KAI KANNISTULE VABATAHTLIKU FOLKLOORIKURAATORI PREEMIA

Kai Kannistu preemia vastuvõtmisel. Foto: Tiina Tomingas

Eesti Folkloorinõukogu kuulutas eilsel Karksi-Nuia kultuurikeskuse 16. sünnipäevapeol välja 2020. aasta vabatahtliku folkloorikuraatori preemia, mille pälvis Kai Kannistu.

Loe edasi: KAI KANNISTULE VABATAHTLIKU FOLKLOORIKURAATORI PREEMIA

UUSKASUTUSKESKUS LÕUNA-EESTIS ANNETUSI KOGUMAS

Uuskasutuskeskuse kaubik

Uuskasutuskeskus soovib teha üleliigsete, kuid heas korras asjade äraandmise inimestele üle Eesti mugavamaks ja seepärast külastab keskuse kaubik aeg-ajalt ka neid linnu, kus Uuskasutuskeskus igapäevaselt ei tegutse. Oktoobris peatub Uuskasutuskeskuse kaubik Põlvas, Viljandis ja Otepääl.

Loe edasi: UUSKASUTUSKESKUS LÕUNA-EESTIS ANNETUSI KOGUMAS

ETNOKULP 2020 VÕITJAD

Jalmar Vabarna. Foto: Martin Kosseson

Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimunud pärimusmuusika aastaauhindade galal jagati parimatele muusikutele tänavu kaheteistkümnendat korda kätte Etnokulbid. Enim kulpe võitis erinevates koosseisudes Jalmar Vabarna, kes individuaalselt pärjati ka aasta muusiku tiitliga.

Loe edasi: ETNOKULP 2020 VÕITJAD

VILJANDIS ALGAB PÄRIMUSMUUSIKA LÕIKUSPIDU

Etnokulbid 2020 auhinnatseremoonia. Foto: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Täna algaval Pärimusmuusika Lõikuspeol jagatakse kätte aasta ihaldusväärseimad pärimusmuusika auhinnad Etnokulbid aasta jooksul kõige rohkem meelde jäänud muusikutele, -lugudele ja -plaatidele.

Loe edasi: VILJANDIS ALGAB PÄRIMUSMUUSIKA LÕIKUSPIDU

VABARIIGI PILLIMEES JUHAN UPIN SÕIDAB ÜLE-EESTILISELE RINGREISILE

Juhan Uppin. Foto: Stina Kase

30. septembrist kuni 15. novembrini teeb Eestile tiiru peale Vabariigi Pillimehe tiitliga pärjatud pärimusmuusik ja multiinstrumentalist Juhan Uppin, andes kokku 15 kontserti ja sõites läbi kõik Eesti maakonnad.

Loe edasi: VABARIIGI PILLIMEES JUHAN UPIN SÕIDAB ÜLE-EESTILISELE RINGREISILE

ETNOKULPIDE HÄÄLETUSEL OLI REKORDILINE OSALUS

Tarmo Noormaa Etnokuklpide galal 2019. Foto: Ako Lehemets

Eile südaöösel lõppenud pärimusmuusika auhinna Etnokulp väljaselgitamisel hääletas rekordarv inimesi. Sel aastal panustas parimate valimisse 3586 inimest. Varasem hääletusrekord pärines eelmisest aastast, mil valimisse ütles oma sõna sekka 3153 hääletajat.

Loe edasi: ETNOKULPIDE HÄÄLETUSEL OLI REKORDILINE OSALUS

PÄRIMUSMUUSIKA LÕIKUSPEO KAVA SAI AVALIKUKS

Mari Kalkun. Foto: Ruudu Rahumaru

2.–3. oktoobril toimuv Pärimusmuusika Lõikuspidu keskendub tänavu kodumaistele artistidele, pakkudes vaatamiseks-kuulamiseks noori ja värskeid kooslusi, hästi sissetöötanud bände, eriprojekte ja plaadiesitlusi. Oktoobrikuu esimesel laupäeval jagatakse kätte ihaldusväärseimad pärimusmuusika auhinnad – Etnokulbid rahvale aasta jooksul kõige rohkem korda läinud muusikutele, -lugudele ja -plaatidele.

