ALDO KALSU „KAKS ELU”

Aldo Kals, “Kaks elu”. Foto: Urmas Saard / Külauudised

See oli täpselt paar nädalat tagasi, kui tegin hommikul harjumuspärase käigu postkasti juurde. Kogu postkasti täitis ootamatu üllatusena täies pikkuses, laiuses ja sügavuses kopsakas panderoll – saadetis, mille saabumisest polnud eelnevalt aimu. Pakendit avades ilmus nähtavale kvaliteetpaberile trükitud mälestusteraamat „Kaks elu”, autor Aldo Kals.

Loe edasi: ALDO KALSU „KAKS ELU”

RAHVAÜLIKOOL KINKIS ALO RITSINGULE SÜNNIPÄEVAKS TEMA PORTREE

Maire Breede, Alo Ritsing ja Lauri Breede Ritsingu kodu ees, koer tundis peremehe ära. Foto: Tartu Rahvaülikool / Aksel Lõbu

Tartu Rahvaülikool kinkis täna dirigent Alo Ritsingule homse sünnipäeva puhul õnne soovides tema ja tema isa, dirigent Richard Ritsingu portreed. Portreed andsid üle Tartu Rahvaülikooli juhatuse liige Maire Breede ja nõukogu liige ning dirigent Lauri Breede.

Loe edasi: RAHVAÜLIKOOL KINKIS ALO RITSINGULE SÜNNIPÄEVAKS TEMA PORTREE

AJALEHEL EESTI KIRIK OLI TÄHTPÄEV

Peapiiskop Urmas Viilma Tartu Jaani kiriku kantslis ajalehega Eesti Kirik. Foto: Erwin Pari

Aastatel 1923–1940 välja antud ajaleht Eesti Kirik jätkas ilmumist 1990. aastal. Seega on selja taha jäänud kolm kümnendit kristlikku ajakirjanduslikku tööd. Seda juubelit koguneti tähistama reedel, 16. oktoobril Tartu Jaani kirikusse.

Loe edasi: AJALEHEL EESTI KIRIK OLI TÄHTPÄEV

JÜRI KUKE MÄLESTUSKONVERENTS TOIMUB ERANDLIKULT HINGEKUUL

Jüri Kukk Eesti ajakirjanduses. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Stalini-järgses Nõukogude Liidus seaduslikkuse suitsukatte varjus toimetatud justiitsmõrva ohvri Jüri Kuke mälestuseks ja okupatsioonirežiimile vastupanuliikumise austuseks peetakse traditsiooniline iga-aastane konverents Tartu Ülikooli peahoones 24. oktoobril.

Loe edasi: JÜRI KUKE MÄLESTUSKONVERENTS TOIMUB ERANDLIKULT HINGEKUUL

MENUKAST LASTEKIRJANIKUST KRISTINA RUDERIST SAI TARTU ÜLIKOOLI MAGISTRANT

Kristina Ruder. Foto: Elva Foto

Tavaliselt tormist tingitud elektrikatkestuste tõttu jääb mõnigi küla päevaks või kauemakski ilma elektrita. Huumoriga pooleks võib öelda, et Tartumaal elav lastekirjanik Kristina Ruder on elektri olemasolus maal kindel. Suvel ilmus temalt raamat “Martin ja tema sõbrad ehk maal on elektrit”.

Loe edasi: MENUKAST LASTEKIRJANIKUST KRISTINA RUDERIST SAI TARTU ÜLIKOOLI MAGISTRANT

EESTI POKSIKULTUURI RAJAJALE ERICH LUKINILE AVATI MÄLESTUSKIVI

Erich Lukini portreefoto. Foto: Eesti Spordi Biograafiline Leksikon. Erihc Lukini mälestuskivi. Foto: Jaanus Paal

Tartus Vana-Peetri kalmistul puhkava Erichi Lukini (8. august 1905 – 4. oktoober 1986) kalmul avati 22. juulil mälestuskivi. Kehalise kasvatuse õpetaja, mitmekülgse treeneri ja legendaarse poksi- edendaja mälestussündmuse korraldas tänase Eesti poksi üks eestvedajaid, kauaaegne Eesti Poksiliidu president Vello Kade.

