Tänasest algavad Ida-Virumaal Eesti esimesed küllakutsumise talgud, millega toetatakse maakonna turismi. „Kutsu sel suvel sõbrad ja sugulased just Ida-Virumaale külla,” öeldakse üleskutses.
Loe edasi: IDA-VIRUMAA KUTSUB SÕBRAD KÜLLA
Loov Eesti alustas eile, 27. mail, Ida-Virumaal ürituste seeriaga, mille eesmärk on täiendada rahvusvähemuste esindajate teadmisi, kuidas oma käsitööd ja disaini tutvustada ning laiema publikuni tuua. Koondnimetuse “Rahvusliku käsitöö aardelaegas Золотые руки” alla koonduvad koolitused, praktilised töötoad, klubiõhtud ja ühepäeva pood.
Loe edasi: LOOV EESTI ESITLEB RAHVUSVÄHEMUSTE KÄSITÖÖD
Peipsi kandi rahvas kutsub kõiki Eestimaa gurmaane nautima parimat toitu festivalil „III Peipsi Toidu Tänav 175 km”. 22.-23. augustil avavad oma uksed pop-up restoranid, mis pakuvad ainult ja ainult Peipsi Toitu.
Loe edasi: SAABUVA SUVE SUURIM TOIDUPIDU PEETAKSE PEIPSI ÄÄRES
Narva-Jõesuu linnavolikogu ootab osalema Auvere Agropargi detailplaneeringu algatamise avalikule arutelule, mis toimub esmaspäeval, 18. mail kell 17.00 Sinimäe spordihoones.
Loe edasi: AUVERE AGROPARGI AVALIK ARUTELUOmaaegses Tallinna 46. keskkoolis (praegune Pelgulinna gümnaasium) laulis Jaak Joala laulutrios koos Uno Loobi poja Neeme Loobiga teinegi Jaak – Jaak Suurväli. Nüüd rääkis sama mees, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli nõukoja liige, teel Pärnust Narva meenutuskilde oma klassivennast, kelle mälestuseks on Tartu Uus Teater lavastanud kontsertetenduse „Kremli ööbikud”.
Jaak meenutas rohkem seda, millest kontsertetendus ei jutusta. „Viljandis muusikute peres sündinud Jaak oli läbi ja lõhki Tallinna poiss, kelle peamine kirg olid nooruki enda sõnul kardid, autod ja hoki,” jutustas Jaak, kes korraldas Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele reisi eileõhtusele kontserdile.
Tund enne kontserdi algust tervitas Narva saabujaid paduvihm. Kuid bussist maha astudes andis selginev taevas lootust, et vihm kontsertelamust häirima ei tule. Kreenholmi saarele minnes avanes kaunis vaade vähese veega Narva jõele ja koskedele, mis hargnevad kaheks voolusängiks. Läänekülgne asub riikidevahelisest kontrolljoonest Eesti poolel, idapoolne jõesäng kujundab Kreenholmi astangut, mille keskkohta lõikab jätkuvalt Eesti ja Venemaa vaheline demarkatsioonijoon. Enne aastat 1950, kuni jõgi suunati hüdroelektrijaama kanalisse, oli Narva kosk üks Euroopa võimsamaid. Koskede juures tegutses 19. sajandil viis erinevat tekstiilitööstust. 1857. aastal loodud Kreenholmi manufaktuur kujunes puuvilla ketramise ja kudumise hiigeltööstuseks.
Loe edasi: Jaagu klassivend Jaak tõi bussitäie rahvast Kreenholmi saarele
Regionaalminister Jaak Aab, Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko ja Nordecon AS-i hoonete ehituse divisjoni juht Meelis Kann panid eile, 9. juulil Kohtla-Järve uuele spordi- ja tervisekeskusele nurgakivi. Ajakapslisse asetati tavapäraselt sama päeva lehed, kehtivad rahatähed ja erinevad meened.
