Silt: kultuur

Täna valmib Eesti Rahva Muuseumis Eesti kaardi kujuline pidusöök

Eesti Rahva Muuseum tähistab Eesti Vabariigi 93. aastapäeva 24. veebruaril Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) kodusele maale ja kodumaisele toidule tähelepanu pöörates.

Eestlased on üks paiksemaid rahvaid Euroopas, kes on elanud samal maal aastatuhandeid. Alati on siin hoitud ja hinnatud oma peret, kodu ja maad. Aastasadade jooksul on muutunud maa omanikud ja maakasutusviisid.

24. veebruaril kuulutame Eesti Rahva Muuseumi ja Maa-ameti koostöös välja kogumisvõistluse „20 aastat maareformist“, millega kutsume kirja panema 1991. aastal alguse saanud maareformiga ja muutunud maakasutusega seotud mälestusi ja kogemusi. Maa-ametis valminud lühifilm tutvustab kaartide tegemist ja Maa-ameti geoportaali kasutusvõimalusi. Samas valmib kartulitest ja eestimaiste toiduainete valikust Eesti kaardi kujuline pidusöök, mida üheskoos proovida. Muusikat teevad Andres Vago ja Roland Mällo. Ürituse algus kell 13.00.

Avatud on püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“ ja vahetuvad näitused „Euroopa maitsed“ ning „Kui põllud põlesid“.

Muuseum on 24.02.2011 avatud 10–-17.
Sissepääs tasuta.

Raplast sai võrgustiku „Euroopa kultuurilinnad Eestis“ kahekümnes liige

Rapla liitus võrgustikuga ”Euroopa kultuurilinnad Eestis”. Üle-eestilisele kultuurilinnade võrgustikule pandi alus 2009. aastal, kui üheksa linna ühinesid tulevase Euroopa kultuuripealinna Tallinna üleskutsega kultuurikoostööks. Hiljem on sellega liitunud veel kümme omavalitsust – nii linnu kui vallakeskusi. Praegu on võrgustiku „Euroopa kultuurilinnad Eestis“ liikmeteks Elva, Haapsalu, Jõhvi, Narva, Narva-Jõesuu, Otepää, Paide, Põlva, Pärnu, Rakvere, Sillamäe, Suure-Jaani, Tallinn, Tartu, Tõrva, Türi, Valga, Viljandi ja Võru. Liitumissoovi on avaldanud ka Kohtla-Järve.

Tallinnas algavad võitluskunstide maailmamängud

Võitluskunstide IV maailmamängude avatseremoonia toimub reedel, 25. veebruaril Saku Suurhallis. Avatseremoonia raames toimub võitluskunstide- ja folkloorigala, kus on võimalik vaadata Burjaatia, Korea, Venemaa ja Dagestani kultuurikollektiivide etteasted. Programmikavas on peadpööritavad hüpped, esemete purustamine, eksootilised tantsud, trummi- ja tuleshow. Samuti viiakse läbi taekwon-do ja muay-thai Eesti – Korea ja Eesti – Tai võitlejate vaheline võitlus. Tseremoonia algab sportlaste ja delegatsioonide piduliku sissemarsiga. Samuti esinevad avatseremoonial Eesti Kaitseväe orkester ja rahvatantsuansambel Kuljus.

Viie päeva jooksul leiab Eesti Näituste paviljonis aset erinevatel spordiväljakutel võistlused mitmetel kahevõitlusaladel – taekwon-do, kudo, karate, sambo, sportchan, muay- thai, wu-shu, aikido, kuraž ja teised. Eesti sportlasi osaleb mängudel ligi paarsada. Paralleelselt toimub samal ajal ja kohas ka kultuuriprogramm, mille käigus tutvustatakse eri rahvaste kultuuri ja traditsioone.

Võitluskunstide maailmamängud kuuluvad Euroopa kultuuripealinna Tallinna 2011 ametlikku programmi. Maailmamängud on seni toimunud kaks korda Põhja-Koreas ja ühel korral Tais. Eestis on võitlusaladega seotud umbkaudu 5000–6000 harrastussportlast.

Selgunud on tänavused kultuuripreemia laureaadid

vii
Üks tänavusi kultuuripreemia laureaate on kirjanik Viivi Luik.

