TÄNA ALGAS PÄRIMUSA 2.0

Pildil Trad.Attack! Foto: Silver Tõnisson

Täna ja homme toimuvad Viljandi lossimägedes pärimusmuusika kontserdipäevad ehk Pärimusa 2.0. Mõlemal päeval samade esinejatega ja sama programmiga Pärimusa alustab kell 14.00 Kukerpillide ja Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitega ning lõpeb öösel kell 02.00 Untsakate saatel. Lisaks astuvad homme ja ülehomme lavale veel Trad.Attack!, Puuluup, Vabariigi pillimees Juhan Uppin, projekt Küla kõlad ning pärimuse kaverbänd 3-4!

Loe edasi: TÄNA ALGAS PÄRIMUSA 2.0

KERLY ILVESE ISIKUNÄITUS „TOIT ÜLE PRAHI”

Pildil Kerly Ilves. Foto: Annika Vihmann


Kolmapäevast kuni 27. juulini on Viljandi Pärimusmuusika Aida fuajees ja klaassaalis vaatamiseks Kerly Ilvese isikunäitus „Toit üle prahi”. Autor eksponeerib suureformaadilisi digifotosid, mis võimaldab külastajal tutvuda päästetud täistaimse toiduga ning õhutada tarbijaid toitu päästma.

Loe edasi: KERLY ILVESE ISIKUNÄITUS „TOIT ÜLE PRAHI”

VILJANDI FOLGI KORRALDAJAD SIISKI LOODAVAD…

Avalikke üritusi mais-juunis ei toimu, kuid Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajad ei ole veel päriselt lootust kaotanud.

Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Urmas Saard
Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Urmas Saard

 

[pullquote]Soovime keskenduda eesti esinejatele. Mõtleme ka teistsugustele, sh virtuaalsetele võimalustele.[/pullquote]Valitsuse liikmed arutasid tänasel kabinetinõupidamisel rahvarikaste ürituste korraldamise võimalikkust kevad-suvisel hooajal ning kiitsid heaks otsuse, mille järgi avalikke üritusi Eestis mais ja juunis ei toimu.

Samuti kinnitati kabinetinõupidamisel otsus, et kuni 31. augustini ei toimu Eestis ka suurüritusi.

Loe edasi: VILJANDI FOLGI KORRALDAJAD SIISKI LOODAVAD…

UNEROHTU VÕTNUD MEES EI KUULNUD SUITSU- JA VINGUANDURIT

18. aprillil kell 00.12 sai turvaettevõtte G4S juhtimiskeskus tulekahjuteate Viljandis asuvasse kortermajja paigaldatud suitsu- ja vinguandurilt Nublu. Kuna korterielanikuga ühendust ei saadud saadeti olukorda kontrollima G4S patrull. Turvatöötaja saabudes tulekahjumärke alguses ei paistnud, paraku ei reageerinud keegi ka turvatöötaja koputustele. Trepikotta kostus aga Nublu anduri jätkuv häiresignaal, samuti edastas tulekahjuseade jätkuvalt häireteateid G4S juhtimiskeskusesse.

Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard
Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard

Veerand tunni pärast tundis turvatöötaja aga korteri ukse vahelt suitsu lõhna ja palus juhtimiskeskusel appi saata päästjad.

Kohale tulnud päästjad püüdsid samuti korterielanikuga ühendust saada, kuid tulutult. Lõpuks tehti uks siiski lahti. Elamine oli paksult suitsu täis, kuid lahtise leegiga põlengut ei olnud. Seal elav vanem mees tunnistas, et oli toidu pliidile küpsema unustanud, võtnud unerohtu ja siis sügavasse unne vajunud. Telefoni oli ta hääletule režiimile jätnud. Esmaabi mees ei vajanud ja olukord lahendati tubade tuulutamisega.

Kuigi suitsu- ja vinguandurid teevad põlengu korral väga valju häält, on G4S turvatöötajatel tulnud põlengutest päästa mitmeid inimesi, kes on nii sügavas unes või tugevas alkoholijoobes, et ei kuule anduri häiresignaali ega reageeri ka G4S helistamisele. Õnneks on sellised olukorrad päästnud G4S juhtimiskeskuse ja turvatöötajate kiire reageerimine ning koostöö päästjatega.

Nublu on suitsu- ja vinguandur, mis lisaks valjule häiresignaalile saadab häireteate turvaettevõtte G4S juhtimiskeskusele, kes võtab kliendiga ühendust ja küsib, kas on abi vaja. Vajadusel saadetakse appi lähim patrull või vabatahtlikud päästjad.

Print

 

 KU päevatoimetaja

EESTI RAHVAKULTUURI KESKUSE UUS LOGO PÕHINEB ILMARATTAL

1. aprillist võttis Eesti Rahvakultuuri Keskus kasutusele uue kodulehe, mis on uuenenud nii disaini, ülesehituse, funktsionaalsuse, värvigamma ja sisu poolest. Uuenenud on veel asutuse sümboolika – alates logost ning lõpetades muude visuaalse identiteedi kujunduslike elementidega.

