PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM PÄLVIS RAHVUSVAHELISE TUNNUSTUSE

Pärnu Ühisgümnaasiumile (PÜ) omistati eTwinningu Kooli märk aastateks 2021-2022, mis tähendab tunnustust ja äramärkimist Euroopa tasandil. PÜ on pälvinud eTwinningu platvormil mitmeid riiklikke ja Euroopa kvaliteedimärke ning eripreemiaid.

Loe edasi: PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM PÄLVIS RAHVUSVAHELISE TUNNUSTUSE

AGNES PULK: PÄRNU KRISTLIKUL ERAKOOLIL ON VÄGA SELGE JA TUGEV VÄÄRTUSPAKKUMINE

Agnes Pulk. Foto: erakogust

Eilsel Pärnu linnavalitsuse istungil oli teemaks MTÜ Pärnu Kristlik Erakool, kes küsis tänavu 22. veebruaril kohalikult omavalitsuselt arvamuskirja seoses haridus- ja teadusministeeriumilt erakooli esmase tähtajalise tegevusloa saamisega.

Loe edasi: AGNES PULK: PÄRNU KRISTLIKUL ERAKOOLIL ON VÄGA SELGE JA TUGEV VÄÄRTUSPAKKUMINE

KALEVIPOJA MUUSEUM TUTVUSTAB RAHVUSVÄRVIDES LIPUKETTE

SA Kalevipoja Koda juhataja Annika Oras. Foto: Jaan Lukas

Mustvee valla Kääpa külas asuvas Kalevipoja muuseumis saab Eesti Vabariigi sünnipäevanädalal vaadata rahvusvärvides lipukette, meisterdada käsitöötubades, vaadata Kalevipoja filmi, maitsta eesti toitu ja teha muudki huvitavat.

Loe edasi: KALEVIPOJA MUUSEUM TUTVUSTAB RAHVUSVÄRVIDES LIPUKETTE

TÜRI LINNA ARHITEKTUURILISELT ÕNNESTUNUD ÕPPE- JA SPORDIHOONED

Türi põhikooli ja spordihalli hooned. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Mullu ehitati ümber või renoveeriti riigi osalusel 10 koolimaja: Valgas, Alatskivil, Taeblas, Võhmas, Järvakandis, Puhjas, Haapsalus, Tabiveres, kuid suurimad ehitistööd leidsid aset Tallinna Tondi põhikooli juures ning Türil, kus 28 augustil avati nii uus koolihoone kui spordihall.

Loe edasi: TÜRI LINNA ARHITEKTUURILISELT ÕNNESTUNUD ÕPPE- JA SPORDIHOONED

LIPUPÄEVADE LISANDUMISEL AVALDASID LAPSED ARVAMUST

Sindi gümnaasium. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Pärast eilset Riigikogu otsust lisada seniste lipupäevade loetellu ka lastekaitsepäev ja vanavanemate päev avaldasid oma arvamust Eesi lipu sümboolika kohta Sindi gümnaasiumi 3. a klassi õpilased. Küsimust ja vastuseid vahendas Külauudistele õpetaja Eneli Arusaar.

Loe edasi: LIPUPÄEVADE LISANDUMISEL AVALDASID LAPSED ARVAMUST

AMMUSTE KOOLIAEGADE MÄLESTUSTELE LISASID PÕNEVUST TUNNISTUSED JA KONSPEKTID

Kauaaegne Laiuse kooli õpetaja Epp Järv ja kunagine õpilane Ivo Helm. Foto: Jaan Lukas

Praegune Laiuse Õlemuuseumi hoone oli kunagi koolimaja. 11. septembril kogunesid siin üle poole sajandi tagasi õppinud õpilased kunagist kooliaega meenutama. Põnevat elevust tekitas kokkusaamisel vanaaegsete koolivihikute, tunnistuste ja fotode vaatamine. Sündmus pühendati Euroopa muinsuskaitsepäevadele.

Loe edasi: AMMUSTE KOOLIAEGADE MÄLESTUSTELE LISASID PÕNEVUST TUNNISTUSED JA KONSPEKTID

AIN KEERUPI LAHKUMINE SINDI GÜMNAASIUMI DIREKTORI AMETIST EI TULNUD OOTAMATULT

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup koolirahu sõlmimisel. Foto: Urmas Saard Külauudised

Täna hilise hommiktunnini kestnud magus uni lõppes mobiilihelina äratusel ja uniseid silmi hõõrudes kuulsin mureliku härra küsimust, miks Ain Keerup lahkub Sindi gümnaasiumi direktori kohalt? Küsijaid on olnud juba rohkem kui üks ja tahan ka ise vastust teada.

