Külauudiste infoveski tõi lugejateni tänavu 8. juunil aset leidnud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppekäigu Abrukale. Paraku jäi suvel sama reisi jätkulugu tegemata, aga nüüd jõuab lugejateni seegi jutt, et sama seltskond siirdus pärast ööbimist Saaremaal Andruse Mahetalus järgmisel hommikul Papissaare sadamasse.
Loe edasi: ABRUKA JÄREL VILSANDILE
Möödunud neljapäevast pühapäevani peeti Saaremaal läbi aegade Eesti kõige suurem veelaua võistlus. Näha sai Euroopa tasemel kaelamurdvaid veelauatrikke! Osales kogu Eesti paremik veelauasõidus.
Loe edasi: EESTI SUURIMAD VEELAUASÕIDU VÕISTLUSED PEETI SAAREMAAL
Sellel laupäeval ja pühapäeval saab Saaremaal näha Euroopa tasemel hullumeelseid veelauatrikke!Pidula wakepargis peetakse 31. juulil ja 1. augustil teist korda Man Over Board Saaremaa Open’21 meistrivõistluseid veelauasõidus.
Loe edasi: SAAREMAA VÕÕRUSTAB VEELAUASÕIDU MEISTRIVÕISTLUSEID
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kahekümnene seltskond viibis 8. juunil õppepäeval Abruka saarel, kus mitmeid ülesandeid täitev saarevaht Rein Lember asus teejuhiks.
Loe edasi: ABRUKA MATKARAJAL
„Kehv oo põllulapp ja kehv oo karjasmaa, siiski saarelt rõõmsat laulu kuuled sa.” Need salmiread kõlavad Muhu saart tutvustavas tuntud laulus, millest eriti hästi teatakse rida: „See oo meite Muhu.”
Loe edasi: MUHU SEGAKOORI JUURED ASUVAD KARSKUSLIIKUMISES
Vilsandi loodushoiumeelse kogukonna auks ja Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks avasid Keskkonnaministeerium ja Saaremaa vald täna saarel meie esimese looduskaitseala asutaja Artur Toomi mälestuskivi.
Loe edasi: EESTI LOODUSKAITSE SÜNNIPAIGAS AVATI MÄLESTUSKIVI
Terviseameti Lääne regionaalosakond hoiatab, et Saaremaal Mändjala rannas on tuvastatud suurtes kogustes sinivetikaid. Samuti kahtlustatakse merevee sinivetikatega saastatust Kuressaare supelrannas ehk Titerannas.
Loe edasi: MÄNDJALA RANNAS TUVASTATI SINIVETIKAID
Saaremaa vald koostöös Eesti Arhitektide Liiduga korraldas Mustjalas päevakeskus-pansionaadi arhitektuurikonkursi, et leida eakatele ja erivajadusega inimestele parim elukeskkond nii hoone terviklahenduses kui ka õuealal.
Loe edasi: MUSTJALA PÄEVAKESKUSE ARHITEKTUURIKONKURSI VÕITIS IDEEKAVAND „ÖU”
[pullquote]kauplused ja turud võivad taas olla avatud sarnaselt mandrile[/pullquote]Võrreldes tänasega võetakse maha piirangud lähikontakti nõudvatelt teenustelt nagu ilukirurgiateenused, ilu- ja isikuteenused (näiteks juuksuri-, maniküüri, pediküüri-, kosmeetiku-, tätoveerimis- ja solaariumiteenus) ning massaaži- ja muud taastusraviteenused heaoluteenusena.
Piirangute leevendamine tähendab, et kauplused ja turud võivad taas olla avatud sarnaselt mandrile.
Samuti võetakse maha liikumispiirang, mille järgi pidid saarlased püsima kodus ja väljas tohtis käia toidupoes, apteegis ja arsti juures või kaugtöö võimaluse puudumisel tööl.
[pullquote]Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma[/pullquote]„Valitsuse erikomisjon vajab piirangute üle otsustamiseks rohkem andmeid viiruse leviku kohta rahvastikus. Epideemiat ei saa efektiivselt ohjata, kui pole täpsemalt teada, kuidas see elanikkonna hulgas levinud on,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Esiteks toetasid valitsuse liikmed COVID-19 seiresüsteemi teadusprojekti. Tartu Ülikool pakub seire läbiviimist juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma, et hinnata üleriigilist nakkuse levikut eri maakondades ning rahvastikurühmades. Teadusprojekti maksumus on 1,8 miljonit eurot.