Valitsus kiitis heaks riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku määrata riigi kultuuripreemiad
pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Tiia-Ester Loitmele, Mai-Ester Murdmaale, Rein Raamatule; Olav Ehalale – loomingulise tegevuse eest 2010. aastal; Tiit Ojasoole, Ene-Liis Semperile ja Eero Epnerile – Teater NO99 suurprojekti „Erakonna „Ühtne Eesti“ suurkogu“ eest;

Viivi Luigele – raamatu „Varjuteater“ eest; Maarja Kasele, Ralf Lõokesele, Karli Luigele, Kristiina Arusoole, Margit Argusele – Sõmeru keskusehoone arhitektuurse lahenduse ja sisekujunduse eest; Aivar Tommingasele – osatäitmiste eest lavastustes „Huntluts“, „Maetud laps“, „Vihmamees“, „Ninasarvik Otto“ ja „Quevedo“ teatris Vanemuine.

Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suuruseks on 63 912 eurot. Viis preemiat a´ 9587 eurot antakse möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.

Allikas: kultuuriministeerium

Peterburis taaspühitseti täna luterlik Jaani kirik

luteri
Foto: Raigo Pajula/postimees.ee

Peterburi Jaani kirik enne renoveerimist hävimisohus ning sugugi polnud kindel ka kirikuhoone jäämine eestlaste ja eesti kultuuri kasutusse.

Tänasest on Peterburi Jaani kiriku 400-kohalises saalis võimalus pidada nii jumalateenistusi kui kontserte.

Jaani kiriku ehitamiseks korraldati 1850. aastate lõpul üle-eestiline korjandus ja oma panuse andis ka Vene riik – tsaar Aleksander II eraldas 55 000 rubla hoone ehitamiseks.

Pärimuskultuuripäev Sindi Seltsimajas

Rahvapidu Sindi Seltsimajas

Kőigile rahvakultuuri huvilistele pakutakse Sindis vőimalust nautida rahvalikku muusikat ning tantsu. Pühapäeval, 13. veebruaril kell 15.00, toimub Pärimuskultuuripäev Sindi seltsimajas. Esinevad Murueided, Kihnu Virve pereansambel ja Manija Poisid. Pärimuskultuuri päevade korraldajaks on Pärnumaa naisklubi. Üritustesari vőimaldab kohalikel inimestel saada osa Eesti pärimuskultuurist. Käsitöö ja raamatute näitusmüügiga on kohal Kihnu Muuseum. Üritus on tasuta.

Allikas: Sindi.ee
Foto: Maaleht

Elva ootab mitteteatreid festivalile

2. – 3. märtsil  2011 toimub Elvas V mitteteatrite festival. Korraldajaks on Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind, osalema oodatakse laste ja noorte näiteseltskondi vanuses koolieelikutest kuni 26. eluaastani. Festivali žürii hindab näidendite  loovust ja originaalsust, lavastuse fantaasiarikkust ja osatäitjate meeldejäävust. Hindamine toimub kuues vanusekategoorias, välja antakse mitmeid põhi- ja eripreemiaid. Osavõtussoovist tuleks teatada hiljemalt 15. veebruariks 2011 e-postiga aadressil sinilind@elva.ee. Loe edasi: Elva ootab mitteteatreid festivalile

Kuulutati välja Viljandimaa-aineliste mälestuste kirjutamise võistlus

Eesti Genealoogia Seltsi Viljandi osakond ja Viljandi Muuseum kuulutavad välja järjekordse Viljandimaa-aineliste mälestuste kirjutamise võistluse. Korraldajad on eelnenud kahe memuaarivõistluse käigus saanud hulga väärtuslikke ajaloolisi andmeid, mistõttu otsustati ettevõtmist korrata.

Seekord on teemasid kolm:
a.. Mälestusi minu tänavast ja tagahoovidest
b.. Kuidas ehitasin oma maja
c.. Mida mäletan Viljandi poodidest

Mälestused võivad kajastada nii praegust, nõukogudeaegset või ka vanemat perioodi.
Lisaks kirjalikele tekstidele paluvad muuseum ja selts võistlustööle kaasa panna ka vastavasisulisi dokumente ja fotosid. Kui on tegemist harulduste ja kirjutajale kallite materjalidega, millest ei soovita loobuda, siis on muuseum valmis neist autorite loal tegema koopiad.
Mälestused palutakse edastada 30. aprilliks 2011 kas Viljandi Muuseumi lugemissaali või saata:
Viljandi Muuseum, Johan Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi;
e-post info@muuseum.viljandimaa.ee.

