19. veebruaril toob Eesti impro 10. juubelituur Improteater IMPEERIUMi Türi Kultuurikeskusesse, kus etendub publiku heakskiitu pälvinud “Kujutluse võim ehk koomiliste sketšide õhtu”.
Improteater tähistab sel hooajal improvisatsioonilise teatri 10. tegutsemisaastat. Sellega võtab teater südameasjaks tutvustada armastatud teatrivormi ka väljaspool suurlinnu. Seni on tuuritatud Kuressaares, Otepääl, Kuusalus, Juurus, Iisakus ja paljudes teistes kaunitesse Eestimaa paikades.
Põltsamaa vallas asuvas Kamari haridusseltsi majas oli kogukonna liikmete ja kaugemalt tulnud huviliste külaliseks armastatud ning austatud näitleja Luule Komissarov. Ta rääkis rollidest teatris ja telelavastuses „Õnne 13”, huvitus külaelust ja lubas Kamarisse tulla ka tulevikus.
Paremalt õed Birgit Nisu ja Vaike Niklus, Luule Komissarov ja õdede ema Juta Nisu. Foto: Kamari haridusselts
[pullquote]Kõige eredamalt jäid kuulajatele meelde tema jutustused vahvatest apsakatest, mis tal teatrilaval läbi aegade oma kaasnäitlejatega on juhtunud ja kuidas need olukorrad lahenesid[/pullquote]Kamari kogukonnaelu eestvedaja Vaike Niklusel mõlkus mitu aastat meeles idee kutsuda Luule Kommissarov traditsioonilisele kolmekuninga kohvipeole. „Aasta lõpp tuleb aga alati kuidagi kiiresti ja ootamatult. Olen eelnevatel aastatel isegi Luule kontakti otsinud internetis, aga seda ei ole avalikult saada ja nii ta oli jäänudki mõtteks minu peas. Nüüd detsembris rääkisin oma mõttest õele Birgit Nisule, kes käesoleval aastal on lõpetamas Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse eriala ja Birgit muidugi ütles, et kes siis veel, kui mitte tema saaks mind selles aidata,” rääkis Vaike.
Kohtumisel tuli jutuks nii teater, nooruspõlv, hetketegemised, jalgpall, „Õnne 13”, kui ka näitleja viimane reis. Kõige eredamalt jäid kuulajatele meelde tema jutustused vahvatest apsakatest, mis tal teatrilaval läbi aegade oma kaasnäitlejatega on juhtunud ja kuidas need olukorrad lahenesid.
Kolmandale adventpühale järgneval varahommikul mängis Sindi gümnaasiumi 12. klass täies koosseisus vendade Grimmide muinasjuttu „Lumivalgeke”, sissejuhatavalt alustas üllatuslikult hoopis Lotte.
Lumivalgeke – Kristiina Anufrieva, Sindi gümnaasiumi 12. a klassi õpilane. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Imetlusväärsed olid eelkõige Lumivalgeke-Kristiina ja kuri kuninganna-Chätlyn[/pullquote]Tigeda võõrasema eest põgenev Lumivalgeke leiab tee seitsme pöialpoisi koju. Vaatamata pöialpoiste keelitustele õnnestub õelal kuningannal ikkagi Lumivalgeke mürgitada. Kuningapoeg äratab kaunitari suudlusega ellu ja muinaslugu lõpeb õnneliku pulmapeoga. Aga sünnib veel üks ime, mille gümnaasiumi lõpuklassis õppiv Kristiina Anufrieva stsenaariumisse sisse kirjutas. Tema oligi oma klassis eestvedaja: näitemängu autor ja lavastaja. Kaasautoriks ja -lavastajaks Sindi gümnaasiumi vilistlane, kooli näiterühma endine liige, hetkel Viljandi kultuuriakadeemias huvijuhiks õppiv Chätlyn Parts.
Raeküla Vanakooli keskusel on tavaks igal aastal tähistada madripidu. Rahvakalendrist madripäeva ei leia, aga Raeküla Vanakooli keskuse kalendris on tähtpäev alati aegsasti paika pandud. Sõnaleid ühendab kooljakuul nii mardipäeva kui kadripäeva.
