RUHNU SAAREL TOIMUB TRADITSIOONI JÄTKAV RAHVUSVAHELINE VIIULI- JA LOODUSLAAGER

Ruhnukad. Foto: Karoliina Kreintaal

4.-10. juulini toimub Ruhnus üheksandas rahvusvaheline viiuli- ja looduselaager, mis aastatega kasvanud omalaadseks väikesaare festivaliks, pakkudes seitsme päeva jooksul väga ainulaadset programmi. Saarel toimuvad igapäevased viiulimuusika, rütmika, laulu ja paljud muud õpitoad, õhtuti saab osa jämmidest, toimub mitu kontserti ja tantsuõhtut.

Loe edasi: RUHNU SAAREL TOIMUB TRADITSIOONI JÄTKAV RAHVUSVAHELINE VIIULI- JA LOODUSLAAGER

VÕIDUPARAAD KURESSAARES

Fotogalerii

Kuressaares toimuvat Kaitseliidu võidupüha paraadi vaatav rahvas, keda oli Saaremaa suurust arvestades meeletult suur hulk. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tänavu tähistas Kaitseliit võidupüha paraadi Kuressaare Keskväljakul, kus Eesti ja välismaiste osalejate arv küündis 750 inimeseni. Pealtvaatajte hulk oli loendamatu ja muljetavaldav.

Loe edasi: VÕIDUPARAAD KURESSAARES

LAURENTIUSE KIRIKUS KÕNELDI RAHUST

Fotogalerii

President Alar Karis ja tema abikaasa Sirje Karis sisenevad Kuressaare Laurentiuse kirikusse. Foto: Urmas Saard / Külauudised

23. juunil toimus Kuressaare Laurentiuse kirikus võidupüha oikumeeniline jumalateenistus, millest võttis teiste hulgas osa ka presidendipaar Karised ja Riigikogu esimees Järi Ratas.

Loe edasi: LAURENTIUSE KIRIKUS KÕNELDI RAHUST

Piltuudis: KURESSAARES ÜHENDATI MÄLESTUSTULI JA MUINASTULI VÕIDUTULEKS

Fotogalerii

Kuressaares mälestustule ja muinastule ühendamisel leegitsema löönud võidutuli.
Foto: Urmas Saard / Külauudied

Kuressaares algas võidupüha hommik riigilipu heiskamisega piiskopilinnuse torni. Kuressaare Vabadussõja mälestussamba juures toimus algusega kell üheksa traditsiooniline tulede ühendamine võidutuleks.

Loe edasi: Piltuudis: KURESSAARES ÜHENDATI MÄLESTUSTULI JA MUINASTULI VÕIDUTULEKS

VÕIDUPÜHA MÄLESTUSTULI LÄBIS OMAAEGSEID KIHELKONDI

Fotogalerii

Mälestustulega Lihulas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kindral Johan Laidoneri Selts on selle sajandi algusest igal aastal võidupühale eelnenud päeval viinud Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustuld läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna.

Loe edasi: VÕIDUPÜHA MÄLESTUSTULI LÄBIS OMAAEGSEID KIHELKONDI

KAITSELIIT KORRALDAB VÕIDUPÜHA PARAADI ESMAKORDSELT KURESSAARES

Kuressaares lahkub paraadilt viimasena Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester Kaido Kivi dirigeerimisel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kaitseliit tähistab 23. juunil võidupüha Kuressaares, kus pidupäev algab juba kell seitse hommikul riigilipu heiskamisega piiskopilinnuse torni.

Loe edasi: KAITSELIIT KORRALDAB VÕIDUPÜHA PARAADI ESMAKORDSELT KURESSAARES

KINDRAL LAIDONERI SELTS VIIB VÕIDUPÜHA MÄLESTUSTULE SAAREMAALE

Mälestustule tervitamine Lihulas 2015. aastal. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kindral Johan Laidoneri Selts on käesoleva sajandi algusest saadik kõigil aastatel võidupühale eelnenud päeval, 22. juunil, viinud Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustuld läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna. Tänavu on selleks Saaremaa pealinn Kuressaare.