Loe edasi: EESTI POKSIKULTUURI RAJAJALE ERICH LUKINILE AVATI MÄLESTUSKIVI

JAGA ERM-iga OMA TAIMETOIDULUGU – NURMENUKUTEE, NAADISALAT, OBLIKASUPP

Nurmenuku õite kuivatamine. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Aiataimede kõrval koguvad meie toidulaual üha enam populaarsust need, mis kasvavad hoopis aia taga. Eesti Rahva Muuseum ootab retsepte, kirjeldusi ja pilte metsikutest toidutaimedest, et talletada tuleviku tarbeks, kust ja mida me tänapäeval korjame ning mida sellest valmistame. Parimad kaastööd saavad rahalise tasu.

Loe edasi: JAGA ERM-iga OMA TAIMETOIDULUGU – NURMENUKUTEE, NAADISALAT, OBLIKASUPP

ERIOLUKORRA JUHT SULGEB COVID-19 NAKKUSPUHANGUGA ÜHISELAMU

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas täna korralduse, et tõkestada COVID-19 viiruse levikut 281 elanikuga ühiselamus Tartus aadressil Raatuse 22. Inimesed, kes elavad ühiselamus, peavad jääma kuni COVID-19 testi tulemuste selgumiseni oma korteritesse ning vältima kontakti teistega.

Foto PixabayLiikumispiiranguga inimestele korraldatakse kohapeal toitlustus. COVID-19 positiivse diagnoosiga tudengid peavad jääma Raatuse 22 ühiselamusse isolatsiooni kuni tervenemiseni.

Liikumispiirang kehtib ühiselamus elavatele inimestele kuni nende COVID-19 testimise läbiviimiseni, nakatunutega kokkupuutunud lähikontaktsete välja selgitamiseni ja testi tulemuste saabumiseni. Selleks, et vältida nakkuse edasilevimist, jagatakse ühiselamu kolme tsooni. Elanikud paigutatakse vastavalt sellele, kas tegemist on COVID-19 positiivse, tema lähikontaktse või nakatunuga mitte kokku puutunud COVID-19 negatiivse inimesega.

COVID-19 positiivsed peavad püsima ranges isolatsioonis kuni haigusest tervenemiseni.

Loe edasi: ERIOLUKORRA JUHT SULGEB COVID-19 NAKKUSPUHANGUGA ÜHISELAMU

TARTU TUDENGITE KOOSVIIBIMINE PÄÄDIS KUUE POSITIIVSE KOROONAPROOVIGA

Tartu ülikooli ühiselamu kuue elaniku Covid-19 proovid osutusid positiivseks, ühiselamu on suletud ja esmajärjekorras asutakse testima 42 sama korruse elanikku. Terviseamet arvestab ligikaudu 200 testi tegemise vajadusega.

Foto: Pixabay
Foto: Pixabay

Terviseamet teavitas nakatunuid positiivsetest proovi vastustest ning kehtestas koroonaviirusesse haigestunutele karantiini ja nende kontaktsetele isolatsiooni. Järgmises etapis asutakse korruste kaupa testima kõiki ühiselamu elanikke.

„Terviseamet jätkab täna kõikide haigestunute nõustamist, et neid isolatsiooniks ette valmistada ja selgitada välja inimesed, kellega nad on kokku puutunud. Vastavalt kogutud infole koostatakse plaan viiruse leviku piiramiseks,“ ütles terviseameti lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luht.

Tartu kiirabi infektsioonivolinikud on haigestunuid ja nende kontaktseid juhendanud haigusega toime tulemiseks ja nakkuse leviku peatamiseks. Terviseamet on teavitanud üliõpilasküla, juhendanud ühiselamu personali desinfitseerimisel ning jaganud neile isikukaitsevahendeid nakatumise ärahoidmiseks.