Ragne Veensalu ja Maili Metssalu Raeküla Vanakooli keskuse rahva ees. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Meil on nii vabad hinged, et oleks raske kuhugile riigiteatrisse ühele kohale ennast naelutada[/pullquote]Eile õhtuks veeres Raplamaalt Raeküla rahvale külla rändteater Vaba Vanker. Lavastuses “Eestlaste muistne jõululugu” jutustasid Maili Metssalu ja Ragne Veensalu naljakalt lustlikul ja õpetlikul moel vanarahva kombeid ning tavasid. Väikseid ja suuri naerutav jant kestis hingedeajast kuni jõuluperioodi lõpuni välja. 35 minuti sisse mahtus hingedepäev (2. november), kadripäev (25. november), andresepäev (30. november), luutsinapäev (13. detsember), toomapäev (21. detsember), jõulud (25. detsember).
13. septembril alustas Rakvere Teater oma 80. juubelihooaega uuslavastuse “Nagu peeglis” esietendusega. Lavastus baseerub Ingmar Bergmani 1961. a esilinastunud filmil “Såsom i en spegel”.
Ingmar Bergmani “Nagu peeglis”, Rakvere Teatri uuslavastus. Foto: Peeter Rästas
[pullquote]peaaegu meeleheitlik katse väljendada üht eluhoiakut: Jumal on armastus ja armastus on Jumal[/pullquote]Rakveres seadis materjali lavale Madis Kalmet, kunstnik on Pille Jänes, valguskunstnik Priidu Adlas ning muusikaline kujundaja Peeter Konovalov Ugalast. Osades Grete Jürgenson, Märten Matsu, Madis Mäeorg ja Tarvo Sõmer.
Ingmar Bergman sündis 14. juulil 1918. aastal Uppsalas. Ta on 20. sajandi väljapaistvamaid filmi- ja teatrirežissööre. Bergman alustas ülikoolis teise maailmasõja eelõhtul kunsti, ajaloo ja kirjanduse õpinguid ning lõpetas Stockholmi Ülikooli esimesel sõjasuvel 1940. Tudengipõlves tekkis temas kirglik huvi teatri vastu, ehkki esialgu olid näitlemine, käsikirjade kirjutamine ja õpilaslavastuste juhendamine kõrvalised hobid. Bergmani kunstnikutee algas 1940. aastal Stockholmi Kuninglikus Draamateatris režissööri assistendina.
13. septembril alustab Rakvere Teater oma 80. hooaega, mille tähistamiseks istutab teatrirahvas linna idaküljele 80 tamme tulevase pargi tarvis. Pidulik tseremoonia algab kl 15 Tuleviku ja Ussimäe nurgal asuval haljasalal. Tammesid istutavad endised ja praegused teatrijuhid, teatriveteranid, teatritöötajad ning kõik need, kelle jaoks Rakvere Teater on südamelähedane.
Pildil praegused teatrijuhid Peeter Raudsepp ja Velvo Väli. Foto: Helen Solovjev
1929. aasta jaanuaris liikusid üle Virumaa Rakveresse kokku kümned hobuvankrid. Virulased vedasid talgude korras Näpi kaubajaamast ehituskivid tulevase teatrimaja õuele, mis 10 aastat hiljem avaski oma uksed ning tähistab käesoleval hooajal 80. sünnipäeva.
Üks vanker loksus tol hämaral hommikul Rakvere poole täislastis. See oli virulase Jakob Allase hobuvanker, kes juba saabudes vedas kohale koorma raudkive ning laadis selle Teatrimäele esimeseks seemneks maha. Nagu ta ise ütles: „Ei taht tühja käega tulla!”
Just selles kandis, kuhu Rakvere Teater oma 80. sünniaastapäeva tähistamiseks tammed istutab, liikus tol pühapäeva hommikul (27. jaanuaril) Jakob Allase raske koorem Teatrimäe poole ja seda teab ainult taevas ise, mida too kultuurihuviline mees neil hetkedel mõtles. Kas nägi ta vaimusilmas uusi lavastusi, õnnelikke vaatajaid või mõtles laiemalt kogu Virumaa kultuuri tulevikule? Ometi muutus tema tagasihoidlik kivikoorem aluseks millelegi suurele, milleta me tänapäeval Rakveret, Virumaad ega Eestit ette kujutada ei suuda.
Euroopa muinsuskaitsepäevade sarjas korraldavad Sindi raamatukogu, muuseum ja gümnaasium järgmise nädala neljapäeval omaaegse Sindi ministeeriumikooli hoone ees Ernst Peterson-Särgava muinasjutte tutvustava etteaste.
