kultuur

Avatud lõõtsade päev annab võimaluse näha ja kuulda, mis toimub lõõtsa sees

polva — Pilt lõõtsameeste fotoarhiivist. Paremalt teine on Heino Tartes, kes Põlvamaal lõõtsapillikultuuri taaselustas.

Täna, 15. jaanuaril toimub Põlvas avatud lõõtsade päev kõigile huvilistele. Ürituse korraldavad Põlvamaal lõõtspillitraditsiooni taaselustanud pillimees Heino Tartes, muusikakooli õpetaja Mare Põllu ning Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse Põlvamaa peaspetsialist Kati Taal.
Kontserdi annavad Juhan Uppin ja Siim Rikker, ansambel Lõõtspillipoisid ning noored lõõtsavirtuoosid Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ja Kristi Kool. Laval on ka Lõõtpillikooli IV lennu pillimängijad. Lisaks saab tutvuda lõõtspilli ehitusega ning vaadata haruldasi videosid Põlvamaa lõõtspillimängijatest.
Põlva Muusikakooli juures tegev nn Heino Tartese lõõtsakool on tänavu kasvanud 48-liikmeliseks. Lõõtsapäev on mõeldud kõigile huvilistele, kellele see huvitav ja unikaalne pill – lõõts – huvi võiks pakkuda. Lõõtsa näeb nii seest kui väljast ning loodetavasti tekitab see koguni nii suurt huvi, et ise pillimängu juurde asuda. Seda saab kursuse korras teha Põlva muusikakoolis.

Allikas: põlvamaa.ee

Algas Vana Võrumaa projektide konkurss

Kultuuriministeerium kuulutas välja avaliku konkursi programmi “Vana Võrumaa kultuuriprogramm 2010-2013” projektidele aastal 2011.

Programmi üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa võru keele ja kultuuri säilimisele ja arengule nii vanal Võrumaal kui väljaspool seda. Lisaks autentse pärimuskultuuri hoidmisele ja taaselustamisele pööratakse erilist tähelepanu võru keele ja kultuuri kaasaegsetele väljunditele. Programm toetab UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni eesmärkide täitmist.

Vastavasisulisi taotlusi võivad esitada asutused ja organisatsioonid. Programmi täieliku teksti ning projektitoetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi veebilehel.

Taotluse blankett on kättesaadav siit. Taotluste esitamise tähtaeg: 11. veebruar 2011. Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumisse aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna min@kul.ee

Lisainfo: Merje Müürsepp, Kultuuriväärtuste osakonna peaspetsialist, tel 6282381, e-post merje.myyrsepp@kul.ee

Elvas oodatakse kevadet

Fotokonkursi “Elva hetked 2010” žürii on otsuse langetanud: aasta parimaks püütud hetkeks osutus Janar Kulli foto “Kevade nautlejad” Verevi järvest partide ja päevitajatega. Žürii liige linnapea Reno Laidre tunneb võidufoto üle siirast heameelt. “Fotoga “Kevade nautlejad” on tabatud kordumatu Elva hetk. Sellist vaatepilti ei ole võimalik lavastada, sellel fotol on tõeline väärtus,” sõnas Laidre.

Teise koha pälvis Karin Ojaste foto “Murtud” ning kolmanda koha vääriliseks osutus Marika Krooni foto “Suveunistus”. Erilist äramärkimist väärisid veel Karin Ojaste foto “Öine valgus” ja Marika Krooni jäädvustus “Talveplaneet Arbi”.

Fotokonkursi viimase etapi “Sügise valgus” võitjad olid Janar Kull fotoga “Õhtuvalgus”, Marika Kroon fotoga “Hele valguskiir sügises” ning Janar Kull fotodega “Rongiootus” ja “Valgust püüdmas” ja Triin Erg fotoga “Valgusvihk”. Veebihääletajatelt sai enim punkte Karin Ojaste jäädvustus “Hommikune valgus”.

Elva Linnavalitsus tänab konkursist osavõtjaid. Kõik on oodatud fotonäituse avamisele ja auhindade üleandmisele 20. jaanuaril kell 15.00 Elva matkakeskuse avatud ateljees, Pargi 2. Võistlusfotosid näeb ka Elva linna fotoalbumis http://foto.elva.ee.