Eesti Rahvakultuuri Keskuse kommunikatsiooni ja personalijuht Kaja Mõts märkis, et keskuse uus logo põhineb rahvapärimuslikul ornamendil – ilmarattal. Selle kodarad sümboliseerivad kaheksat ilmakaart ning nende keskpunkt rahvapärandi üksikute osade kohtumist.

“Nii kohtuvad Eesti Rahvakultuuri Keskuses ka meie pärandi erinevad osad — kunst, käsitöö, rahvatants, muusika,” toonitas sümboolikat kommenteerides Eesti Rahvakultuurikeskuse Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt.

Mõts rõhutas, et logo stiliseering on omakorda tikandil põhinev ja see väljendab ehedust, isetegemist, erilisust ning teatavat korrapäratust ja olulisi väärtuseid, mis rahvakultuuri loovad ja edasi kannavad. “Võrreldes eelmise kodulehega on uuel lehel enam tähelepanu pööratud lihtsusele ja info leitavusele. Lisandunud on ka vaegnägijate vaade.”

Loe edasi: EESTI RAHVAKULTUURI KESKUSE UUS LOGO PÕHINEB ILMARATTAL

MARTA KÜLAOTS VÕITIS E-VÕISTUMÄNGIMISE

Täna toimunud e-Võistumängimise peapreemia pälvis viiulil mänginud Marta Külaots, kes võitis ühtlasi ka poogenpillide kolmanda taseme grupi. Esmakordselt välja jagatav publikupreemia läks seekord 590 häälega Kertu Zahharovile.

Marta Külaots. Foto: Merilin Mandel
Marta Külaots. Foto: Merilin Mandel

Suur Üleriigiline Võistumängimine toimus tänavu erandkorras Interneti vahendusel ning e-Võistumängimise nime all. Konkursil osalemiseks saatis eelnevalt oma video 68 noort pärimusmuusikut, kes olid jagatud erinevatesse vanuse- ja pilligruppidesse. Terve tänase päeva arutles saabunud videote üle ning valis välja parimatest parimad Zoom-keskkonnas toimetanud žürii, kes tegi võitjad teatavaks Viljandi Pärimusmuusika Aida FaceBooki lehel reaalajas.

Loe edasi: MARTA KÜLAOTS VÕITIS E-VÕISTUMÄNGIMISE

E-VÕISTUMÄNGIMISEL OSALEB 68 LAST

Võistumängimine toimub sel aastal juba 12. korda, esimest korda aga Interneti vahendusel ehk e-Võistumängimise nime all. Sel aastal teistsugustes tingimustes peetavale võistlusele saatis oma võistlusvideod 68 osalejat.

Võistumängimine 2019. Foto: autor Ako Lehemets
Võistumängimine 2019. Foto: Ako Lehemets

Võistumängimise peakorraldaja Margit Kuhi on nii suurest osalemishuvist üllatunud. „See on täitsa uskumatu! Formaat on ju esmakordne ja hetkel keerulised ajad ning lastel ja vanematel kodus palju koolitöödki teha. Nii olime valmis selleks, et osalejate videosid laekub vaid mõni. Seda rõõmsamad ja tänulikumad oleme, et osalejaid on nii nii palju. See arv on samas suurusjärgus, kui oli osalejaid eelmisel aastal Viljandis,” räägib Kuhi.

Loe edasi: E-VÕISTUMÄNGIMISEL OSALEB 68 LAST

SUUR ÜLERIIGILINE VÕISTUMÄNGIMINE TOIMUB VIRTUAALSELT

Pärimusmuusikahuviliste laste hulgas väga populaarne Võistumängimine toimub sel aastal juba 12. korda, esimest korda aga Interneti vahendusel ehk E-Võistumängimise nime all.

2019. a Võistumängimise võitja Herbert Konnula. Foto: Ako Lehemets
2019. a Võistumängimise võitja Herbert Konnula. Foto: Ako Lehemets

[pullquote]Võistumängimise peakorraldaja Margit Kuhi sõnul ei ole seekordne võistlus küll tavapärane, kuid seda põnevam on loodetavasti sel korral laste jaoks osalemine[/pullquote]E-Võistumängimisele on oodatud kõik muusika- ja huvikoolides ning eraõpetajate käe all õppivad poisid ja tüdrukud vanuses 7–19 eluaastat. Osalejatelt oodatakse kahte eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks pärineb esitaja kodukandist või -maakonnast või on muud moodi mängijaga seotud.

E-Võistumängimine erineb varasematest Võistumängimistest eelkõige selle poolest, et konkursil osalemiseks on vajalik saata enda poolt salvestatud lood videotena. Videosid hindab žürii, kes teeb taseme- ja pilligruppide parimad teatavaks reaalajas, 17. aprillil Viljandi Pärimusmuusika Aida Facebooki lehel.