[pullquote]Tänaseks on tööd jõudnud juba maa peale ning igaüks võib oma silmaga näha, kui suur maja hakkab olema[/pullquote]„Kohtla-Järve jaoks on spordikeskuse esimese etapi valmimine ühe pika ettevalmistuse väärikas tulemus. Ma usun, et linnarahvale pakuvad keskuse võimalused edaspidi palju rõõmu. Meie jaoks on ka oluline, et nii suured hooned oleksid ehitatud tänaste teadmiste ja standardite järgi,“ ütles Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko.
„Tänaseks on tööd jõudnud juba maa peale ning igaüks võib oma silmaga näha, kui suur maja hakkab olema. Spordi- kui tervisekeskus hakkab mahutama ujulat, tennisehalli, kohvikuid, galeriisid, saunu ja muud,“ sõnas Nordecon ASi hoonete ehituse divisjoni juht Meelis Kann. „Kohtla-Järve jaoks on oluline, et valmiv spordi- ja tervisekeskus oleks optimaalne ja energiasäästlik, võimalikult madalate ülalpidamiskuludega omanikule, aga samas mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale.“
Loe edasi: Kohtla-Järve uuele spordi- ja tervisekeskusele asetati nurgakivi
Virumaa Eesti Hariduse Selts korraldab 4. juunil kell 17.00 Narva Eesti Gümnaasiumis (Kraavi 1, Narva) Eesti lipu päevale pühendatud kõnekoosoleku.
[pullquote]Sageli tulevad Eesti riiki esindavad organisatsioonid siia kohale, kaasas vaid venekeelsed voldikud[/pullquote]Kõnekoosolekul räägitakse eesti keele, kultuuri ja eestluse hoidmisest Ida-Virumaal. Narva Eesti Gümnaasiumi direktor ja ajaloolane Uta Kroon-Assafrei räägib Eesti lipu ajaloost ning major Rein Steinfeldt kõneleb rahvussümbolite tähtsusest nüüdisaja Narvas. Narva Eesti Seltsi esimees Ants Liimets räägib Narva ja Ida-Virumaa eestikeelse hariduse olukorrast ning selle tulevikust.
Virumaa Eesti Hariduse Selts kuulutas välja sinimustvalge lipu kirjutiste ning mälestuste kogumise võistluse ning kõnekoosolekul loetakse südamlikumad lood ette. Eesti lipu päeva piduürituse lõpus lauldakse Kirderanniku kooriga neli isamaalist laulu. Narva Eesti Gümnaasiumi noored tantsivad rahvatantse ning esitavad Eesti lipu teemalise luulepõimiku.
Kolmapäeval, 17. aprillil toimub Kohtla-Järve riigigümnaasiumile nurgakivi asetamine ja sarikapidu.
Tähtsal sündmusel osalevad Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Kati Kusmin, Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mait Laidmets, Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktor Hendrik Agur, Nordecon AS juhatuse esimees Gerd Müller.
Täna, 23. novembril algab HIV kiirtestimise nädal – SA Koos HIV Vastu ja Tervise Arengu Instituut (TAI) pakuvad nädala jooksul võimalust tasuta HIV kiirtesti teha Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Säreveres, Kohtla-Järvel ja Narvas.
Üle-euroopaline HIV testimisnädal toimub igal aastal novembrikuu lõpus. Nädala eesmärk on teadvustada laiemalt HIV testimise vajadust ja tuletada inimestele meelde, et enda ja oma lähedaste tervisest tuleb hoolida. Samuti kutsuvad korraldajad inimesi eeskuju näitama ja enda osalemist testimises jagama sotsiaalmeedias märksõnadega #eestitestib #minahoolin.