Särgava maja asub Sindis Pärnu maanteega külgneva Vabriku pargi tagumise serva ääres. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Lavastuse hundi rollis osaleb Sindi gümnaasiumi näiteringi vilistlane Marko Nuut.[/pullquote]Sindi raamatukogu juhataja Rita Raudsepp selgitas, et 12.-15. septembrini toimuvatel Euroopa muinsuskaitsepäevadel oodatakse kaasa lööma muuseumeid, raamatukogusid, kohalikke seltse ja teisi huvilisi, kellel soov tutvustada mõnd kunsti ja viljega seonduvat pärandipaika. „Jutustada minevikust mõni põnev lugu ja äratada ellu ammu unustusehõlma vajunud maja või ese,” rääkis Raudsepp. „Mina ja muuseum räägime natuke Särgavast, kes töötas aastatel 1891–1893 Sindi ministeeriumikoolis. Tutvume põgusalt ka tema tuntud muinasjuttudega. Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar lavastab lastega ühe muinasjutu.”
Sadala VII Külateatripäevadel mängiti näitemänge erineva põlvkonna autoritelt. Harrastusnäitlejad hindasid igas mõttes kordaläinuks koolitusi, eriti liikumispedagoog Helen Solovjevi juhendamisel läbiviidud õpituba. Sündmust korraldas Sadala Külade Selts, õpitoad toimusid rahvamajas.
Abja trupp Kolmas Voorus pärast etendust “Asemikud”. Foto: Jaan Lukas
Sadala Külade Teatri laste- ja noortetrupi mängitud Antoine de Saint-Exupéry „Väikese Printsi” etendusse aitasid sisse elada muinasloost pärinevad olulisemad mõtteterad ning siduv katkend Väikese Printsi ja rebase kahekõnest. Etenduse peaosalist mängis Sadala kooli õpilane Trevor Nork.
Palamuse Amatöörteater tõi külakostiks Marite H. Butkaite ja Lennart Peebu koolituskomöödia „Teie ebaõnn on teie endi kätes”, lavastajaks selles trupis mitmeid rolle mänginud noor daam Susan Kolde.
Sadala Külade Teatri täiskasvanute trupile elas publik kaasa vaadates Valdi Reinase „Viit värvikat lugu” – viit lõbusa nalja, kohati ka musta huumoriga. Ühe naljaloo algupärandi oli Reinas leidnud Volodõmõr Zelenskõi loomingust, perioodist, mil tänane Ukraina president oli veel kirjanik ja näitleja. Loo atraktiivsemaks tegelaseks oli perepoja pruut, naine kellel kasvas habe. Transseksuaalse tegelase mängimisega sai talendikalt hakkama Liisa Katt.
Teenekas harrastusnäitleja Tiina Ivask ütles, et rollid komöödiates olid võetud elust enesest ja tal tulid need hästi välja. „Tundsin veidi ka rambipalavikku, mis näitlejal peabki tekkima.” ütles teatriharrastaja Vilja-Mari Luhalaid.
17. ja 18. augustil Viljandimaal Kuhjaveres toimunud 15. külateatrite festivalil astusid publiku ette trupid paljudest Eestimaa paikadest. Näitemängudes oli nii naermaajavat kui ka mõtlemapanevat. Korraldajad ammutasid sündmusest usku ja energiat ka selle kohta, et festivalidega tuleb edasi minna tulevikuski.
Abja seenioride trupp Kolmas Voorus. Foto: Marko Reimann
Kuhjavere külateatrite festivali avatervitused ütlesid Põhja-Sakala valla vallavolikogu esimees Arnold Pastak ja vallavalitsuse kultuuritööspetsialist Evelyn Härm. Traditsiooniliselt sai sõna Kuhjavere külavanem Romeo Mukk. Kui varem on ta olnud kostümeeritud muinasjututegelaseks Väikeseks-Mukiks, siis nüüd tuli rahva ette iseendana. Teine päev algas rahvusvaheliselt. Tahdittomat täiskasvanute tantsurühm Soomest Põhja-Sakala valla sõpruspiirkonnast Jokioise vallast oli tulnud tervitama esindusliku programmiga, mille kostüümivahetuspause täitis Vastemõisa näitering Poolvillased.