Loe edasi: AIN KEERUPI LAHKUMINE SINDI GÜMNAASIUMI DIREKTORI AMETIST EI TULNUD OOTAMATULT

MINI-SPORDIVÄLJAKU EHITUS MÄRJAMAAL

Multifunktsionaalse mini-spordiväljaku ehitus Märjamaa gümnaasiumi territooriumil. Foto: Kirsti Mau

Märjamaa valla kaasava eelarve 2018. a rahvahääletusel II-III koha saanud ning rahastamata jäänud multifunktsionaalse mini-spordiväljaku projekti teostamiseks esitas Märjamaa vallavalitsus projekti Raplamaa Partnerluskogu LEADER meetmesse, kus projekt sai positiivse rahastamisotsuse.

Loe edasi: MINI-SPORDIVÄLJAKU EHITUS MÄRJAMAAL

KÄESOLEVAL ÕPPEAASTAL JÄÄVAD PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI LÕPETAMISEL EKSAMID VABATAHTLIKUKS

Valitsus kinnitas tänasel e-istungil määruse, millega kiitis heaks tänavuse ja järgmise aasta koolide lõpetamise korralduse.

Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard
Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard

Määrus näeb ette, et üldjuhul 2019/2020. õppeaastal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel seniseid kohustuslikke eksameid ei toimu.

Gümnaasiumi lõpetajatele, kes soovivad jätkata õpinguid kõrgkoolis, luuakse võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena ja matemaatikas. Samuti saab sooritada ühe rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest.

Riigieksamid tuleb sooritada juhul kui on plaanis edasi õppida erialal, millele pääsemiseks seda nõutakse. Näiteks nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis on riigieksamite tulemused vastuvõtutingimuseks enamikul bakalaureuseõppe ja integreeritud õppe õppekavadel.

Tänavu on gümnaasium võimalik lõpetada ka kooliastmehinnetega, mis on vähemalt „rahuldavad“ või „arvestatud“.

Loe edasi: KÄESOLEVAL ÕPPEAASTAL JÄÄVAD PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI LÕPETAMISEL EKSAMID VABATAHTLIKUKS

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI EESTVEDAMISEL VALMIS EUROOPA KESKKONNATEADLIKU KODANIKU HARTA

Erasmus+ projekti „Our Green European Town“ raames valmis Pärnu Ühisgümnaasiumi (PÜ) eestvedamisel Euroopa Keskkonnateadliku Kodaniku Harta. Harta väljatöötamise protsessi juhiks ja dokumendi lõpliku versiooni kokkukirjutajaks oli PÜ ühiskonnaõpetuse ja filosoofiaõpetaja Peedu Sula.

Projektipartnerid Eestis märtsis 2019. Foto: Tiina Saarits
Projektipartnerid Eestis märtsis 2019. Foto: Tiina Saarits

[pullquote]Aktuaalsust lisab tõik, et mainitud on ka praegust koroonaviiruse poolt põhjustatud üleilmset eriolukorda[/pullquote]Antud Erasmus+ projekti peakoordinaatoriks on PÜ projektijuht Liis Raal-Virks, kes alates 2019. aasta oktoobrist on juhtinud Bulgaaria, Prantsusmaa, Portugali, Itaalia ja Hispaania koolide ning PÜ koostööd arhitektuuri ja keskkonnaõpet lõimivas rahvusvahelises projektis. Harta kokkupanek oli pikaajaline ning mitme-etapiline protsess. Ettevalmistustega harta loomiseks alustati juba märtsis 2019, mil partnerkoolide õpetajad-õpilased osalesid Pärnus toimunud projektinädala raames Peedu Sula eestvedamisel läbiviidud keskkonnaeetika töötoas, mille lõpuks grupitööna sõnastati keskkonnaeetika põhiküsimused ja probleemid. 2020. aasta alguses algas põhjalikum töö hartaga, mis sujus tänu kõigi kuue partnerriigi pühendunud koostööle sujuvalt ja efektiivselt ka karantiiniolukorras ja kaugõppe tingimustes.