SA Koos HIV Vastu juhi Vilja Toomasti sõnul takistab inimeste vähene teadlikkus HIV infektsiooniga inimeste üles leidmist. „Eelmisel aastal Emori läbi viidud uuringu tulemuste järgi on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas. See näitab, et suur osa Eesti elanikke peab HI-viirust endiselt ainult riskirühmade haiguseks,“ ütles Toomast. „Ainult veerand vastanutest ehk 25 protsenti nimetasid peamiseks HIV leviku viisiks sugulist vahekorda. Ometi on Eestis oluliselt kasvanud just nakkuse heteroseksuaalne levik, viimaste aastate diagnoositud HIV viiruse levik on kuni 40% ulatuses heteroseksuaalsel teel.“
Täna hommikul lõppes suvi kell 4.54 ja samal hetkel algas kalendri järgi astronoomiline sügis. Pärnu abilinnapea Marko Šorin poleks tahtnud täna veel teemapealinnade saua suvepealinna käest ära anda, sest veel mõned päevad tagasi valitses tervel Eestimaal tõeline üle paarikümne kraadine suveilm.
Siiski viis Šorin teemapealinnade saua vastavalt kokkuleppele Narva, kus sügispealinn väärikat tiitlit kolme kuu kestel kuni valitsusaja lõpuni ehk talve alguseni enda käes hoiab. Narva linn on võtnud endale kohustuse saata rändlinnud teele, hoida tormituuled mõõdukuse piires ja tagada kogu valitsemise aja vältel linnakülalistele suurepärase meeleolu.
Esmakordselt sai Narva Eesti sügispealinnaks 1999. aastal. Pärast kümneaastast vahet kannab linn järjepidevalt iga suve lõppedes Eesti sügispealinna tiitlit.
Astronoomilise sügise algus tähendab päeva ja öö võrdse pikkusega osadeks jaotumist. Põhjapoolusel saab polaarpäev läbi ja algab polaaröö, lõunapoolusel läheb vastupidiseks. Ekvaatoril püsib päike seniidis.
Urmas Saard
Pühapäeva varahommikul algab sügis, Pärnus langetatakse suvepealinna lipp ja pealinna tiitel antakse mõneks kuuks üle Narvale.
[pullquote]Suvepealinna kultuuriprogrammi mahtus üritusi igale vanusele ja maitsele.[/pullquote]Imeilusate rannailmade, mitmekesise kultuuriprogrammi ja erinevate spordisündmustega oli Pärnu ka sel suvel igati pealinna tiitli vääriline.
Tänavuse suve väljakuulutamisega avati ühtlasi ka rekonstrueeritud Rüütli plats. Viimati 15 aastat tagasi uuenduskuuri läbi teinud väljak sai uue ilme. Lisaks Rüütli platsile uuendati ka Aia tänava kergliiklusteed ning Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli esist. Uus lahendus võimaldab juba eelnevalt linnarahva poolt populaarseks saanud väljakut kasutada ka suuremate rahvahulkadega sündmuste puhul.
Käesoleval aastal ehitati Pärnus pea 14 kilomeetri ulatuses uusi kergliiklusteid, pakkudes nii linnarahvale kui külalistele suurepärase võimaluse sportlikuks liikumiseks ja niisama jalutamiseks ning Pärnuga tutvumiseks.
Viimastel aastatel on Ida-Virumaa tervishoiuasutustesse suunatud mitmeid vajalikke investeeringuid. Narva haigla erakorralise meditsiini osakonna uuendamine, Ida-Viru Keskhaigla aktiivravikorpuse ehitus ja kaheksa uut tervisekeskust võimaldavad tulevikus pakkuda tervishoiuteenuseid tänapäevastes tingimustes, ütles Ida-Virumaal kahepäevasel visiidil viibiv tervise-ja tööminister Riina Sikkut.
Minister külastab Ida-Virumaa visiidil piirkonna haiglaid ning kohtub kohalike arstide ja tervishoiujuhtidega. Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi hoone ehitustöödesse investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul ligikaudu 15 miljonit eurot. Ida-Viru Keskhaiglas jätkatakse aastatel 2019-2021 aktiivravi hoone teise ehitusetapi ja olemasoleva hoone renoveerimisega, et tagada kvaliteetse ravi kättesaadavus piirkonnas.