Romeo Mukile endalegi tundus uskumatu, et oleme jõudnud juba 15. korrani ja publiku ning truppide huvi arvestades pole vist veel aeg lõpetada korraldamist.
17. – 18. augustil toimub Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Kuhjaveres taas külateatrite festival, millel seekord on juubelihõngu. Publiku ette astub nii ammu tuttavaid kuid ka Kuhjavere teatrisündmuse jaoks uusi truppe. Rahvusvahelist hõngu annavad rahvatantsijad Soomest. Festivalil on ka uus patroon Mari Anton.
Teatrikohviku külastajad. Foto: Martti Kasemets
[pullquote]Kuhjavere külateatrite festivalil puudub endiselt žürii, preemiad määrab publik[/pullquote]Tänavu saab Kuhjavere Külateatrite Festival juubelihõnguline, sest saab teoks viieteistkümnendat korda. „Alustasime tagasihoidlikult 2005. aastal teatripäevaga. On olnud ka kolmepäevaseid 26 osalejaga festivale,” ütles Kuhjavere külavanem Romeo Mukk.
Festivalide vahelisel ajal on Kuhjaveres peetud teatrikohvikuid, algul toimusid need koos sündmuse kauaaegse patrooni teatrilegend Kalju Komissaroviga. „4. augustil olid kohvikus külalisteks muusikud Marek Sadam ja Martin Trudnikov, kes esitasid šansoonliku kava ning teatrit tegi Väägvere külateater Tartumaalt. Nemad esitasid oma repertuaarist Erki Aule kirjutatud „Limonaadi Etsi”. Heategevusliku kohviku sisustasid Kuhjavere küla ja seltsi perenaised suupistete, pirukate ja suussulavate kookidega. Külalisi oli üle 80 ning nad said ettevaate kahepäevase teatrifestivali kavast,”rääkis külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk.
Suvefestivalid meelitavad igal aastal kokku üha rohkem osalejaid ja valik kasvab pidevalt. Muusikaürituste mitmekesisus on juba tavapärane, kuid uurides täpsemalt naaberriikide festivalide kavasid, leiab veel laias valikus muud meelelahutust erinevates vanustes osalejatele, alates tantsu- ja teatrilavastustest kuni unustamatute kontsertideni.
Riia festivali ajal, 16-18 augustil, on kogu linnas ühistransport tasuta. Foto: Urmas Saard
Käesoleva aasta naaberriikide suveüritusi tutvustab rahvusvaheliste bussireiside vilunud korraldaja Euroline juhataja Edmundas Pavlovas.
Läti
Suvehelid
3-4. augustil toimub Riias üks suurimatest Läänemere rannikupidudest, otse mereliival paiknevate teatri- ja muusikalavadega. Muusikatähed nagu Cheat Codes, Mika, Calvin Harris on juba varem seal esinenud. Festival on suurepärane esinemiskoht Baltimaade noortele muusikutele, kes alles alustavad oma tähelendu.
Riia linna festival
Igal aastal, Riia linna pidupäeva tähistamise ajal, toimub seal rohkelt tasuta meelelahutusi. Saab maitsta kõige maitsvamaid toite, vaadata mitmesuguseid tänava ja professionaalse kunsti näituseid, ilutulestikku. Festival toimub 16-18 augustil. Pidupäevade ajal on kogu linnas tasuta ühistransport.
4. juunil möödub 135 aastat Eesti sini-must-valge rahvuslipu õnnistamisest Otepää kiriklas. Rahvuslipu häll, Otepää, tähistab seda väärikat päeva traditsioonilise rongkäigu, piduliku jumalateenistuse ja rahvuslipule pühendatud suvelavastusega „Taevas, muld ja tulevik“.
Eesti lipu 125. sünnipäeva tähistamine Otepääl 2009. aastal. Foto: Urmas Saard
Lisaks sellele toimub mitmesuguseid üritusi samal päeval Eesti Rahva Muuseumis, 3. juunil tähistab Eesti lipu aastapäeva Põltsamaa – koht, kus esimene rahvuslipp õmmeldi.