Covid-19 seireprogrammi projektijuht ja kõneisik on Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi professor Dr. Ruth Kalda. Seire tulemusi raporteeritakse valitsuskomisjonile iganädalaselt.
Loe edasi: VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL
[pullquote]Konteinerhaigla avab uksed alates neljapäevast ja me vaatame jooksvalt, millist funktsiooni see täitma hakkab[/pullquote]Eile esitas Terviseamet Kaitseväele ametiabi taotluse konteiner-välihaigla rakendamiseks koos kuni paarikümne Kaitseväe teenistujaga Kuressaare Haigla toetamiseks.
Kaitseväe juhataja allkirjastas 30. märtsil käsu vastava abi andmiseks Kuressaare Haiglale. “Tegu on unikaalse haiglaga, mis on algselt mõeldud kasutamiseks sõjalise konflikti korral. Konteiner-välihaigla koos kaitseväe ja tsiviilpersonali ning kuni 20 intensiivravi ja kuni 40 täiendava voodikohaga annab olulise toe Saaremaa haiglale vajaliku intensiivravi võimekuse tõstmiseks,“ rääkis kaitseminister Jüri Luik.
[pullquote]Kaitseliidu kaasamisega moodustatakse Saaremaal politseinikust ja kaitseliitlasest patrullekipaažid.[/pullquote]„Täna saime teada, et COVID-19 tõttu on Eestis surnud veel kaks inimest, kellest üks Saaremaal. Minu sügav kaastunne kõigile leinajatele. Meist igaühe käitumisest sõltub, kas suudame tõkestada COVID-19 ränka levikut. Saaremaale ja Muhumaale tuleb appi kaitseliit, et hoida meie inimeste elu ja tervist,“ ütles eriolukorra juht Jüri Ratas.
Viiruse kiire leviku tõttu Saaremaal muutis eriolukorra juht eile rangemaks kohapealsed liikumiskeelud ja –piirangud, mis tähendab ka järelevalve suurenemist. Kuna eriolukord on politsei- ja piirivalveametile juba toonud kaasa rohkem tööd, tuleb täiendavate ülesannete täitmiseks kaasata enam inimesi.
Eriolukorra rangemaks muutmise eesmärk on senisest tugevamalt piirata viiruse kohapealset levikut ja vähendada koormust tervishoiusüsteemile. See aitab kaitsta Saaremaa ja Muhu valla inimeste elu ja tervist. Terviseameti andmetel tuli eilse seisuga ööpäeva jooksul enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (34). 28. märtsi hommiku seisuga oli nakatunuid kokku 217, mida on suurusjärguna samapalju kui tervel Harjumaal.
Loe edasi: ERITEADE: SAAREMAA JA MUHUMAA ERIOLUKORRA TÄIENDUSED
Kõlab nagu koolilapse kirjandi pealkiri, aga miks mitte? Üks Tartu matkaseltskond, kellega seltsib alati kaaslasi ka Tallinnast ja seekord ka Kuressaarest, Türilt ja Vigalast, võttis nõuks Kõinastu laiu külastuse. Nende käes lehvis embleem Saare maakonna ajaloolise valge-rohelise lipu kujutisega, millel laevuke ja iga-aastast matka loendav järjenumber 33.
[pullquote]Kõinastu küla on kui üks väljasurnud inimtühi oaas rohelises kõrbes.[/pullquote]Arv on liiga suur, et seda uskuda, aga ometi see nii on. Alustati 1987. aastal ja pidama ei saa. Eesmärk on kodu- ja lähivälismaa tundmaõppimine. Esimesed 14 aastat pühendasime end Eesti ajaloolistele maakondadele, lisaks veel Tallinnale ja Lahemaa rahvuspargile. Enne masu jõudsime teha kokku neli retke Lätti, Leetu ja Soome. Siis algas väikesaarte saaga ja seekord oli käsil viieteistkümnes meretagune maalapp.
