TOOMAS KANDIMA KINKIS SINDI GÜMNAASIUMILE RAHAVOO LAUAMÄNGU

Georgina Ristoja, ettevõtlusõppe õpetaja ja ettevõtliku õppe koordinaator, võtab Toomas Kandima poolt koolile tehtud kingituse vastu. Foto: Kaur Kasemaa

Sindi Gümnaasium sai alanud õppeaastal hoo sisse ja kuna on ühinetud Ettevõtliku Kooli programmiga, siis keskendub kool tänavu rahatarkuse õpetamisele ning ettevõtlikkusele.

Loe edasi: TOOMAS KANDIMA KINKIS SINDI GÜMNAASIUMILE RAHAVOO LAUAMÄNGU

MARGE ARUMÄE: ÕNNISTUSTERIKAST UUT ÕPPEAASTAT!

Arvamus

Marge Arumäe, Pärnu Kristliku Erakooli juhataja

Marge Arumäe, Pärnu Kristliku Erakooli juhataja. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Uus õppeaasta on koolikella helina saatel alanud. Tuhanded väiksemad ja suuremad lapsed Eestimaal astuvad ootusärevalt üle kooliläve. Kes kibeleb lillekimp pihku surutud, seda oma esimesele õpetajale üle andma ja kes igatseb juba aastatega omaseks saanud klassikaaslasi näha – põnevus uute väljakutsete ees särab laste silmist vastu.

Loe edasi: MARGE ARUMÄE: ÕNNISTUSTERIKAST UUT ÕPPEAASTAT!

MAASTIKUEHITUS ON LUUA METSANDUSKOOLI NÕUTUIM ERIALA

Luua Metsanduskool. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Äsja lõppes Luua Metsanduskoolis uute õpilaste vastuvõtuperiood. Kõige populaarsemaks erialaks õppima soovijate seas on maastikuehitus, kuhu laekus sooviavaldusi 147 inimeselt (6,12 inimest kohale). Populaarsuselt järgnevad matkajuhi eriala (116 avaldust; 4,83 inimest kohale) ning metsatehniku eriala (101 avaldust, 4,21 inimest kohale).

Loe edasi: MAASTIKUEHITUS ON LUUA METSANDUSKOOLI NÕUTUIM ERIALA

PÄRNU KRISTLIK ERAKOOL SAI HARIDUSMINISTEERIUMILT TEGEVUSLOA

Marge Arumäe, Pärnu Kristliku Erakooli direktor. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Pärnu Kristlik Erakool sai 23. juulil Haridus- ja Teadusministeeriumilt tegevusloa, mis võimaldab alustada käesoleva aasta septembrist õppetööd esimeses kooliastmes. Õppetöö toimub Pärnu linnas Suur-Jõe 48 hoone esimese korruse ruumides.

Loe edasi: PÄRNU KRISTLIK ERAKOOL SAI HARIDUSMINISTEERIUMILT TEGEVUSLOA

AGNES PULK: PÄRNU KRISTLIKUL ERAKOOLIL ON VÄGA SELGE JA TUGEV VÄÄRTUSPAKKUMINE

Agnes Pulk. Foto: erakogust

Eilsel Pärnu linnavalitsuse istungil oli teemaks MTÜ Pärnu Kristlik Erakool, kes küsis tänavu 22. veebruaril kohalikult omavalitsuselt arvamuskirja seoses haridus- ja teadusministeeriumilt erakooli esmase tähtajalise tegevusloa saamisega.

Loe edasi: AGNES PULK: PÄRNU KRISTLIKUL ERAKOOLIL ON VÄGA SELGE JA TUGEV VÄÄRTUSPAKKUMINE

TÜRI LINNA ARHITEKTUURILISELT ÕNNESTUNUD ÕPPE- JA SPORDIHOONED

Türi põhikooli ja spordihalli hooned. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Mullu ehitati ümber või renoveeriti riigi osalusel 10 koolimaja: Valgas, Alatskivil, Taeblas, Võhmas, Järvakandis, Puhjas, Haapsalus, Tabiveres, kuid suurimad ehitistööd leidsid aset Tallinna Tondi põhikooli juures ning Türil, kus 28 augustil avati nii uus koolihoone kui spordihall.