Fotokonkursi toetavad Photopoint ning Elva Huviala- ja Kultuurikeskus Sinilind.

Info: Merike Järv, 730 9887

Allikas: tartumaa.ee

Raudteemuuseum korraldab Haapsalus nostalgiaõhtu

15. jaanuaril, kell 16.00 toimub Haapsalu raudteejaamas nostalgiaõhtu „Kodusõjas tõenäoliselt surma ei saa“, kus toimub Andres Raidi raamatu „Kui Eesti oli kodusõja lävel“ esitlus ja sündmuste arutelu. Raamatuesitlusel esineb EÜE aegadest legendaarne laulude looja Haiti Voolaid aga ka teised. Õhtut juhib Juku-Kalle Raid.

Raamat „Kui Eesti oli kodusõja lävel“ on 296-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat. Andres Raid: „See, et ajaloo kirjutavad võitjad, on tuntud tõsiasi. Siin raamatus räägitakse võitjatest, räägitakse kaotajatest, jäägrikriisist, Kaitseliidust, Eesti kaitseväe algusaastatest. Kõnealused sündmused on leidnud väga vähe kajastamist – seda mäletavad vähesed, et 1993. aastal oli Eesti kodusõja lävel. Asjaosalistele anti võimalus avaldada oma lugu ja rääkida kõigest, mis meenub.“

Autor Andres Raid kui legendaarne EÜE tegelane on inspireerinud korraldajaid üritusele lisama ka endist EÜE nostalgiat. Loe edasi: Raudteemuuseum korraldab Haapsalus nostalgiaõhtu

Viitina mõisas esinevad sel laupäeval Aafrika muusikud

Sel laupäeval, 15. jaanuaril toimub Viitina mõisas teine kontsert sarjast “Aafrika rütmid” ning kuulajate ette astuvad balafonimängija ja laulja Issa Dembele Burkina Fasost, löökriistadel Ndioba Gueye Senegalist. Seekord on tähelepanu keskmes kaunikõlaline instrument balafon, mida esineja Issa Dembele on oma isa poolt edasi antud õpetuste saatel mänginud alates 5aastaselt. Lõuna-Aafrika traditsiooniline pill sarnaneb vibrafonile või ksülofonile, kuid on üleni puidust ja kõlakojad on
meisterdatud erineva suurusega kookose või ahvileivapuu viljadest. Kontserdi “Aafrika rütmid II” korraldaja Toivo Tuberiku sõnul on sarja eesmärk tutvustada põnevaid pille ja eksootilisi esinejaid ning viimaste teistsugust lähenemist muusikale. Kindlasti leiavad kuulajad mitmeid ühiseid tunnuseid eestlaste traditsioonilistes lauludes ja kaugete maade viisides.

Kontsert algusega kell 16.00 toimub 15. jaanuaril Viitina mõisas.
Muusikasarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:
Toivo Tuberik
Viitina Loodushariduskeskuse juhataja

50 76 214
viitinalhk@viitinalhk.ee
http://www.viitinalhk.ee
http://twitter.com/viitina_lhk

Homseni saab esitada kandidaate EV kultuuri- ja spordipreemiatele

Kultuuriministeerium ootab kuni esmaspäeva, 10. jaanuarini kandidaate 2010. aasta Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ning spordipreemiate määramiseks.

Kolm kultuuripreemiat määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat antakse 2010. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.
Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia senised laureaadid või kohalikud omavalitsused, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud Kultuuri- ja haridusalane tegevus.

Kaks spordipreemiat määratakse elutöö eest ning kuus preemiat 2010. aasta tulemuste eest. Ettepanekuid preemiate kandidaatide kohta võivad teha ministeeriumid, maavalitsused, kohalikud omavalitsused, spordiorganisatsioonid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud spordialane tegevus.

Avaldused tuleks saata aadressile Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna aadressile preemia kul.ee

Allikas: Kultuuriministeerium

Õnnitlused Kadi ja Hendrik Noorele Sänna kultuurimõisa

Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi ja Võrumaa Omavalitsuste Liidu poolt välja antava kultuuripreemia “Võrumaa Kultuuripärl 2010” pälvisid 6. jaanuaril 2011 Võru kultuurimajas “Kannel” toimunud tänuüritusel Kadi ja Hendrik Noor Sänna kultuurimõisast.
Palju õnne!