Loe edasi: PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI EESTVEDAMISEL VALMIS EUROOPA KESKKONNATEADLIKU KODANIKU HARTA

AIN KEERUP: TA OLI OMA KÄEST TEINUD VÄRVIGA JÄLJENDI

„Meie koolis käib üks väike tütarlaps, kes igal hommikul mitte ainult ei teretanud mind, nagu teevad seda kõik ülejäänud õpilased, vaid igal hommikul lõi ta minuga patsi,” kirjutab Tori valla kodulehes Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup.

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard
Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard

„Ja nii sügisest peale, ilmselt ühtegi päeva vahele jätmata.Kui kuri viirus levima hakkas, rääkisin sellest ka mitmetel kogunemistel. Naistepäeval tütarlastele lilli kinkides pidin aga juba selgitama, et nüüd ma kahjuks teid enam kätt surudes õnnitleda ei või, sest see võib olla ohtlik. Ja nii ei saanud ka see väike tütarlaps mind enam hommikuti talle omasel armsal viisil tervitada. Aga siis tuli ta ühel hommikul kooli väga südamliku kingitusega. Ta oli oma käest teinud värviga jäljendi ning selle puidust plaadile kinnitanud. See armas kingitus on minu kabinetis riiulil ning samas ka minu südames. Ja nii tervitame me temaga iga päev edasi, vaatamata sellele, et me pole teineteist juba kuu aega näinud. Varsti aga loodetavasti saame jälle tervitada teineteist nii, nagu me seda sügisest saadik olime teinud. Kohtumiseni õige pea koolimajas!”

Print

 

 KU päevatoimetaja

 

Samal teemal:

Sindi gümnaasium Foto Urmas Saard

 

 

 

MAILIS REPS: KOOLIDES JÄTKUB DISTANTSÕPE

Sindi gümnaasium Foto Urmas Saard

 

 

 

ALGAB OODATUD KOOLIVAHEAEG

MAILIS REPS: KOOLIDES JÄTKUB DISTANTSÕPE

Seoses lõppenud kevadise koolivaheajaga ja esmaspäevast algava õppetööga tegi Haridus- ja teadusminister Mailis Reps pöördumise õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate poole.

Sindi gümnaasium. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasium. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kahtlemata on õpetajad olnud eriolukorra ajal erakordselt tublid[/pullquote]Minister kordas varem öeldut, et kui pärast 15. maid osutub kontaktõpe osaliselt võimalikuks, ei tähenda see kindlasti korraga kõigi laste koolidesse minekut. Enamike õpilaste jaoks lõpeb õppeaasta distantsõppel. „Silmast-silma kohtumisi õpetajatega tuleb võimaldada eelkõige neile, kel seda kõige enam vaja: abiturientidele, põhikoolilõpetajatele ning lisatuge vajavatele õpilastele.”

Loe edasi: MAILIS REPS: KOOLIDES JÄTKUB DISTANTSÕPE

ANNELY AKKERMANNI SÕNUL OLID EDUKAMAD NEED ÕPILASFIRMAD, KELLE OMANIKE HULGAS OLI NII NOORMEHI KUI TÜTARLAPSI

29. märtsist – 20. aprillini toimunud virtuaalse võistluse „Pärnumaa parima õpilasfirma 2020“ tulemusena saavutas esikoha Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilasfirma Kemihaka, kes pääses edasi üleriigilisele õpilasfirmade võistlusele, mis leiab aset juba 29. aprillil, erikolukorra tõttu samuti virtuaalsena.

Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilasfirma Kemihaka. Foto: Kemihaka
Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilasfirma Kemihaka. Foto: Kemihaka

[pullquote]poisid tegid töömahukamaid kaupu ja korralikumaid aruandeid, tüdrukud olid müügis palju edukamad[/pullquote]Võistlusel osalesid Pärnumaa gümnaasiumite ja kutsekoolide õpilased, kelle asutatud õpilasfirma on tegutsenud käesoleval õppeaastal ning registreeritud Junior Achievement Eesti õpilasfirmade registris. Võistluse korraldasid Majandusõpetajate ainesektsioon, MTÜ Ettevõtlusharidus Selts, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, SA Pärnumaa Arenduskeskus. Eriolukorrast tulenevalt hinnati sel aastal õpilasfirmade aruandeid ning žürii küsimustele vastamist. Toodete ja firma tegevuse suuline esitlemine publikule ja žüriile jäi tänavu ära.