Loe edasi: TARTU TUDENGITE KOOSVIIBIMINE PÄÄDIS KUUE POSITIIVSE KOROONAPROOVIGA

MAILIS REPS: KINDLASTI EI TEKI KÕIGIL ÕPILASTEL KOHUSTUST KOOLI MINNA

Alljärgnevalt vastused, kuidas peaks toimuma üleminek täielikult distantsõppelt tavapärasemale elukorraldusele.

Haridus- ja Teadusministeeriumi peahoone Tartus. Foto: Urmas Saard
Haridus- ja Teadusministeeriumi peahoone Tartus. Foto: Urmas Saard

Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt saab teada, et kui COVID-19 epideemia taandub, algab koolides pärast 15. maid üleminekuaeg, mil kontaktõpe on pigem erandlik ning mõeldud eelkõige lõpetajatele ja lisatuge vajavatele õpilastele. Kindlasti ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna, vajadusel võib distantsõppega jätkata.

Haridus- ja Teadusministeerium kooliaasta lõpetamisest

Tavapärasele õppele naasmise eeldus on õpilaste turvalisuse tagamine. Lapsi võib kooli lubada ainult siis, kui see on nende jaoks ohutu.
Enne seda peab olema ühiskonnale ekspertidelt antud tõenduspõhine sõnum, et olukord riigis võimaldab seda teha.

Loe edasi: MAILIS REPS: KINDLASTI EI TEKI KÕIGIL ÕPILASTEL KOHUSTUST KOOLI MINNA

MÄLESTUSKILDE 2. VEEBRUARIST

Kunagise „Poolpäevalehe“ ja „Lisanduste“ kaastöölise ning levitajana panen kirja mõne mälestuskillu Tartu rahulepingu aastapäeva meenutamisest.

Helen Rebane. Foto Edgar Saar
Helen Rebane. Foto: Edgar Saar

Sealpool kontrolljoont asuv Petseri. Foto Urmas Saard
Sealpool kontrolljoont asuv Petseri. Foto: Urmas Saard

Ajalooliseks minevikusündmuseks oli Vanemuise ringauditooriumi tormiline rahvakoosolek 2. veebruaril 1988. Vabadusvõitleja Heino Noore sõnul plaksutas osa publikut isamaaliste sõnavõttude toetuseks avalikult, osa aga veel laua all. Helilindistasin lisaks samale koosolekule ka sellele järgnenud “koerte koori”okupatsioonivõimude kuulekate kannupoiste, julgeolekukomitee ninameeste Rein Sillari ja Anti Taluri ooperist „Tartu Rahumaja”. Selgituseks niipalju, et kui aasta varem jälgis Hirvepargi sündmusi nõukogude võim fotoaparaatide ja kinokaameratega, siis nüüd otsustati näidata muskleid. Kohal olid täies varustuses kumminuiade ja kilpidega kiivrites löömameeste ahelikud, kellel kindlasti ka tukid põues. Toeks veel valjuhääldajad ja verekoerad ning tuletõrjujate survevoolikud ja sireenid. Tartu rahumaja oli võetud piiramisrõngasse. Jäi mulje sõjaseisukorrast. Ka hoolitseti selle eest, et “ohtlike isikute” rahu sel ega järgmisel päeval keegi telefoniga rikkuda ei saaks. Mul ja paljudel teistel olid kõnetraadid tummad. Nii tähistas nõukogude võim Tartu rahu 68. aastapäeva. Enamus sellest sündmusest osavõtjaid mõlemalt poolt rindejoont on praegugi rivis ja söövad rahumeeli ühiselt Eesti Vabariigi leiba.