Loe edasi: SUUR ÜLERIIGILINE VÕISTUMÄNGIMINE TOIMUB VIRTUAALSELT

MITME RIIGI HIIU KANDLE MÄNGIJAD PÄRIMUSMUUSIKA AIDAS

Nädalavahetusel toimuvad Viljandi Pärimusmuusika Aidas Hiiu kandle talvepäevad. Aasta-aastalt enam populaarsust koguvale sündmusele sõidab kohale enam kui 50 hiiu kandle huvilist Eestist, Soomest ja Rootsist.

Ramo Teder, Eesti tuntuimaid hiiu kandle mängijaid Pärnu Augustiunetusel. Foto Urmas Saard
Ramo Teder, Eesti tuntuimaid hiiu kandle mängijaid Pärnu Augustiunetusel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Algselt kolme riigi – Soome, Rootsi ja Eesti vahel liikuv laager on praeguseks enamasti toimunud siiski vaid Eestis[/pullquote]Hiiu kandle talvepäevad on rahvusvaheline sündmus-kokkutulek hiiu kannelt ja selle sugulaspille mängivate inimeste jaoks, mis tekkinud hiiu kandle suvise laagri kõrvale, sest mängijatele kord aastas kogunemisest enam ei piisanud. Kohtumisel ei ole eraldi õpetajaid, vaid kõik õpetavad ja õpivad kõigilt. Vaadatakse üle üksteise pillid, uuritakse uusi pilliehitusvõtteid, keelematerjale ning jagatakse kogemusi. Laagrisse võetakse rõõmuga vastu ka need, kes üldse seda pilli pole puutunud.

Laagri asutaja Janne Suitsu sõnul on talvepäevad puhtalt osalejate oma vastutuse peale üles ehitatud kohtumine. „See tähendab seda, et eraldi õpetajaid ei ole, vaid kõik osalejad võtavad kaasa üks-kaks laulu või pillilugu mida nad soovivad teistele õpetada ja nii hakkamegi siis üksteise pealt õppima. Pühapäeva õhtuks on meil loodetavasti selge nii mõnigi uus lugu,” räägib Suits.

Loe edasi: MITME RIIGI HIIU KANDLE MÄNGIJAD PÄRIMUSMUUSIKA AIDAS

VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL HÕIKAS VÄLJA ESIMESED ESINEJAD

23.-26. juulini Viljandis toimuv XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival „Kokkumäng“ paneb seekord programmis erilist rõhku muusikalisele kooskõlalisusele. Esimeste avalikustatud esinejate hulgas on näiteid nii suurepärasest orkestrimängust, žanrite sulamisest kui kooskõlast publikuga.

RegiRAM. Foto Jaan Krivel
RegiRAM. Foto: Jaan Krivel

[pullquote]“RegiRAM ühendab endas nii Eesti parima koorimuusikaesitluse kui ka meie muusikalise emakeele alustala, regilaulu.[/pullquote]“Festivali püsipublik on aastatega nõudlikuks kasvanud ning keskpärasusega kindlasti ei lepiks,” sõnab pealik Ando Kiviberg juba 27. korda toimuva muusikasündmuse programmi iseloomustuseks. “Meie eesmärgiks on inimesi innustada, inspireerida, esmakülastajate puhul nende huvi äratada ja silmaringi avardada. Oleme kindlad, et seda kõike õnnestub saavutada ainult kunstiliselt ja vaimselt tugevate esinejate ja kordumatult haaravate kontsertkavadega.”

Balkani pidupäevade suure ühise peo meeleolu loob festivalil Marko Markovic Brass Band, mida programmipealik Tarmo Noormaa peab üheks parimaks näiteks Serbia mustlaste puhkpillimuusikast. 2016. aastal oma orkestri loonud Marko õppis pilli mängima koos isa, legendaarse trompetikuninga Boban Markoviciga ühiselt musitseerides – viimase muusika on aga hästi tuntud Emir Kusturica filmidest.

Loe edasi: VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL HÕIKAS VÄLJA ESIMESED ESINEJAD

PÄRIMUSMUUSIKA KESKUSE TEGEMISTES OSALES EELMISEL AASTAL LIGI 74 000 INIMEST

Mullu võttis Eesti Pärimusmuusika Keskuse poolt pakutavast osa 73714 inimest, mis on võrreldes 2018. aastaga üle 2000 inimese rohkem. Nagu viimastelgi aastatel, pööras keskus möödunud aastal enim tähelepanu noortele, samuti üleriigilistele tegevustele.