Loe edasi: TÜRI LINNA ARHITEKTUURILISELT ÕNNESTUNUD ÕPPE- JA SPORDIHOONED

LIPUPÄEVADE LISANDUMISEL AVALDASID LAPSED ARVAMUST

Sindi gümnaasium. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Pärast eilset Riigikogu otsust lisada seniste lipupäevade loetellu ka lastekaitsepäev ja vanavanemate päev avaldasid oma arvamust Eesi lipu sümboolika kohta Sindi gümnaasiumi 3. a klassi õpilased. Küsimust ja vastuseid vahendas Külauudistele õpetaja Eneli Arusaar.

Loe edasi: LIPUPÄEVADE LISANDUMISEL AVALDASID LAPSED ARVAMUST

AMMUSTE KOOLIAEGADE MÄLESTUSTELE LISASID PÕNEVUST TUNNISTUSED JA KONSPEKTID

Kauaaegne Laiuse kooli õpetaja Epp Järv ja kunagine õpilane Ivo Helm. Foto: Jaan Lukas

Praegune Laiuse Õlemuuseumi hoone oli kunagi koolimaja. 11. septembril kogunesid siin üle poole sajandi tagasi õppinud õpilased kunagist kooliaega meenutama. Põnevat elevust tekitas kokkusaamisel vanaaegsete koolivihikute, tunnistuste ja fotode vaatamine. Sündmus pühendati Euroopa muinsuskaitsepäevadele.

Loe edasi: AMMUSTE KOOLIAEGADE MÄLESTUSTELE LISASID PÕNEVUST TUNNISTUSED JA KONSPEKTID

AIN KEERUPI LAHKUMINE SINDI GÜMNAASIUMI DIREKTORI AMETIST EI TULNUD OOTAMATULT

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup koolirahu sõlmimisel. Foto: Urmas Saard Külauudised

Täna hilise hommiktunnini kestnud magus uni lõppes mobiilihelina äratusel ja uniseid silmi hõõrudes kuulsin mureliku härra küsimust, miks Ain Keerup lahkub Sindi gümnaasiumi direktori kohalt? Küsijaid on olnud juba rohkem kui üks ja tahan ka ise vastust teada.

Loe edasi: AIN KEERUPI LAHKUMINE SINDI GÜMNAASIUMI DIREKTORI AMETIST EI TULNUD OOTAMATULT

MINI-SPORDIVÄLJAKU EHITUS MÄRJAMAAL

Multifunktsionaalse mini-spordiväljaku ehitus Märjamaa gümnaasiumi territooriumil. Foto: Kirsti Mau

Märjamaa valla kaasava eelarve 2018. a rahvahääletusel II-III koha saanud ning rahastamata jäänud multifunktsionaalse mini-spordiväljaku projekti teostamiseks esitas Märjamaa vallavalitsus projekti Raplamaa Partnerluskogu LEADER meetmesse, kus projekt sai positiivse rahastamisotsuse.

Loe edasi: MINI-SPORDIVÄLJAKU EHITUS MÄRJAMAAL

KÄESOLEVAL ÕPPEAASTAL JÄÄVAD PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI LÕPETAMISEL EKSAMID VABATAHTLIKUKS

Valitsus kinnitas tänasel e-istungil määruse, millega kiitis heaks tänavuse ja järgmise aasta koolide lõpetamise korralduse.

Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard
Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard

Määrus näeb ette, et üldjuhul 2019/2020. õppeaastal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel seniseid kohustuslikke eksameid ei toimu.

Gümnaasiumi lõpetajatele, kes soovivad jätkata õpinguid kõrgkoolis, luuakse võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena ja matemaatikas. Samuti saab sooritada ühe rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest.

Riigieksamid tuleb sooritada juhul kui on plaanis edasi õppida erialal, millele pääsemiseks seda nõutakse. Näiteks nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis on riigieksamite tulemused vastuvõtutingimuseks enamikul bakalaureuseõppe ja integreeritud õppe õppekavadel.