Traditsiooni kohaselt kogunevad rongkäigulised Otepää vallamaja ette, kust marsitakse Eesti lipu õnnistamiskohta – Otepää kirikumõisasse. Pärast lipuheiskamist ja kõnesid kirikumõisas suundutakse edasi Otepää kirikusse, kus toimub pidulik kontsert-jumalateenistus. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, kontserdil astuvad üles Otepää ja Tartu koolid. Eesti lipp saabub Otepääle hobuvankris ja Eesti Üliõpilaste Seltsi saatel, nagu 135. aastat tagasi.
Rakvere Teatris esietendub mai lõpus suvelavastusena “Loojanguekspress”, mille mängupaik asub raudtee lähedal teatrile kuuluvas dekoratsiooni laos.
Rakvere Teatri dekoratsioonide ladu. Foto: Helen Solovjev
[pullquote]Linna peal aga õilmitsesid piirivalveohvitseride karakullkasukates prouad.[/pullquote]Teater on hakanud kutsuma seda oma asukoha ja seal toimuva tegevuse tõttu raudteegetoks, kuid uurides vanu väljaandeid on ilmnenud selle asukoha ajalooline taust.
1920. ja 1930. aastail asus praegusel Näituse 4a krundil Rakvere-Jakobi Põllumeeste Seltsi näituseplats. Iga aasta sügise eel toimusid seal suurejoonelised põllumajandus- ja tööstusnäitused. Rakvere Teatri asutamise algataja ja kunagine Rakvere linnapea Jakob Liiv (kuulsa luuletaja Juhani vend) oli ühtlasi põllumeeste seltsi asepresident. Mälestuste järgi käis näitustel „rahvast murruna”. 1936. aasta näitust külastas 12 tuhat inimest, lisaks kohalikele saabus 22 vaguni ja enam kui 1000 inimesega huvirong Tallinnast, Narvast tõi rong kohale 700 huvilist, Kundast sama palju.
4. juunil 2019 möödub 135 aastat Eesti sini-must-valge lipu õnnistamisest Otepääl. Selleks puhuks tuuakse Otepää Linnamäel lavale Eesti lipu sünnilugu vabaõhuetendusega “Taevas, muld ja tulevik”.
Näitlejad Veikko Täär, Lauri Kink, Raivo Adlas, Rauno Kaibiainen ja lavastaja Peep Maasik on juba Otepääl. Foto: Otepää Kultuurikeskused
Erki Aule poolt kirjutatud näidend pealkirjaga “Taevas, muld ja tulevik”, jutustab pilte Eesti lipu ajaloost. Etenduses kulgeb paralleelselt mitu lugu, mis põhinevad Eesti ajaloo hetkedel. See lugu ei räägi ainult lipust vaid ka meist, meie rahvast – meie minevikust, olevikust ja tulevikust. Vabaõhuetenduse esinemispaigaks on valitud Otepää Linnamägi ja seda mitte juhuslikult – poole kilomeetri kaugusel on Otepää kirikumõis, kus õnnistati sisse Eesti lipp ning kus asub hetkel ka Eesti liputuba.
Idee algataja ja etenduse projektijuht Otepää Kultuurikeskuste loomejuht Merilin Kirbits sõnas, et teatris ei ole varasemalt Eesti lipu teemat sellisel määral puudutatud. „Soovime selle lavastusega tuletada meelde kogu Eesti rahvale meie lipu saamislugu ning teadvustada kui erilised me oleme kogu maailmas oma ainukese esimese alles oleva lipuga,“ ütles Merilin Kirbits. „Soovin näitlejana pöörata tähelepanu kodulinna Otepää rikkalikule kultuurikihile ja anda kultuurisõbrale põhjust meie kaunist linna külastada.“
Teisipäeval, 30. aprillil mõned tunnid enne volbriööd Sadala Külade Teatris mängitud Offried Preussleri lastaraamatu järgi lavastatud näitemängus „Väike nõid” sai kaasa elada efektsele ja kohati ka rämekoomilisele vaatemängule. Peamõttena jäi kõlama väikese nõia soov olla hea nõid.
Täiskasvanud nõidade kehastajad Sadala külateatris lavastatud etenduses Väike Nõid. Foto: Johannes Haav
Sadala Külade Teatri tuumik on käinud koos kuus aastat. Nii tekkis lavasta Valdi Reinasel üsna kiiresti selge nägemus, kes trupi liikmetest „Väikese nõia” karakteriga hästi haakuks.