Loe edasi: MÄLESTUSKILDE 2. VEEBRUARIST

IDAPOOLSEIM TARTU LINNAS ASUV SILD RISTITI ÖÖTUNNIL TARTU RAHU SILLAKS

Täiendatud 04.02 kell 11.10: pealtnägija sõnul eemaldati eile umbes kell 15 Tartu Rahu Silla silt  

Keskpäeva paiku potsatas toimetuse postkasti üks foto, mille juures oli ainult napisõnaline selgitus: „Foto pole eriti hea kvaliteediga sest see sai sõitvast autost ülesvõetud.” Sai üritatud saatjalt täiendavat selgitust küsida, aga vastust ei tulnud.

Ihaste sillast on üleöö saanud TARTU RAHU SILD 02.02.2020. Lugeja saadetud foto
Ihaste sillast on üleöö saanud TARTU RAHU SILD 02.02.2020. Lugeja saadetud foto

Pildilt võib ära tunda, et tegemist on Tartus Emajõge ületava Idapoolseima sillaga, mis kannab juba avamisest saati Ihaste silla nimetust. Nüüdseks on teatatud, et küünlapäeva esimestel minutitel paigaldanud kaks aatelise meelsusega meest mõlemale poole silla otstesse suured teemärgid, millele kirjutatud TARTU RAHU SILD. Õhtulehe sõnumi kohaselt olnud tegu kohalikule omavalitsusele parajaks üllatuseks.

KU päevatoimetaja

KÕRGKOOLI LÕPETAB 332 ÕDE, ESMAKORDSELT LIGI SADA MAGISTRIKRAADIGA ERIÕDE

Täna Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuvatel talvistel lõpuaktustel saavad diplomi kokku 513 tervishoiuspetsialisti. Kõrgkooli lõpetab 28 ämmaemandat ja 332 õde, nende hulgas esimesed 97 terviseteaduse magistrikraadiga eriõde. Tervishoiu vajaduste täitmiseks on õdedest jätkuvalt suur puudus.

Ulla Preeden. Foto Urmas Saard
Ulla Preeden. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Patsientide ja kolleegide usaldus õdede vastu on kasvanud ning magistrikraadiga eriõed saavad pakkuda patsientide uusi teenuseid.[/pullquote]„Õdede tööpõld on lai – haiglates ja perearstikeskustes on nad asendamatud, samuti suureneb iseseisva õendusabi roll vaimse tervise edendamisel, krooniliste haigete jälgimisel, samuti kooli- ja töötervishoius ning hooldekodudes hoolealuste tervise eest hoolitsemisel. Õde on sageli inimese jaoks esimene kontakt tervishoius, kes nõustab ja abistab nii patsienti kui ka tema lähedasi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Õdede nappus on kahjuks endiselt murekoht, kuid töötame koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning sidusrühmadega selle nimel, et õdesid senisest rohkem juurde koolitada.“

Loe edasi: KÕRGKOOLI LÕPETAB 332 ÕDE, ESMAKORDSELT LIGI SADA MAGISTRIKRAADIGA ERIÕDE

KESKKONNATEEMALISES ROLLIMÄNGUS STARDIB KOSMOSELAEV NOA 2424 MARSILE

Eesti, Rootsi ja Venemaa rollimängude entusiastid tutvustavad 31. jaanuaril Tartu loodusmajas keskkonnahariduslike rollimängude kogemusi ja praktikat.

Taru loodusmaja. Foto Aldis Toome
Taru loodusmaja. Foto: Aldis Toome

[pullquote]stsenaariumi kohaselt saab viia endaga kaasa piiratud hulga liike ja ressursse, kuna olukord maal on kliimamuutuste tõttu kehv[/pullquote]MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ja Valge Karp korraldataval koolitusseminaril „Hariduslikud rollimängud“ tutvustatakse rollimängu kui mitteformaalset meetodit keskkonnahariduses.

Ürituse ühe korraldaja, Ederi Ojasoo sõnul on muutunud populaarsemaks mängulised õppemeetodid, kuid puudu jääb selleteemalistest koolitustest ja julgustusest, et kasutada oma töös teistsuguseid õppemeetodeid. Hariduslikud rollimängud muudavad õppimise lõbusamaks, motiveerivad õpilasi ning osalejad tunnevad end kaasatutena.