Külauudiste tegijad liituvad õnnitlejatega

Raplamaal tunnustatakse täna kultuuri- ja spordiinimesi

Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp tunnustab täna õhtul kell 19.00 Kohilas Tohisoo mõisas maakonna kultuuri ja spordiinimesi tänuõhtuga, mis kannab nime „Raplamaa rikkus”.

Vastuvõtule on kutsutud poolsada külalist, kelle hulgas on loomeinimesi, mittetulundusühingute, kohaliku omavalitsuse ja teiste organisatsioonide esindajaid, kellel on silmapaistvaid teeneid kultuurielu edendamisel või kes on selle aasta loominguliste saavutustega rikastanud Raplamaa kultuurielu. Neist viis pärjatakse kultuuripreemiatega ja kakskümmend seitse aastapreemiatega.

Tseremoonial antakse üle ka traditsiooniline tippauhind „Raplamaa Kultuuripärl”. Kultuuripärliks 2010 kuulutatakse perekond Kusmin Märjamaalt, kes meie muuseumivaesel Raplamaal on koos mitme põlvkonnaga pühendunud Sillaotsa talumuuseumi kasvatamisele maakonna esindusmuuseumiks. Loe edasi: Raplamaal tunnustatakse täna kultuuri- ja spordiinimesi

Rahvatantsijad avavad TeateTantsu aasta

Kultuuripealinn Tallinn 2011 raames toimub sel pühapäeval, 9. jaanuaril kell 12, Tallinnas Raekoja platsil TeateTantsu avapauk. Kohal on enam kui 200 tantsijat, kes tantsivad vahetuste kaupa läbi vanalinna. Iga osalev tantsupaar läbib mõõdetud vahemaa ja annab seejärel teate ja oma hoo edasi järgmisele tantsupaarile.

Sellega avatakse ühtlasi registreerumine suvisele TeateTantsule 2011, mis toimub 20.-28. augustini. Selle käigus läbitakse tantsides tuhat kilomeetrit Eestimaa maanteid. Teatetantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda ning ühendada sel moel Eesti rahvas. Eeldatavalt osaleb selles üle 3000 tantsupaari ja muusiku üle Eesti. Projekti kaasatakse kõik eelnevalt soovi avaldanud tantsu- ja muusikahuvilised. Kaheksa ööpäeva jooksul läbitakse põhiliselt riigimaanteid marsruudil Tallinna Raekoja plats – Lagedi – Aruküla – Albu – Ambla – Rakvere – Kiviõli – Jõhvi – Mustvee – Tartu – Antsla – Tõrva – Audru – Virtsu – Kuivastu – Orissaare – Triigi – Sõru – Emmaste – Heltermaa – Rohuküla – Haapsalu – Risti – Märjamaa – Tallinna Raekoja plats. Teatetants on ERRSi suurprojektina osa Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 sündmustest.

TeateTantsu korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

Mulgimaal jagatakse tunnustust kultuuri- ja spordirahvale

parl — Kultuuripärl läheb Aivar Trallmannile. Elmo Riigi foto (Sakala)

Kolmapäeval pärimusmuusika aidas peetaval ”Pärlipeol” jagatakse tunnustust Viljandimaa tegusale kultuurirahvale ja tublidele sportlastele.

Lõppeva aasta Viljandimaa Kultuuripärl läheb Viljandi muusika- ja kultuurielu rikastajale Aivar Trallmannile.