Ilmateade kinnitas põllumeestele, et enne reedet, 10. maid ärge vihma oodake. Just selle päeva hommikul haaras tosin rändurit seljakoti ja võeti kurss Saaremaa poole. Koiduaegseid askeldusi saatis meile Vilsandi saarelt tuttava Jaan Tätte meeldiv lauluhääl. Olime ka ise sel teemal mõlgutanud ja oma matkale muhulast Ivo Linnat kutsunud. See aga ei õnnestunud, sest just sel päeval pidi laulumees Sillamäel esinema ja kindlasti ka kohalikke rahustama Kevadtormi paugutamiste pärast. Olime mures, kas Ivo oma häälele varem euroopalike väärtuste kaitsmisel liiga ei teinud, küllap mitte.
Eesti Folkloorinõukogu andis eilsel üldkogul välja folkloorikuraatori stipendiumi, mille pälvis Eesti Folkloorinõukogu Saaremaa folkloorikuraator Krista Lember.
Eesti Folkloorinõukogu teabejuhi Annela Laaneotsa sõnul pälvis Lember stipendiumi pikaaegse ja järjepideva töö eest ning kogukonna aktiivse kaasamise eest Saaremaa erinevates paikkondades. Samuti on ta tegev erinevates pärimusvaldkondades. Ta seisab hea käsitöö, rahvamuusika, tantsu, laulu, paikkondliku pärimuse, valdkonna uurimise ja arendamise eest.
Lember on Rahvakultuuri Keskuse Saaremaa rahvakultuurispetsialist, koordineerib ülemaakondlikke valdkonna sündmusi, on Saare maakonna laulu- ja tantsupeo komisjoni liige, on riikliku toetusprogrammi „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond” nõukogu liige, kohaliku omaalgatuse programmi Saare maakonna hindamiskomisjoni liige, Kuressaare linna rahvakultuuristipendiumi komisjoni liige, Saare maakonna kultuuritöötajate nõukoja liige, folklooriseltsi Virvik liige, lööb kaasa Saaremaa Rahvateatri tegevuses.
Loe edasi: Krista Lemberit tunnustati folkloorikuraatori stipendiumiga
Käesoleva nädala kolmel esimesel päeval nautis Ruhnu saare kauni looduse rüppes ilusat suveilma TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli matkaseltskond ühiselt Külauudiste uudisvoogu toimetavate seltsilistega.
Lisaks 39-le väärikate nimekirjas reisinud inimesele olid kiirkatamaraaniga Runö Pärnust Ruhnu sõitmas Märjamaa kunstikooli lapsed, pool saare vallavalitsust, samuti vallavanema abikaasa Krista Urvet, kellega vesteldes tuli saar juba enne Ringsu sadamasse jõudmist meeldivalt ja hoopis kiiremini lähemale. Ruhnu asub keset Liivi lahte 96 kilomeetri kaugusel Pärnust, täpselt samapalju veeteed jääb Riiani. Lähim saar on Kihnu. Saare maakonna keskusesse Kuresaarde tuleb linnulennult 70 kilomeetrit mööda merd sõita.
Et kõige lähemal asub kuiva maana Ruhnule Läti riik, see sai selgeks siis kui sihtsadamasse jõudmiseks pidi veel ligemale kolmveerand tundi kiiret sõitu tegema. Arvates end veel kindlalt olevat keset merd Eestimaa vetes, tuli siiski mobiilile lõunanaabrite tervitus Lätimaale saabumise puhul. Lähim asukoht mandril jääb kõigest 37 km kaugusele, kus paikneb Kuramaa Kolka neem. Rootsimaa, kellega Ruhnul on olnud juurtelt kõige sügavamad sidemed, jääb aga päris kaugele.
22. juulil toimuval neljandal üle-eestilisel avatud talude päeval viib huvilisi taludesse jumalatosin tasuta bussi, millest kaheksa sõidab ringi mandril ning kolm külastab Saaremaa talusid. Tasuta bussireise taludesse korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.