2019. aastal külastas Viljandi pärimusmuusika festivali ligi 25000 inimest. Foto Urmas Saard
2019. aastal külastas Viljandi pärimusmuusika festivali ligi 25000 inimest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]oleme suutnud käima lükata toimiva süsteemi, mis aitab ka noorte hulgas tutvustada ja väärtustada meie pärimust[/pullquote]Noortele suunatud tegevustest kasvas koolikontsertide arv enam kui 30 võrra. Kokku anti koolides üle Eesti 175 kontserti. Ühtlasi käivitati koostöös Viljandi Kesklinna Kooliga pilootprojekt “Pärimusmuusika valikaine üldhariduskoolis”, millest osales 77 õpilast. Keskuse juures tegutseva August Pulsti õpistu poolt korraldatud noortele suunatud laagritest, kontsertidest, õpitubadest, valikainest ja võistumängimisest võttis osa 13900 noort ehk üle 1000 noore enam kui aasta varem.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhi Tarmo Noormaa sõnul on stabiilselt kasvav noorte osavõtt keskuse tegemistest väga rõõmustav: „Meil on hea meel, et oleme suutnud käima lükata toimiva süsteemi, mis aitab ka noorte hulgas tutvustada ja väärtustada meie pärimust ja juuri. Ainult nii saavadki sündida uued nimed, kes pärimusmuusikat järgmistele põlvkondadele edasi kannavad.”

Loe edasi: PÄRIMUSMUUSIKA KESKUSE TEGEMISTES OSALES EELMISEL AASTAL LIGI 74 000 INIMEST

Viljandi pärimusmuusika festival avalikustas täna tunnuskujunduse

23.-26. juulini 2020 toimuva XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivali seekordse tunnuskujunduse autoriks on Eesti kunstnik Krõõt Kukkur. Kukkuri käe all valmis järgmise folgipeo mitmekõlalist teemat “Kokkumäng” ilmestav värviküllane kujunduslahendus.

PrintNii, nagu igal aastal võtab Viljandi pärimusmuusika festival fookusesse uue teema, ilmestab muusikasündmust ka iga kord uus kujunduslahendus, mille eesmärk on visualiseerida programmi kätkevat teemat. Teist aastat järjest valib festivali meeskond ühiselt välja ühe noore kujundaja, kelle käekiri sobib järgmise aasta teema ja muusikasündmuse näoga hästi kokku. Seekord langes valik Krõõt Kukkurile, kelle käekiri on hästi eristuv, kasutatavad värvid julged ja väga hea maitsemeel.

Krõõt Kukkuri sõnul mõjus järgmise Viljandi pärimusmuusika festivali teema talle igati inspireerivalt: “Kujunduse loomise aluseks olnud teema – kokkumäng, kooskõla, kollektiivne loomine – oli minu jaoks koheselt visuaalselt väga ahvatlev. Valminud graafika valemiks võiks lugeda selliseid märksõnasid nagu ühise eesmärgi nimel töötamine, üksteisele toetumine ja teineteisega arvestamine, millele segasin juurde erksaid värve ja lisasin küllaga suvist, sooja energiat.”

Joonistanud on Krõõt Kukkur enda sõnul piltlikult öeldes sünnist saati, viimased 10 aastat sellest professionaalsel tasemel. “Baasteadmised omandasin Tallinna Kunstikoolis; ülikooli jätsin pärast ühe-aastast õpet pooleli ning pärast seda olen omal käel edasi õppinud,” kirjeldab Kukkur oma kunstnikuteed. “Et igav ei hakkaks, viljelen erinevaid stiile ja tehnikaid ning sean endale pidevalt uusi eesmärke.”

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival toimub 23.-26. juulini Viljandis. Festivali teema “Kokkumäng” toob fookusse koostöö, hulgakesi muusika tegemise traditsiooni ja kooskõla, aga ka inimlikule üksteisega arvestamise ja vastastikuse austuse.

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujunduse autor on Krõõt Kukkur →

KU päevatoimetaja

Viljandi pärimusmuusika festival kuulutas täna välja järgmise folgipeo teema

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival keskendub koostööle, hulgakesi muusika tegemise traditsioonile ja kooskõlale, aga ka inimlikule üksteisega arvestamisele ja vastastikusele austusele. Sestap valiti 2020. aasta festivali programmi ideeks ja sõnumiks vahvalt mitmekõlaline “Kokkumäng”. Järgmise suve suur folgisündmus toimub 23.-26. juulini Viljandis.

Foto Iris Kivisalu
Foto: Iris Kivisalu

[pullquote]Hoolimata seninägematutest võimalustest üksteisega kontaktis olla, on tänase päeva üheks märksõnaks aga eraldatus.[/pullquote]Pärimusmuusikat iseloomustab funktsionaalsus ja eesmärgipärasus. Tihti on see saatnud erinevaid tegevusi, mida just ühiselt ette võetud: pärimusmuusika on kõlanud töövaeva kergendamiseks, pühitsemiseks, tantsuks, teekonna lühendamiseks jne. Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg: “Rahvalaul, pillimäng ja tantsimine on kui inimesi ühendav nähtamatu sotsiaalne liim. Et ühisest muusikategemisest või tantsimisest sündinud jõudu andvad tundelaengud on väga tugevad, teavad kõik laulu- ja tantsupeolised. Sama kehtib pärimusmuusika puhul.”