Tänavu on gümnaasium võimalik lõpetada ka kooliastmehinnetega, mis on vähemalt „rahuldavad“ või „arvestatud“.

Loe edasi: KÄESOLEVAL ÕPPEAASTAL JÄÄVAD PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI LÕPETAMISEL EKSAMID VABATAHTLIKUKS

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI EESTVEDAMISEL VALMIS EUROOPA KESKKONNATEADLIKU KODANIKU HARTA

Erasmus+ projekti „Our Green European Town“ raames valmis Pärnu Ühisgümnaasiumi (PÜ) eestvedamisel Euroopa Keskkonnateadliku Kodaniku Harta. Harta väljatöötamise protsessi juhiks ja dokumendi lõpliku versiooni kokkukirjutajaks oli PÜ ühiskonnaõpetuse ja filosoofiaõpetaja Peedu Sula.

Projektipartnerid Eestis märtsis 2019. Foto: Tiina Saarits
Projektipartnerid Eestis märtsis 2019. Foto: Tiina Saarits

[pullquote]Aktuaalsust lisab tõik, et mainitud on ka praegust koroonaviiruse poolt põhjustatud üleilmset eriolukorda[/pullquote]Antud Erasmus+ projekti peakoordinaatoriks on PÜ projektijuht Liis Raal-Virks, kes alates 2019. aasta oktoobrist on juhtinud Bulgaaria, Prantsusmaa, Portugali, Itaalia ja Hispaania koolide ning PÜ koostööd arhitektuuri ja keskkonnaõpet lõimivas rahvusvahelises projektis. Harta kokkupanek oli pikaajaline ning mitme-etapiline protsess. Ettevalmistustega harta loomiseks alustati juba märtsis 2019, mil partnerkoolide õpetajad-õpilased osalesid Pärnus toimunud projektinädala raames Peedu Sula eestvedamisel läbiviidud keskkonnaeetika töötoas, mille lõpuks grupitööna sõnastati keskkonnaeetika põhiküsimused ja probleemid. 2020. aasta alguses algas põhjalikum töö hartaga, mis sujus tänu kõigi kuue partnerriigi pühendunud koostööle sujuvalt ja efektiivselt ka karantiiniolukorras ja kaugõppe tingimustes.

Loe edasi: PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI EESTVEDAMISEL VALMIS EUROOPA KESKKONNATEADLIKU KODANIKU HARTA

AIN KEERUP: TA OLI OMA KÄEST TEINUD VÄRVIGA JÄLJENDI

„Meie koolis käib üks väike tütarlaps, kes igal hommikul mitte ainult ei teretanud mind, nagu teevad seda kõik ülejäänud õpilased, vaid igal hommikul lõi ta minuga patsi,” kirjutab Tori valla kodulehes Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup.

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard
Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard

„Ja nii sügisest peale, ilmselt ühtegi päeva vahele jätmata.Kui kuri viirus levima hakkas, rääkisin sellest ka mitmetel kogunemistel. Naistepäeval tütarlastele lilli kinkides pidin aga juba selgitama, et nüüd ma kahjuks teid enam kätt surudes õnnitleda ei või, sest see võib olla ohtlik. Ja nii ei saanud ka see väike tütarlaps mind enam hommikuti talle omasel armsal viisil tervitada. Aga siis tuli ta ühel hommikul kooli väga südamliku kingitusega. Ta oli oma käest teinud värviga jäljendi ning selle puidust plaadile kinnitanud. See armas kingitus on minu kabinetis riiulil ning samas ka minu südames. Ja nii tervitame me temaga iga päev edasi, vaatamata sellele, et me pole teineteist juba kuu aega näinud. Varsti aga loodetavasti saame jälle tervitada teineteist nii, nagu me seda sügisest saadik olime teinud. Kohtumiseni õige pea koolimajas!”

