SEB alustab järk-järgult plastkaartide asendamist keskkonnasõbralikumast materjalist pangakaartidega. Uued kaardid on 84% ulatuses valmistatud söödamaisi ülejääkidest, hoides nii aastas kokku veidi üle 1 tonni plastikut.
Loe edasi: SEB ASENDAB SENISED PLASTKAARDID KESKKONNASÕBRALIKEMA SÖÖDAMAISIST KAARTIDEGAAastail 2012-2018 realiseerisid ajakirjanikud Enn Hallik ja Tiit Lääne oma missiooni raiuda raamatuisse isamaalt lahkunud eestlaste lugusid ja kinkida need Eesti riigile 100. sünnipäevaks. 2018. aasta 31. detsembril andsidki nad oma kuueköitelise uurimustöö president Kersti Kaljulaidile.
Valdav enamus 130-st põgenemisloost puudutas 1944. aasta traagilist sõjasügist ning kuna tänavu saab sellest mööda 80 aastat, siis on väga õige aeg neist aegadest ja inimestest taas rääkida. Olgu see jätkuv kummardus eestlase elujõule! Üks õige eestlane on nagu laste jonnipunn – pane pikali, palju tahad, ikka tõuseb püsti!
Taustapildiks Puise nina mälestusmärgi juures. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Enn Hallik
Lehti näol oli vaatamata nooruses isamaata jäämisele ja rasketele läbielamistele tegemist väga suure ja sooja südamega inimesega. Ta kasvatas koos abikaasaga Portlandis eestlasteks kolm oma ja kolm kasulast, eesti keelt räägib seal ka tema neljas põlvkond.
Loe edasi: LEHTI MERILO OLI EESTI TULE HOIDJA OREGONIS
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega luuakse võimalus kasutada hambaravihüvitist ka hambaproteesitööde eest maksmiseks.
Loe edasi: HAMBARAVIHÜVITIS AITAB TULEVIKUS TASUDA KA HAMBAPROTEESIDE EEST
3. aprillil alanud talgukevad kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 4. mail ühise üleriigilise Teeme Ära talgupäevaga. Tähelepanu pööratakse koostöös Päästeametiga kodukandi veekogude ohutusele. Kultuuripealinna Tartu 2024 ja Eesti kultuuririkkuse aastal on aga tähelepanu all talguvilje väärtustamine ning kultuurielamuste toomine kogukondadesse.
Loe edasi: TARTU 2024 ÜLESKUTSE: TOO KULTUURIPEALINNA AASTAL KULTUURIELAMUS TEEME ÄRA TALGUTELE
Minna ei tahtnud, jääda ei saanud
Tänavu sügisel saab 80 aastat eestlaste suurpõgenemisest isamaalt, mistõttu Külauudiste infoveski jätkab selle teemalise artiklite avaldamist. Põgeneti Vene vägede ja juba kord kogetud nõukogude võimu õuduste eest, isamaalt lahkus augustis-septembris teadmata tulevikku kuni 70 000 Eestimaa inimest. 1944 põgenemine on kurb tähtpäev, mida peab teadma ja mäletama iga eestlane ükskõik kus maailmas. Seda enam, et taas ähvardab Eestit ja eestlasi idast suur oht.
Enn Hallik
Toronto vanema põlve eestlastele hästi tuntud Eric Roodus sündis Pärnus. Käis traagilistel aegadel nagu paljud isamaa jätma sunnitud eestlased läbi tule, vee ja vasktorude. Oli läbi elu väga energiline ja ettevõtlik mees, kes tuli toime kus iganes. Aga hing kiskus teda vanuigi juurte juurde ja nii elas ta 2004. aastast koos abikaasa Tiiuga taas Eestis Pärnus ja puhkab nüüd juba mitmendat aastat kodumaakonnas Kihlepa kalmistul.