Kultuurkapitali maakondliku aastapreemia saavad:

• Maire Sala — kalmistukultuuri tutvustaja, väärtustaja ja talletaja, näituse ”Eesti matus” koostaja, raamatute ”Igaviku teele” ning ”Viljandimaa kalmistute lugu” autor.
• Viljandimaa Kammerkoor — tänavu kümneaastaseks saanud Viljandimaa koorimuusika edendaja, kellel ilmus esimene heliplaat ”Mõni asi on ilmas püha”, Bratislava rahvusvahelise koorikonkursi hõbe- ja kuld-diplomi laureaat. Koori dirigendid on Toomas Voll, Kadi Ritsing ja Jüri Liiva.
• Mulgipidu 2010 — Karksi ordulinnuses peetud esimesel Mulgi laulu- ja tantsupeol osales 61 kollektiivi 1000 laulja ja tantsijaga kogu ajalooliselt Mulgimaalt. Peo eestvedajad olid Alli Laande ja Kristel Habakukk.
• Malle Saarelaid — kauaaegne kunstiõpetaja, erivajadustega noorte kunstistuudio Keldristuudio juhendaja ja invateatri Karlanda dekoraator-kostümeerija.
• Evi Eilonen — kauaaegne Saarepeedi põhikooli ajalooõpetaja, kohaliku kodu-, kooli- ja kultuuriloo uurija ja talletaja.
• Priit Noorhani — Viljandi džässiklubi eestvedaja.
• Märt Tomp — Kärstna piirkonna noorte spordielu eestvedaja.
• Toomas Aavasalu — Tääksi spordielu koordineerija ja suusamaja ehituse eestvedaja.
• Valdeko Kalma — maadlusklubi Tulevik eestvedaja.
• Margus Keerutaja — Viljandi Metalli võrkpallinaiskonna mänedžer.

Viljandimaa rahvakultuuri auhinna laureaadid:

• Valeri Velbaum — katuselaastumeister, meeste käsitöö traditsioonide hoidja ja edendaja.
• Kersti Vunder — Tarvastu valla tantsukultuuri hoidja ja edendaja.
• Tiiu Siim — mitmekülgne ja energiline kultuurielu eestvedaja.
• Riina Mankin — segakoori Ilmatar koorijuht ja laulutraditsiooni edendaja.
• Alli Laande— mulgi keele ja kultuuri arendaja ning edendaja.
• Leida Mägi — Viljandimaa rahvakunstiühingu asutaja ja kauaaegne eestvedaja.
Pärlipeol annab Viljandimaa spordiliit karikad aasta parimatele sportlastele ja maavalitsus tunnuskirja liikumise ”Vallarahvas liikuma” laureaatidele.
Viljandimaa parim meessportlane on sõudja, Euroopa meistrivõistlustel paarisaerulises kahepaadis hõbemedali võitnud Kaspar Taimsoo. Naissportlastest pälvib parima tunnustuse võrkpallur Anu Ennok, kes on Viljandimaa aasta võistkonnaks nimetatud naiskonna Viljandi Metall liige. Parimad noorsportlased valiti kergejõustiklaste seast: need on Kätlin Tõllasson ja Martin Männik. Aasta tegija tiitel määrati Viljandi rattaklubile ning aasta ürituseks valiti esimene Mulgi uisumaraton.

Allikas: Sakala.ajaleht.ee

Jõulumuusika festivali viimased kontserdid panevad elamusliku punkti lõppevale aastale

Corelli Barokkorkester — Corelli barokkorkester

Corelli Music kontserdisari „Kirikupühad Maarjamaal“ on terve kuu pakkunud imelisi muusikaelamusi. Kontserdid toimuvad aasta viimaste päevadeni välja.

Festivali avakontsertidel esitas kaunist orelimuusikat Peter Frisée Austriast. Mõisates ja salongides pakkusid põnevate kõladega jõulukava löökpilliansambel PaukenfEst ja oboemängija Riivo Kallasmaa. Lõppkontsertide kavas „Dixit Dominus“ kõlavad kirikuvõlvide all barokiaja meistrite pidulikud jõuluteosed luksuslikus koosseisus: kontserdil

esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Corelli Barokkorkester ajastu pillidel, dirigent on Daniel Reuss. Kirikuvõlvide all kõlavad barokiaja meistrite pidulikud jõuluteosed. Kavas on Händel ”Dixit Dominus”, Corelli ”Jõulukontsert”, J.S.Bach ”Singet dem Herrn”. Aastalõpukontserditega tervitatakse ühtlasi kultuuripealinna-aasta saabumist Tallinna.

28. detsembril kell 19 on kontsert Tartus Jaani kirikus ja 29. detsembril kell 19 Tallinnas Jaani kirikus.