Väikese Nõia headuse ja kaaren Abrakase elutarkuse tõid hästi välja noorema põlvkonna näitlejad Liisa Katt ja Artur Aunap. Kõige pahelisemat, ühtlasi aga ka meeldejäävamat tegelast piksenõid Rumpumelit mängis teenekas teatriharrastaja Vilja-Mari Luhalaid.
„Meie tuumik on ju koos käinud kõik kuus aastat, siis on juba tükki lugedes mul väga selge nägemus, kes ühe või teise rolliga hästi haakuks. Ma ei usu, et keegi suudab piksenõid Rumpumpelit paremini mängida kui harrastusnäitleja Vilja-Mari Luhalaid.”
Võimuka karakteri ülemnõiana lõi Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt. Tublisti said mängimisega hakkama lapsed Trevor Nork ja Mia Merivel Kirjutaja, kellel lavakogemusi varemgi olnud. Teistkordselt lõi koos näitlejatega kaasa neli Sadala tantsurühma „Tantsulust” tantsijat.
EELK Eliisabeti koguduse pühapäevakooli lapsed esitasid Pärnumaa vähiühingu inimestele lühikese näitemängu „Võlupuu”.
Eliisabeti koguduse pühapäevakooli näiterühma lapsed Pärnu sotsiaalkeskuse ees. Foto: Urmas Saard
Täna külastasid Pärnu sotsiaalkeskuse majas tegutsevat Pärnumaa vähiühingut väikese meelahtusliku kavaga Eliisabeti koguduse pühapäevakooli õpetaja Melle Vister ja lastetöö koordinaator Kaidi Suviste koos pühapäevakooli üheksa lapsega.
„Kui Kihnus on Kihnu Virve, siis Toris on Mari Andrekson ehk Muraka Mann” lausus Torist pärit Kaidi Suviste, kes luges kohtumist sisse juhatades oma kandi legendaarse vanaproua luulet. Muraka külas elav põline torilane Muraka Mann on kirjutanud luuletuse „Soovide kaev”.
Käesoleva õppeaasta kolmandale vaheajale mindi Sindi gümnaasiumis lippude lehvides ja kontsertetendusega „Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas”
Kontsertetendus “Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas” Sindi gümnaasiumi aulas. Foto: Urmas Saard
[pullquote]kohtusid kogu etenduse kestel mitmel korral keset aula põrandat, et oma lapsepõlve maailmas lustlikult vallatleda[/pullquote]Kuna haridus- ja teadusministri kehtestatud korra kohaselt algab koolivaheaeg 25. veebruaril, siis otsustas Sindi gümnaasiumi juhtkond ühildada Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamise ja enne vaheajale minemise viimase koolipäeva üheks terviklikuks isamaalise kasvatuse päevaks, milles leidus ülevat pidulikkust, meelelahutuslikku osa ja direktori kõnes esinevat sõnumit, mis väärib meelespidamist.
Õpetaja Eneli Arusaare koostatud stsenaariumi järgi esitasid kooli näitekad kaks ühesugust etendust: esmalt kogunesid aulasse viienda kuni 12. klassi õpilased. Pärast väikest vaheaega nägid sama lavastust algklasside õpilased.
10. novembri õhtul toimus Võhma Vaba Aja Keskuses Võhma Linnateater Rassijad sünnipäevapidu. Trupp mängib mitmeid klassikasse kuuluvaid näitemänge nii komöödia-kui ka draamažanrist.
Harrastusnäitlejad Peter ja Kim Wüthrich. Foto: Luule Tiirmaa
[pullquote]„Mõnigi eesti keelne lause tundus mulle sisult raskesti mõietev. Näitlemishuvist on aga eestikeele selgeks saamisel palju abi olnud,”[/pullquote]Võhma Vaba Aja Keskuses toimunud Rassijate esimene juubelipidu algas lühinäidendiga, mis loodud repertuaaris olnud lavastusest inspiratsiooni saades. Humoristlikus tagasi vaates meenutasid näitlejad oma rollidega seonduvat. Tuletati meelde Kuhjavere külateatrite festivali kauaaegse patrooni teatrilegend Kalju Komissarovi ütlust , et Võhma trupis ei tarvitse naistele vuntse ette kleepida, sest näitemängu on harrastamas ka mehi. Üksikuid erandeid on siiski olnud ja meestele pole tundmatud ka naiskarakterid. Nii mängis harrastusteatri eestvedaja ja lavastaja Olev Rass nimiosa Juhan Smuuli näidendis „Polkovniku lesk”.
