Liia Kanemägi on TUUM Teater MTÜ loominguline juht, kogukonnateatri „Naised & Numbrid“ idee autor ja lavastaja, kelle juhtimisel kohtuti kuue kuu kestel viie maakonna tosina erakordse naisega, et kuulda lugusid, mida nad endaga kaasas kannavad. „Kutsusime naised jutustatud lugude esitamisega osalema. Tulemus kujunes hästi ägedaks,” rääkis Kanemägi eilsel kohtumisel ja vastas mitmele täiendavale küsimusele, mis võiks rakendusteatri huvilisele huvi pakkuda.
Eesti Noorsooteater korraldab koostöös Läti ja Leedu kolleegidega 27.–29. mail ühise Balti visuaalteatri esitlusfestivali. Festivali programmis on 13 lavastust ja 21 etendust Leedust, Lätist ja Eestist.
Ants aknal, Ants Kaljurand (Janek Joost) ja tema armastatu Vilma (Laura Lind).
„Ai, velled…” on Lääne- ja Pärnumaa metsavennalugu Ants Kaljurannast (20. oktoober 1917 Tallinn – 13. märts 1951), keda rahvasuus teatakse paremini Hirmus Antsunime järgi. Lavastuse projektijuht on Tori valla kultuurikeskuse direktor Ants Välimäe, kelle soovmõtetes pikalt püsinud teostus jõuab tänavusel lipu päeval esmakordselt teatrikülastajate ette.
“Sihtised pole sel sillal” proovis. Foto: Targo Miilimaa
Eesti Noorsooteatris esietendub laupäeval, 15. jaanuaril, EMTA lavakunstikooli 30. lennu bakalaureuselavastus “Sihtisid pole sel sillal” – Juhan Liivi elul ja loomingul põhinev sõnalis-pildiline poeesia.
Vievise külalised Pärnus Raeküla Vanakooli keskuse trepil. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Aasta viimasel esmaspäeval ja teisipäeval üllatasid Leedu Vievise linna külalised Pärnut. Raeküla Vanakooli keskuses anti paar etendust, milles esimesel päeval osalesid kõrvuti leedukatega ka eestlased.
Eesti Noorsooteater alustab sündmusrikast 70. hooaega etendusega pühapäeval, 5. septembril. Septembris jõuavad publiku ette ka esimesed uuslavastused, A. H. Tammsaare „Poiss ja liblik” väikelastele ning Eugène Ionesco „Ninasarvik” noortele ja täiskasvanutele.
MTÜ Müüdud Naer trupis osalevad näitemängu „Naiste suuvärk” näitlejad Anu Taul, Tarmo Tagamets, Merilin Kirbits, Silvi Jansons ja Maive Käos proovisaalis. Foto: Kätlin Hoop
Augustis algasid Võrus Lõuna-Eesti taustaga teatritegijaid koondava MTÜ Müüdud Naer uue lavastuse „Kui õitseb naiste sitt suuvärk, on mul helge süda“ peaproovid. Tarmo Tagametsa algideel ja trupiliikmete aruteludel põhinev lugu esietendub 11. septembril Võru Kandles.
Helena Kesonen toob suvises Säpina külas lavale uue setokeelse lavatüki
Laupäeval, 31. juulil esietenduv igatsusdraama tuuakse lavale Petserist kõigest kuue kilomeetri kaugusele jäävas Säpina külas asuvas Heina küünis. Küüni asukoht ja iseloom toetab loodavat üheksakümnendate olustikku ja lavastuse temaatikat.
Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Järgmisel laupäeval, 17.juulil Tallinna vanalinna ööklubis “Münt” esietenduma pidanud lavastuse “Põrguvürsti pitsball” esietendus lükkub edasi, kuna näitleja sai liiklusõnnetuses viga. Piletid ostetakse tagasi või asendatakse piletitega uutel toimumisaegadel. Uus esietenduse ja etenduste aeg selgub augustikuu jooksul.