[pullquote]Hetkeseisuga osaleb 2018. aastal avatud talude päeval 296 talu ja põllumajandustootmist.[/pullquote]„Bussireiside kavandamisel ja talude valimisel oleme lähtunud sellest, et saaksime reisiseltskonnale pakkuda võimalikult mitmekülgset pilti Eesti talupidamistest. Bussireisidele ootame registreerima kõiki, kes sooviksid saada osa avatud talude päevast läbi põnevate reisikavade,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo kutsub avatud talude päeval uurima põllumeestelt, kuidas kaasajal taimi ja loomi kasvatatakse. „Eesti inimeste kokkupuude põllumajandusega on jäänud aasta-aastalt üha nõrgemaks ja see on väetis müütidele ning väärarusaamadele. Eesti põllumees on alati hoidnud külalistele väravad lahti ja on ikka valmis selgitama, kuidas kasvatatakse vilja ja karja ning miks tuleb põldudel ravida taimi ja tõrjuda kahjureid.“
Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva tähistaval Kaitsejõudude paraadil osalesid Tallinna ja Harjumaa gaidid, kodutütred, noorkotkad ja skaudid, kelle kanda ning hoida oli 60 MTÜ Eesti Lipu Seltsile kuuluvat sinimustvalget kandelippu.
Lisaks isamaaliste noorte organisatsioonide liputoimkondadele rivistusid Vabadussõja võidusamba jalami trepi paremale poolele veel kolm organisatsiooni, kes olid väljas lipu seltsi poolt kingitud piduliku Eesti Vabariigi paraadlipuga. Skautide ja gaidide lipud õnnistati 23.veebruari õhtul Viimsi Jakobi kirikus.
Vasemal poolel moodustasid Tallinna viie gümnaasiumi liputoimkonnad teise lipuspaleeri: Tallinna 21. kool, Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna Inglise kolledž , Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi gümnaasium. Lisaks neile asusid rivistuses ka lipu seltsi poolt kingitud paraadlipud, mis kingitud Tallinna 21. koolile ja Jakob Westholmi gümnaasiumile lipukultuuri hoidmise eest.
Tegemist oli enneolematu noorte tahteavaldusega Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Koostöös lipu seltsiga oli noorte organisatsioonide liikmetel võimalus ühiselt teostada Eesti Vabariigi aastapäeval pidulikku lipuvalvet Pärnumaa noorte eeskujul.
Eile avati Saaremaal Asva külas viikingiteemaline seikluspark, mis on esimene etapp sinna rajatavast Viikingite külast.
Viikingite küla rajaja, Saaremaa juurtega ettevõtja Karjar Lemberi sõnul alustati teemaküla rajamist septembris. „Esimese etapina sai valmis Viikingite seikluspark. Tulevasse viikingite külla rajatud seikluspargis saab tõelise viikingite vallutusretkede elamuse, turnides suures kõrgseikluspargis. Siin on üle 50 seiklusliku turnimiselemendi ja kolm vahvat õhusõitu. Pargis leidub vastavalt julgusele ja oskustele rada igas vanuses „viikingile“. Kõrgeimal, enam kui 12-meetri kõrgusel asuvalt rajal, pannakse proovile ka julgeimad seikluseotsijad,” lausus ta.
Lember rääkis, et rajatavas Asva Viikingite külas ja uues linnuses saavad kokku erinevad ajastud läbi kolme aastatuhande. „Tegevused on põimitud tänapäevaste atraktsioonide ning tegevustega ja lisaks tutvustatakse erinevaid loomi ja linde. 2018. aasta suvehooajaks avatavas külas saab olema vahva nii ajaloohuvilistel, kui ka seiklusjanulistel. Lisaks saab linnuses ka muistsel kombel pidu pidada, keha kinnitada ning unenägusid nautida.”
Kajar Lember on tuntud ka kui Jõgevamaal Kaiaveres asuva turismiettevõtte Vudila rajaja ja arendaja.
Jaan Lukas
Alates tänasest kuni nädala lõpuni toimub iga-aastase ettevõtlusnädala raames ligi 200 üritust üle Eesti. Nädala eesmärgiks on arendada inimestes
ettevõtlikku eluhoiakut, soosivat suhtumist ettevõtlusesse, luua koostöövõrgustikke ning innustada kasvupotentsiaaliga ettevõtjaid astuma ettevõtluses edasisi samme.