Loe edasi: KESKKONNATEEMALISES ROLLIMÄNGUS STARDIB KOSMOSELAEV NOA 2424 MARSILE

Hõimupäeval astub üles saami legendaarne muusik Wimme ja paljud teised oodatud ansamblid

Terve oktoobrikuu kestva üle-eestilise soome-ugri rahvaid tutvustava festivali kõrghetkeks on oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev, mis on 1991. aastast ühtlasi lipupäev.

Äärealade pärimust tutvustav seto ansambel Sorrõseto esineb lisaks peakontsertdele ka Pärnu Vanakooli keskuses reedel, 18. oktoobril kell 18.00. Foto erakogust
Äärealade pärimust tutvustav seto ansambel Sorrõseto esineb lisaks peakontsertdele ka Pärnu Vanakooli keskuses reedel, 18. oktoobril kell 18.00. Foto erakogust

[pullquote]Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis ning kogu soome-ugri maailmas.[/pullquote]Hõimupäevade peakontserdid toimuvad sel aastal laupäeval, 19. oktoobril kell 15 Eesti Rahva Muuseumis Tartus ning pühapäeval, 20. oktoobril kell 16 Vabal Laval Tallinnas. Kontsertidel esinevad komi külaansambel, mari ja udmurdi pärimusmuusikud, ersa iidset mitmehäälset laulutraditsiooni viljelev ansambel Merema, ungari rahvamuusikaansambel Magos, kuid ka saami traditsioonilise joiu tuntuim tänapäevastaja Wimme, kes astub ERMi silla-alal üles koos soome jazzmuusiku Tapani Rinnega, Tallinnas aga annab peakontserdi lõpus soolokontserdi. Wimme on korduvalt olnud külaliseks nii Viljandi pärimusmuusika festivalil kui ka Jazzkaarel. Ta on omandanud küll traditsioonilise joigumistehnika, kuid kujundanud seejärel välja oma suveräänse stiili, mida on mõjutanud nüüdisaegsed kõlamaailmad, improvisatsioonid ja isegi häälekunst.

Loe edasi: Hõimupäeval astub üles saami legendaarne muusik Wimme ja paljud teised oodatud ansamblid

Põhjamaade entsüklopedistide koostöö on Eestile võimalus digikeskkonnas silma paista

Tartu ülikooli loodusmuuseumis leidis nädalavahetusel aset Põhjamaade viki-liikumise koostöökonverents, mille raames otsustati algatada ühisprojekt Läänemere ökoloogilist seisundit puudutava materjali ajakohastamiseks entsüklopeedias ning luua töörühm Põhjamaade, sj Venemaa muuseumidesse ning arhiividesse ajaloo keerdkäikude raames seisma jäänud materjali digitaalseks “tagastamiseks” koduriikidesse.

Põhjamaade viki-liikumise 2019. aasta koostöökonverentsil osalejad. Foto Ivo Kruusamägi ja Vahur Puik
Põhjamaade viki-liikumise 2019. aasta koostöökonverentsil osalejad. Foto: Ivo Kruusamägi ja Vahur Puik

Wikimedia Eesti muuseumi- ja hariduskoostöö projektijuht Ivo Kruusamägi nimetas eelmisel aastal Stockholmis alustatud ja sel aastal Tartus toimunud Põhjamaade koostööalgatust läbimurdeks piirkonna digitaalse pärandi kättesaadavuse tagamisel ning kutsus üles Eesti mälu- ja teadusasutusi neile digikeskkonnas andme-, meedia- jm kohalolu võimalusi pakkuva algatusega kaasa tulema.