Hoolimata seninägematutest võimalustest üksteisega kontaktis olla, on tänase päeva üheks märksõnaks aga eraldatus. Põhjuseid selleks võib olla erinevaid, aga tulemusena tajuvad paljud üksildust, usaldamatust. Pärimusmuusika on loomulik võimalus kokkusaamiseks, koos tegutsemiseks, ühte hoidmiseks. ““Kokkumäng” on teemana nii üleskutse ühisele muusikategemisele kui üksteisega arvestamisele, koostööle,” selgitab Ando Kiviberg.

Viljandi pärimusmuusika festival on alates 2000. aastast keskendunud osalejate inspireerimiseks mingile kindlale pärimusmuusika aspektile või iseloomulikule nähtusele. Kaheksateistkümne aasta jooksul on teemade hulgas olnud näiteks nii soolomäng kui mehelik laul ja naise hääl, pärimusmuusika tähtsus sündmuste tähistamisel kui palju muudki.

Ruudu Raudsepp
Viljandi pärimusmuusika festivali pressipealik

Laulja Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga

Katre Kaseleht, teatriõpetaja ja näitleja, on Külauudiste infoveskiga jaganud muljeid Viljandi folgilt üle aasta – tänavu juba kolmandat korda. Võibolla juhuslikult, aga võibolla ka mitte, on kõigil kordadel jutuks olnud Nikns Suns. Kahel viimasel korral muidugi seepärast, et kohtusime – siiski ilma eelneva kokkuleppeta, vaid ikka juhuslikult nagu alati – kultuurimaja õuel ajal, kui Nikns Suns parajasti esines.

Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga, mille ta lõbusa naudinguga kuulajate pihta tühjendas.  Urmas Saard
Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga, mille ta lõbusa naudinguga kuulajate pihta tühjendas. Foto: Urmas Saard

Mida ütled pärast viimati kuuldud Nikns Suns esinemist?

Loe edasi: Laulja Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga

Annika: April Verch oli minu jaoks selle folgi oodatuim kontsert

Käesoleval suvel oli Viljandi pärimusmuusika festivali päralt esmakordselt ka Vabaduse plats. Laupäeval esines Vabaduse telgis mööda ilmamaad tiirutav Kanada ansambel April Verch Band. Mida ütlesid ema ja tütar, Ülle Kant ja Annika Phillips, kuuldud kontserdi ning üldisemalt kogu festivali kohta, sellest alljärgnevas usutluses.

April Verch Band Viljandi folgil Vabaduse telgis. Foto Urmas Saard
April Verch Band Viljandi folgil Vabaduse telgis. Foto: Urmas Saard

Ülle Kant ja Annika Phillips naudivad Viljandi folgil ansambli April Verch Band kontserti. Foto Urmas Saard
Ülle Kant ja Annika Phillips naudivad Viljandi folgil ansambli April Verch Band kontserti. Foto: Urmas Saard

Kas olete ammused Viljandi folgi külastajad?

[pullquote]Kutsusin ka Viljandis elava ema kaasa, kuna see tundus olevat midagi sellist, mis talle meeldida võiks.[/pullquote]Ülle: Mina olen folgil esimest korda. Ma rohkem vanamuusika, klassika ja vaimuliku muusika kuulaja-armastaja. Aga seekord arvas tütar, et see kontsert võiks mulle meeldida. Oligi tore vaheldus: meeleolukas ja virtuooslik.

Annika: Mina käisin esimest korda folgil aastal 2005. Esinesime Viljandi muusikakooli orkestriga folgi avamisel. Tänu sellele sain esineja passi ja tasuta kontserte külastada. Festivalipassiga olen külastamas aga alles alates eelmisest aastast. Olen siin koos mõne sõbrannaga. Vahepealsetel folkidel olen käinud üksikuid kontserte kuulamas.

Mis tõi April Verch Bandi esinemist uudistama?

Loe edasi: Annika: April Verch oli minu jaoks selle folgi oodatuim kontsert

Piltuudis Viljandi folgi juhumärkamistest

Viljandi pärimusmuusika festivalil olid folgi pressiteenistuse teatel esimesel päeval kohal pea kõik festivalipassi omanikud. Festivali avapäeva külastas üle 8000 inimese. Festivali teisel päeval festivalialas viibinud inimeste arv oli umbes 12 000 inimest, mis on ligikaudu võrdne möödunud aasta festivali sama päeva külastajate arvuga.