Loe edasi: ERIC ROODUS LAHKUS SÕDURIMUNDRIS
Fotogalerii
Urmas Saard, reporter
Mineva nädala neljapäeval, ehk 28. kevadkuul jätkasid Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli peente toitude harrastajad külastusretke Pärnu toitlustusasutustes, sedakorda osutus valituks hiljuti Pühavaimu tänaval avatud Kört.
Loe edasi: KÖRT AJALOOLISE PÄRNU VANALINNA PÜHAVAIMU UULITSAS
Tänavu sügisel saab 80 aastat eestlaste suurpõgenemisest isamaalt, mistõttu Külauudiste infoveski jätkab igal teisipäeval selle teemalise artiklite avaldamist. Põgeneti Vene vägede ja juba kord kogetud nõukogude võimu õuduste eest, isamaalt lahkus augustis-septembris teadmata tulevikku kuni 70 000 Eestimaa inimest. 1944 põgenemine on kurb tähtpäev, mida peab teadma ja mäletama iga eestlane ükskõik kus maailmas. Seda enam, et taas ähvardab Eestit ja eestlasi idast suur oht.
Taustapildil: meenutades suurpõgenemist Puise ninal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Enn Hallik
Vancouveris elav Juta Kitching-Kõvamees on doktorikraadiga keeleteadlane, kes õpetanud USA ja Kanada ülikoolides eesti, saksa ja prantsuse keelt ning valdab lingvistina ise seitset keelt.
Loe edasi: JUTA KITCHING-KÕVAMEHE PAGULASETEE ALGAS MUHU SEANINALT
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad, mis seisab kanade puurispidamise keelustamise eest Eestis, teeb sõbraliku pühade-eelse meeldetuletuse jälgida ostukorvi sattuvate munade päritolu ja jätta puurikanade munad ostmata.
Loe edasi: NÄHTAMATUD LOOMAD: VALI PUURIVABAD PÜHADEMUNAD
Mullu sügisel sai Nõmme Baptistikoguduse pastor Veikko Võsu jõulise kõnetuse, et Eestimaal peaks iga inimene oskama paluda Meie Isa Palvet. Palve korraldajad kutsuvad täna ühinema Meie Isa palvepäevaga kell 11:45, et paluda üle kogu Eestimaa: „Meie Isa, kes Sa oled…“.
Loe edasi: TÄNASEL SUUREL NELJAPÄEVAL KUTSUTAKSE MEIE ISA PALVELE
Sel nädalal hindas Eesti Parima Toiduaine konkursi komisjon Eesti väikeettevõtete uusi toidutooteid, et selgitada parimad piirkondade lõikes. Kokku said toidukonkursi tiitli “Eesti Parim Toode Väikeettevõttelt” või “Eesti Parim Jook Väikeettevõttelt” seitse kodumaist toodet.
Loe edasi: SELGUSID VÄIKEETTEVÕTETE PARIMAD TOIDUTOOTED
Paljud kasutatud autod imporditakse ühest riigist teise, et rahuldada kohalikku nõudlust sõidukite järele. Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia ja Itaalia on Euroopa suurimad kasutatud autode eksportijad, kes varustavad ülejäänud kontinenti kasutatud sõidukitega. Loetletud riikide autod ei ole sealjuures siiski ilma vigadeta.
Loe edasi: UURING: EESTI OSTJAD EELISTAVAD SAKSAMAALT PÄRIT KASUTATUD AUTOSID
Sel nädalal asuvad Eesti Parima Toiduaine konkursil võistlema väikeettevõtete tooted, kelle hulgas jahib piirkonna parima tiitlit 55 uut kodumaist toiduainet.
Loe edasi: JAHTIDES PARIMA PIIRKONDLIKU TOIDU NIMETUST
Minna ei tahtnud, jääda ei saanud
Aastail 2012-2018 realiseerisid ajakirjanikud Enn Hallik ja Tiit Lääne oma missiooni raiuda raamatuisse isamaalt lahkunud eestlaste lugusid ja kinkida need Eesti riigile 100. sünnipäevaks. 2018. aasta 31. detsembril andsidki nad oma kuueköitelise uurimustöö president Kersti Kaljulaidile.