Loe edasi: ANNELY AKKERMANNI SÕNUL OLID EDUKAMAD NEED ÕPILASFIRMAD, KELLE OMANIKE HULGAS OLI NII NOORMEHI KUI TÜTARLAPSI

ALGAB OODATUD KOOLIVAHEAEG

Esmaspäeval algab kevadine koolivaheaeg, mis on vajalik ja oodatud puhkepaus kõigile õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele.

 

Sindi gümnaasium. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasium. Foto: Urmas Saard

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul on õpilased, koolid ja lapsevanemad olnud väga tublid distantsõppe perioodil ning väärivad igati välja teenitud puhkust. “Distantsilt õppimine on olnud uus kõigile ning nõudnud paljudelt teistsugust ja tõsist pingutamist. Kevadine koolivaheaeg on vajalik paus, mis aitab end välja puhata, akusid laadida ja uuele vastu minna,” sõnas Vinter-Nemvalts. “Olen ääretult tänulik haridustöötajatele, õpilastele ja peredele senise pingutuse eest viiruse leviku takistamisel. Olete eeskujuks kõigile!”

Loe edasi: ALGAB OODATUD KOOLIVAHEAEG

MÄRTEN HERMIK: KOGUKOND ISE PEAB ROHKEM SEISMA OMA ÕIGUSTE JA HEAOLU EEST

Märten Hermik on Metsküla algkooli vilistlane aastast 1999. Kohtusin temaga Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamisel Metsküla rahvamajas hetkel kui kooli direktor Pille Kaisel ulatas parajasti Ullaste Puhkemaja peremehele Metsküla algkooli võtmed.

Metsküla kooli vilistlane Märten Hermik vabastab tuulest keerdu kammitsetud oma kooli lipu uuesti vabalt lehvima. Foto Urmas Saard
Metsküla kooli vilistlane Märten Hermik vabastab tuulest keerdu kammitsetud oma kooli lipu uuesti vabalt lehvima. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vana talukompleksi makett, mille valmimisel andsin ka mina kunagi oma panuse[/pullquote]Hoobilt tekkis mõte ennastki vilistlase seltskonda poetada. Direktori ja väga sõbraliku mehe lahkel loal sammusime ühiselt rahvamajast mõnesaja meetri kaugusel asuva koolimaja juurde. 167 aasta vanune Metsküla algkool asub Lõuna-Läänemaal, pärast haldusterritoriaalset ümberkorraldust Pärnumaal, Lääneranna vallas, 18 km kaugusel Lihulast.

Mis tunded ja mõtted valdavad pärast paarikümneaastast vahet taas üle tuttava ukseläve astumist?

Loe edasi: MÄRTEN HERMIK: KOGUKOND ISE PEAB ROHKEM SEISMA OMA ÕIGUSTE JA HEAOLU EEST

RIIGI SÜNNIPÄEVAL SOOVITI, ET ELAKS RIIGI KÕIGE VÄIKSEM INSTITUTSIOON – KÜLA JA KOOL

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva hommikul täitis Metsküla rahvamaja suur hulk rahvast. Kohal olid lähemalt ja kaugemalt tulnud inimesed, Metsküla kooli õpilased ja õpetajad. Kohalviibinute sõnul võis kohata rohkelt Metsküla kooli vilistlasi, kes tunnevad muret eduka kooli jätkumise pärast. Viimast võis täheldada külaliste sõnavõttudest ja hiljem kohvilaua vestlustes.

Pärnumaal Lääneranna valla Metsküla rahvamajas tähistatakse Eesti Vabariigi 102. aastapäeva. Foto Urmas Saard
Pärnumaal Lääneranna valla Metsküla rahvamajas tähistatakse Eesti Vabariigi 102. aastapäeva. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kõige paremad sõbrad saate koolist[/pullquote]„Kellele saab õnne soovida, kallistada või patsi lüüa, kui on terve riigi sünnipäev?” Nii küsis pidupäevakõne pidanud Matsalu küla pikaaegne külavanem Tõnu Ots. Ta selgitas, et meil on asi lihtsamaks tehtud ja riik jagatud maakondadeks. Aga tervele maakonnale ei saa ka patsi lüüa ja siis on asi veelgi lihtsamaks tehtud. Maakonnas on vallad. Kuid meie valdki on nii suur, et ei suudaks kõiki õnnitleda. Aga on veel külad. Selle jõuab juba läbi käija, rahvale tere öelda. Külas on kõik lähedal ja me saame kõigile palju õnne soovida. Aga kõige tähtsam on kodu, meie oma pere, vanemad lapsed, õed, vennad. „Kui me vaatame kodust väljapoole, siis välisukse link on see, keda me kõige rohkem tervitame. Uks on see, kes meid saadab ja tulles teretab. Koduõuest väljudes satume külateele ja kooli. Kool on riigi kõige väiksem institutsioon. Kool on meile väga tähtis,” osundas pere- ja kasvatusnõustamisega tegelev teadlane kõige olulisemale. „Vaadake üksteisele otsa ja te mõistate, et kõige paremad sõbrad saate koolist. Nemad jäävad teile eluaegseteks sõpradeks.”