Eesti ETNO XXVII Viljandi Pärimusmuusika Festivalil. Foto Urmas Saard
Eesti ETNO XXVII Viljandi Pärimusmuusika Festivalil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Festivali pealik Ando Kiviberg sõnas, et riigipea osalemine on korraldajatele väga suureks tunnustuseks.[/pullquote]Ansambli Puuluup kontserdi Kaevumäel avas oma tervitussõnadega Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kelle sõnul on tema jaoks folk selline üritus, mis tõstab Eesti paljude teiste paikade seas esile ühe asja poolest. „Folkmuusika ja vanem rahvamuusika on asi, millest räägitakse minevikuterminites, ja nii oli Eestis ka enne Viljandi festivali. Viljandi pärimusmuusika festival on teinud aga 27 aastaga folkmuusikast Eesti jaoks tuleviku.” Kaljulaid tunnustas ka festivali pingutusi keskkonnasõbralikkuse suunas.

Festivali pealik Ando Kiviberg sõnas, et riigipea osalemine on korraldajatele väga suureks tunnustuseks. Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhi ja festivali programmijuhi Tarmo Noormaa sõnul näitab presidendi kohalolu pärimuskultuuri suurt tähtsust.

Loe edasi: Piltuudis Viljandi folgi juhumärkamistest

Neljapäeval mängisid Kirsimäe laval koos ansambliga Orivesi All Stars ka Sindis elavad ema ja tütar

Varsti pärast Külauudistes ilmunud uudist, et tänavuse Viljandi folgi Rohelisel laval tegid esimestena kontsertesinemiste otsa lahti Karl Rammi nimelise Sindi Muusikakooli viiuliõpilased ja nende noor õpetaja, tuli vihje veel mõnede sintlaste osalemisest festivalil.

Ema ja tütar Erika Mitt ja Mathilda Mitt Viljandi folgil Kultrahoovis. Foto Urmas Saard
Ema ja tütar Erika Mitt ja Mathilda Mitt Viljandi folgil Kultrahoovis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aga lõpuks esinesime Kirsimäel nendega koos. See oli väga vägev elamus![/pullquote]Täna kohtusime üllatajatega Kultrahoovil Šotimaa ansambli Trip esinemise ajal. Ema ja tütar Erika Mitt ja Mathilda Mitt istusid õuekiviparketile laotatud tekil. Nende taga seisid Mittide pereisa Meelis ja poeg John-Silver. Kohe leidsime võimaluse vestluseks. Erika ütles, et varem polnud tal viiuli vastu mitte mingeid tundeid. Aga nüüd festivalile tulles huvitab teda iga ansambel, kus mängitakse viiulit ja üritab siis ka kõikjal kohal olla. „Üldiselt naudin eelkõige naturaalseid pille. Mulle meeldib vaadata teiste maade tegemisi ja kuulata nende muusikat. Mina olen viiulit mänginud kolm aastat ja Mathilda neli aastat.” Kuid Mathilda parandas ema ja arvas, et tegelikult on tal kokkupuudet viiuliga ikka juba viis aastat. „Ta oli siis neljane, kui mul tekkis mõte, et Mathildale võiks sobida viiul.”

Loe edasi: Neljapäeval mängisid Kirsimäe laval koos ansambliga Orivesi All Stars ka Sindis elavad ema ja tütar

Viljandi folgil olid sintlased esimestena Rohelisel laval

XXVII Viljandi Pärimusmuusika Festivali Rohelisel laval tegid täna esimestena kontsertesinemiste otsa lahti Karl Rammi nimelise Sindi Muusikakooli viiuliõpilased Merili Eenraid ja Berit Eriste ning nende noor õpetaja Regina Mänd.

Merili Eenraid, Regina Mänd, Berit Eriste Viljandi folgi Rohelisel laval. Foto Urmas Saard
Merili Eenraid, Regina Mänd, Berit Eriste Viljandi folgi Rohelisel laval. Foto: Urmas Saard

Esimest õppeaastat Sindi muusikakoolis viiuli tunde andnud Regina on juba paljudel aastatel Viljandi folgil osalenud – nii esineja kui kuulaja rollis. Täna esines Regina enne Rohelisele lavale tulekut Kaevumäel toimunud avakontserdil, ühe looga ka päris üksinda. „Äkki seitsmes või kaheksas aasta, Viljandi folgil olla,” vastas Regina ootamatule küsimusele. „Mitte ükski aasta pole möödunud ilma esinemiseta. Viis suve järjest olen käinud ETNO laagris, mis toimub alati vahetult enne festivali. Festivalil olen seejärel esinenud koos teiste ETNO laagris osalenutega. Varem olen laval olnud ühe lõõtsa duoga. Mäletan üht korda Afganistani tüdrukutega, kui nad samuti olid ETNO-s. Neil oli eraldi esinemine Kirsimäel, kus mina ja veel mõned tegime nendega kaasa. Samuti olen öösel tantsumajas mänginud,” loetles Regina oma folgi esinemiste pikka nimekirja.