Täna kell 18 avab Rakvere Teater oma 79. hooaja. Õhtul ootab publikut kolmevaatuseline kontsert-etendus, mille alapealkiri on „Põrsaid kotis ei müüda”.
Foto: Helen Solovjev
[pullquote]Rakvere Teatri dramaturg Urmas Lennuk lubab, et ühes kohas saab isegi nalja[/pullquote]Õhtu esimene pool koosneb väikeste vinjettidega estraadikavast, mis tutvustab algaval hooajal lavale jõudvaid näitemänge. Mõnda uuslavastust tutvustatakse pikemalt, mõnes tutvustuses ei pruugigi üldse väikest vinjetti olla. Vaid on hoopis suur vinjett. Kavas leidub videotervitusi Itaaliast, raudteejaamast ja Tallinna-nimelisest kohast ning laulu ja tantsu. Õhtu lavastaja, Rakvere Teatri dramaturg Urmas Lennuk lubab, et ühes kohas saab isegi nalja.
Seejärel musitseerivad Rakvere teatri näitlejad Silja Miks ja Imre Õunapuu. Nende etteaste on teine kontsert kevadel alustanud sarjas RT muusika, mis tutvustab teatri loominguliste inimeste hetke muusikas. Avapeo lõpetab PIDU ehk tants ja tingel-tangel südaööni, kus muusikat mängivad uue hooaja vingeimad tegijad.
Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Kuhjaveres toimus kahel päeval traditsiooniline külateatrite festival, mis kauaaegse patrooni Kalju Komissarovi ettepanekul kandis motot „Eestlane naerab“.
Väike Mukk. Foto: Urve Mukk
Möödunud laupäeval ja pühapäeval, ehk siis 18. ja 19. augustil sai tajuda naeru nii klassikalistes kui ka tänapäevastes lugudes. Mõnigi trupp oli kaasa võtnud omaloomingu. Preemiaid jagasid publik ja sündmuse korraldaja Kuhjavere külaselts. Avasõnad lausus sündmuse maskott Väike Mukk, keda nagu alati kehastas Kuhjavere külavanem Romeo Mukk: „Meie festivali kordaminekus on vaja mitut osapoolt: näitetruppe, korraldajaid ja publikut. On rõõm, et kõike seda on jätkunud juba neliteist aastat“.
Konn piimapütis
Krabi külateater Võrumaalt osales Kuhjavere külateatrite festivalil esmakordselt 2008. aastal. Seekordne teema “Eestlane naerab” tekitas positiivse reageeringu. “Lõpuks ometi! Oleme teinud kogu aeg külajante, elu on niigi tõsine, miks mitte selle üle üheskoos naerda,” ütles juhendaja ja lavastaja Marje Mürk. Tema on ka esimesel päeval publikupreemia pälvinud etenduse “Piimäpukijutu” autor. “Loomulikult tekitas preemia väga häid emotsioone. Suurim kiitus on publiku mürisev naer etenduse ajal. Ehk nagu võru keeles öeldasse: “Meil om hää miil, et teil om hää miil,” toonitas Krabi Külateatri päälik.
Sellel laupäeval ja pühapäeval Viljandimaal Põhja-Sakala vallas toimuval XIV Kuhjavere külateatrite festivalil astuvad publiku ette tosin truppi kaheksast maakonnast. Tänavuse, Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale pühendatud sündmuse pealkirjaks on „Eestlane naerab“, mis lubab eeldada, et nalja saab näitemängudes rohkem kui tavaliselt.
Pildil Avinurme Suveteatri trupp, publiku lemmik 2017. aasta Kuhjavere külateatrifestivali esimesel päeval. Foto: Marko Vilu
„Olen ka ise Endla laval esinenud nagu teisteski teatrites. Erinevalt teist ei ole see juba ammu minu jaoks eriline sündmus ja ma ei lähe enam närvi. Aga täna teie ees seistes olen ma üpris närvis,” rääkis Andrus Vaarik eile õhtul väga erinevas eas Sindi inimestega kohtumisel.
Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi ühine tänukiri 93-le tunnustatule. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Teater on kassipoeg. Eneli Arusaar.[/pullquote]Eesti lipu selts ja Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup hindasid Endla lavale viidud sintlaste kontsertetendust “Ema käed kui sünnimaa” sedavõrd kõrgelt, et otsustasid ühisel nõul tänada 93 osalist mõlemapoolse ühise tänukirjaga, mille üleandmise tunnistajaks paluti Voldemar Panso nimelise preemia laureaat Andrus Vaarik. Andekate lavaüliõpilaste esiletõstmiseks ja tiivustamiseks mõeldud preemiaga pärjatud näitleja kohalviibimisel oli samuti tunnustav tähendus.
15. juuni õhtul asetleidnud tänupäeval andis tänukirjad üle Keerup, keda abistasid tähtsa toimingu juures õpilased Eliise Kull ja Chätlyn Parts, kõik kolm on ühtlasi ka lipu seltsi liikmed. „Teie, kes te peate prožektor näkku suunatud, saalis istuvat publikut nägemata, veel teksti ja liikumistki mäletama, olete ikka kangelased küll,” arvas Keerup, kes harrastusnäitlejana on ka ise sama kogenud ja seepärast teadis, mida öelda. Meenutuseks, et Keerup sai ühel aastal õpetajate teatrifestivalil Sillad parima meesosatäitja auhinna.
Kui kell viis algas Pärnu Koidula pargis pidulik Eesti lipu päeva tähistamine, siis vaevalt keegi 4. juuni pidupäevalistest teadis, et juba poolteist tundi varem algas Endla teatri laval enam kui saja sintlase osavõtul lavastuse “Ema käed kui sünnimaa” peaproov.
Eneli Arusaar saab Eesti lipu seltsi juhatuse tänukirja. Foto: Urmas Saard
Kuidas Eneli Arusaare mõtestatud lavastus mõttevälgatusest teatrielamuseks kujunes, sellest on juba pisut kõneldud, aga tasub veelgi rääkida. Praegu püsib eilne kontsertetendus värskelt meeles ja meenuvad viimaste päevade mõttevahetused Eneliga. Vahendan allpool üksikuid repliike ja lausekatkeid, et ka lugejale anda rohkem aimdust ühe lavastuse valmimise valulikust protsessist.
“Urmas, olen ise nii ärevil. Tahan,et kõik õnnestub. Tulin just proovist. Proov, proov, proov ja veelkord proov. Tahan kinkida elamuse. Niisiis tegelen kõigega, alates digiklaverist kuni kardinateni laval välja. Iga liikumine tuleb laval tuhandeid kordi läbi mõelda ja teha. Endla lava on ju midagi muud,” avaldas Eneli. “Askole olen väga tänulik, ta võtab oma helimehetööd nii südamega.” Eneli selgitas, et on ühiselt enam kui saja osatäitjaga nautinud Endla teatri lava ja mõelnud ja arutanud ja otsustanud ja tundnud ja tunnetanud. Lavastaja jagas oma emotsioone teadmises, et esmaspäevani ta ei maga.
Eesti lipu 134. aastapäeval annavad enam kui sada sintlast tasuta kontsertetenduse Endla teatri suurel laval. Kontsertetenduse stsenaariumi autor ja lavastaja on Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar, kes juba mitmendat aastakümmet juhendab kodulinna õpilasteatrit.
Tants “Ema süda” Foto: Urmas Saard
[pullquote]Aga ta leidis originaali, milles tegelikult olid need pärlid sinimustvalged[/pullquote]Mullu detsembris hakkas Arusaar pingsalt otsima ideed, millega Sindis tähistada Eesti riigi sajandat aastat. „Kui ma kuulasin erinevatel aegadel kirjutatud laule, avastasin Anne Veski laulu „Ema käed“. Veski laulust läksid mulle hinge sõnad „ema käed on mu jaoks kui sünnimaa“. Mõistsin silmapilkselt, et Eesti Vabariiki peab juubeliaastal nägema läbi ema südame, ema silmade ja ema käte.“ Idee leidmise järel vaatas ta läbi kõik oma koduse raamatukogu raamatud, mis jutustavad emast. Edasi läks ta linnaraamatukokku ja lahkus sealt kolme kotitäie raamatutega. „Olin kunagi lugenud Merle Karusoo elust võetud lugusid. Märkasin, et kirjutades avaldab inimene ka mõtteid, mida ta suuliselt välja ei ütleks. Nii otsustasin asuda otsima kirju, mida on kirjutanud emad oma lastele enne sõda, pärast sõda, praegu.“