Sandra Lange, Karl Edgar Tammi, Kristjan Poom, Päär Pärenson. Visuaali kujundus: Janno Saft
Laupäeval, 17. juulil kell 19 esietendub vanalinna ööklubis Münt väiketeatri Ruum Raam Ring lavastuses kultuurilooga žongleeriv fantaasiatükk “Põrguvürsti pitsball”.
“Ja kui nad surnud ei ole…” proovis Martin Kõiv, Meelis Põdersoo ja Mihkel Kabel. Foto: Riina Mägi
12. juunil esietendub Jõgeva kultuurikeskuses Märt Treieri debüütnäidend „Ja kui nad surnud ei ole…“, mis toob kokku Jõgevalt pärit ja Jõgevamaaga tihedalt seotud teatritegijad eesmärgiga luua professionaalse teatri traditsioon Vooremaal.
“Miks me varastasime auto”, MartMüürisepp. Foto: Mirko Rajas
Saksa kirjanik Wolfgang Herrndorfi tempokal ja rohkete pööretega noorteromaanil põhinev lavastus „Miks me varastasime auto” esietendub 27. veebruaril Eesti Noorsooteatri väikeses saalis. Dramatiseeringu toob lavale Mirko Rajas.
Urmas Alender monolavastuses „Naeris naeris”, 1984. Foto: Teatri- ja Muusikamuuseum
Nukuteatrimuuseumi võlvkeldris avatakse 2. detsembril näitus „Urmas Alender. Nukuteatri näitleja”, mis visualiseerib näitleja teekonda ühes teatris – teatrisse tööle asumisi, proove, etendusi ja töölt lahkumisi.
Jutuvestja Liia Kanemägi monoetendus “Pikk tige vanaeit” Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Eilsel Raeküla hea kodaniku nädala avamisel andis loomingulise ühenduse Oma Lava näitleja Liia Kanemägi kolm monoetendust „Pikk tige vanaeit”, milles rullusid vaatajate ette jutuvestmise ja haaravate muusikaliste piltidega mõnusad iidsed lood koolnutest, inim-ussidest, sõbralikust Surmast.
Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Eesti Noorsooteater palub publikul teatris maske kanda. Teater on loonud omalt poolt kõik tingimused, et teatriime saaks sündida turvalises keskkonnas – hajutatult, korralikult ventileeritud ruumides, rohkete võimalustega kasutada desinfitseerimisvahendeid.
Pärnu Y-klubi liikmed külastasid 19. septembril Tallinnas väikese erateatri lavastajat ja teatri Ruum Raam Ring asutajat Jaanika Juhansoni, kelle üleskutsel koguti lavastuse “Kuni armastus peale tuleb” tarvis vanu sokke, postkaarte, potte, panne, kulpe jne. Kohtumisel anti Pärnu Y-klubi ja Raeküla seltsi liikmete kogutud asjad üle.
Näitlejad Toomas Suuman Baerina ja Erik Ruus talumees Jaanina. Foto: Piibe teater
16. oktoobril kell 19 mängib Piibe teater Kuremaa lossis Arlet Palmiste kirjutatud ja lavastatud näidendit „K. E von Baeri lõpetamatu uurimus”, mis jutustab loo Eestimaa pinnalt võrsunud kuulsaimast teadlasest. Baer sündis 1792. a Piibe mõisas.
“Tulipunane vihmavari”, Laura Nõlvak. Foto: Kris Moor
Noorsooteatris esietendub pühapäeval, 4. oktoobril sõnadeta väikelastelavastus, mille on Betti Alveri klassikaks saanud luuletuse „Tulipunane vihmavari” põhjal lavastanud Karl Sakrits.
19. veebruaril toob Eesti impro 10. juubelituur Improteater IMPEERIUMi Türi Kultuurikeskusesse, kus etendub publiku heakskiitu pälvinud “Kujutluse võim ehk koomiliste sketšide õhtu”.
Improteater tähistab sel hooajal improvisatsioonilise teatri 10. tegutsemisaastat. Sellega võtab teater südameasjaks tutvustada armastatud teatrivormi ka väljaspool suurlinnu. Seni on tuuritatud Kuressaares, Otepääl, Kuusalus, Juurus, Iisakus ja paljudes teistes kaunitesse Eestimaa paikades.