Loe edasi: RIIGI SÜNNIPÄEVAL SOOVITI, ET ELAKS RIIGI KÕIGE VÄIKSEM INSTITUTSIOON – KÜLA JA KOOL

LAURI LUUR: KINDLASTI JUHTIGE TÄHELEPANU OMA VANEMATELE, ET SEDA VÕIKS TÄHISTADA

Sindi gümnaasiumi eilne päev jätkus pärast hommikust pidulikku lipuheiskamist linna raekoja tornimasti kontsert-aktustega kooli aulas.

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva Sindi gümnaasiumi kontsert-aktusel mängib Märt-Jaanus Tammann Arvo Pärdi „Ukuaru valssi”. Foto Urmas Saard
Eesti Vabariigi 102. aastapäeva Sindi gümnaasiumi kontsert-aktusel mängib Märt-Jaanus Tammann Arvo Pärdi „Ukuaru valssi”. Foto: Urmas Saard

Algavat talvist koolivaheaega ja saabuvat riigi sünnipäeva tähistav esimene kontsert-aktus toimus viiendatest kuni vanema astme klasside õpilastele.

Ühise hümni laulmise järel palus direktor Ain Keerup jääda seisma ja viis valgete krüsanteemidega lillekorvi Vabadussõjas langenute mälestustahvli ette.

Loe edasi: LAURI LUUR: KINDLASTI JUHTIGE TÄHELEPANU OMA VANEMATELE, ET SEDA VÕIKS TÄHISTADA

ÜHISFESTIL SAID NOORED TEADLIKUKS PÄRNU KOLLEDŽI OLEMASOLUST

Esmakordselt tänavu jaanuaris aset leidnud ülelinnalisele Ühisfestile „Pärnu – noorte inimeste linn“ järgnes 13. veebruaril kokkuvõtete tegemine kolledži raamatukogus, kus võis kuulda huvitavaid mõtteid ja kohati päris üllatavaid avastusi. Ettepanekud anti üle Pärnu linnavalitsusele.

Ülelinnalisest Ühisfestist kokkuvõtete tegemine Pärnu kolledžis. Foto Urmas Saard
Ülelinnalisest Ühisfestist kokkuvõtete tegemine Pärnu kolledžis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]jätkuvalt on noori raamatute lugejaid ja neid kellele meeldib kohvikus aega viites loetu üle arutleda[/pullquote]Pärnu Ühisgümnaasiumi eestvedamisel toimus Ühisfest 28. jaanuaril Estonia Spa Hotels konverentsi saalis, kus osalesid Pärnu linna 8.-9. klasside üldhariduskoolide ja kutsehariduskeskuse õpilased, gümnasistid ning kolledži tudengid – ühtekokku 120 noort.

Käesoleva nädala neljapäeval tegi ühisgümnaasiumi õpilasesindus kokkuvõtte erinevate laudkondade teemadel: tuleviku kool, tuleviku haridus, kuhu oleme teel; tuleviku töökohad ja töökorraldus; mida saavad noored teha kodukoha heaks; millises Pärnus linnas tahetakse elada ja töötada. Esitati küsimused: kas noorel on kohta Pärnus; mida teha, et noored tahaksid Pärnusse jääda ja pärast õpinguid tagasi tulla?

Loe edasi: ÜHISFESTIL SAID NOORED TEADLIKUKS PÄRNU KOLLEDŽI OLEMASOLUST

KUTSE SAABUVA EESTI VABARIIGI 102. AASTAPÄEVA JA ALGAVA KOOLIVAHEAJA TÄHISTAMISELE SINDIS

21. veebruaril jäävad õpilased talvisele koolivaheajale, gümnaasiumi lõpetajad viimast korda. Kolm päeva hiljem on riigi iseseisvuspäev. Koostöös Sindi gümnaasiumiga tahab Eesti lipu seltsi Sindi osakond saata õpilased aatelises meelsuses koolivaheajale ja vastu Eesti Vabariigi sünnipäevale.