Loe edasi: KINDRAL LAIDONERI SELTS VIIB VÕIDUPÜHA MÄLESTUSTULE SAAREMAALE

KURESSAARE LÕVID KUTSUVAD KINKIMA KASUTUSETA JALGRATTAID SÕJAPÕGENIKELE

Kodus seisma jäänud rattad võib kinkida erinevas vanuses sõjapõgenikele. Rattad, mis ei lähe käiku sõjapõgenikele, kingitakse hiljem Saaremaa lastele ja noortele.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kuressaare Lions Klubi koostöös Bivarix Jalgrattapoega kutsub inimesi üles kinkima oma seisvaid ja kasutuseta jalgrattaid Ukraina sõjapõgenikele.

Loe edasi: KURESSAARE LÕVID KUTSUVAD KINKIMA KASUTUSETA JALGRATTAID SÕJAPÕGENIKELE

ABRUKA JÄREL VILSANDILE

Vilsandi matkarajal. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Külauudiste infoveski tõi lugejateni tänavu 8. juunil aset leidnud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppekäigu Abrukale. Paraku jäi suvel sama reisi jätkulugu tegemata, aga nüüd jõuab lugejateni seegi jutt, et sama seltskond siirdus pärast ööbimist Saaremaal Andruse Mahetalus järgmisel hommikul Papissaare sadamasse.

Loe edasi: ABRUKA JÄREL VILSANDILE

EESTI SUURIMAD VEELAUASÕIDU VÕISTLUSED PEETI SAAREMAAL

Tänavused peaauhinnad pani välja Sportland ja iga klassi parimad said kopsaka auhinnaraha. Foto: Pidula Wakepark

Möödunud neljapäevast pühapäevani peeti Saaremaal läbi aegade Eesti kõige suurem veelaua võistlus. Näha sai Euroopa tasemel kaelamurdvaid veelauatrikke! Osales kogu Eesti paremik veelauasõidus.

Loe edasi: EESTI SUURIMAD VEELAUASÕIDU VÕISTLUSED PEETI SAAREMAAL

SAAREMAA VÕÕRUSTAB VEELAUASÕIDU MEISTRIVÕISTLUSEID

Pilt eelmisest aastast, Saaremaa võõrustab lahtiseid meistrivõistluseid veelauasõidus. Foto: Pidula Wakepark

Sellel laupäeval ja pühapäeval saab Saaremaal näha Euroopa tasemel hullumeelseid veelauatrikke!Pidula wakepargis peetakse 31. juulil ja 1. augustil teist korda Man Over Board Saaremaa Open’21 meistrivõistluseid veelauasõidus.

Loe edasi: SAAREMAA VÕÕRUSTAB VEELAUASÕIDU MEISTRIVÕISTLUSEID

EESTI LOODUSKAITSE SÜNNIPAIGAS AVATI MÄLESTUSKIVI

Esimese looduskaitseala asutaja Artur Toomi mälestuskivi avamine. Foto: Keskkonnaministeerium

Vilsandi loodushoiumeelse kogukonna auks ja Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks avasid Keskkonnaministeerium ja Saaremaa vald täna saarel meie esimese looduskaitseala asutaja Artur Toomi mälestuskivi.

Loe edasi: EESTI LOODUSKAITSE SÜNNIPAIGAS AVATI MÄLESTUSKIVI

MUSTJALA PÄEVAKESKUSE ARHITEKTUURIKONKURSI VÕITIS IDEEKAVAND „ÖU”

Mustjala päevakeskuse arhitektuurikonkursi võitnud ideekavand „ÖU“

Saaremaa vald koostöös Eesti Arhitektide Liiduga korraldas Mustjalas päevakeskus-pansionaadi arhitektuurikonkursi, et leida eakatele ja erivajadusega inimestele parim elukeskkond nii hoone terviklahenduses kui ka õuealal.

Loe edasi: MUSTJALA PÄEVAKESKUSE ARHITEKTUURIKONKURSI VÕITIS IDEEKAVAND „ÖU”

SAAREMAAL JA MUHUMAAL PIIRANGUD LEEVENEVAD

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastab täna Saaremaa ja Muhu valla eriolukorda puudutava korralduse, millega leevenevad homsest alates saartele kehtestatud piirangud. Saarte ja mandri vahel liikumiseks hakatakse väljastama täiendavaid erilubasid.