Loe edasi: PÄRIMUSMUUSIKA LÕIKUSPEO KAVA SAI AVALIKUKS

TEATRIPIDU KUHJAVERES: KES HARRASTAB, SEE KAUA ELAB

Igal festivalil osalenud Avinurme Suveteater. Foto: Marko Reimann

22. ja 23. augustil Viljandimaal Põhja-Sakala vallas toimunud XVI Kuhjavere külateatrite festival tõestas erinevate Eestimaa paikade ja ka esmakordselt teatripeol osalenud Soome eestlaste truppide meisterlikust mängida väga mitmekülgses laadis etendusi. Näiteseltskondade arvates on Kuhjavere paik, kuhu teatrifestivalile tasub alati tulla.

Loe edasi: TEATRIPIDU KUHJAVERES: KES HARRASTAB, SEE KAUA ELAB

TÄNA ALGAS PÄRIMUSA 2.0

Pildil Trad.Attack! Foto: Silver Tõnisson

Täna ja homme toimuvad Viljandi lossimägedes pärimusmuusika kontserdipäevad ehk Pärimusa 2.0. Mõlemal päeval samade esinejatega ja sama programmiga Pärimusa alustab kell 14.00 Kukerpillide ja Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitega ning lõpeb öösel kell 02.00 Untsakate saatel. Lisaks astuvad homme ja ülehomme lavale veel Trad.Attack!, Puuluup, Vabariigi pillimees Juhan Uppin, projekt Küla kõlad ning pärimuse kaverbänd 3-4!

Loe edasi: TÄNA ALGAS PÄRIMUSA 2.0

KERLY ILVESE ISIKUNÄITUS „TOIT ÜLE PRAHI”

Pildil Kerly Ilves. Foto: Annika Vihmann


Kolmapäevast kuni 27. juulini on Viljandi Pärimusmuusika Aida fuajees ja klaassaalis vaatamiseks Kerly Ilvese isikunäitus „Toit üle prahi”. Autor eksponeerib suureformaadilisi digifotosid, mis võimaldab külastajal tutvuda päästetud täistaimse toiduga ning õhutada tarbijaid toitu päästma.

Loe edasi: KERLY ILVESE ISIKUNÄITUS „TOIT ÜLE PRAHI”

NÄDALAVAHETUSEL LEIAB ASET VIRTUAALNE RATTASÕIT

Mulgi vallas tegutsev Karksisport teatab, et aeg on ratas tolmust puhtaks pühkida, kett õlitada ja pidurid üle kontrollida. Laupäeval ja pühapäeval, 16.-17. mail toimub virtuaalne rattasõit, mis annab hea võimaluse oma vormi testida või niisama omas tempos distants läbida.

Virtuaalne rattasõit. Foto: Urmas Saard /  Külauudised
Virtuaalne rattasõit. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Loosiauhinnad tulevad Havaii Expressilt ja distantside kiirematel on võimalus enda valdusesse saada karikas, mis võib jääda haruldaseks ja meenutama seda sõitu. Kõige suurema osalejate arvuga klubi, asutus, kool võidab endale karika, mis kaunistab igat auhinnariiulit.

Sõidus osalemiseks tuleb registreeruda sport.karksi.ee ja leida sõiduks sobiv koht ning läbida teekond kõiki liiklus- ja eriolukorra reegleid järgides. Pole oluline, kus sõit sooritatakse, sest pedaalida võib kõikjal – Viljandimaal või mujal Eestimaal või koguni väljapool riigi piire. Põhidistants on 50 km, rahvasõit 15 km, noortesõit 4 km ja lastesõit 1km. Virtuaalne rattasõit 2020 pakub sportlastele võimalust pingutada, aga tavaharrastajatele võimalust soovi korral distants rahulikumal moel läbida.