Varasemad mälestuste võistluse teemad olid “Minu elu Viljandis” (2009, laekus 14 tööd) ning “Minu õpetaja” (2010, laekus 13 tööd).

Kaks kirjatööd on avalikkuse ette jõudnud Viljandi Muuseumi toimetiste I osa veergudel. Järgmised ootavad avaldamist!

Täiendavat teavet saab muuseumist telefonidel 433 3316 ja 433 3664 või meili teel info@muuseum.viljandimaa.ee.

I Eesti Naiste Tantsupidu

Miks naised käivad tantsimas? Praegu sellepärast, et suvel toimub Jõgeval esimene naiste tantsupidu? Aga muidu vist sellepärast, et … noh, et on naised, et edevad, et tahavad …

Seekord on kõik teisiti. Naised ei oota algatust meestelt, vaid teevad ise. See saab olema hingeliigutav NaiseLugu, kui 2882 ema, tütart, vanaema seda tantsukeeles jutustavad. … aga naine ilma meheta on kui lill ilma leheta …, sestap on 240 isa ning poega oma- ja koostantsimisega toetamas lugu, kuidas on õnnestunud siin tuulte tallermaal lapsed ikka eestlasteks kasvatada, rääkis pealavastaja Ülo Luht.

Pidu tuleb. Kokku on registreerinud üle Eestimaa 253 tantsurühma 3122 tantsijaga. Esindatud on kõik maakonnad,soovijaid on ka Rootsist, Leedust ja Ameerikast. Korraldajate üllatuseks on I Eesti Naiste Tantsupeole registreerinud kõige rohkem tantsijaid Harjumaalt – 34 tantsurühma 420 tantsijaga. Neile järgneb Tartu linn ja Tartumaa 27 tantsurühma 336 tantsijaga.

Praegu on kõik peale päevatööd pingeliselt treenimas, sest 12. märtsist algavad tantsupeo eelproovid ja ülevaatused maakondades. Ainult hästi selgeks õpitud-harjutatud tantsudest küpseb tantsupeo etendus NaiseLugu, ütles ettevõtmise peakorraldaja Airi Rütter.
Pidu läheb käima 12. juunil Jõgeva linna staadionil ja lugu jutustatakse kaks korda: kell 15 ja kell 19. Pääsme peole saab Piletilevist lunastada juba praegu. Kohtade arv on piiratud, vaid 2000 piletit etenduse kohta.

Lisainfo: www.naistetantsupidu.ee

Maalikunstnik Ants Viidalepa juubelinäitus Vabaduse galeriis

pilt
Autoportree, 1996, Ants Viidalepp, õlimaal.

Neljapäeval avati Tallinnas Vabaduse galeriis näitus ”Ants Viidalepp 90”. Näitus jääb avatuks 22. veebruarini.

Näitus keskendub tagasivaatele kunstniku loomingu erinevatele kümnenditele. Muu hulgas eksponeeritakse maale ka Eesti Kunstimuuseumi varamust.

1950. aastatel oli Viidalepp tunnustatud figuurikompositsioonide maalija, kelle looming paistab silma deteilitäpsusega. Kümnendi keskel muutus tema kujutusviis üldistavamaks ja ekspressiivsemaks. Maastikumaalides sai valdavaks pehme ja tagasihoidlik värvigamma.

Ants Viidalepp on illustreerinud raamatuid. Koos A. Söödiga on valminud film tema õpetajast Johannes Võerahansust. Ta on koostanud albumi Eerik Haameri loomingust (2003) ning kirjutanud raamatu J. Võerahansust (“Meister”, 1998).

Näitust saadab P. Brambati film Ants Viidalepast “Mees meistrite linnast” (AD Oculos Film, 2007). Näitust toetab kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Kontsert tähistab 70 aasta juubelit

Andres Mustonen. Liis Treimanni foto/Postimees

4. veebruaril 1941 allkirjastas Kunstide Valitsuse juhataja Johannes Semper käskkirja,  mille alusel loodi ENSV Riiklik Filharmoonia  – “muusikat massidesse kandev ja laiades töötava rahva hulkades muusikaarmastust õpetav-arendav asutus.”