Ida-Viru Keskhaigla vastutuspiirkonnas elab ligi 200 000 elanikku ning tegemist on suurima haiglaga piirkonnas. „Uuenenud keskhaigla suudab pakkuda elanikele paremat tervishoiuteenust ning toetab ka piirkonna arengut laiemalt,“ ütles minister Sikkut, kelle sõnul on kaasaegne töökeskkond üks paljudest aspektidest, mis aitab motiveerida piirkonda arste-õdesid tööle asuma.
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Narva-Jõesuu ja Narva linnapeale ning Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroole pöördumise, milles avaldatakse toetust Narva-Jõesuu ja Narva elanikele, kes soovivad Narva-Jõesuu omavalitsusüksuse alal asuvate riigimetsade kaitse alla võtmist.
[pullquote]Eesti pikima, linna äärde jääva 6-7 kilomeetri pikkuse liivaranna atraktiivsus ja säilimine on otseses seoses kohalike männimetsade kaitsega.[/pullquote]Kuu aega tagasi toimus Narva-Jõesuus kodanikualgatuse korras kokku kutsutud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kaasamiskoosolek, mis tõi saali üle seitsmekümne inimese. Koosolekust võttis EMA vaatlejana osa ka Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste Instituudi lektor Tõnu Ploompuu, kes samuti Narva-Jõesuu eriliste männimetsade kaitseks sõna võttis.
Kuna kaasamiskoosolekul käsitleti vaid eelmisel sügisel RMK poolt Narva-Jõesuus ligi 20 hektaril teostatud lageraieid, siis tegi EMA töögrupp Maa-ameti kaartide abil teostatud mõõtmistega kindlaks, et lisaks RMK raietele on Narva-Jõesuu erametsades lähiaastatel teostatud peaaegu 80 hektari ulatuses lageraieid).
Loe edasi: Kodanikuühendus pöördus Narva-Jõesuu elanike toetuseks kohalike omavalitsuste poole
Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva tähistaval Kaitsejõudude paraadil osalesid Tallinna ja Harjumaa gaidid, kodutütred, noorkotkad ja skaudid, kelle kanda ning hoida oli 60 MTÜ Eesti Lipu Seltsile kuuluvat sinimustvalget kandelippu.
Lisaks isamaaliste noorte organisatsioonide liputoimkondadele rivistusid Vabadussõja võidusamba jalami trepi paremale poolele veel kolm organisatsiooni, kes olid väljas lipu seltsi poolt kingitud piduliku Eesti Vabariigi paraadlipuga. Skautide ja gaidide lipud õnnistati 23.veebruari õhtul Viimsi Jakobi kirikus.
Vasemal poolel moodustasid Tallinna viie gümnaasiumi liputoimkonnad teise lipuspaleeri: Tallinna 21. kool, Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna Inglise kolledž , Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi gümnaasium. Lisaks neile asusid rivistuses ka lipu seltsi poolt kingitud paraadlipud, mis kingitud Tallinna 21. koolile ja Jakob Westholmi gümnaasiumile lipukultuuri hoidmise eest.
Tegemist oli enneolematu noorte tahteavaldusega Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Koostöös lipu seltsiga oli noorte organisatsioonide liikmetel võimalus ühiselt teostada Eesti Vabariigi aastapäeval pidulikku lipuvalvet Pärnumaa noorte eeskujul.
Pühapäevast tänaseni tegutsesid Narva Laste Loomemaja õpilased ühiselt Paikuse noortega meie prügivaba maailma nimel, harjutati vastastikku eesti ja vene keele kasutamist ning külastati Sindi muuseumit, kus enne käsitöö juurde asumist tutvuti Sindi ja Narva linna ajalooliste sarnasustega.