Loe edasi: NÄDALAVAHETUSEL LEIAB ASET VIRTUAALNE RATTASÕIT

VILJANDI FOLGI KORRALDAJAD SIISKI LOODAVAD…

Avalikke üritusi mais-juunis ei toimu, kuid Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajad ei ole veel päriselt lootust kaotanud.

Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Urmas Saard
Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Urmas Saard

 

[pullquote]Soovime keskenduda eesti esinejatele. Mõtleme ka teistsugustele, sh virtuaalsetele võimalustele.[/pullquote]Valitsuse liikmed arutasid tänasel kabinetinõupidamisel rahvarikaste ürituste korraldamise võimalikkust kevad-suvisel hooajal ning kiitsid heaks otsuse, mille järgi avalikke üritusi Eestis mais ja juunis ei toimu.

Samuti kinnitati kabinetinõupidamisel otsus, et kuni 31. augustini ei toimu Eestis ka suurüritusi.

Loe edasi: VILJANDI FOLGI KORRALDAJAD SIISKI LOODAVAD…

UNEROHTU VÕTNUD MEES EI KUULNUD SUITSU- JA VINGUANDURIT

18. aprillil kell 00.12 sai turvaettevõtte G4S juhtimiskeskus tulekahjuteate Viljandis asuvasse kortermajja paigaldatud suitsu- ja vinguandurilt Nublu. Kuna korterielanikuga ühendust ei saadud saadeti olukorda kontrollima G4S patrull. Turvatöötaja saabudes tulekahjumärke alguses ei paistnud, paraku ei reageerinud keegi ka turvatöötaja koputustele. Trepikotta kostus aga Nublu anduri jätkuv häiresignaal, samuti edastas tulekahjuseade jätkuvalt häireteateid G4S juhtimiskeskusesse.

Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard
Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard

Veerand tunni pärast tundis turvatöötaja aga korteri ukse vahelt suitsu lõhna ja palus juhtimiskeskusel appi saata päästjad.

Kohale tulnud päästjad püüdsid samuti korterielanikuga ühendust saada, kuid tulutult. Lõpuks tehti uks siiski lahti. Elamine oli paksult suitsu täis, kuid lahtise leegiga põlengut ei olnud. Seal elav vanem mees tunnistas, et oli toidu pliidile küpsema unustanud, võtnud unerohtu ja siis sügavasse unne vajunud. Telefoni oli ta hääletule režiimile jätnud. Esmaabi mees ei vajanud ja olukord lahendati tubade tuulutamisega.

Kuigi suitsu- ja vinguandurid teevad põlengu korral väga valju häält, on G4S turvatöötajatel tulnud põlengutest päästa mitmeid inimesi, kes on nii sügavas unes või tugevas alkoholijoobes, et ei kuule anduri häiresignaali ega reageeri ka G4S helistamisele. Õnneks on sellised olukorrad päästnud G4S juhtimiskeskuse ja turvatöötajate kiire reageerimine ning koostöö päästjatega.

Nublu on suitsu- ja vinguandur, mis lisaks valjule häiresignaalile saadab häireteate turvaettevõtte G4S juhtimiskeskusele, kes võtab kliendiga ühendust ja küsib, kas on abi vaja. Vajadusel saadetakse appi lähim patrull või vabatahtlikud päästjad.

Print

 

 KU päevatoimetaja

EESTI RAHVAKULTUURI KESKUSE UUS LOGO PÕHINEB ILMARATTAL

1. aprillist võttis Eesti Rahvakultuuri Keskus kasutusele uue kodulehe, mis on uuenenud nii disaini, ülesehituse, funktsionaalsuse, värvigamma ja sisu poolest. Uuenenud on veel asutuse sümboolika – alates logost ning lõpetades muude visuaalse identiteedi kujunduslike elementidega.