Valgas esineb täna Kaunimate Aastate Vennaskond

Kaunimate Aastate Vennaskond annab täna kl 19.00 Valga kultuuri- ja huvialakeskuses jõulukontserdi “Lumi langeb tasa lapsepõlve pääle”.

Kaunimate Aastate Vennaskond vaatab koos publikuga tagasi, millised olid need meie nooruse aastad, nende aastate jõulud, näärid, talved, laulud ja luuletused, soovid ja mõtted, kui olime lapsed.

Möödunud sajandi 20ndatest aastatest alates läbi nääriaegse 50-80ndate tänasesse välja. Kontsertetendus kestab 1,5 tundi ja laule on nii Eestist, Soomest, Venest, Ameerikast, Rootsist, Tšehhist, Ukrainast, Saksast kui ka Kaldast.

Indrek Kalda, kes rõõmustab oma 50. sünnipäeva juubeldades koos vennaskonnaga, on loonud laule, mida lauldakse samuti rõõmuga. Kontsert tasuline.

Allikas: kultuuri.net

Lihtsalt üks mõtisklus

Ivi Rausi,
kultuuritöö juht

Meil Eestis on neli aastaaega. Igal ajal oma võlu ja valu. Talvel on kogu maa valge. Meid ümbritseb hääletu vatine vaikus. Kõik on justkui unne uppunud. Ega siis muidu mitmed loomad end kerra vea ja põõna. Isegi mõned inimesed magaksid hää meelega (kaasaarvatud mina) pikalt ja kaua, sest Emake Maa puhkab. Loodus puhkab. See on aeg iseendaga vaikselt olemiseks, puhastumiseks igas mõttes, et siis taas mõne aja pärast Ärgata.

Kevad toob alati meie meeltesse ürgset jõudu, lootust, soojust ja mida kõike veel. Kui talv on vaikuseaeg, siis kevad mu meelest ületab kõik aastaajad oma häälte kauniduselt ja rohkuselt. Milline imeline kõla on päikese käes sulavatel jääpurikatel või lumest läbimurdval ojakesel. Ja see lõhn, mida tundes su keha täitub õnnetundega. Ja need kelmikad linnud! Loe edasi: Lihtsalt üks mõtisklus

Avalda arvamust Baltimaade ühise kultuuriportaali osas

Loov Eesti meeskond soovib teada saada, mida arvavad inimesed Baltimaade ühisest kultuuriportaalist. Projekti eestvedajad on ette valmistanud lühikese küsimustiku, millele oodatakse vastuseid.

Kui sul on aega, võid ka vastata. Kokku on esitatud 10 küsimust (inglise keeles) ning ankeedi täitmine ei tohiks võtta rohkem kui viis minutit. Küsimustiku leiab siit. Ühist Baltimaade kultuuriportaali tutvustava esitluse (eesti keeles) saab alla laadida siit.

Allikas: Loov Eesti

Hõimuklubis kultuurivaiba mustrikirjast

Homme, 15. detsembril kell 17 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) Hõimuklubis mõtteõhtu “Lõime- ja koelõngu soome-ugri ja oriendi vahel”

Kas kultuurivaip, mis ulatub Läänemere kallastelt Vaikse ookeanini on terviklik ja hästi kujundatud nagu gobelään? Või on tegu hõreda kaltsuvaibaga või hoopis juhuslikult kokku pandud lapitekiga? Millised on kultuurivaiba materjalid, kas seda saab taaskasutada ning jätkuvalt rahaks teha?

Hooaja teises Hõimuklubis heietavad neil teemadel mõtteid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia direktor, rahvaluuleteadlane Anzori Barkalaja ja idamaiste mõtteviiside asjatundja Mart Maameele.

Kõik huvilised on oodatud, üritusest osavõtt on prii.

www.fennougria.ee

Paku kandidaat Võrumaa kultuuripärli konkursile

Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp koostöös Võrumaa omavalitsuste liiduga kuulutas välja kultuuripreemia “Võrumaa Kultuuripärl 2010” kandidaatide esitamise Võru maakonnas. Preemia suurus on 25 000 krooni.