2017. aasta 24. veebruari hommik Sindis. Foto Urmas Saard
2017. aasta 24. veebruari hommik Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sindis traditsiooniks palju aastaid ja ulatub Eesti Vabariigi kahekümnendate-kolmekümnendate aastate aega[/pullquote]Ühildades kahte olulist päeva koguneb terve Sindi gümnaasiumi koolipere 21. veebruari hommikul kell 9.00 Sindi raekoja ette, kus pidulikus lipurivistuses hoiavad koolinoored sinimustvalgeid kandelippe. Esindatud on kooli liputoimkond, kes toob välja Riigikogu poolt kingitud esinduslipu.

Traditsiooniline pidulik lipuheiskamine raekoja torni toimub tänavu üheksandat korda. Pidulikul rivistusel ja hiljem ka rongkäigus mängib Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla dirigeerimisel. Raekoja esisele kogunenud inimesi, eeskätt koolinoori tervitab Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Andres Metsoja, kes on Pärnu maavanemana töötatud aastatel olnud Sindi gümnaasiumi noorte lipuheiskajate patrooniks.

Loe edasi: KUTSE SAABUVA EESTI VABARIIGI 102. AASTAPÄEVA JA ALGAVA KOOLIVAHEAJA TÄHISTAMISELE SINDIS

SELJAMAA NIMI SEOSTUB SINDILASTE TEADVUSES EELKÕIGE TARTU RAHUGA

Tänasel Tartu rahulepingu 100. aastapäeval loetletakse üle Eestimaa enam kui sadat juubelisündmust. Nende hulgas oli mitme ettevõtmisega ka Sindi linn, kus keskne tähtpäeva pühitsemine toimus Sindi gümnaasiumi ajaloolises aulas ja koolimaja esisel tseremooniaväljakul.

Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed Kardo Kase ja Ain Keerup lillekorvidega Seljamaa ausamba ees. Foto Urmas Saard
Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed Kardo Kase ja Ain Keerup lillekorvidega Seljamaa ausamba ees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta peab lipuvilje hoidmist tähtsaks vahendiks teel noore inimese aatelisusele, et selle läbi kasvatada tõelisi kodanikke saja-aastasele riigile.[/pullquote]Sinimustvalgete kandelippudega seisid auvalves kolm Sindi gümnaasiumi vilistlast ja viis õpilast. Hümni ühislaulmise järel lausus avasõnad väike sõnameister Sten Eric Hansen. Tartu rahuläbirääkimistest kõnelesid Eesti lipu seltsi noored liikmed Chätlyn Parts, Georgina Ristoja ja Lisette Kandima.

Tuletati meelde, et üks Sindi gümnaasiumi kuulsamaid vilistlasi ja rahuläbirääkimistel osaleja oli kahtlematult Sindi ministeeriumikooli lõpetanud Seljamaa. 4. detsembril 1919 sõitis Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska kõneluste alustamiseks Tartusse. Ta kirjutas tütrele: „Kas midagi välja tuleb – teadmata. Kindel, et enamlased tahavad rahu mitte rahu pärast, vaid mõne teise eesmärgi kättesaamiseks. Meile on aga rahu hädasti tarvis tema enese pärast.” Kahe kuu vältel asus Eesti ja Tartu linn maailma ajakirjanduse keskmes.

Loe edasi: SELJAMAA NIMI SEOSTUB SINDILASTE TEADVUSES EELKÕIGE TARTU RAHUGA

Piltuudis: ÜHISFESTI TEEMAKS OLI „PÄRNU – NOORTE INIMESTE LINN”

Teisipäeval, 28. jaanuaril said esmakordselt toimunud Ühisfestil „Pärnu – noorte inimeste linn“ kaasa rääkida linna õpilased. Paneeldiskussioonis avaldasid arvamust Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Varje Tipp, Estonia Spa Hotels juht Andrus Aljas, Pärnumaa Arenduskeskuse juhataja Erik Reinhold, Pärnu ühisgümnaasiumi direktor Anneli Rabbi ja kooli vilistlane Karoliine Aus MTÜ-st Tunne.