Eesti Rahvakultuuri Keskuse kommunikatsiooni ja personalijuht Kaja Mõts märkis, et keskuse uus logo põhineb rahvapärimuslikul ornamendil – ilmarattal. Selle kodarad sümboliseerivad kaheksat ilmakaart ning nende keskpunkt rahvapärandi üksikute osade kohtumist.

“Nii kohtuvad Eesti Rahvakultuuri Keskuses ka meie pärandi erinevad osad — kunst, käsitöö, rahvatants, muusika,” toonitas sümboolikat kommenteerides Eesti Rahvakultuurikeskuse Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt.

Mõts rõhutas, et logo stiliseering on omakorda tikandil põhinev ja see väljendab ehedust, isetegemist, erilisust ning teatavat korrapäratust ja olulisi väärtuseid, mis rahvakultuuri loovad ja edasi kannavad. “Võrreldes eelmise kodulehega on uuel lehel enam tähelepanu pööratud lihtsusele ja info leitavusele. Lisandunud on ka vaegnägijate vaade.”

Loe edasi: EESTI RAHVAKULTUURI KESKUSE UUS LOGO PÕHINEB ILMARATTAL

MARTA KÜLAOTS VÕITIS E-VÕISTUMÄNGIMISE

Täna toimunud e-Võistumängimise peapreemia pälvis viiulil mänginud Marta Külaots, kes võitis ühtlasi ka poogenpillide kolmanda taseme grupi. Esmakordselt välja jagatav publikupreemia läks seekord 590 häälega Kertu Zahharovile.

Marta Külaots. Foto: Merilin Mandel
Marta Külaots. Foto: Merilin Mandel

Suur Üleriigiline Võistumängimine toimus tänavu erandkorras Interneti vahendusel ning e-Võistumängimise nime all. Konkursil osalemiseks saatis eelnevalt oma video 68 noort pärimusmuusikut, kes olid jagatud erinevatesse vanuse- ja pilligruppidesse. Terve tänase päeva arutles saabunud videote üle ning valis välja parimatest parimad Zoom-keskkonnas toimetanud žürii, kes tegi võitjad teatavaks Viljandi Pärimusmuusika Aida FaceBooki lehel reaalajas.

Loe edasi: MARTA KÜLAOTS VÕITIS E-VÕISTUMÄNGIMISE

E-VÕISTUMÄNGIMISEL OSALEB 68 LAST

Võistumängimine toimub sel aastal juba 12. korda, esimest korda aga Interneti vahendusel ehk e-Võistumängimise nime all. Sel aastal teistsugustes tingimustes peetavale võistlusele saatis oma võistlusvideod 68 osalejat.

Võistumängimine 2019. Foto: autor Ako Lehemets
Võistumängimine 2019. Foto: Ako Lehemets

Võistumängimise peakorraldaja Margit Kuhi on nii suurest osalemishuvist üllatunud. „See on täitsa uskumatu! Formaat on ju esmakordne ja hetkel keerulised ajad ning lastel ja vanematel kodus palju koolitöödki teha. Nii olime valmis selleks, et osalejate videosid laekub vaid mõni. Seda rõõmsamad ja tänulikumad oleme, et osalejaid on nii nii palju. See arv on samas suurusjärgus, kui oli osalejaid eelmisel aastal Viljandis,” räägib Kuhi.

Loe edasi: E-VÕISTUMÄNGIMISEL OSALEB 68 LAST

SUUR ÜLERIIGILINE VÕISTUMÄNGIMINE TOIMUB VIRTUAALSELT

Pärimusmuusikahuviliste laste hulgas väga populaarne Võistumängimine toimub sel aastal juba 12. korda, esimest korda aga Interneti vahendusel ehk E-Võistumängimise nime all.