1989. aastal Eesti Kontserdiks ümber nimetatud, aastas ligi 900 kontserti korraldav suurim riiklik kontserdiorganisatsioon on 70 aastat tagasi püstitatud eesmärkidele jäänud truuks tänaseni.

Eesti kontserdi juubelit tähistatakse 5. veebruaril Estonia kontserdisaalis barokkmuusikafestivali lõppkontserdiga “Bach ja pojad”, kus esinevad Tallinna Filharmoonikud Andres Mustoneni juhatusel, solistid on Patrick Demenga (tšello, Šveits), Paolo Pollastri (oboe, Itaalia), Claudi Arimany (flööt, Hispaania) jt.

Mari Kalkuni kontsert jõuab Euroopa raadiokuulajateni

Klassikaraadio salvestab täna Mari Kalkuni kontserdi, mis jõuab tänavu paljude Euroopa raadiojaamade eetrisse.
Rahvusvahelisse raadiosarja “Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011” kuuluv kontsert toimub kell 19.30 Tallinnas, Kanuti Gildi saalis avaliku muusikasündmusena.
Kavas on palad Mari Kalkuni mullu ilmunud plaadilt “Vihmakõnõ” ja esikalbumilt “Üü tulõk”. Mari Kalkuniga koos musitseerivad Triin Norman (laul, klaver), Silver Sepp (klarnet, löökpillid), Karoliina Kreintaal (viiul, laul) ja Tanel Kadalipp (kontrabass).
24-aastane Mari Kalkun on praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrant pärimusmuusika ja laulu alal. Tema laulud on leidnud tunnustust ka mainstream-muusika ringkondades. Albumiga “Vihmakõnõ” kandideerib Mari Kalkun Eesti muusikaauhinnale aasta naisartisti kategoorias kõrvuti tuntud poplauljatega.
Eesti raadiokuulajad saavad Mari Kalkuni kontserti kuulata Klassikaraadiost 8. märtsil kell 20 ja kõik huvilised on oodatud salvestusele.

Pildivõistlus „Uma kiil pildi pääl”

Võro Instituut kuulutas vällä pildivõistlusõ „Uma kiil pildi pääl”, kohe oodõtas pilte as´ost, kon pääl om pruugitu võro kiilt. Pildistämises kõlbas egä võimalik olokõrd, kon om võro kiilt nätä’: sildi’, juhatamisõ’ (viida’), avaligu’ kirä’, talosildi’, kleebsu’, T-hammõ’ ja nii edesi.

– Pilt, miä võistlusõlõ saadõtas, piät näütämä võro kiilt kiräligun pruukmisõn. Pilt piät kõnõlõma hindä iist, a oodõtas ka pildiallkirja, vai ku vaia, veidü pikembät seletüst pildi tagamaa kottalõ.
– Saata’ või ka pilte, kon pääl om nätä’ seto, mulgi ja tarto kiilt, niisamatõ läti vai vinne kiilt.
– Pildistämise matõrjaali või konkursi aigu ka esi mano tetä’, näutüses meisterdä’ vahtsõ võrokeelidse sildi ja tetä tuust pildi.
– Pilte oodõtas aadrõssi pääle kaile@wi.werro.ee; säält edesi pandas nuu’ üles Internetti aadrõssil http://nagi.ee/photos/ebe-kai/sets/290325/
– Üts pildistäjä või saata’ mitu pilti, a egä olokõrra kottalõ piät olõma õnnõ üts pilt. Pildi võiva’ olla’ nii vahtsõ’ ku ka varrampa tettü.
– Pildiga üten and pildistäjä teedä’: uma nime, telefoni, e-posti aadrõssi, pildi tegemise ao ja pildi allkirä.

Pilti saatmisõga võistlusõlõ kinnütas saatja, et tä om tuu foto autor.

Pilte oodõtas vabariigi aastapääväni (24.02.2011) ja avvuhinna’ antas kätte imäkeelepääväl, 14. paastukuu pääväl 2011.
Võistlust tugõ Oma King.
Kaile Kabun,
Võro instituudi projektijuht
Tel 525 3215
E-post kaile@wi.werro.ee

Kuldse jänese aasta vastuvõtt Hilda Villas

Hiina kalendri järgi algab 3. veebruaril uutest võimalustest tulvil kuldse Jänese aasta, mida tasub Idamaade tava järgi austusega vastu võtta. Algava aasta märgusõnad on suhtlemine, avatus, mõistmine ja taastumine. Tegemist on aastaga, mis on täis vastuolusid, kuid võrreldes möödunud aastaga on energiad palju rahulikumad ja soovitavad pigem pöörata oma pilk enda sisse ja oma sisemistele muutustele, riskidele, otsustele. Et Yin Metall Jänese aasta meile häid võimalusi looks, tasub uus aasta austusega vastu võtta. Idamaade traditsioonide järgi toimuvad uue aasta saabumise pidustused paar nädalat.