Ühisfest Pärnu – noorte inimeste linn. Foto Urmas Saard
Ühisfest “Pärnu – noorte inimeste linn”. Foto: Urmas Saard

Mõttetalgud viidi läbi Estonia Spa Hotels konverentsi saalis. Päeva korraldaja oli Pärnu ühisgümnaasiumi õpilasesindus ja päevajuht kirjanik Sass Henno. Ühisfestil osales sadakond Pärnu linna 8.-9. klasside ja kutsehariduskeskuse õpilast, gümnasisti ja kolledži tudengit.

Loe edasi: Piltuudis: ÜHISFESTI TEEMAKS OLI „PÄRNU – NOORTE INIMESTE LINN”

Ain Keerup: see märk sümboliseerib meie ühtekuuluvust

Suur pildigalerii

Pika ajalooga Sindi gümnaasiumi kõigile õpilastele kingiti punase vahtra lehega rinnamärk ja Braianile tõi jõulutaat Vello mobiili, mida üleriigilisel etlemise võistlusel esikoha võitnud noorhärra väga igatses.

Punane vaher on Sindi gümnaasiumi sümbol, millest ka kooli märgi kujundus. Foto Urmas Saard
Punane vaher on Sindi gümnaasiumi sümbol, millest ka kooli märgi kujundus. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasium kingib kõigile oma õpilastele kooli logoga märgi. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasium kingib kõigile oma õpilastele kooli logoga märgi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tori vallavalitsusel kui koolipidajal tuleb teha senisest paremini mõttetööd[/pullquote]Sindi gümnaasiumi hümni ei laulda igal kogunemisel. Täna oli selleks taas oluline põhjus. Suuremate üllatuste valmistamiseks hoiti häid kavatsusi viimase hetkeni saladuses. Vargsi hakkas saladusloor hajuma. Mikrofoni juurde astus õpetaja Lembit Roosimäe. Viie minuti kestel keskendus ta peamiselt seitsmega lõppevatel aastaarvudel ja rääkis oma mõtteid seonduvalt Sindi hariduseluga.

Mitmes asjas kinnitust

Aastal 1837 avas Sindi vabriku omanik J. C. Wöhrmann välismaalastest töötajate lastele elementaarkooli. Seepärast kaunistabki töösturi kipskuju koolimaja fuajeed. Paarkümmend aastat hiljem lahutati kool kolmeks õppeasutuseks: eesti, saksa ja vene kooliks. Seegi aeg kestis 20 aastat.

Loe edasi: Ain Keerup: see märk sümboliseerib meie ühtekuuluvust

Et ei korduks Ihaste taolist tragöödiat

Sindi gümnaasiumis õppivate õpilaste kodud said jõulukingiks suitsuandurid. Säärase kingituse mõte läks idanema pärast Ihastes toimunud tuleõnnetust, mis on üks Eesti lähiajaloo ohvriterohkeim kahjutuli.

Suitsuandurid jõulukingiks Sindi gümnaasiumi õpilastele. Foto Urmas Saard
Suitsuandurid jõulukingiks Sindi gümnaasiumi õpilastele. Foto: Urmas Saard

Toomas Kandima. Foto Urmas Saard
Toomas Kandima. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Teile kõigile kingitakse täna suitsuandur, ikka selleks, et jõulud teie peres mööduksid turvaliselt![/pullquote]Täna kogunesid kõik Sindi gümnaasiumi õpilased kooli aulasse, kus direktor Ain Keerup kõneles sellest, et jõulude ajal räägitakse hoolimisest rohkem kui seda tavapäraselt tehakse. „Hoolimine ei ole väga raske, see ei nõua meilt väga palju aega ja sageli ei ole selleks vaja ka kulutusi teha. Mõnikord aga siiski on,” lausus Keerup, kes tõdes, et kahjuks sageli küll hoolimisest jutustatakse, kuid sõnadeks see jääbki. Direktor väljendas siiralt head meel, et saab töötada Sindi gümnaasiumis koolijuhina. „Tõsi, see töö ei ole sugugi nii lihtne, kui paljudele tundub, aga mind ümbritseb väga palju hoolivaid inimesi. Õpilased hoolivad oma kodumaast. Nad ei räägi sellest, vaid seisavad riigile olulistel hetkedel sadade sinimustvalgete lippudega. Nad hoolivad oma õpetajatest ja minust kui koolijuhist. Tean seda, sest saan iga päev pea kümme kallistust. Uskuge, see on südantliigutav.”

Loe edasi: Et ei korduks Ihaste taolist tragöödiat