Loe edasi: Viljandi folgil olid sintlased esimestena Rohelisel laval

Tõnis Lukas: kui saab veel midagi paremaks minna, siis mingu nii ilm, tuju, kui eesti rahvakultuur

XXVII Viljandi pärimusmuusika festival kuulutati Kaevumäel avatuks.

Noored viiuldajad XXVII Viljandi pärimusmuusika festivali avakontserdil Telia Kaevumäe laval. Foto Urmas Saard
Noored viiuldajad XXVII Viljandi pärimusmuusika festivali avakontserdil Telia Kaevumäe laval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tänavuse pärimusmuusika festivali teema on „Hea lugu”[/pullquote]Täna avatud Viljandi folki tervitas kultuuriminister Tõnis Lukas tõdemusega kahest sambast, mis võimaldab igal aastal nn viljepealinnas koguneda. Esiteks nimetas minister Jakob Hurda suurt tööd rahvalaulude kogumisel ja teisena väga head muusikahariduse traditsiooni. „30 aastat tagasi algas siinsamas Viljandi kultuurikoolis rahvapilli eriala üliõpilaste koolitamine. Lisaks sellele on kõigis muusikakoolides võimalik omandada pärimusmuusika eriala.” Sõnavõttu lõpetades lausus Lukas: „Teeme nii: kui saab veel midagi paremaks minna, siis mingu nii ilm, tuju, kui eesti rahvakultuur.”

Loe edasi: Tõnis Lukas: kui saab veel midagi paremaks minna, siis mingu nii ilm, tuju, kui eesti rahvakultuur

Viljandi pärimusmuusika festivali avapaugule eelneb rongkäik

XXVII Viljandi pärimusmuusika festival avatakse homme, 25. juulil kell 13 kontserdiga Telia Kaevumäe laval, mille lavastab Arno Tamm. 25.-28. juulini toimuva festivali põhiprogrammis on rohkem kui 70 kontserti, koos Rohelise lava ja kõrvalprogrammi ülesastumistega on kontserte kavas ligi 130.

Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik Tallinna tänaval. Foto Urmas Saard
Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik Tallinna tänaval. Foto: Urmas Saard

Festivali pealik Ando Kiviberg ütleb homme algava, järjekorras 27. korda toimuva festivali eel: “Viljandi pärimusmuusika festivali kõige tähtsam ülesanne on meie muusikalise emakeele elavana hoidmine ja propageerimine. Olen kindel, et ka tänavune festival täidab seda ülesannet järjekordselt eeskujulikult.”

Festivali avamisele eelnev rongkäik saab alguse neljapäeval, 25. juulil kell 12:30 Uku keskuse juurest, liituma on oodatud kõik pärimusmuusika sõbrad. Arno Tamme lavastatud kontserdil mängivad Viljandi Noorte Sümfooniaorkester, Eesti ETNO laagri juhendajad, Cätlin Mägi, Herbert Konnula, Regina Mänd, Juhan Uppin, Maarja Soomre, Trio Viuväuvau.

Neljapäeval astuvad festivalil teiste seas üles näiteks Lepaseree Ahvena kiuste, Ungari jutuvestja ja muusik András Berecz, Ghana kologo-kuningas King Ayisoba, Suurbritannia innovaatilisemaks folklauljaks tituleeritud Sam Lee, Orivesi All Stars Soomest, jutuvestja Tuup Inglismaalt, ning lätikeelset nime kandev Eesti kooslus Nikns Suns – kui nimetada vaid mõningaid.

Loe edasi: Viljandi pärimusmuusika festivali avapaugule eelneb rongkäik

Folginädalavahetuseks oodatakse Viljandisse kümneid tuhandeid muusikasõpru

Neljapäeval, 25. juulil algava Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajad prognoosivad, et sündmus võib Viljandisse tuua taas ligi 25 000 külastajat. Huvi festivali vastu on märgata ka välismaiste külastajate seas. Alates tänasest saab eelmüügist ostetud festivalipassid vahetada käepaelte vastu Viljandis, Tartus ja Tallinnas.

Silver Tõnisson, Zetod. Foto MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus
Silver Tõnisson, Zetod. Foto: MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus

[pullquote]Kõige eksootilisemad kohad aga, kust on festivalipass soetatud, on Singapur, Uus-Meremaa, Araabia Ühendemiraadid, Indoneesia, Iisrael ja Kaplinn[/pullquote]Juba 27. korda toimuva ning seekord „Hea lugu!“ teemat kandva folgipeo piletimüük on läinud sarnaselt varasemate aastatega. Neli päeva enne festivali algust on saada kontserdipileteid kõikide artistide kontsertidele, päevapasse ja seeniorpasse. Festivalipassid ja noortepassid on aga juba välja müüdud.

„Kindel võib olla aga ka selles, et iga festivalipäev toob rohkelt väärt artiste, nii et elamuseta ei tohiks jääda ükski muusikasõber – ka see, kes spontaanselt ja ilma põhjalikku eeltööd tegemata Viljandisse satub,“ ütleb festivali pealik Ando Kiviberg.