„Ettevõtlusnädalaga tahame juhtida avalikkuse tähelepanu ettevõtlikkusele ja ettevõtjate rollile meie majanduses, et ettevõtjaks olemist senisest enam väärtustada ja ühtlasi motiveerida meie inimesi olema rohkem ettevõtlikumad ja julgemad,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Teeme tööd selle nimel, et tulevikus oleks ettevõtlikkus integreeritud juba alates esimestest klassidest meie kooliprogrammidesse ja olen kindel, et ettevõtlusnädala sündmuste hulgast leiab igas vanuses inimene endale midagi
huvipakkuvat ja tulevikku suunavat“.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on ettevõtlusnädal vajalik traditsioon, mis aitab ettevõtlustemaatikat erinevais Eestimaa paigus fookusesse tõsta. „Eesti tänane probleem on toodete madal lisandväärtus ja võimekus kasvada Eestist väljapoole,“ lausus Tomberg. „Leian, et järgmiste aastate suur eesmärk on luua rohkem tootearendust kohapeal, mitte seda ainult sisse osta. Seetõttu tuleb ettevõtlusnädalal rääkida ka uutest lahendustest, mille lõppeesmärk on Eesti teadusasutusi kaasates töötada välja uusi tooteid.“ Loe edasi: Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti
Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus tuleb taas Saaremaale ning ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 17. mail kl 13-18 ja 18. mail kl 10-15 Kuressaare kultuurikeskuses toimuvale doonoripäevale. 19. mail on verekeskus Orissaares ning ootab doonoreid kl 10-14 Orissaare kultuurimajas.
Viimati käis verekeskus Saaremaal 22. ja 23. märtsil ning siis külastas Kuressaare kahte doonoripäeva 197 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 173 doonoril ning kokku saadi ligi 78 liitri hinnalist nestet. Orissaares käis verekeskus viimati küünlakuu alguses 12. veebruaril, mil külastusi oli 48 ja annetusi 46, kokku saadi üle 20 liitri verd.
Verekeskusel on viimasel ajal nappinud reesusnegatiivset verd ning haiglad on palju tellinud ka A-reesuspositiivsest verest valmistatud verekomponente, sestap on kõik endast ja teistest hoolivad inimesed väga oodatud head tegema ning verevarusid täiendama.
Verekeskus tähistab maikuus oma 75. sünnipäeva. Nimelt teatas vabariikliku vereülekande jaama peaarst Herman Paul Rossmann 16. mail 1941 haiglatele, et vabariiklik vereülekande jaam on alustanud tegevust ning on võimalik saada verd transfusioonideks. Nii loetaksegi 16. maid vereteenistuse alguskuupäevaks. Loodud vereülekande jaamal oli 90 doonorit. Doonorite arv on võrreldes algusega enam kui kahesajakordistunud – 2015. aastal oli regionaalhaigla verekeskusel 19 488 doonorit, kes tegid kokku 32 528 vereloovutust.
Loe edasi: Verekeskus kutsub 17.-19. mail saarlasi doonoripäevadele
Reedel, 11. märtsil kell 15 avatakse Kuressaare linnuses Eestiga seotud maailmakuulsa arhitekti Louis Kahni loomingule pühendatud näitus. Näitus jääb avatuks 11. märtsist kuni 17. aprillini ja 14. juulist kuni 14. augustini.
Näitus “KAHN. Saarlane” põhineb kunstiteadlase Heie Treieri ja fotograafi Arne Maasiku uurimistööl, mis esitas küsimusi Louis Kahni arhitektuuri võimaliku dialoogi kohta Saaremaa keskaegse kindlusarhitektuuriga. Näitus esitleb ligi kümme aastat kestnud visuaalse uurimuse tulemusi.
Louis Kahni (1901-1974) peetakse üheks suurimaks 20. sajandi arhitektiks, kellel on ka otsene seos Eestiga. Kahn kasvas oma elu esimestel aastatel Kuressaares ning viibis seal uuesti 1928. aastal noore arhitektina.
Koostöös Louis Kahni Eesti sihtasutusega on kunstiteadlane Heie Treier ja Eesti tunnustatumaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik otsinud neid Louis Kahni arhitektuuri ja Saaremaa (sh Kuressaare kindluse) kindlus- ja kirikuarhitektuuri hämmastavaid kokkupuutepunkte. 2016. aasta veebruaris külastas Arne Maasik Eesti kultuurkapitali toel USAs mitmeid Louis Kahni märgilise tähendusega ehitisi, kust kaasa toodud fotojäädvustused annavad esmakordselt Eesti publikule visuaalse kinnituse tema loomingu seostest Saaremaaga ning kandva telje näitusele “KAHN. Saarlane”.