2019. a Võistumängimise võitja Herbert Konnula. Foto: Ako Lehemets
2019. a Võistumängimise võitja Herbert Konnula. Foto: Ako Lehemets

[pullquote]Võistumängimise peakorraldaja Margit Kuhi sõnul ei ole seekordne võistlus küll tavapärane, kuid seda põnevam on loodetavasti sel korral laste jaoks osalemine[/pullquote]E-Võistumängimisele on oodatud kõik muusika- ja huvikoolides ning eraõpetajate käe all õppivad poisid ja tüdrukud vanuses 7–19 eluaastat. Osalejatelt oodatakse kahte eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks pärineb esitaja kodukandist või -maakonnast või on muud moodi mängijaga seotud.

E-Võistumängimine erineb varasematest Võistumängimistest eelkõige selle poolest, et konkursil osalemiseks on vajalik saata enda poolt salvestatud lood videotena. Videosid hindab žürii, kes teeb taseme- ja pilligruppide parimad teatavaks reaalajas, 17. aprillil Viljandi Pärimusmuusika Aida Facebooki lehel.

Loe edasi: SUUR ÜLERIIGILINE VÕISTUMÄNGIMINE TOIMUB VIRTUAALSELT

MITME RIIGI HIIU KANDLE MÄNGIJAD PÄRIMUSMUUSIKA AIDAS

Nädalavahetusel toimuvad Viljandi Pärimusmuusika Aidas Hiiu kandle talvepäevad. Aasta-aastalt enam populaarsust koguvale sündmusele sõidab kohale enam kui 50 hiiu kandle huvilist Eestist, Soomest ja Rootsist.

Ramo Teder, Eesti tuntuimaid hiiu kandle mängijaid Pärnu Augustiunetusel. Foto Urmas Saard
Ramo Teder, Eesti tuntuimaid hiiu kandle mängijaid Pärnu Augustiunetusel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Algselt kolme riigi – Soome, Rootsi ja Eesti vahel liikuv laager on praeguseks enamasti toimunud siiski vaid Eestis[/pullquote]Hiiu kandle talvepäevad on rahvusvaheline sündmus-kokkutulek hiiu kannelt ja selle sugulaspille mängivate inimeste jaoks, mis tekkinud hiiu kandle suvise laagri kõrvale, sest mängijatele kord aastas kogunemisest enam ei piisanud. Kohtumisel ei ole eraldi õpetajaid, vaid kõik õpetavad ja õpivad kõigilt. Vaadatakse üle üksteise pillid, uuritakse uusi pilliehitusvõtteid, keelematerjale ning jagatakse kogemusi. Laagrisse võetakse rõõmuga vastu ka need, kes üldse seda pilli pole puutunud.

Laagri asutaja Janne Suitsu sõnul on talvepäevad puhtalt osalejate oma vastutuse peale üles ehitatud kohtumine. „See tähendab seda, et eraldi õpetajaid ei ole, vaid kõik osalejad võtavad kaasa üks-kaks laulu või pillilugu mida nad soovivad teistele õpetada ja nii hakkamegi siis üksteise pealt õppima. Pühapäeva õhtuks on meil loodetavasti selge nii mõnigi uus lugu,” räägib Suits.

Loe edasi: MITME RIIGI HIIU KANDLE MÄNGIJAD PÄRIMUSMUUSIKA AIDAS

VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL HÕIKAS VÄLJA ESIMESED ESINEJAD

23.-26. juulini Viljandis toimuv XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival „Kokkumäng“ paneb seekord programmis erilist rõhku muusikalisele kooskõlalisusele. Esimeste avalikustatud esinejate hulgas on näiteid nii suurepärasest orkestrimängust, žanrite sulamisest kui kooskõlast publikuga.