Saaremaa. Foto: Urmas Saard
Saaremaa. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kauplused ja turud võivad taas olla avatud sarnaselt mandrile[/pullquote]Võrreldes tänasega võetakse maha piirangud lähikontakti nõudvatelt teenustelt nagu ilukirurgiateenused, ilu- ja isikuteenused (näiteks juuksuri-, maniküüri, pediküüri-, kosmeetiku-, tätoveerimis- ja solaariumiteenus) ning massaaži- ja muud taastusraviteenused heaoluteenusena.

Piirangute leevendamine tähendab, et kauplused ja turud võivad taas olla avatud sarnaselt mandrile.

Samuti võetakse maha liikumispiirang, mille järgi pidid saarlased püsima kodus ja väljas tohtis käia toidupoes, apteegis ja arsti juures või kaugtöö võimaluse puudumisel tööl.

Loe edasi: SAAREMAAL JA MUHUMAAL PIIRANGUD LEEVENEVAD

VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL

Valitsuse liikmed toetasid täna kahe Tartu Ülikooli poolt välja pakutud uuringu läbiviimist, millega selgitatakse koroonaviiruse leviku ulatust rahvastiku hulgas. Uuringu tulemused on oluliseks sisendiks COVID-19 tõkestamise otsuste tegemisel.

Seroepidemioloogilise uuringu pilootprojektid teostatakse Saaremaal (pildil Kuressaare) ja Õismäel, mõlemalt poolt on uuritavaid 1080 inimest. Foto: Urmas Saard
Seroepidemioloogilise uuringu pilootprojektid teostatakse Saaremaal (pildil Kuressaare) ja Õismäel, mõlemalt poolt on uuritavaid 1080 inimest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma[/pullquote]„Valitsuse erikomisjon vajab piirangute üle otsustamiseks rohkem andmeid viiruse leviku kohta rahvastikus. Epideemiat ei saa efektiivselt ohjata, kui pole täpsemalt teada, kuidas see elanikkonna hulgas levinud on,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Esiteks toetasid valitsuse liikmed COVID-19 seiresüsteemi teadusprojekti. Tartu Ülikool pakub seire läbiviimist juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma, et hinnata üleriigilist nakkuse levikut eri maakondades ning rahvastikurühmades. Teadusprojekti maksumus on 1,8 miljonit eurot.

Covid-19 seireprogrammi projektijuht ja kõneisik on Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi professor Dr. Ruth Kalda. Seire tulemusi raporteeritakse valitsuskomisjonile iganädalaselt.

Loe edasi: VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL

SAAREMAAL ALUSTAB TÖÖD KAITSEVÄE VÄLIHAIGLA

Seoses kriitilise olukorraga Saaremaal saadetakse appi kaitseväe välihaigla, et toetada raskete COVID-19 viirusesse haigestunud patsientide ravi.

Kaitseväe välihaigla transpordiks ettevalmistamine. Foto: Mari-Liis Päären
Kaitseväe välihaigla transpordiks ettevalmistamine. Foto: Mari-Liis Päären

[pullquote]Konteinerhaigla avab uksed alates neljapäevast ja me vaatame jooksvalt, millist funktsiooni see täitma hakkab[/pullquote]Eile esitas Terviseamet Kaitseväele ametiabi taotluse konteiner-välihaigla rakendamiseks koos kuni paarikümne Kaitseväe teenistujaga Kuressaare Haigla toetamiseks.

Kaitseväe juhataja allkirjastas 30. märtsil käsu vastava abi andmiseks Kuressaare Haiglale. “Tegu on unikaalse haiglaga, mis on algselt mõeldud kasutamiseks sõjalise konflikti korral. Konteiner-välihaigla koos kaitseväe ja tsiviilpersonali ning kuni 20 intensiivravi ja kuni 40 täiendava voodikohaga annab olulise toe Saaremaa haiglale vajaliku intensiivravi võimekuse tõstmiseks,“ rääkis kaitseminister Jüri Luik.

Loe edasi: SAAREMAAL ALUSTAB TÖÖD KAITSEVÄE VÄLIHAIGLA

KAITSELIIT LÄHEB POLITSEILE APPI KONTROLLIMA ERIOLUKORRA KORRALDUSTE TÄITMIST SAAREMAAL JA MUHUS

Saaremaa ja Muhu valla elanike tervise ja elu kaitseks rangemaks muudetud eriolukorra piiranguid tuleb politseile appi kontrollima kuni 40 kaitseliitlast, otsustas valitsus presidendi, kaitseministeeriumi ja kaitseliidu nõusolekul.