[pullquote]Ühisel algatusel sündis Erasmus+ raames projekt “Meie prügivaba maailm”, mille haare osutus pealkirja sõnastusest märksa ulatuslikumaks.[/pullquote]Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva rääkis, et kõik sai alguse tänavu jaanuaris ühelt Tallinnas toimunud koolituselt, kus ta kohtus kahe Paikuse põhikooli õpetajaga: Eve Tannebaum on vene keele õpetaja ja Kadri Jõgi annab õpilastele käsitöötunde. Ühisel algatusel sündis Erasmus+ raames projekt “Meie prügivaba maailm”, mille haare osutus pealkirja sõnastusest märksa ulatuslikumaks. Kuid keskseks teemaks kujunes ikkgagi nuputamine, kuidas saaks prügiks määratud asjade materjale võtta taaskasutusse ja neist midagi täiesti uut luua.
Esmalt külastasid Paikuse noored Narvat, kus tutvuti linna vaatamisväärsustega ja arendati käelist tegevust taaskasutuses olevat materjali tarvitades.
Paarkümmend Sindi gümnaasiumi õpilast ja neid saatvad õpetajad nautisid vihmakeepides kõndides Peipsimaa imekaunist Kauksi randa ja uudistasid adrenaliini hulka tõstvaid Ida-Virumaa kaevanduskäike.
Sellel laupäeval tähistab oma kooli asutamise 180. sünnipäeva Sindi gümnaasium, kelle edukat tegevust on üleriigiliselt märgatud läbi aastakümnete väga mitmesuguste ettevõtmiste ja saavutustega. Viimase paari aasta kestel on Sindi gümnaasiumist ja tema vilistlastest kujunenud Külauudistele üks peamisi koostööpartnereid. Täna ilmutab 8. a klassi õpilane Martti Šorin ülevaatliku loo õppekäigust Peipsimaale ja Ida-Virumaale, mis oli ühtlasi preemiareis üleriigilisel konkursil “Minu klass tegutseb jätkusuutlikult” osalenud võitjatele. Martti Šorin ei kirjuta Külauudistele esimest korda.
Lummav ja ehmatav
Sindi Gümnaasiumi 8.A ja 9.A klassid käisid 10.-11.oktoobril õppekäigul Peipsimaal ja Ida-Virumaal. Märkimisväärsemad kohad ja tegevused olid Peipsi äärsed väikelinnad Mustvee ja Kallaste ning Kohtla Kaevandusmuuseumi külastus ja matk Aidu karjääris ja sõit lahtise autoga.
Loe edasi: Martti Šorin: safari sõit Aidu karjääris oli eelarvamusest veel põnevam
Sindi Naisliidu ekskursioon peatustega Sillamäel, Narva-Jõesuus, Narvas, Kohtla-Järvel.
Sillamäe – värskete meretuulte linn
Kesktänava ja Rumjantsevi nurgal asuv kõrge torniga hoone viib esmalt mõtte luteri kirikule. Tegelikult asub selles hoopiski linnavalitsus ja volikogu. Viiekümnendatel ehitatud klubihoone on üks esimesi ühiskondlike kivimaju. Edaspidi ehitati kivist ka elamuid ja teisi hooneid. Kesklinn on terviklikult üks paremaid viiekümnendate arhitektuuri näidiseid Eestis. Astanguserval asuvat kultuurikeskust ümbritseb sümmeetriliste lillepeenardega linnapark. Pargis kõrgub monument, millele kirjutatud vene keelne tekst on ümber pandud ka eesti keelde: mälestussammas on püstitatud Suure oktoobri juubeli auks. Aasta oli siis 1987.
Kõige pikemalt seisime kultuurikeskuse juurest alla mere äärde viiva võimsa trepistiku imetluses. Treppi kaunistavad suured ehisvaasid. Laial Mere puiesteel käis meie külastamise ajal vilgas ehitustegevus. Mina ja enamik teisi meie seltskonnast pole näinud, millisena veel hiljuti nägi välja oma pompoossuses (nagu kirjeldas Ervin) trepistik koos kõrghaljastusega.