Viljandis, Hilda Villas tähistatkse uue aasta saabumist pühapäeval, 6. veebruaril 2011 kella 15 – 17-ni. Uksed avatakse pool tundi enne algust, kavas on möödunud aasta tänamine; halva, segava ärasaatmine; viie elemendi aktiveerimine; soovide esitamine ja aktiveerimine; feng shui edukaart 2011. aastaks.
Riietuses võiks kasutada soovitavalt metalli-elemendist lähtuvaid heledaid toone või läikivaid, sest tegemist on
“Kuldse Metall Jänese” aastaga. Samuti võib kasutada metalli-elemendi energiast lähtuvaid mustreid ja materjale, nagu täpid, kaared, ovaalid, aga ka heledad läikivad kangad, sobivad ka metalsed ehted, nii hõbe- kui kuldehted.

Eelregistreerumine vajalik! Oma soovist üritusel osaleda võib teada anda
e-mailil: info@hildavilla.ee või helista telefonil: 43 33 710

Allikas: viljandi.ee
Pilt: www.great-chinese-names.com

Tartus toimub nädalalõpus Eesti segakooride võistulaulmine “Tuljak”

2009.a võitja, Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledži kammerkoor Aktiva

5.-6. veebruaril toimub Tartus Miina Härma Gümnaasiumi aulas järjekordne üleriiklik segakooride võistulaulmine “Tuljak”, mis toob Tartusse enam kui 1000 segakoorilauljat kõikjalt Eestist ning annab ülevaate Eesti segakooride hetkeseisust.

Seekordne kooride jõukatsumine ületab kooride arvu poolest senise rekordi, 1998. aasta konkursi, millel osales 34 koori. Nüüd on osalejaid 35. Võisteldakse neljas kategoorias ning Miina Härma „Tuljaku“ laulmises, mille võitja saab “Tuljaku” rändkarika. Kõikide kategooriate auhinnalised kohad saavad rahalise preemia. Konkurss algab 5. veebruaril kell 10.30 C-kategooria võistlusega, kell 16.00 alustavad B-kategooria koorid. 6. veebruaril kell 11.00 alustavad koolikoorid, ehk D-kategooria ja kell 11.30 A-kategooria koorid.

Lisaks võistulaulmisele saavad konkursist osavõtjad, tartlased ja linna külalised kuulata mitmeid koorikontserte. 5. veebruaril kell 12 on kontsert Salemi kirikus, kell 16 Jaani kirikus, kell 18 Tartu Ülikooli aulas ja kell 21 Jaani kirikus. Konkursi autasustamine ja lõpetamine toimub pühapäeval, 6. veebruaril kell 14 Tartu Ülikooli aulas. Kontserdil Salemi kirikus laupäeval, 5. veebruaril kell 12 kantakse ette Urmas Sisaski Missa nr 6 “Madise missa”. Esitajateks on Rapla Ühisgümnaasiumi lastekoor Riinimanda ja Mitte-Riinimanda noorte- ja vilistlaskoor. Dirigent on Urve Uusberg. Konkursi žüriid juhib professor Ants Soots, žürii liikmeteks on Ene Üleoja, Merike Toro, Peeter Perens ja Triin Koch. Tartu kooridest osalevad seekordsel võistulaulmisel laulukoor Tarbatu, kammerkoor Plicae Vocalis ja MHG segakoor. Loe edasi: Tartus toimub nädalalõpus Eesti segakooride võistulaulmine “Tuljak”

2. veebruaril tähistatakse Türil Tartu rahulepingu 91. aastapäeva

Tartu rahulepingu allkirjadKolmapäeval, 2. veebruaril kell 12 meenutatakse Türi kesklinna kalmistul Vabadussõja mälestussamba juures Tartu rahulepingu sõlmimise tähtsust.