Foto: Kaitseministeerium
Foto: Kaitseministeerium

[pullquote]Kaitseliidu kaasamisega moodustatakse Saaremaal politseinikust ja kaitseliitlasest patrullekipaažid.[/pullquote]„Täna saime teada, et COVID-19 tõttu on Eestis surnud veel kaks inimest, kellest üks Saaremaal. Minu sügav kaastunne kõigile leinajatele. Meist igaühe käitumisest sõltub, kas suudame tõkestada COVID-19 ränka levikut. Saaremaale ja Muhumaale tuleb appi kaitseliit, et hoida meie inimeste elu ja tervist,“ ütles eriolukorra juht Jüri Ratas.

Viiruse kiire leviku tõttu Saaremaal muutis eriolukorra juht eile rangemaks kohapealsed liikumiskeelud ja –piirangud, mis tähendab ka järelevalve suurenemist. Kuna eriolukord on politsei- ja piirivalveametile juba toonud kaasa rohkem tööd, tuleb täiendavate ülesannete täitmiseks kaasata enam inimesi.

Loe edasi: KAITSELIIT LÄHEB POLITSEILE APPI KONTROLLIMA ERIOLUKORRA KORRALDUSTE TÄITMIST SAAREMAAL JA MUHUS

ERITEADE: SAAREMAA JA MUHUMAA ERIOLUKORRA TÄIENDUSED

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas eile Saaremaa ja Muhu valla eriolukorda täiendava korralduse, mille järgi peab pühapäevast oma uksed sulgema suurem osa kauplustest ja lähikontaktiga teenindusasutustest. Alates esmaspäevast hakkavad kehtima oluliselt rangemad liikumispiirangud. Eriolukorra juht kutsub tööandjaid üles võimaldama töötajatele maksimaalselt kaugtööd.

Kuressaare linn 2015. aasta suvel, kui ei teatud tänasest eriolukorrast halba undki näha. Foto: Urmas Saard
Kuressaare linn 2015. aasta suvel, kui ei teatud tänasest eriolukorrast halba undki näha. Foto: Urmas Saard

Eriolukorra rangemaks muutmise eesmärk on senisest tugevamalt piirata viiruse kohapealset levikut ja vähendada koormust tervishoiusüsteemile. See aitab kaitsta Saaremaa ja Muhu valla inimeste elu ja tervist. Terviseameti andmetel tuli eilse seisuga ööpäeva jooksul enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (34). 28. märtsi hommiku seisuga oli nakatunuid kokku 217, mida on suurusjärguna samapalju kui tervel Harjumaal.

Loe edasi: ERITEADE: SAAREMAA JA MUHUMAA ERIOLUKORRA TÄIENDUSED

Kevadpäev Kõinastul

Kõlab nagu koolilapse kirjandi pealkiri, aga miks mitte? Üks Tartu matkaseltskond, kellega seltsib alati kaaslasi ka Tallinnast ja seekord ka Kuressaarest, Türilt ja Vigalast, võttis nõuks Kõinastu laiu külastuse. Nende käes lehvis embleem Saare maakonna ajaloolise valge-rohelise lipu kujutisega, millel laevuke ja iga-aastast matka loendav järjenumber 33.

Aldo Kals oma Tartu kodus Külauudiste infoveskile järjekordset kaastööd tegemas. Foto Urmas Saard
Aldo Kals oma Tartu kodus Külauudiste infoveskile järjekordset kaastööd tegemas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kõinastu küla on kui üks väljasurnud inimtühi oaas rohelises kõrbes.[/pullquote]Arv on liiga suur, et seda uskuda, aga ometi see nii on. Alustati 1987. aastal ja pidama ei saa. Eesmärk on kodu- ja lähivälismaa tundmaõppimine. Esimesed 14 aastat pühendasime end Eesti ajaloolistele maakondadele, lisaks veel Tallinnale ja Lahemaa rahvuspargile. Enne masu jõudsime teha kokku neli retke Lätti, Leetu ja Soome. Siis algas väikesaarte saaga ja seekord oli käsil viieteistkümnes meretagune maalapp.