Preemia kandidaadiks võib esitada Võru maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, mittetulundusühinguid, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi ja teisi organisatsioone, kellel on silmapaistvaid teeneid Võru maakonna kultuurielu edendamisel.

Taotlusi preemia eraldamiseks saavad esitada kõik isikud ja organisatsioonid (iga isik võib esitada korraga ainult ühe kandidaadi). Ettepanek tuleb 5. detsembriks esitada Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupile vabas vormis, taotluses peavad olema märgitud:
– loomingulised saavutused mööduval perioodil (jooksval aastal);
– põhitöökoht ja kehtivad stipendiumid;
– kandidaadi isikuandmed (täpne nimi, isiku- või registrikood, aadress, kontakttelefon).

Allikas: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp

Valgamaa otsib mööduva aasta kultuuripärli

Eesti Kultuurkapital kuulutab välja maakondliku kultuuripreemia Valgamaa Kultuuripärl 2010 kandidaatide esitamise Valga maakonnas. Korraga võib esitada ainult ühe kandidaadi. Esitamise tähtaeg on 22. november.
Kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, mittetulundus-ühinguid ja organisatsioone, kellel on silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuurielu edendamisel.

Taotlusi maakondliku kultuuripreemia Valgamaa Kultuuripärl 2010 eraldamiseks võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid 22. novembriks. Esitada võib korraga ainult ühe kandidaadi.

Taotlemiseks tuleb esitada Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupile vabas vormis taotlus, milles peavad olema märgitud:

loomingulised saavutused mööduval perioodil (so 2010. aastal);
põhitöökoht ja kehtivad stipendiumid;
kandidaadi isikuandmed (täpne nimi, isiku- või registrikood, aadress,kontakttelefon).
Kirjalikud ettepanekud saata aadressile: Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, Kesk 12-339, 68203 Valga, või e- mailile Eha.Mandel@valgamv.ee.

Võrus algab täna kohvik-labori Ajaajaja ürituste sari

Võrus alustab tegevust avatud eneseväljendusklubi Kohvik-labor Ajaajaja, milles soovitakse osalejaile pakkuda võimalust sari-orienteerumiseks erinevates kultuurivaldkondades.

Kohvik-labor AJAAJAJA ürituste sari saab täna, 19. novembril, kell 20:00 alguse Võru Kultuurimajas Kannel Tartu Noorte Autorite Koondise armastusluuletuste kogumiku „Lemberaamat“ esitlusõhtuga, mis pakub luulet, vestlusi, muusikat, kärtsu, mürtsu, kooki, kohvi ja muud reede õhtusse sobivat. Loe edasi: Võrus algab täna kohvik-labori Ajaajaja ürituste sari

Tartu on neljapäeval hullumas

Neljapäeval, 18. novembril toimub interdistsiplinaarne festival “Hullunud Tartu”. Festival algab kell 14 Tartu endise psühhoneuroloogiahaigla (Staadioni 48) II korruse õppeköögis ja individuaalpalatites ning jätkub kell 20.30 Genialistide klubis (Lai 37).

Festivali nimevalikul said määravaks nii ürituse peamine toimumiskoht kui ka programm ise oma jõulisuses ja mitmekesisuses. “Hullunud Tartu” on osa hilissügisese Tartu pöörasest kultuurielust, tuues siia külalisi mujalt Eestist ja välisriikidest ning pakkudes osalejatele eri kunstiliikide simultaansest toimimisest tekkivat sünergiat.

“Hullunud Tartu” kuraatoriks on Jaan Malin (fotol), festivalil astuvad üles kirjanikud Doris Kareva, Triin Soomets, Peter Sragher (Rumeenia), Karl-Martin Sinijärv, Peter Waugh (UK/Austria), Aare Pilv, Hasso Krull, Philip Meersman (Belgia), Tobi Kunze (Saksamaa), Andres Ehin, Kristiina Ehin, Hanane Aad (Austria/Liibanon), Olavi Ruitlane, Igor Kotjuh, Katja Malin (Rootsi), Jürgen Rooste, Anti Saar, Jaan Malin, Jan Kaus, Erkki Luuk.