Aastapäeva puhul süütavad küünlad ning asetavad lilled Türi valla esindajad, Memento Järvamaa Ühenduse liikmed, Kaitseliidu Järva Maleva esindajad. Kõlavad luuletused Türi Gümnaasiumi Kodutütarde ja Noorte Kotkaste esituses. Mälestuspalve peab EELK Järva praostkonna vikaarõpetaja Andres Tšumakov.

Tartu rahulepinguga pandi punkt Eesti Vabadussõjale, mis algas 28. novembril 1918. aastal. 2. veebruaril 1920. aastal Tartus sõlmitud lepingul on Eesti ajaloos suur tähtsus – see on Eesti Vabariigi sünnitunnistus.
Tartu rahulepinguga tunnustas meie suur naaber tingimusteta Eesti riigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure ridamisi paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Tartu rahuleping on jäänud tänapäevani üheks Eesti riigiõiguslikuks alusdokumendiks, eriti mis puudutab suhteid Venemaaga. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.

Kolmapäev, 2. veebruar on Eestis lipupäev.

Allikas: Tyri.ee

Foto: Riigiarhiiv

Raamat „Noorte laulu- ja tantsupeod“ talletab ühe olulise kultuuritraditsiooni

 

X noorte tantsupidu "Lävel" (2007)

 

Kui liita kokku noorte laulu- ja tantsupidude senise kümne korra esinejad, saame Lauluväljakul ja Kalevi staadionil üles astunud noorte lauljate ja tantsijate arvuks enam kui 250 000.

Täna esitletakse Rahvusooper Estonia valges saalis esimest põhjalikku ülevaateraamatut selle Eesti suurima ja olulisima kultuuritraditsiooni noorema võsu ajaloo kohta.
 Mahukas kogumik annab ülevaate igast 1962. aastast alates toimunud kümnest noortepeost ja vaatab põgusalt ette ka 11. peole sel aastal. Ligi 300 fotoga illustreeritud raamat sisaldab lisaks peokirjeldustele detailset infot pidude repertuaari ja juhtide kohta. Seda illustreerivad omaaegsed kavad, fotod atribuutikast, väljavõtted ajalooliste koosolekute protokollidest ning ajaleheartiklitest.

Lisaks on raamatu kaante vahel Rahvusringhäälingu arhiivi põhjal valminud 1,5 tunni pikkune DVD katkenditega kõikide toimunud pidude kontsertidest.
Raamatu autoriteks on Kadri Valner, Anneli Ammas, Angela Arraste ja Ilmar Moss, kunstnik Einike Soosaar ning DVD toimetaja Eeva Potter.

Raamatu väljaandjaks on Kooriühing ja teostas selle kirjastus Menu. Toetasid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital.

Noortepidude raamat on mõtteliseks järjeks varem ilmunud teostele „130 aastat Eesti laulupidusid” (2003) ning „75 aastat Eesti tantsupidusid“ (2009).

Kiek in de Kökis avatakse autograafide näitus

Teisipäeval, 25. jaanuaril avatakse Tallinna Linnamusueumi filaalis, suurtükitornis Kiek in de Kök näitus „Autograaf ja isiksus”.

Näitusel on eksponeeritud ajalooliste suurkujude käekirjad: Maria Stuart, Christoph Kolumbus, Leonardo da Vinci, Gottfried Wilhelm Leibniz, Johann Sebastian Bach, Karl Marx, Immanuel Kant, Johann Wolfgang Goethe, Martin Luther, Peeter I, Johan Laidoner, Bernt Notke, Aleksandr Puškin, Napoleon.

Goethe on öelnud, et suurte inimeste olemus avaneb läbi nende käekirja. Käekirjades ärkavad ellu ajaloolised sündmused ning nimed omandavad elava sisu.

Eriti huvitavad on Martin Lutheri kirjad Revali raele 1531. ja 1532. aastast. Alamsaksa keelest on tõlgitud kaks Bernt Notke kirja Pühavaimu peaaltari kohta. Näitusel näevad vaatajad ka Revali linna privileegide kinnitamise akti, millele Peeter I kirjutas alla 13. märtsil 1713. aastal. Nende dokumentide originaalid asuvad Tallinna Linnaarhiivis. Eesti Sõjamuuseumist on pärit kindral Johan Laidoneri kiri oma abikaasale Mariale. Kõik kirjad on tõlgitud eesti, vene ja saksa keelde.