RegiRAM. Foto Jaan Krivel
RegiRAM. Foto: Jaan Krivel

[pullquote]“RegiRAM ühendab endas nii Eesti parima koorimuusikaesitluse kui ka meie muusikalise emakeele alustala, regilaulu.[/pullquote]“Festivali püsipublik on aastatega nõudlikuks kasvanud ning keskpärasusega kindlasti ei lepiks,” sõnab pealik Ando Kiviberg juba 27. korda toimuva muusikasündmuse programmi iseloomustuseks. “Meie eesmärgiks on inimesi innustada, inspireerida, esmakülastajate puhul nende huvi äratada ja silmaringi avardada. Oleme kindlad, et seda kõike õnnestub saavutada ainult kunstiliselt ja vaimselt tugevate esinejate ja kordumatult haaravate kontsertkavadega.”

Balkani pidupäevade suure ühise peo meeleolu loob festivalil Marko Markovic Brass Band, mida programmipealik Tarmo Noormaa peab üheks parimaks näiteks Serbia mustlaste puhkpillimuusikast. 2016. aastal oma orkestri loonud Marko õppis pilli mängima koos isa, legendaarse trompetikuninga Boban Markoviciga ühiselt musitseerides – viimase muusika on aga hästi tuntud Emir Kusturica filmidest.

Loe edasi: VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL HÕIKAS VÄLJA ESIMESED ESINEJAD

KODUTÜTRED TUNNUSTASID JÕGEVAMAA OMAVALITSUSI AASTA PÄRLIGA

Pühapäeval Viljandimaal Heimtali mõisa ringtallis toimunud Eesti Kodutütarde 88 aastapäevale pühendatud pidulikul sündmusel tunnustati tiitliga „Aasta Pärl 2019“ Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee valda.

Vasakult Raivo Suni, Kalli Kadastik, Vaike Niklus , Leina Kreek Jõgeva Kodutütarde rühma vanem Silva Lill, rühmavanema abi Theresa Pekka ja Aare Olgo. Foto erakogu
Vasakult Raivo Suni, Kalli Kadastik, Vaike Niklus , Leina Kreek Jõgeva Kodutütarde rühma vanem Silva Lill, rühmavanema abi Theresa Pekka ja Aare Olgo. Foto: erakogu

Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem Leina Kreek märkis, et kolm Jõgevamaa omavalitsust pälvisid tunnustuse selle eest, et leidsid võimalused toetada kolmanda instruktori ehk rändinstruktori tööle võtmist Jõgeva malevas. Uue instruktori ülesanne on ennekõike suhelda kodutütarde rühmadega Jõgevamaa erinevates paikades. Tema huviorbiidis hakkab olema nii kodutütarde kui ka noorkotkaste tegevus.

Jõgevamaalt osalesid pidulikul sündmusel Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Põltsamaa vallavalitsuse turundusjuht Raivo Suni, Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem Leina Kreek, ringkonnavanema abi Vaike Niklus ja Kamari kodutütarde liikumise kauaaegne eestvedaja Kalli Kadastik. „Tunnustus koduütardelt toob rõõmust silma ja südamesse uhkusetunde ja motiveerib omavalitsust selle aatelise, silmaringi arendava ja tegusa liikumisega veelgi rohkem koostööd tegema ja seda edendama,” ütles Jõgeva vallavanem Aare Olgo.

Isamaalise sündmuse ettevalmistamisel Heimtalis andis tugeva panuse ka Heimtali Mõisakooli õppealajuhataja Urve Mukk, kes on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlane.

Jaan Lukas

PÄRIMUSMUUSIKA KESKUSE TEGEMISTES OSALES EELMISEL AASTAL LIGI 74 000 INIMEST

Mullu võttis Eesti Pärimusmuusika Keskuse poolt pakutavast osa 73714 inimest, mis on võrreldes 2018. aastaga üle 2000 inimese rohkem. Nagu viimastelgi aastatel, pööras keskus möödunud aastal enim tähelepanu noortele, samuti üleriigilistele tegevustele.