Ilmateade kinnitas põllumeestele, et enne reedet, 10. maid ärge vihma oodake. Just selle päeva hommikul haaras tosin rändurit seljakoti ja võeti kurss Saaremaa poole. Koiduaegseid askeldusi saatis meile Vilsandi saarelt tuttava Jaan Tätte meeldiv lauluhääl. Olime ka ise sel teemal mõlgutanud ja oma matkale muhulast Ivo Linnat kutsunud. See aga ei õnnestunud, sest just sel päeval pidi laulumees Sillamäel esinema ja kindlasti ka kohalikke rahustama Kevadtormi paugutamiste pärast. Olime mures, kas Ivo oma häälele varem euroopalike väärtuste kaitsmisel liiga ei teinud, küllap mitte.

Loe edasi: Kevadpäev Kõinastul

Krista Lemberit tunnustati folkloorikuraatori stipendiumiga

Eesti Folkloorinõukogu andis eilsel üldkogul välja folkloorikuraatori stipendiumi, mille pälvis Eesti Folkloorinõukogu Saaremaa folkloorikuraator Krista Lember.

Krista Lember. Foto Eesti Folkloorinõukogu
Krista Lember. Foto: Eesti Folkloorinõukogu

Eesti Folkloorinõukogu teabejuhi Annela Laaneotsa sõnul pälvis Lember stipendiumi pikaaegse ja järjepideva töö eest ning kogukonna aktiivse kaasamise eest Saaremaa erinevates paikkondades. Samuti on ta tegev erinevates pärimusvaldkondades. Ta seisab hea käsitöö, rahvamuusika, tantsu, laulu, paikkondliku pärimuse, valdkonna uurimise ja arendamise eest.

Lember on Rahvakultuuri Keskuse Saaremaa rahvakultuurispetsialist, koordineerib ülemaakondlikke valdkonna sündmusi, on Saare maakonna laulu- ja tantsupeo komisjoni liige, on riikliku toetusprogrammi „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond” nõukogu liige, kohaliku omaalgatuse programmi Saare maakonna hindamiskomisjoni liige, Kuressaare linna rahvakultuuristipendiumi komisjoni liige, Saare maakonna kultuuritöötajate nõukoja liige, folklooriseltsi Virvik liige, lööb kaasa Saaremaa Rahvateatri tegevuses.

Loe edasi: Krista Lemberit tunnustati folkloorikuraatori stipendiumiga

Suur pildigalerii: kolm päeva Ruhnus

Käesoleva nädala kolmel esimesel päeval nautis Ruhnu saare kauni looduse rüppes ilusat suveilma TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli matkaseltskond ühiselt Külauudiste uudisvoogu toimetavate seltsilistega.

Buldersi talus Foto Urmas Saard
Buldersi talus. Foto: Urmas Saard

Lisaks 39-le väärikate nimekirjas reisinud inimesele olid kiirkatamaraaniga Runö Pärnust Ruhnu sõitmas Märjamaa kunstikooli lapsed, pool saare vallavalitsust, samuti  vallavanema abikaasa Krista Urvet, kellega vesteldes tuli saar juba enne Ringsu sadamasse jõudmist meeldivalt ja hoopis kiiremini lähemale. Ruhnu asub keset Liivi lahte 96 kilomeetri kaugusel Pärnust, täpselt samapalju veeteed jääb Riiani. Lähim saar on Kihnu. Saare maakonna keskusesse Kuresaarde tuleb linnulennult 70 kilomeetrit mööda merd sõita.

Et kõige lähemal asub kuiva maana Ruhnule Läti riik, see sai selgeks siis kui sihtsadamasse jõudmiseks pidi veel ligemale kolmveerand tundi kiiret sõitu tegema. Arvates end veel kindlalt olevat keset merd Eestimaa vetes, tuli siiski mobiilile lõunanaabrite tervitus Lätimaale saabumise puhul. Lähim asukoht mandril jääb kõigest 37 km kaugusele, kus paikneb Kuramaa Kolka neem. Rootsimaa, kellega Ruhnul on olnud juurtelt kõige sügavamad sidemed, jääb aga päris kaugele.

Loe edasi: Suur pildigalerii: kolm päeva Ruhnus