Kiek in de Kök on avatud teisipäevast pühapäevani kella 10 – 17.30 ning märtsist  kella 10.30 – 18. Autograafide näitus jääb avatuks 5. juunini.

Avatud on juubelinäitus „Eduard Tüür – 80”

karikatuur
Eduard Tüür näituse avamisel.

Kiek in de Köki I korrusel on avatud tuntud karikaturisti Eduard Tüüri juubelinäitus „Eduard Tüür – 80”. Näitusel on eksponeeritud 80 tööd möödunud aastakümnetest.

Igal laupäeval ja pühapäeval, kella 14 – 16 jagab autor kohapeal autogramme vastvalminud karikatuurikogumikule „Must kokteil pilapiltidest elik Eduard Tüür 80”.

Näitus jääb avatuks 15. märtsini.

Filmimuuseum näitab dokumentaalfilmi „Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt”

Filmipühapäeval, 30. jaanuaril kell 14 linastub Maarjamäe lossi kinosaalis dokumentaalfilm „Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt.” 28. detsembril 2010 esilinastunud filmist räägib autor Jaak Lõhmus. Filmi vaatamine on tasuta.

Kirjanik ja filmilooja Lennart Meri valiti pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist kahel korral Eesti Vabariigi presidendiks, aastatel 1992 – 2001. Veerand sajandit oli Lennart Meri elu tihedalt seotud eesti filmindusega. „Tantsud Linnuteele“ jälgib Lennart Meri filmitegemisi alates 1964. aastast, mil ta kutsuti tööle Tallinnfilmi. Peagi sai tulevane president kohalikuks võtmeisikuks Eesti-Soome filmikoostööplaanide kavandamisel. Film tutvustab Lennart Meri soome-ugri rahvaste kultuurist ja hõimusuhetest jutustavate antropoloogiliste dokumentaalfilmide „Veelinnurahvas” (1970), „Linnutee tuuled” (1977), „Kaleva hääled” (1986), „Toorumi pojad” (1989) ning „Šamaan” (1997) valmimislugu.

Ekraanil on näha fotosid filmiekspeditsioonidelt, katkendeid telesaadetest Lennart Meri filmi-intervjuudega, tema enda videokaameraga salvestatud kaadreid, kunagi filmidest välja jäetud filmilõike, kirjavahetust, Tallinnfilmi arhiividokumente jm. Juttu tuleb ka Nõukogude filmibürokraatia keelu tõttu teostamata jäänud rahvusvahelisest dokumentaalprojektist „Paat”, samuti teistest teostamata jäänud filmiideedest. Kõnelevad Lennart Meri filmikaasteelised, kolleegid ja sõbrad: Sirje Helme, Lisa Hovinheimo, Jaan Kaplinski, Arvo Kruusement, Eva Lille, Rein Maran, Vaike Mesila, Vello Samm, Heno Sarv, Tõnu Seilenthal, Mark Soosaar, Enn Säde, Veljo Tormis, Kari Uusitalo, Juha Vakkuri jt. Filmi stsenarist ja režissöör on Jaak Lõhmus,  operaatorid Maido Madisson, Mait Mäekivi, Rein Kasak, Ago Ruus, Andres Suurevälja jt,  helioperaator Toomas Vimb, helilooja Andres Valkonen, monteerija Kalle Käärik,  produtsent Mati Sepping. Film valmis 2010. aastal Estinfilmis koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga.

Eesti Ajaloomuuseum

Mulgi Kultuuri Instituut otsib juhti

Mulgi Kultuuri Instituut võtab tööle juhatuse esimehe.

MULGI KULTUURI INSTITUUT on Mulgimaa omavalitsuste moodustatud mittetulundusühendus, mille ülesanded on Mulgimaa kui ühtse majanduspiirkonna ja elukeskkonna arendamine ning sellele iseloomuliku murdekeele ja kultuuri elushoidmine. Esimehe tööülesanded on instituudi tulemuslik juhtimine, Mulgimaa arenguprogrammide planeerimine ja kavandatu elluviimise korraldamine.