Külauudised jätkab koos Sindi Naisliiduga ekskursioonil nähtud ja kuuldud vaatamisväärsustest ülevaate tegemist Toila-Oru kaitsealal.
Buss peatus Toila-Oru lossipargi servas ja Sindi Naisliidu matkajad suundusid Tammealleele. Kõhkluste hajutamiseks, et ikka minnakse kõige otsemat teed läbi pargi kunagise Oru lossi asukohta, vedas bussijuht Ervin Pukk näppu mööda kaardile joonistatud käänulist rada. Ervin ise viis bussi pargi teise otsa lossiaia väravate lähedale ja lubas sealt meie seltskonnale vastu tulla.
Toila poolset väravat valvavad kaks jääkaru skulptuuri. Läbisime Jääkaru värava. Oru pargi maastikukaitseala suurus on 75 ha, kus avaneb küllaga nii looduslikke kui inimkätega loodud vaatamisväärsusi ja mille kohta leidub rohkelt ka kirja pandud teavet. Hea ülevaate saab näiteks Eesti Looduse 2007. a septembri numbrist, kus kunagine Oru pargi metsnik Maire Uustal kirjutab asjatundlikult Oru pargist ja promenaadist. „Oru park Toilas on küllap üks kuulsamaid Eesti parke oma värvika ajaloo ja kauni maastikuga,“ võib lugeda loodusajakirjast. Uustal ütles, et kuigi Oru loss ootab endiselt ülesehitamist, ei jää nüüdisaegne Oru park alla kunagistele hiilgeaegadele 19. sajandi lõpul ning enne Teist maailmasõda.
Ladoga järve ja Ölandi saare vahele tekkinud Balti klindi kõige kõrgem osa asub Ontika pankrannikul, kust Valaste oja langeb püstloodis 30,5 meetrit madalamale.
Eesti kõrgeim juga asub Ida-Viru maakonna Kohtla valla Valaste külas. Astangule paigaldatud selgitavale tahvlile on kirjutatud, et Valaste juga kirjeldas kohalik saksakeelne ajaleht juba 1840. aastal kui maailmaimet. „Rekordiline, 30-meetrine kõrgus on joale mõõdeti 1998. aasta augustikuise suurvee aegu, kui suvelõpu veemöll oli puhastanud joaaluse varingurusust ja uuristanud pehmesse liivakivisse kuni kolme meetri sügavuse hiiukirnu,“ saab tahvlilt lugeda pisut vigaselt kirjutatud teksti, mis siiski täiesti arusaadav. Veel saab teada, et varasemad ja hilisemad mõõtmised on andnud joa kõrguseks 26-28 meetrit. Allpool jätkub juga 10-15 meetrise kosena.
Joaastangus paljanduv maapõue läbilõige näitab miljonite aastate eest ladestunud kivimeid. Kui veevaesel ajal näeb üksnes erinevate kihtide vahelt immitsevat põhjavett, siis septembri lõpupoolel oli vett looduse ilu nautimiseks piisavas koguses. Paraku ei pääse külgedelt väga hästi vaatama. Keerdtreppi saab kasutada väga lühikeses osas ja aastate eest ehitatud vaateplatvorm on trepist täielikult ära lõigatud.
Esmapilgul angerjat meenutav maolaadse välimusega jõesilm jääb rangelt liigitatuna tõelistest kaladest kõvasti madalamale arenguastmele, kuid hoolimata sellest on just silmupüük kujunenud Narva jõe kalurite tulusaimaks tööks.
Eestis asustab jõesilm küll enamikke Soome lahte suubuvaid jõgesid, kuid kõige rikkalikum on olnud just Narva jõgi, kus neid püütakse põhja paigutatud torbikutega hüdroelektrijaama paisust mereni. Tollest Eesti tuntuimast silmujõest püütud silmusid viidi marineeritult Peterburi turule juba vähemalt paarsada aastat tagasi. Kuulsusrikas ajalugu ja Narva jõe kalurite tulus püügiartikkel selgitab põhjust, miks Narva-Jõesuus korraldatakse alates 2009. aastast silmufestivali.