2019. aastal külastas Viljandi pärimusmuusika festivali ligi 25000 inimest. Foto Urmas Saard
2019. aastal külastas Viljandi pärimusmuusika festivali ligi 25000 inimest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]oleme suutnud käima lükata toimiva süsteemi, mis aitab ka noorte hulgas tutvustada ja väärtustada meie pärimust[/pullquote]Noortele suunatud tegevustest kasvas koolikontsertide arv enam kui 30 võrra. Kokku anti koolides üle Eesti 175 kontserti. Ühtlasi käivitati koostöös Viljandi Kesklinna Kooliga pilootprojekt “Pärimusmuusika valikaine üldhariduskoolis”, millest osales 77 õpilast. Keskuse juures tegutseva August Pulsti õpistu poolt korraldatud noortele suunatud laagritest, kontsertidest, õpitubadest, valikainest ja võistumängimisest võttis osa 13900 noort ehk üle 1000 noore enam kui aasta varem.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhi Tarmo Noormaa sõnul on stabiilselt kasvav noorte osavõtt keskuse tegemistest väga rõõmustav: „Meil on hea meel, et oleme suutnud käima lükata toimiva süsteemi, mis aitab ka noorte hulgas tutvustada ja väärtustada meie pärimust ja juuri. Ainult nii saavadki sündida uued nimed, kes pärimusmuusikat järgmistele põlvkondadele edasi kannavad.”

Loe edasi: PÄRIMUSMUUSIKA KESKUSE TEGEMISTES OSALES EELMISEL AASTAL LIGI 74 000 INIMEST

Viljandi pärimusmuusika festival avalikustas täna tunnuskujunduse

23.-26. juulini 2020 toimuva XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivali seekordse tunnuskujunduse autoriks on Eesti kunstnik Krõõt Kukkur. Kukkuri käe all valmis järgmise folgipeo mitmekõlalist teemat “Kokkumäng” ilmestav värviküllane kujunduslahendus.

PrintNii, nagu igal aastal võtab Viljandi pärimusmuusika festival fookusesse uue teema, ilmestab muusikasündmust ka iga kord uus kujunduslahendus, mille eesmärk on visualiseerida programmi kätkevat teemat. Teist aastat järjest valib festivali meeskond ühiselt välja ühe noore kujundaja, kelle käekiri sobib järgmise aasta teema ja muusikasündmuse näoga hästi kokku. Seekord langes valik Krõõt Kukkurile, kelle käekiri on hästi eristuv, kasutatavad värvid julged ja väga hea maitsemeel.

Krõõt Kukkuri sõnul mõjus järgmise Viljandi pärimusmuusika festivali teema talle igati inspireerivalt: “Kujunduse loomise aluseks olnud teema – kokkumäng, kooskõla, kollektiivne loomine – oli minu jaoks koheselt visuaalselt väga ahvatlev. Valminud graafika valemiks võiks lugeda selliseid märksõnasid nagu ühise eesmärgi nimel töötamine, üksteisele toetumine ja teineteisega arvestamine, millele segasin juurde erksaid värve ja lisasin küllaga suvist, sooja energiat.”

Joonistanud on Krõõt Kukkur enda sõnul piltlikult öeldes sünnist saati, viimased 10 aastat sellest professionaalsel tasemel. “Baasteadmised omandasin Tallinna Kunstikoolis; ülikooli jätsin pärast ühe-aastast õpet pooleli ning pärast seda olen omal käel edasi õppinud,” kirjeldab Kukkur oma kunstnikuteed. “Et igav ei hakkaks, viljelen erinevaid stiile ja tehnikaid ning sean endale pidevalt uusi eesmärke.”

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival toimub 23.-26. juulini Viljandis. Festivali teema “Kokkumäng” toob fookusse koostöö, hulgakesi muusika tegemise traditsiooni ja kooskõla, aga ka inimlikule üksteisega arvestamise ja vastastikuse austuse.

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujunduse autor on Krõõt Kukkur →

KU päevatoimetaja