Print

 

 KU päevatoimetaja

 

Samal teemal:

Sindi gümnaasium Foto Urmas Saard

 

 

 

MAILIS REPS: KOOLIDES JÄTKUB DISTANTSÕPE

Sindi gümnaasium Foto Urmas Saard

 

 

 

ALGAB OODATUD KOOLIVAHEAEG

MAILIS REPS: KOOLIDES JÄTKUB DISTANTSÕPE

Seoses lõppenud kevadise koolivaheajaga ja esmaspäevast algava õppetööga tegi Haridus- ja teadusminister Mailis Reps pöördumise õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate poole.

Sindi gümnaasium. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasium. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kahtlemata on õpetajad olnud eriolukorra ajal erakordselt tublid[/pullquote]Minister kordas varem öeldut, et kui pärast 15. maid osutub kontaktõpe osaliselt võimalikuks, ei tähenda see kindlasti korraga kõigi laste koolidesse minekut. Enamike õpilaste jaoks lõpeb õppeaasta distantsõppel. „Silmast-silma kohtumisi õpetajatega tuleb võimaldada eelkõige neile, kel seda kõige enam vaja: abiturientidele, põhikoolilõpetajatele ning lisatuge vajavatele õpilastele.”

Loe edasi: MAILIS REPS: KOOLIDES JÄTKUB DISTANTSÕPE

ANNELY AKKERMANNI SÕNUL OLID EDUKAMAD NEED ÕPILASFIRMAD, KELLE OMANIKE HULGAS OLI NII NOORMEHI KUI TÜTARLAPSI

29. märtsist – 20. aprillini toimunud virtuaalse võistluse „Pärnumaa parima õpilasfirma 2020“ tulemusena saavutas esikoha Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilasfirma Kemihaka, kes pääses edasi üleriigilisele õpilasfirmade võistlusele, mis leiab aset juba 29. aprillil, erikolukorra tõttu samuti virtuaalsena.

Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilasfirma Kemihaka. Foto: Kemihaka
Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilasfirma Kemihaka. Foto: Kemihaka

[pullquote]poisid tegid töömahukamaid kaupu ja korralikumaid aruandeid, tüdrukud olid müügis palju edukamad[/pullquote]Võistlusel osalesid Pärnumaa gümnaasiumite ja kutsekoolide õpilased, kelle asutatud õpilasfirma on tegutsenud käesoleval õppeaastal ning registreeritud Junior Achievement Eesti õpilasfirmade registris. Võistluse korraldasid Majandusõpetajate ainesektsioon, MTÜ Ettevõtlusharidus Selts, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, SA Pärnumaa Arenduskeskus. Eriolukorrast tulenevalt hinnati sel aastal õpilasfirmade aruandeid ning žürii küsimustele vastamist. Toodete ja firma tegevuse suuline esitlemine publikule ja žüriile jäi tänavu ära.

Loe edasi: ANNELY AKKERMANNI SÕNUL OLID EDUKAMAD NEED ÕPILASFIRMAD, KELLE OMANIKE HULGAS OLI NII NOORMEHI KUI TÜTARLAPSI

ALGAB OODATUD KOOLIVAHEAEG

Esmaspäeval algab kevadine koolivaheaeg, mis on vajalik ja oodatud puhkepaus kõigile õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele.

 

Sindi gümnaasium. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasium. Foto: Urmas Saard

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul on õpilased, koolid ja lapsevanemad olnud väga tublid distantsõppe perioodil ning väärivad igati välja teenitud puhkust. “Distantsilt õppimine on olnud uus kõigile ning nõudnud paljudelt teistsugust ja tõsist pingutamist. Kevadine koolivaheaeg on vajalik paus, mis aitab end välja puhata, akusid laadida ja uuele vastu minna,” sõnas Vinter-Nemvalts. “Olen ääretult tänulik haridustöötajatele, õpilastele ja peredele senise pingutuse eest viiruse leviku takistamisel. Olete eeskujuks kõigile!”