Laupäeval, 23. septembril oli Suur-Lootsi tänav alates J. Poska tänava ristmikust täies laiuses kuni pea sadamakaini laadalistest ummistatud. Siiski ei tekitanud laat kohe esmavaatlusel silmufestivali muljet, sest valdavalt torkas silma palju muud. Mitut müügitelki kaunistasid Georgia lipud. Nagu õigetele kaupmeestele kohane, tundsid nad vähemalt elementaarsel tasemel selle maa riigikeelt, kus oma kaubale turgu otsiti. Neist mõni rääkis üllatavalt hästi eesti keelt. Veini kaupmees oli sama, kellega sai juhtumisi kevadel Georgias Aserbaidžaani piiri lähedal kohtutud. Mille järgi meelde jäin, ei tea? Nähtavasti on piirivalvuril elukutsest tulenevalt haruldane mälu ja tähelepanu võime. Põneva kauba nimetuse võinuks anda gruusiapärastele pähklirullidele.
Eile, 3. juunil toimus Narva päevade raames Narva seebikarbiralli. Oma kardiga oli väljas Sindi gümnaasiumist kaks meeskonda: Pelmeenid ja Sopranod.
Loe edasi: Sindi gümnaasiumi õpilased Narvas seebikarbirallil
1. mail annab maaeluminister Tarmo Tamm Alatskivi lossis Peipsimaale üle rändkahvli, millega kuulutatakse avatuks Peipsimaa maitsete aasta. Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi.
“Peipsimaad on nimetatud ka Eestimaa sahvriks, kust on aegade jooksul käidud varumas kvaliteetset toitu, seega väärib Peipsimaa igati aasta toidupiirkonna tiitlit,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
“Kohalikud toitumistavad ning kohalik toidukultuur on ka Eesti erinevates piirkondades mõnevõrra erinevad ning Peipsimaa maitsete aasta pakub hea võimaluse 2017. aastal just Peipsi toidukultuuriga paremini tuttavaks saada,” ütles MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök projektijuht Triinu Akkermann. “Välja on töötatud kvaliteedimärgis Peipsi Toit, mille väärtusi ja edasikandjaid püüame selle aasta jooksul laialdaselt tutvustada.”
Peipsimaa maitsete aasta tiitli ning tiitliga kaasneva rändkahvli annab Alatskivi lossis Peipsi järvega piirnevate omavalitsuste ning Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ esindajatele üle maaeluminister Tarmo Tamm. Rändkahvel liigub koos aasta toidupiirkonna tiitliga mööda Eesti toidupiirkondi.
20. mail antakse Kohtla-Järvel juba teist aastat järjest start Eastman Charity Run nime kandvale heategevusjooksule.
„Meie jaoks on kohalike inimeste heaolu väga tähtis, seega kutsume ka sel kevadel kõiki kohtlajärvelasi heategevuslikul eesmärgil sportima,“ ütles Hannes Reinula, jooksu korraldava Eastman Specialties’i direktor. „Iga osaleja eest annetame 5 eurot perede heaks, kus kasvavad pidevat ravi vajavad lapsed. Lisaks saavad kõik osalejad teha liikumise abil heateo ka enda tervisele.“
Reinula sõnul on Eastman võtnud heategevusjooksu oma iga-aastaseks eesmärgiks. „Võttes arvesse möödunud aasta jooksu järel osavõtjatelt ja kohalikult kogukonnalt saadud tagasiside, ei olnud meil kahtlustki, et jooks saab toimuma ka tänavu ja tulevatel aastatel,“ sõnas ta.
