kohtla-Järvel ja Narvas.
HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto: Urmas Saard
Üle-euroopaline HIV testimisnädal toimub igal aastal novembrikuu lõpus. Nädala eesmärk on teadvustada laiemalt HIV testimise vajadust ja tuletada inimestele meelde, et enda ja oma lähedaste tervisest tuleb hoolida. Samuti kutsuvad korraldajad inimesi eeskuju näitama ja enda osalemist testimises jagama sotsiaalmeedias märksõnadega #eestitestib #minahoolin.
SA Koos HIV Vastu juhi Vilja Toomasti sõnul takistab inimeste vähene teadlikkus HIV infektsiooniga inimeste üles leidmist. „Eelmisel aastal Emori läbi viidud uuringu tulemuste järgi on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas. See näitab, et suur osa Eesti elanikke peab HI-viirust endiselt ainult riskirühmade haiguseks,“ ütles Toomast. „Ainult veerand vastanutest ehk 25 protsenti nimetasid peamiseks HIV leviku viisiks sugulist vahekorda. Ometi on Eestis oluliselt kasvanud just nakkuse heteroseksuaalne levik, viimaste aastate diagnoositud HIV viiruse levik on kuni 40% ulatuses heteroseksuaalsel teel.“
Täna hommikul lõppes suvi kell 4.54 ja samal hetkel algas kalendri järgi astronoomiline sügis. Pärnu abilinnapea Marko Šorin poleks tahtnud täna veel teemapealinnade saua suvepealinna käest ära anda, sest veel mõned päevad tagasi valitses tervel Eestimaal tõeline üle paarikümne kraadine suveilm.
Narva Hermanni linnus. Foto: Marko Šorin
Siiski viis Šorin teemapealinnade saua vastavalt kokkuleppele Narva, kus sügispealinn väärikat tiitlit kolme kuu kestel kuni valitsusaja lõpuni ehk talve alguseni enda käes hoiab. Narva linn on võtnud endale kohustuse saata rändlinnud teele, hoida tormituuled mõõdukuse piires ja tagada kogu valitsemise aja vältel linnakülalistele suurepärase meeleolu.
Esmakordselt sai Narva Eesti sügispealinnaks 1999. aastal. Pärast kümneaastast vahet kannab linn järjepidevalt iga suve lõppedes Eesti sügispealinna tiitlit.
Astronoomilise sügise algus tähendab päeva ja öö võrdse pikkusega osadeks jaotumist. Põhjapoolusel saab polaarpäev läbi ja algab polaaröö, lõunapoolusel läheb vastupidiseks. Ekvaatoril püsib päike seniidis.
Pühapäeva varahommikul algab sügis, Pärnus langetatakse suvepealinna lipp ja pealinna tiitel antakse mõneks kuuks üle Narvale.
Tänavuse Pärnu Weekend festivali esimene päev. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Suvepealinna kultuuriprogrammi mahtus üritusi igale vanusele ja maitsele.[/pullquote]Imeilusate rannailmade, mitmekesise kultuuriprogrammi ja erinevate spordisündmustega oli Pärnu ka sel suvel igati pealinna tiitli vääriline.
Tänavuse suve väljakuulutamisega avati ühtlasi ka rekonstrueeritud Rüütli plats. Viimati 15 aastat tagasi uuenduskuuri läbi teinud väljak sai uue ilme. Lisaks Rüütli platsile uuendati ka Aia tänava kergliiklusteed ning Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli esist. Uus lahendus võimaldab juba eelnevalt linnarahva poolt populaarseks saanud väljakut kasutada ka suuremate rahvahulkadega sündmuste puhul.
Käesoleval aastal ehitati Pärnus pea 14 kilomeetri ulatuses uusi kergliiklusteid, pakkudes nii linnarahvale kui külalistele suurepärase võimaluse sportlikuks liikumiseks ja niisama jalutamiseks ning Pärnuga tutvumiseks.
Viimastel aastatel on Ida-Virumaa tervishoiuasutustesse suunatud mitmeid vajalikke investeeringuid. Narva haigla erakorralise meditsiini osakonna uuendamine, Ida-Viru Keskhaigla aktiivravikorpuse ehitus ja kaheksa uut tervisekeskust võimaldavad tulevikus pakkuda tervishoiuteenuseid tänapäevastes tingimustes, ütles Ida-Virumaal kahepäevasel visiidil viibiv tervise-ja tööminister Riina Sikkut.
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ja Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler. Foto: Jevgeni Kapov
Minister külastab Ida-Virumaa visiidil piirkonna haiglaid ning kohtub kohalike arstide ja tervishoiujuhtidega. Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi hoone ehitustöödesse investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul ligikaudu 15 miljonit eurot. Ida-Viru Keskhaiglas jätkatakse aastatel 2019-2021 aktiivravi hoone teise ehitusetapi ja olemasoleva hoone renoveerimisega, et tagada kvaliteetse ravi kättesaadavus piirkonnas.
Ida-Viru Keskhaigla vastutuspiirkonnas elab ligi 200 000 elanikku ning tegemist on suurima haiglaga piirkonnas. „Uuenenud keskhaigla suudab pakkuda elanikele paremat tervishoiuteenust ning toetab ka piirkonna arengut laiemalt,“ ütles minister Sikkut, kelle sõnul on kaasaegne töökeskkond üks paljudest aspektidest, mis aitab motiveerida piirkonda arste-õdesid tööle asuma.
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Narva-Jõesuu ja Narva linnapeale ning Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroole pöördumise, milles avaldatakse toetust Narva-Jõesuu ja Narva elanikele, kes soovivad Narva-Jõesuu omavalitsusüksuse alal asuvate riigimetsade kaitse alla võtmist.
Mereäärne männik Narva-Jõesuus. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Eesti pikima, linna äärde jääva 6-7 kilomeetri pikkuse liivaranna atraktiivsus ja säilimine on otseses seoses kohalike männimetsade kaitsega.[/pullquote]Kuu aega tagasi toimus Narva-Jõesuus kodanikualgatuse korras kokku kutsutud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kaasamiskoosolek, mis tõi saali üle seitsmekümne inimese. Koosolekust võttis EMA vaatlejana osa ka Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste Instituudi lektor Tõnu Ploompuu, kes samuti Narva-Jõesuu eriliste männimetsade kaitseks sõna võttis.
Kuna kaasamiskoosolekul käsitleti vaid eelmisel sügisel RMK poolt Narva-Jõesuus ligi 20 hektaril teostatud lageraieid, siis tegi EMA töögrupp Maa-ameti kaartide abil teostatud mõõtmistega kindlaks, et lisaks RMK raietele on Narva-Jõesuu erametsades lähiaastatel teostatud peaaegu 80 hektari ulatuses lageraieid).