Valdav enamus 130-st põgenemisloost puudutas 1944. aasta traagilist sõjasügist ning kuna tänavu saab sellest mööda 80 aastat, siis on väga õige aeg neist aegadest ja inimestest taas rääkida. Olgu see jätkuv kummardus eestlase elujõule! Üks õige eestlane on nagu laste jonnipunn – pane pikali, palju tahad, ikka tõuseb püsti!
Taustapilt paadipõgenike mälestusmärgi avamisest Läänemaal Puise rannal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Enn Hallik
Pärnumaal Vändra vallas Sikana suurtalus sündinud Endel Pool suri 2021. aastal New Jerseys Whitingis. Pika ja seiklusrikka elu elanud, sõjaväljadel võidelnud ning kõikvõimalikke relvi tundnud mees toonitas, et on eelkõige eestlane ja seda näitas ka tema elukäik.
Loe edasi: ENDEL POOL KÄIS LÄBI TULEST JA VEEST
Fotogalerii
Täna 75 aastat tagasi Kremli poolt toime pandud terrori käigus viidi vägivaldselt Siberisse üle 22 000 süütu Eesti Vabariigi kodaniku. Nende mälestamiseks toimus üle riigi rohkeid kogunemisi.
Loe edasi: 75 AASTAT 1949. AASTAL TOIMUNUD MÄRTSITERRORIST
Eesti rahvusraamatukogu on teinud kirjastajatele kättesaadavaks mitu tuhat näitlejate sisse loetud eestikeelset fonogramm-teost, millest saab valmistada uusi audioraamatuid. Avaliku- ja erasektori koostöö on märgiline samm kogu digikirjanduse kättesaadavamaks tegemisel ning ühtlasi eesti kultuuripärandi hoidmisel.
Loe edasi: PEAGI VÕIB LUGEJATENI JÕUDA 3000 UUT AUDIORAAMATUT
Regionaalministeeriumis on valminud seaduseelnõu kodualuse maamaksu muutmiseks, rikkudes sellisel viisil 2022. aastal kodu-, metsa- ja maaomanike esindajatega sõlmitud kokkulepet, mis jõustusid 1. jaanuaril 2024. aastal.
Loe edasi: OMANIKE KESKLIIT: VALITSUS TAHAB TEHA RIKKAD RIKKAMAKS JA VAESED VAESEMAKS
22. märtsil tähistatakse maailma veepäeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu puhta kraanivee väärtuslikkusele. Eesti inimene on joogivee hoidmisel Euroopa keskmisest säästlikum ja vee tarbimine on viimastel aastatel vähenenud, tõi välja Tallinna Vee veekvaliteedi juht Kristiina Soovik.
Loe edasi: TÄNA TÄHISTATAKSE MAAILMA VEEPÄEVA: EESTLANE ON SÄÄSTLIK VEETARBIJA
17. märtsil toimus Islandil Reykjanesi poolsaarel vulkaanipurse. Alates detsembrist piirkonnas esinenud neljast registreeritud purskest on see olnud suurim. Copernicuse atmosfääri seire teenus (CAMS) on jälginud Euroopa poole suunduvat vääveldioksiidi (SO2) pilve.
Loe edasi: ISLANDI VULKAANIPURSKEST ALGUSE SAANUD VÄÄVELDIOKSIIDI PILV JÕUAB EESTI KOHALE
On oluline, et ühiskond ja noored ei unustaks meie ajalugu. Kaks aastat on möödunud Venemaa ulatuslikust terrorirünnakust Ukraina vastu, kus samuti peavad miljonid inimesed kannatama. Peame mäletama oma ajalugu ja seisma jätkuvalt Ukraina kõrval, et ajalugu sellisel kujul Eestis kunagi ei korduks.