Põltsamaa vallas asuvas Kamari haridusseltsi majas oli kogukonna liikmete ja kaugemalt tulnud huviliste külaliseks armastatud ning austatud näitleja Luule Komissarov. Ta rääkis rollidest teatris ja telelavastuses „Õnne 13”, huvitus külaelust ja lubas Kamarisse tulla ka tulevikus.
Paremalt õed Birgit Nisu ja Vaike Niklus, Luule Komissarov ja õdede ema Juta Nisu. Foto: Kamari haridusselts
[pullquote]Kõige eredamalt jäid kuulajatele meelde tema jutustused vahvatest apsakatest, mis tal teatrilaval läbi aegade oma kaasnäitlejatega on juhtunud ja kuidas need olukorrad lahenesid[/pullquote]Kamari kogukonnaelu eestvedaja Vaike Niklusel mõlkus mitu aastat meeles idee kutsuda Luule Kommissarov traditsioonilisele kolmekuninga kohvipeole. „Aasta lõpp tuleb aga alati kuidagi kiiresti ja ootamatult. Olen eelnevatel aastatel isegi Luule kontakti otsinud internetis, aga seda ei ole avalikult saada ja nii ta oli jäänudki mõtteks minu peas. Nüüd detsembris rääkisin oma mõttest õele Birgit Nisule, kes käesoleval aastal on lõpetamas Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse eriala ja Birgit muidugi ütles, et kes siis veel, kui mitte tema saaks mind selles aidata,” rääkis Vaike.
Kohtumisel tuli jutuks nii teater, nooruspõlv, hetketegemised, jalgpall, „Õnne 13”, kui ka näitleja viimane reis. Kõige eredamalt jäid kuulajatele meelde tema jutustused vahvatest apsakatest, mis tal teatrilaval läbi aegade oma kaasnäitlejatega on juhtunud ja kuidas need olukorrad lahenesid.
Kolmandale adventpühale järgneval varahommikul mängis Sindi gümnaasiumi 12. klass täies koosseisus vendade Grimmide muinasjuttu „Lumivalgeke”, sissejuhatavalt alustas üllatuslikult hoopis Lotte.
Lumivalgeke – Kristiina Anufrieva, Sindi gümnaasiumi 12. a klassi õpilane. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Imetlusväärsed olid eelkõige Lumivalgeke-Kristiina ja kuri kuninganna-Chätlyn[/pullquote]Tigeda võõrasema eest põgenev Lumivalgeke leiab tee seitsme pöialpoisi koju. Vaatamata pöialpoiste keelitustele õnnestub õelal kuningannal ikkagi Lumivalgeke mürgitada. Kuningapoeg äratab kaunitari suudlusega ellu ja muinaslugu lõpeb õnneliku pulmapeoga. Aga sünnib veel üks ime, mille gümnaasiumi lõpuklassis õppiv Kristiina Anufrieva stsenaariumisse sisse kirjutas. Tema oligi oma klassis eestvedaja: näitemängu autor ja lavastaja. Kaasautoriks ja -lavastajaks Sindi gümnaasiumi vilistlane, kooli näiterühma endine liige, hetkel Viljandi kultuuriakadeemias huvijuhiks õppiv Chätlyn Parts.
Raeküla Vanakooli keskusel on tavaks igal aastal tähistada madripidu. Rahvakalendrist madripäeva ei leia, aga Raeküla Vanakooli keskuse kalendris on tähtpäev alati aegsasti paika pandud. Sõnaleid ühendab kooljakuul nii mardipäeva kui kadripäeva.