Loe edasi: ALGAB OODATUD KOOLIVAHEAEG

MÄRTEN HERMIK: KOGUKOND ISE PEAB ROHKEM SEISMA OMA ÕIGUSTE JA HEAOLU EEST

Märten Hermik on Metsküla algkooli vilistlane aastast 1999. Kohtusin temaga Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamisel Metsküla rahvamajas hetkel kui kooli direktor Pille Kaisel ulatas parajasti Ullaste Puhkemaja peremehele Metsküla algkooli võtmed.

Metsküla kooli vilistlane Märten Hermik vabastab tuulest keerdu kammitsetud oma kooli lipu uuesti vabalt lehvima. Foto Urmas Saard
Metsküla kooli vilistlane Märten Hermik vabastab tuulest keerdu kammitsetud oma kooli lipu uuesti vabalt lehvima. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vana talukompleksi makett, mille valmimisel andsin ka mina kunagi oma panuse[/pullquote]Hoobilt tekkis mõte ennastki vilistlase seltskonda poetada. Direktori ja väga sõbraliku mehe lahkel loal sammusime ühiselt rahvamajast mõnesaja meetri kaugusel asuva koolimaja juurde. 167 aasta vanune Metsküla algkool asub Lõuna-Läänemaal, pärast haldusterritoriaalset ümberkorraldust Pärnumaal, Lääneranna vallas, 18 km kaugusel Lihulast.

Mis tunded ja mõtted valdavad pärast paarikümneaastast vahet taas üle tuttava ukseläve astumist?

Loe edasi: MÄRTEN HERMIK: KOGUKOND ISE PEAB ROHKEM SEISMA OMA ÕIGUSTE JA HEAOLU EEST

RIIGI SÜNNIPÄEVAL SOOVITI, ET ELAKS RIIGI KÕIGE VÄIKSEM INSTITUTSIOON – KÜLA JA KOOL

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva hommikul täitis Metsküla rahvamaja suur hulk rahvast. Kohal olid lähemalt ja kaugemalt tulnud inimesed, Metsküla kooli õpilased ja õpetajad. Kohalviibinute sõnul võis kohata rohkelt Metsküla kooli vilistlasi, kes tunnevad muret eduka kooli jätkumise pärast. Viimast võis täheldada külaliste sõnavõttudest ja hiljem kohvilaua vestlustes.

Pärnumaal Lääneranna valla Metsküla rahvamajas tähistatakse Eesti Vabariigi 102. aastapäeva. Foto Urmas Saard
Pärnumaal Lääneranna valla Metsküla rahvamajas tähistatakse Eesti Vabariigi 102. aastapäeva. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kõige paremad sõbrad saate koolist[/pullquote]„Kellele saab õnne soovida, kallistada või patsi lüüa, kui on terve riigi sünnipäev?” Nii küsis pidupäevakõne pidanud Matsalu küla pikaaegne külavanem Tõnu Ots. Ta selgitas, et meil on asi lihtsamaks tehtud ja riik jagatud maakondadeks. Aga tervele maakonnale ei saa ka patsi lüüa ja siis on asi veelgi lihtsamaks tehtud. Maakonnas on vallad. Kuid meie valdki on nii suur, et ei suudaks kõiki õnnitleda. Aga on veel külad. Selle jõuab juba läbi käija, rahvale tere öelda. Külas on kõik lähedal ja me saame kõigile palju õnne soovida. Aga kõige tähtsam on kodu, meie oma pere, vanemad lapsed, õed, vennad. „Kui me vaatame kodust väljapoole, siis välisukse link on see, keda me kõige rohkem tervitame. Uks on see, kes meid saadab ja tulles teretab. Koduõuest väljudes satume külateele ja kooli. Kool on riigi kõige väiksem institutsioon. Kool on meile väga tähtis,” osundas pere- ja kasvatusnõustamisega tegelev teadlane kõige olulisemale. „Vaadake üksteisele otsa ja te mõistate, et kõige paremad sõbrad saate koolist. Nemad jäävad teile eluaegseteks sõpradeks.”

Loe edasi: RIIGI SÜNNIPÄEVAL SOOVITI, ET ELAKS RIIGI KÕIGE VÄIKSEM INSTITUTSIOON – KÜLA JA KOOL