Nõuded juhatuse esimehele:
• kõrgharidus
• mulgi kultuuri ja Mulgimaa sotsiaalmajandusliku olukorra tundmine
• väga hea suhtlemis- ja esinemisoskus, kohustetundlikkus,
eesmärgikindlus, algatus- ja analüüsivõime
• projektitöö kogemus

Konkursil osalemiseks palutakse saata avaldus, elulookirjeldus koos soovitajate kontaktandmetega, haridust tõendavate dokumentide koopiad ja instituudi tulevikuvisioon ühel lehel hiljemalt 15. veebruariks 2011 Mulgi Kultuuri Instituudile aadressil:
Viljandi mnt 1, 69104 Karksi-Nuia
või e-postiaadressil arvo.maling@karksi.ee.
Lisainfo telefonil 528 4740.

Moisekatsi Elohelü sai Eesti Muusikafestivalide Ühingu liikmeks

Selle aasta jaanuarist kuulub 1999. aastal Põlvas alguse saanud ja neli viimast aastat Moostes toimunud Eesti rahvamuusikatöötluste festival „Moisekatsi Elohelü“ Eesti Muusikafestivalide Ühingusse. Eesti Muusikafestivalide Ühingusse kuulub 40 Eestis toimuvat festivali ning 2002. aastast ollakse ka Euroopa Festivalide Assotsiatsiooni liige. Ühingu juhatuse esimees on muusik Villu Veski. „Moostes toimuva festivali üks mõte on elavdada kultuuri- ja majanduselu ka väiksemates keskustes ning soodustada turismi arengut“ tõdes Mooste vallavanem Ülo Needo. Eesti Muusikafestivalide Ühingu eesmärgiks on ühendada Eestis toimuvaid muusikafestivale ja pakkuda kõrget kunstilist kvaliteeti, kanda edasi rahvuslikke kultuuriväärtusi, koordineerida sündmuste kalendrit, koguda ja levitada teavet festivalidest nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ning elavdada koostööd.

Koeru kultuurirahva vägev saak

Taliharjapäeval, 14.jaanuaril andis Järvamaa Omavalitsuste Liit Türi Kultuurimajas toimunud auhinnagalal välja Järvamaa Noorsoo-, kultuuri- ja spordipreemiad.

Anne Pindre sai kultuurielu edendaja preemia. Anne on Koeru Kultuurimaja kunstiline juht, Koeru folkloorirühma juhendaja, Koeru Kultuurimaja ringijuht, EELK Koeru koguduse organist ja ansambel „Madli“ juhendaja.

Koeru Huviteater valiti Järvamaa 2010.aasta parimaks kollektiiviks. Huviteater on esinenud Järvamaa  näitemängupäevadel ja paljudel aastatel on trupile omistatud Järvamaa parima näitetrupi nimetuse. 2003. aastal  järgnes Järvamaal saavutatule eripreemia Endla teatris korraldatud üle-eestilistel harrastusteatrite festivalil lavastuse “Mäetaguse vanad” eest.

Koeru Huviteater valiti etendusega “Valupisarais märtsipäevad” esindama Järvamaad  XI Vabariiklikul Harrastusteatrite festivalil 2010.a. Rakvere Teatris. See etendus on pärjatud ka XI Harrastusteatrite riigifestivali laureaadi tiitliga.

Anne-Ly Pihlak – rahvatantsu ja liikumisrühmade piirkondliku edendamise eest ja

Thea  Kristal – HOLAÖÖ pikaajalise korraldamisega muusikaelu rikastamise eest said Kultuurkapitali maakondliku ekspertgrupi aastapreemia.

Uudis põhineb JOL portaali infol. Vaata http://www.jarva.ee/index.php?article_id=8559&page=608&action=article&

E STuudio kontsert avaldab austust Cyrillus Kreegile

laul
E STuudio kammerkoor eelmisel aastal rahvusvahelisel koorifestivalil Itaalias. Foto: Joonas Tuuling

Täna, 16. jaanuaril toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses kontsert sarjast „Noored ja klassika“, mis sedakorda avaldab austust Cyrillus Kreegile (1889-1962). E STuudio kammerkoor ja Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri kammerorkester kannavad ette Tõnu Kõrvitsa loodud kooriteose „Kreegi vihik“.
Lisaks kuulete koorilt tuntud a cappella koorimuusikat. Koori ja orkestrit dirigeerivad Lilyan Kaiv, Küllike Joosing ja Külli Lokko. Koori solistid on Kristel Kurik ja Sander Sokk ning kontsertmeister Raina Urb.

Allikas: polvamaa.ee