Käimasolevate viki-projektidega saab tutvuda 29. oktoobril Raekoja pl 16 toimuval Miljon+ avaüritusel, kus miljoni emakeelse artiklini jõudmise vahendeid tutvustab Vikipeedia Sõber 2016, projekti üks algatajatest Mart Noorma. Oodatud on kõik huvilised, aga iseäranis soovib viki-projekte kureeriv Wikimedia Eesti kaasata neid, kes tahaks digitaalse teadmuse loomisel ise vabatahtlikuna kaasa lüüa.

Märt Põder

Wikimedia Eesti juhatuse liige ja konverentsi korraldaja

Samal teemal:

Eestikeelse vikipeedia erilogo 200 000 artikli puhuks

 

 

 

Vikipeedia jõudis 200 000 eestikeelse artiklini

Tartu Rattamaratonil on tulemas järjekordne Balti maavõistlus

Sel pühapäeval sõidetakse 22. Tartu Rattamaraton, maailma suuruselt kolmas maastikurattaüritus. Nagu viimastel aastatel tavaks saanud, on tänavugi oodata 89 km pikkusel põhidistantsil vihast duelli Eesti, Läti ja Leedu ratturite vahel.

Tartu Rattamaraton. Foto Tarmo Haud
Tartu Rattamaraton. Foto: Tarmo Haud

Viimati võitis eestlane Tartu Rattamaratoni neli aastat tagasi, kui kiireim oli Peeter Tarvis. Lisaks Tarvisele on tugevamatest eestlastest stardis näiteks eelmise aasta teine mees Caspar Austa, 10-kordne Eesti meister maastikukrossis Martin Loo ja endine maanteerattaproff Gert Jõeäär. Paarikuulise vigastuspausi järel naaseb võistlustulle ka valitsev Eesti meister maastikurattamaratonis Peeter Pruus. Korraldajad puhusid Pruusi ehk rattamaratoni ühe favoriidiga enne võistlust natuke juttu.

Oled sa nüüd täielikult terve (Pruus murdis paar kuud tagasi rangluu ja roide – toim.)?
– Tegin pildi ja oli näha, et kõik on ilusasti kokku kasvanud. Võib-olla lihastega pean natuke nüüd tööd tegema, aga üldiselt on seis juba okei.

Võtad sa Tartu Rattamaratonil ettevaatlikumalt või lähed ikka võidu peale?
– Eks ikka lähen rajale võidumõtetega. Rattatunnetus ei ole aga veel kindlasti sajaprotsendiline, on vaja võistlustunnetust. Mingeid suuri riske ei hakka pühapäeval võtma, vaatame, kuidas sõit läheb.

Loe edasi: Tartu Rattamaratonil on tulemas järjekordne Balti maavõistlus

Tartu valiti Euroopa kultuuripealinnaks 2024

Rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon otsustas täna, 28. augustil Tallinnas, et Euroopa 2024. aasta Eestist valitud kultuuripealinnaks saab Tartu. Lisaks Eestile saab kultuuripealinna tiitlit kanda ka üks Austria linn ning üks linn Euroopast, mis ei kuulu Euroopa Liitu.

Tartu Foto Urmas Saard
Tartu. Foto: Urmas Saard

Euroopa kultuuripealinnu valitakse 1985. aastast. Sellest on saanud Euroopa Liidus kultuurivallas üks mõjukamaid ettevõtmisi, mis toob linnale lisarahastust, ärgitab seadma pikaajalisi eesmärke ning suurendab turistide arvu.

“2024. aastal saab ühest Eesti linnast taas Euroopa kultuuripealinn. Kui 2011. aastal oli selleks Tallinn, siis nüüd on Tartu kord terve aasta tähelepanu keskmes olla. Euroopa kultuuripealinna tiitel on suurepärane võimalus elavdada linna kultuurielu ning tuua kultuur ja kultuuripärand linnarahvale koju kätte. Samuti annab see võimaluse tutvustada linna ja selle kultuuriväärtusi külalistele Euroopast ja kõikjalt maailmast ning väärtustada kultuuride erinevust meie kontinendil,“ ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics.