Loe edasi: RAHVAST VAPUSTANUD MÄRTSIKÜÜDITAMISEST MÖÖDUB 25. MÄRTSIL 75 AASTAT
Jana Paulman
Nädal tagasi, 14.märtsil, toimus Pärnus, Kädy Stuudios väga põnev vestlusõhtu, mille lõppedes oli stuudio omanikul Kädyl, kes oli ka samal päeval sünnipäevalaps, hämmastusest suu lahti, sest sellist möllu, nagu sel päeval tema stuudios toimus, pole enne kunagi juhtunud.
Loe edasi: KUIDAS WILLIAM KOVAL PÄRNUS NAISED RÄÄKIMA PANI EHK VESTLUSÕHTU KÄDY STUUDIOS
Eesti Muinsuskaitse Selts küsib arvamusi: kes on meile teinud karuteene?
Loe edasi: MUINSUSKAITSE SELTS KUTSUB ESITAMA KANDIDAATE KARUTEENE MEDALILE
Magustatud jookide maksul on olematu mõju tarbijate tervisenäitajatele ning see toob kaasa kuluka halduskoormuse nii riigile kui ettevõtjatele, ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp täna sotsiaalministeeriumis toimunud magustatud jookide maksu seaduse eelnõu arutelul.
Loe edasi: TOIDULIIT: MAGUSTATUD JOOKIDE MAKSUSTAMINE MÕJUANALÜÜSITA ON VASTUTUSTUNDETU
Minna ei tahtnud, jääda ei saanud
Aastail 2012-2018 realiseerisid ajakirjanikud Enn Hallik ja Tiit Lääne oma missiooni raiuda raamatuisse isamaalt lahkunud eestlaste lugusid ja kinkida need Eesti riigile 100. sünnipäevaks. 2018. aasta 31. detsembril andsidki nad oma kuueköitelise uurimustöö president Kersti Kaljulaidile.
Valdav enamus 130-st põgenemisloost puudutas 1944. aasta traagilist sõjasügist ning kuna tänavu saab sellest mööda 80 aastat, siis on väga õige aeg neist aegadest ja inimestest taas rääkida. Olgu see jätkuv kummardus eestlase elujõule! Üks õige eestlane on nagu laste jonnipunn – pane pikali, palju tahad, ikka tõuseb püsti!
Taustapildil mälestusmärk paadipõgenikele Läänemaal Puise neemel. Foto: Urmas Saard /Külauudised
Enn Hallik
Kui Juta Kurmani 2013. aastal tema New Yorgi Queensi linnaosa kodus külastasime, oli ta juba peaaegu 101. Kuulmine hea, mälu ja energia eeskujulik, ainuke mure oli tasapisi kaduv silmavalgus. Mis tegi Jutale seda enam meelehärmi, et takistas aastate koormale vaatamata toimekal naisel üht kallist tegevust.
Loe edasi: JUTA KURMAN ÕPETAS VEEL 100-AASTASENA NEW YORGIS EESTI KEELT
Viiruste hooaeg on täies hoos, kuid samal ajal ringleb külmetushaiguste ümber mitmeid uskumusi. Igas peres on omad meetodid, kuidas haigestumise sümptomeid leevendada. Perearsti nõuandetelefoni 1220 arst-nõustaja dr Kadri Lauk murrab enamlevinud müüte viirushaigustest ning annab nõu, kuidas peaks haigestudes käituma.
Loe edasi: ARST SELGITAB: VIIRUSHAIGUSTE MÜÜDID JA TEGELIKKUS
Eesti Muuseumide Liit tegi eile, 13. märtsil avaliku pöördumise kultuuriminister Heidy Purga, Narva linnapea Jaan Tootsi ja Narva muuseumi nõukogu esimehe Krista Nelsoni poole seoses SA Narva Muuseumi nõukogu liikmete Vadim Orlovi ja Aleksei Mägi avaldusega, milles nad üritavad kujundada Eesti riigi vastaseid hoiakuid.
Loe edasi: MUUSEUMIDE LIIT SOOVITAB ALEKSEI MÄGI JA VADIM ORLOVI KUTSUDA NARVA MUUSEUMI NÕUKOGUST TAGASI