Jooksu tähtsust kohalikus ühiskonnas rõhutas ka Kohtla-Järve kultuuri- ja spordi peaspetsialist Kristiine Agu. “Mul on äärmiselt hea meel, et Kohtla-Järve on saanud heategevusliku jooksu näol endale uue traditsiooni. Eelkõige tuleb selle puhul tänada kõiki möödunud aastal osalenuid, kelle toel saime pakkuda tuge puudega lapsi kasvatavatele peredele.”
Jooksust võivad võtta osa kõik soovijad ja sellele registreerumine toimub kohapeal. Vastavalt vanusele on võimalus startida nii 250 m (0-6 aastat), 1 km (7-10 aastat) ja 5 km (üle 11 aastased jooksjad) pikkusele distantsile. Jooks on kõikide osalejate jaoks tasuta ja ilma ajavõtuta. Samuti on osalema oodatud ka kepi- ja tervisekõndijad.
Möödunud aasta Eastman Charity Run’ist võttis osa üle 500 tervisesportlase, keda toetas paarisajapealine pealtvaatajaskond. Annetatud raha eest said pered hankida ratastooli, ortopeedilised jalanõud, massaažiteenust, toidulisandeid ning raske liikumispuudega tüdrukule teleri.
Riik eraldab Narva haiglale miljon eurot, et moderniseerida erakorralise meditsiini osakond ning tagada piirkonnas kvaliteetne arstiabi, selgub sotsiaalministeeriumi ja SA Narva Haigla vahel sõlmitud lepingust.
“Riigi eesmärk on, et kõigis Eesti piirkondades oleks elanikele tagatud kvaliteetne arstiabi. Narva haiglal tuleb selleks teha tihedat koostööd Ida-Viru keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga, kaasajastada praeguseks amortiseerunud erakorralise meditsiini osakond ja uuendada oma arengukava,” ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. “Kõrgema etapi haiglate kaasamisega on Narvas võimalik tagada vajalikul määral eriarstiabi ning arendada välja tänapäevane infrastruktuur.”
SA Narva Haigla saab riigieelarvelise eraldisega 1 000 000 eurot, millega aastaks 2019 kaasajastatakse haigla erakorralise meditsiini osakond. Haigla on raha praeguseks kätte saanud.
Eraldise saamise eelduseks oli Narva haigla tihe koostöö Ida-Viru keskhaigla ja Tartu ülikooli kliinikumiga. Viimasega koostöös on valminud EMO uuendamise projekt.
Üldhaiglate võrgustumise eesmärk on läbi koostöö kõrgema etapi haiglatega tagada arstiabi järjepidevus ja kvaliteet.
Juba teist aastat järjest korraldas Sillamäe huvi- ja noortekeskus Ulei heategevuskontserdi, et koguda Tartu ülikooli kliinikumi lastefondile annetusi raskelt haigete laste toetamiseks. Tänavu koguti üritusega 861 eurot.
Kontserdil astusid tantsu- ja laulunumbritega üles Ulei huviringide ja tantsuosakonna õpilased ning Sillamäe spordikeskuse Kalev iluvõimlejad. Annetussumma saadi kokku ürituse piletite ja heategevusliku loterii müügitulust ning laekumistest annetuskastidesse.
Sillamäe huvi- ja noortekeskuse Ulei referent-infojuhi Olga Zuzzalova sõnul kutsuti heategevuslik kontsert ellu selleks, et anda oma panus raskelt haigete laste toetamisse.
“Kuna lastefond osutab abi lastele üle Eesti, siis otsustasime annetada fondile,” selgitab ta, et nii loodetakse aidata võimalikult paljusid abivajajaid. “Usume, et nende kaudu jõuab annetus just nende lasteni, kes vajavad praegu kõige enam toetust.”
Lastefondi strateegiajuht Küllike Saar on huvi- ja noortekeskuse heateost liigutatud.
Loe edasi: Sillamäe huvikool kogus heategevuskontserdiga TÜKi lastefondile ligi 900 eurot