Ragne Veensalu ja Maili Metssalu Raeküla Vanakooli keskuse rahva ees. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Meil on nii vabad hinged, et oleks raske kuhugile riigiteatrisse ühele kohale ennast naelutada[/pullquote]Eile õhtuks veeres Raplamaalt Raeküla rahvale külla rändteater Vaba Vanker. Lavastuses “Eestlaste muistne jõululugu” jutustasid Maili Metssalu ja Ragne Veensalu naljakalt lustlikul ja õpetlikul moel vanarahva kombeid ning tavasid. Väikseid ja suuri naerutav jant kestis hingedeajast kuni jõuluperioodi lõpuni välja. 35 minuti sisse mahtus hingedepäev (2. november), kadripäev (25. november), andresepäev (30. november), luutsinapäev (13. detsember), toomapäev (21. detsember), jõulud (25. detsember).
13. septembril alustas Rakvere Teater oma 80. juubelihooaega uuslavastuse “Nagu peeglis” esietendusega. Lavastus baseerub Ingmar Bergmani 1961. a esilinastunud filmil “Såsom i en spegel”.
Ingmar Bergmani “Nagu peeglis”, Rakvere Teatri uuslavastus. Foto: Peeter Rästas
[pullquote]peaaegu meeleheitlik katse väljendada üht eluhoiakut: Jumal on armastus ja armastus on Jumal[/pullquote]Rakveres seadis materjali lavale Madis Kalmet, kunstnik on Pille Jänes, valguskunstnik Priidu Adlas ning muusikaline kujundaja Peeter Konovalov Ugalast. Osades Grete Jürgenson, Märten Matsu, Madis Mäeorg ja Tarvo Sõmer.
Ingmar Bergman sündis 14. juulil 1918. aastal Uppsalas. Ta on 20. sajandi väljapaistvamaid filmi- ja teatrirežissööre. Bergman alustas ülikoolis teise maailmasõja eelõhtul kunsti, ajaloo ja kirjanduse õpinguid ning lõpetas Stockholmi Ülikooli esimesel sõjasuvel 1940. Tudengipõlves tekkis temas kirglik huvi teatri vastu, ehkki esialgu olid näitlemine, käsikirjade kirjutamine ja õpilaslavastuste juhendamine kõrvalised hobid. Bergmani kunstnikutee algas 1940. aastal Stockholmi Kuninglikus Draamateatris režissööri assistendina.
13. septembril alustab Rakvere Teater oma 80. hooaega, mille tähistamiseks istutab teatrirahvas linna idaküljele 80 tamme tulevase pargi tarvis. Pidulik tseremoonia algab kl 15 Tuleviku ja Ussimäe nurgal asuval haljasalal. Tammesid istutavad endised ja praegused teatrijuhid, teatriveteranid, teatritöötajad ning kõik need, kelle jaoks Rakvere Teater on südamelähedane.
Pildil praegused teatrijuhid Peeter Raudsepp ja Velvo Väli. Foto: Helen Solovjev
1929. aasta jaanuaris liikusid üle Virumaa Rakveresse kokku kümned hobuvankrid. Virulased vedasid talgude korras Näpi kaubajaamast ehituskivid tulevase teatrimaja õuele, mis 10 aastat hiljem avaski oma uksed ning tähistab käesoleval hooajal 80. sünnipäeva.
Üks vanker loksus tol hämaral hommikul Rakvere poole täislastis. See oli virulase Jakob Allase hobuvanker, kes juba saabudes vedas kohale koorma raudkive ning laadis selle Teatrimäele esimeseks seemneks maha. Nagu ta ise ütles: „Ei taht tühja käega tulla!”
Just selles kandis, kuhu Rakvere Teater oma 80. sünniaastapäeva tähistamiseks tammed istutab, liikus tol pühapäeva hommikul (27. jaanuaril) Jakob Allase raske koorem Teatrimäe poole ja seda teab ainult taevas ise, mida too kultuurihuviline mees neil hetkedel mõtles. Kas nägi ta vaimusilmas uusi lavastusi, õnnelikke vaatajaid või mõtles laiemalt kogu Virumaa kultuuri tulevikule? Ometi muutus tema tagasihoidlik kivikoorem aluseks millelegi suurele, milleta me tänapäeval Rakveret, Virumaad ega Eestit ette kujutada ei suuda.