2024. aasta kultuuripealinna konkurss algas tunamullu novembris. Tähtajaks ehk 2018. aasta oktoobriks esitasid Eesti linnadest taotluse Kuressaare, Narva ja Tartu. Pärast eelvalikut jäid lõppvalikus sõelale Narva ja Tartu.

Loe edasi: Tartu valiti Euroopa kultuuripealinnaks 2024

Pildigalerii võidupüha Tartust

Võidupüha hommik algas Tartus Kalevipoja ausamba juures mälestustule, muinastule ja Võnnus süüdatud tule ühendamisega võidutuleks, kõneles peaminister Jüri Ratas ning toimus pärgade asetamine Vabadussõjas langenute mälestuseks.

Peeter Hütt ja Heldur Lõhmus Tartus Kalevipoja ausamba juures võidupüha hommikul. Foto Urmas Saard
Peeter Hütt ja Heldur Lõhmus Tartus Kalevipoja ausamba juures võidupüha hommikul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eks me suudame seda kaitsetahet hoida, kui me vähekenegi pingutame[/pullquote]Kaitseliidu võidupüha paraadil rivistus Vabaduse puiesteele üle 1200 inimese. Einevus eelmiste aastatega seisnes selles, et Kaitseliit ei rivistunud malevate, vaid sõjaaja üksuste kaupa. Lisaks Kaitseliidu lõuna maakaitseringkonnale võttis osa ka naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, politsei- ja piirivalveamet ning liitlaste üksused.

President Kersti Kaljulaid lausus muuseas oma pidupäeva kõnes, et riik ei jõua kriisiolukorras kunagi kõikjale. Seepärast peaksid kõik panustama enda ja lähedaste turvalisusse: „Kas või ostes koju toiduvaru või tuletades meelde esmaabivõtted.”

„Eks me suudame seda kaitsetahet hoida, kui me vähekenegi pingutame, kui me suudame olla ühtne ühiskond väikeste turbulentsidega, ühiste eesmärkide nimel,” ütles kindralmajor Meelis Kiili, Kaitseliidu ülem.

Loe edasi: Pildigalerii võidupüha Tartust

Öiseid mõtteid mälestustule pärale jõudmisel Tartusse

22. juuni õhtu eel võtsid Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ja sama ühenduse noored juba kuuendat korda Toris läidetud mälestustule Pärnusse jooksnud võidupüha maratoonaritelt üle ja saatsid selle paraadilinna Tartusse.

Võidupüha mälestustule auvalve kindral Laidoneri ratsamonumendi juures. Foto Urmas Saard
Võidupüha mälestustule auvalve kindral Laidoneri ratsamonumendi juures. Foto: Urmas Saard

[pullquote]See on vaevarikas pingutus, millega avaldatakse erilisel viisil Vabadussõjas langenutele austust[/pullquote]Olen kaamera, diktofoni ja märkmikuga püha mälestustuld saatnud alates aastast 2008, viimased viis aastat kajastanud tule teekonda Külauudiste infoveskis, varem Maalehe veebis ja korra ka tegevuse lõpetanud Kalevmeedias. Tosina aastaga on kujunenud toimuvast teatav tervikpilt, kuid sedakorda lasksin kokkuvõtvalt muljeid jagada Vellistel endal, kui olime jõudnud pärast keskööd oma ööbimispaika.

Trivimi Velliste: Kindral Laidoneri selts on seda mälestustuld, mis pühitsetakse Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris, juba selle sajandi algusest peale viinud kodumaa erinevatesse paraadilinnadesse. See hakkab juba muutuma auväärseks traditsiooniks. Viimastel aastatel on andnud erilise varjundi maratoni jooksjate kanda olev lõik, mis nõuab erakordset mehisust. Tulla keel vestil ja higistena. See on vaevarikas pingutus, millega avaldatakse erilisel viisil Vabadussõjas langenutele austust.

Loe edasi: Öiseid mõtteid mälestustule pärale jõudmisel Tartusse