Loe edasi: Folginädalavahetuseks oodatakse Viljandisse kümneid tuhandeid muusikasõpru

Rongiga Viljandi Pärimusmuusika Festivalile

Elron tihendab 25.-28. juulini toimuva Viljandi Pärimusmuusika Festivali ajaks Tallinna-Viljandi liini sõiduplaani. Sõiduplaani muudatused kehtivad kõigil neljal festivalipäeval.

Balti jaam Tallinnas. Foto Urmas Saard
Balti jaam Tallinnas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]teatud väljumistel jalgratastega rongi sisenemine piiratud[/pullquote]”Neljapäevast pühapäevani pikendame osa edelasuuna reise Türilt ja Raplast Viljandini, et seeläbi lisada Tallinna ja Viljandi vahele edasi-tagasi kaks väljumist igal festivalipäeval. Kindlasti püüame tagada liinile ka võimalikud pikad rongid, et mahutada rohkem reisijaid,” teatab Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. “Kõik pikendatud reisid peatuvad Türil, Võhmas ja Viljandis, kuid kiirema kohale jõudmise huvides ei peatu teistes vahepeatustes.”

Kõigile Viljandi Pärimusmuusika Festivalile rongiga sõitjatele soovitab Elroni esindaja arvestada kaasreisijatega. “Kuna jalgratas võtab rongis ära mitme inimese jagu ruumi, siis on folgi nädalavahetusel ka teatud väljumistel jalgratastega rongi sisenemine piiratud – täpsemalt on see info leitav meie sõiduplaani otsingust,” nentis Kongo.

Loe edasi: Rongiga Viljandi Pärimusmuusika Festivalile

Sindi muusikakooli viiuldajad Viljandi folgil

Täpselt nädala pärast, neljapäeval, 25 juulil algaval XXVII Viljandi Pärimusmuusika Festivalil osalevad esmakordselt ka Sindi muusikakooli õpilased.

Berit Eriste ja Merili Eenraid. Foto Urmas Saard
Berit Eriste ja Merili Eenraid. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mõlemad tüdrukud on saanud viiuliõpet minu juures nii klassikalises, kui ka rahvamuusika võtmes[/pullquote]Rahvakalendri järgi kesksuvepühal ehk jaagupipäeval astuvad Viljandi folgi Rohelisel laval kuulajate ette viiuldajad Berit Eriste ja Merili Eenraid ning teevad poole tunni pikkuse esinemise ka järgmisel päeval. Nii neljapäeval kui reedel algab kontsert kell 16.30. Nendega on koos laval ka muusikakooli uus õpetaja Regina Mänd, kes ise õpib veel Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.

Sindis elavad noored on viiulit õppinud Karl Rammi nimelises Sindi Muusikakoolis alates aastast 2011. Kõik need aastad on Beritit ja Merilit õpetanud kooli direktor ja viiuliõpetaja Merike Teppan-Kolk. Regina on tüdrukuid juhendanud koos temaga viimasel õppeaastal.

Loe edasi: Sindi muusikakooli viiuldajad Viljandi folgil

Viljandi pärimusmuusika festivali lisaprogramm kutsub
publikut osalema kümnetel tasuta sündmustel

Kadri Lepasson (keskel) õpetab soovijatele pärimuslikke seltskonnatantse.
Kadri Lepasson (keskel) õpetab soovijatele pärimuslikke seltskonnatantse.

25.-28. juulini toimuva Viljandi pärimusmuusika festivali täna avalikustatud mahukast lisaprogrammist leiab 33 õpituba igale vanusele, kuus matka ja ühe “Raadio ööülikooli” avaliku salvestuse. Peale selle toimub enne festivali kaks ETNO laagrit ja kaks festivalikursust, mille käigus saavad huvilised täiendada ja lihvida oma tantsu-, laulu- ja pillimänguoskusi.

Lisaks traditsioonilistele laulu-, tantsu- ja pillimänguõpitubadele leiab tänavuse “Hea lugu!” teemalise festivali lisaprogrammist ka jutuvestmiseteemalise töötoa ja loengu. Nii saab oma jutuvestmisoskusi lihvima hakata kohe esimese festivalipäeva, 25. juuli õhtul kell 18 koos Piret Pääri ja Valdur Mikitaga. Samal päeval kell 21 jagab Raadio Ööülikooli avalikul salvestusel oma mõtteid headest lugudest kirjanik ja tõlkija Indrek Koff.

Otse festivali südames Viljandi Jaani kiriku ees vallikraavis seab end sisse regilaulu pesa “Hõimust hõimu”, kus eeslauljate vedamisel lüüakse iga päev kindlatel kellaaegadel laul lahti.

Loe edasi: Viljandi pärimusmuusika festivali lisaprogramm kutsub
publikut osalema kümnetel tasuta sündmustel