Näituse avamisel esineb teemakohase ettekandega näituse kuraator Heie Treier. Näitusega koos näeb ilmavalgust mahukas, rikkalikult illustreeritud eesti- ja inglisekeelne kataloog.
Näituse ja näituse kataloogi kujundas Martin Pedanik. Näituse produtseeeris Ott Rätsep. Näituseprojekti “KAHN. Saarlane” on toetanud arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal, arhitektibüroo MAI ŠEIN, arhitektuuribüroo PLUSS, Eesti Betooniühing, Eesti kultuurkapital.
Tänane Meie Maa meenutab artiklis „Pidu, mida tuli igal juhul suurejooneliselt pidada“ aegu, kus 8. märts oli kalendris tähtis ja hiljem lausa punane püha ehk vaba päeva. Siis ütlesid tolle aja mehed nagu ühest suust, et seda päeva ei tohtinud tähistamata jätta.
Enn Rettau, kes juhtinud KEK-i, Varmat jt asutusi, saatis mehed ka Riiga lillede järele.
“Kui Lätist Saaremaale jõudsime, olid lilled parasjagu närtsinud, aga ära sai need toodud. Eks seda mõtlemist ja muret oli, sest tahtsime alati naistele väikest üllatust teha. Mingid lahendused leidsime alati, sest naised olid väga tähtsad.
Kui naistepäev hakkas kätte jõudma, küsisid mehed, millal naistepäeva nõupidamine tuleb. Ükski mees ei tohtinud alla vanduda – see oli püha seadus.
Lillede valiik turu letil. Foto: Urmas Saard →
Soomlane Jouni Holopainen lasi kolmapäeva õhtul Pihtla vallas Sutu külas Saaremaa esimese šaakali.
Holopainen Pihtla jahiseltsis veel ametlikult jahimees ei ole, aga tal on olemas erinevad load väikeulukite jt laskmiseks.
Kolmapäeval avastas ta, et kodu kõrval on rebane põllul. Loom tundus suur ja mees mõtles, et trofeena võiks tegu olla kuldmedali-rebasega. Holopainen lasi endale teadaolevalt rebase maha, kuid sai üllatuse osaliseks, sest tegu ei olnudki rebase, vaid hoopis šaakaliga.
Et tegu ei olnud ka kährikuga, helistas Holopainen peale looma laskmist tuttavale jahimehele, kellelt sai kinnitust, et tegu on tõepoolest šaakaliga.
Holopaineni naine nägi seal samal põllul aasta eest samuti analoogset looma. Naine tõdes, et tegu ei olnu ei rebase ega ka koeraga, kuid loom oli pildistamiseks liiga kaugel. Rohkem antud piirkonnas šaakaleid märgatud ei ole, kuid kuuldud on hääli.
Meie Maa 19. veebruari lehes
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 16. detsembril kell 13-18 ja 17. detsembril kell 9.30-14.00 Kuressaare Kultuurikeskuses (Tallinna 6) toimuvale doonoripäevale.
“Verekeskus tähistab jõulukuud eriliselt – pakume doonoritele piparkooke, mandariine, jõuluglögi ning toimub jõululoterii, kus jõulumeeleolu aitavad luua enam kui 30 Eesti ettevõtet, muuseumi ja teatrit. Kõigi detsembris verd loovutanud doonorite vahel loositakse välja Tallinki Tallinn-Stockholm-Tallinn kruiis neljale,” kirjeldas verekeskuse arendusjuht Ülo Lomp.
Viimati oldi Kuressaares doonoripäevaga 2. ja 3. novembril ning siis külastas doonoripunkti 243 saarlast, tervislik seisund lubas verd loovutada 202 doonoril ning kokku saadi üle 90 liitri hinnalist verd. “Täname kõiki verd loovutanud inimesi ning loodame südamest, et seekordset doonoripäeva väisab samuti rohkelt doonoreid, sest nagu ütles eelmisel külaskäigul verd loovutanud Päästeameti Saaremaa osakonna juhataja Margus Lindmäe: “See tegevus on mõistlik ja mõistlikke tegevusi tuleb teha!”” toonitas Ülo Lomp.
Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud teha ka paljusid plaanilisi operatsioone, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.
Loe edasi: Verekeskus tuleb jõulukuul Kuressaare Kultuurikeskusesse