Muusika vallas kõlavad esmaettekanded Margo Kõlarilt ja Manus Johannes Oleskilt. Esineb ansambel Kreatiivmootor, dj rollis on Berk Vaher, Janika Kronberg, Aare Pilv, fs ja Triinu Ojamaa.

Festivali toimumise ajal on Staadioni 48 II korrusel näitused, kus on esindatud Ilmar Malini, Enn Tegova, Ahti Seppeti, Kristina Viina, Raivo Kelomehe, Elo Järve, Jüri Kase, Vello Vinna, Enn Põldroosi, Markus Kasemaa ja Andrus Kasemaa looming.

Festival korraldajateks on peale Jaan Malini Eesti Kirjanduse Selts ning Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. Festival on osa Lugemisaasta programmist. Kultuurisündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn.

KAVA:

Staadioni 48 II korrusel:
14 – näituste avamine
14.45 – Doris Kareva, Triin Soomets, Peter Sragher, Kristiina Ehin
16 – Manus J. Oleski muusika
17 – Hanane Aad, Andres Ehin, Olavi Ruitlane, Karl-Martin Sinijärv, Philip Meersman
18 – Margo Kõlari muusika
18.45 – Igor Kotjuh, Hasso Krull, Tobi Kunze, Katja Malin, Jürgen Rooste
20 – ansambel Kreatiivmootor

Genialistide klubi I korrusel (Lai 37 taga):
20.30 – DJ-d Berk Vaher, Janika Kronberg
21.30 – Anti Saar, Peter Waugh, Jaan Malin koos Jan Kausi ja Aare Pilvega
23 – Erkki Luugi ettearvamatu performatiiv-kirjanduslik ülesastumine
23.30 – DJ-d Aare Pilv, fs, Triinu Ojamaa

Täna avatakse restaureeritud Saka mõis

Täna, 5. novembril kell 16 avatakse restaureeritud ajalooline 17. sajandil ehitatud Saka mõis. Ligi kümme aastat tühjana seisnud maja on korda tehtud ja külalistele avatud.

Avamisel esineb barokkansambel Corelli Music. Kontserdile järgneb pidulik vastuvõtt ja majaga tutvumine. Tööde tellijaks oli Tõnis Kaasik sihtasutuse Saka-Ontika Pank kaudu.

Saka mõisa fassaaditööd tegi Ida-Virumaa ehitusettevõte OÜ Ferdmaster, sisetöödel oli peatöövõtjaks AS Restor. Muinsuskaitsealuse hoone arhitektideks olid Fredi Tomps ning Kalle Rõõmus ja Kristiina Renter Kalle Rõõmuse Arhitektuuribüroost. Sisekujunduse tegid Tiiu Lõhmus ja Kristiina Renter. Mõisa restaureerimisse andsid oma panuse ka Tartu Kunstikooli tudengid Heli Tuuksami ja Kristjan Bachmani juhendamisel.

Värskelt restaureeritud mõisahoones asuvad restoran ning saal pidulike vastuvõttude ja kontserdite tarvis. Pakutakse ka luksuslikku majutust.

Saka mõis, maailmakuulsa balti klindi väravas, on tõeline maiuspala nii kultuuri- kui looduspärandi austajatele.

Tõnis Kaasik

Kas ja milleks Eestile teater?

29.-30. oktoobril toimuvad Vanalinna Hariduskolleegiumis (Vene tn 22, Tallinn) kõnekoosolek ja töötoad teemal „Teater/väärtus”. Esimese päeva kõnekoosolekul antakse ülevaade väärtuste toimimisest teatris ja ühiskonnas ning kehtivast eesti kultuuripoliitikast, teisel päeval toimuvad töötoad, mis püüavad vastata küsimusele: milleks Eestile teater? Reedel, 29. oktoobril aset leidval kõnekoosolekul esineb teiste seas Kultuuriministeeriumi arendusosakonna nõunik Jorma Sarv, kes räägib väärtustest ja hoiakutest kultuurivaldkonna arengukavade koostamisel.
Vaata lisaks: www.teater.ee

Krista Aru kaitses doktoritööd Tallinna Ülikoolis

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi doktorandi Krista Aru doktoritöö „Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886–1935) näitel“ avalik kaitsmine toimus 22. oktoobril.

Väitekiri on kirjutatud autori poolt varem avaldatud monograafia „Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom“ (Tartu, 2008) põhjal. Analüüsi läbiv seisukoht on, et eestikeelne ajakirjandus oli 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses seltsiliikumise kõrval üks neid jõude, mis kandis ühiskonna moderniseerumisprotsessi ja kodanikuühiskonna kujunemist ning aitas kaasa Eesti Vabariigi sünnile ja kujunemisele. See, kuivõrd oli ajaleht mingil konkreetsel ajalõigul nimetatud ideede arendaja, sõltus Postimehe kui tugevalt toimetajakeskse väljaande puhul toimetaja suutlikkusest toimetada ajalehte vastavalt iseenda oskustele ja soovidele ning ühiskonna ootustele, vajadustele ja poliitilistele võimalustele. Väitekirja autor võtabki peamise vaatluse alla kahe Postimehe toimetaja – Karl August Hermanni ja Jaan Tõnissoni – rolli kodanikuühiskonna ja omakultuuri kujundajate ning edasikandjatena ajavahemikus 1886–1935.

Doktoritöö juhendaja on TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriloo professor Rein Veidemann. Oponendid on Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi dotsent Maarja Lõhmus ja TLÜ Ajaloo Instituudi vanemteadur Toomas Karjahärm.

Maiki Voore, Tallinna Ülikooli pressiesindaja

Pärnumaa mõisas tulid ilmsiks uhked seinamaalingud

Pärnumaal Voltveti mõisas tulid siseviimistluse uuringute käigus ilmsiks arvatavalt Eesti mõisakultuuri ühed lopsakamad seinamaalingud, kirjutab Eesti Päevalehe onlineväljaanne. Uuringute põhjal valmib novembri lõpuks restaureerimiskava.
1830. aastal valminud Voltveti mõisahoone kuulus kuni selle võõrandamiseni von Stryckide suguvõsale, pärast seda on kuldsete lõvide valvatud majas maa ja metsaga seotud kutseõpet jagatud.

Oratooriumile “Peko esä” on sündinud järg

Helilooja Erki Meister on valmis saanud juba teise Setomaast inspireeritud teose “Seto Sümfoonia Peko”, mis on jätkuks kahe aasta eest ette kantud oratooriumile “Peko Esä”.

“Peko Esä kirjutamiseks tegi mulle ettepaneku sünnipärane seto Aivar Piirisild. Mõte oli kujutada ühe seto tsura elutee tähtsamaid sündmusi läbi muusikalise vormi. Aivari jaoks oli Peko Esä justkui heliline kummardus kohale, kus asuvad tema juured. Teose vastuvõtt oli aga siin niivõrd soe ja südamlik, et Setomaa teema jäi mu hinge helisema ning nüüdne suurvorm on esimesele üsna loogiliseks jätkuks,” lausus helilooja Erki Meister.

Selle teose aluseks on seto rahvaluuletekstid rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka seto rahvaviise. Esituskooseisuks on kammerorkester, millele lisatud rahvamuusika instrumente ning laulavad neli tenorsolisti ja segakoor.

Seto Sümfoonia Peko on umbes tunnipikkune neljaosaline teos. Loogiliselt jätkab ta oratooriumis “Peko Esä” alustatud liini, ehk siis Seto mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta vaid mehele, vaid pigem mees-naine suhtele. Selleks on ideaalselt kasutatavad seto rahvaluule värsid.

Erinevalt Peko Esäst on Seto Sümfoonia kirjutatud naturaalpillidele. Kasutusel on traditsioonilised sümfooniaorkestri pillid ja lisaks seto rahvamuusika instrumendid.

Teose esiettekanded 2010. aasta novembri lõpus:
* 26. novembril kell 19.00 Värska Kultuurikeskuses
* 27. novembril kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas
* 28. novembril kell 19.00 Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis

Ettekandeid juhatab dirigent Hirvo Surva, kellega Kalevi Kammerkooril on ka varasemast hea koostöökogemus. Sümfoonia on plaanis ka salvestada ja loodetavasti valmib muusikast järgmise aasta alguses CD-plaat.

Allikas: kalevikammerkoor.ee