Põhja-Tallinnas peetav koguperefestival toimub Kase pargis, pildil Koplifesti melu 2023. aastal. Foto: Aleksandr Guzhov
Päevatoimetaja
Laupäeval, 29. augustil täitub Kopli Kase park hea muusika ja põnevate tegevustega – Põhja-Tallinn peab traditsioonilist koguperefestivali Koplifest. Festivalil astuvad teiste seas lavale Naised Köögis, Kiiora ja Curly Strings ning õhtul peetakse SUHEs ka järelpidu. Festival jätkub pühapäeval, 30. augustil Kopli kodukohvikute päevaga.
Suvi on jõudnud sinna maale, kus kalendrit vaadates hakkab süda pisut kiiremini põksuma – Suure-Jaani kodukandipäevad on jälle ukse ees! Tänavu toimuvad need 31. juulist 2. augustini ning kolme päeva jooksul jagub tegemisi nii muusikasõpradele, spordihuvilistele, ajaloopärandi austajatele kui ka neile, kellele lihtsalt meeldib suvisel nädalavahetusel kodukandis ringi vaadata ja tuttavaid kohata.
Kukerpillid folgi laval 2025. aastal. Foto: Taavi Bergmann / Viljandi pärimusmuusika festival
Jaagup Peetsalu
Tänasega saab alguse juba 33. Viljandi Pärimusmuusika Festival, mis kestab 26. juulini. Folgirahvas vallutab Viljandi neljaks päevaks. Ja nagu lubab tänavune festivali teema: igaühel oma pill!
Ansambel RUNÖ, varasemalt tuntud ka nime all “Ruhnu saare lood ja laulud”, avaldas peale nimevahetust esimese singli “Pruudi tants”, mis toob esile unikaalse ruhnurootsi pulmapärimuse ja tantsumuusika. Lugu ühendab kaks ruhnu pala – „Pruute lugu” ja „Bruleiken”, mida tantsiti Ruhnu pulmas pruudi ja peigmehe rituaalsete tantsudena.
8.–15. juulini toimub Ruhnu saarel Ruhnu viiulifestivali 12. viiulilaager, mis toob kokku muusikasõbrad, pärimuskultuuri huvilised ja mitmekesise seltskonna külalisesinejaid Eestist ja välismaalt.
Laulja ja laulukirjutaja Anu Taul avaldas pärimuslike mõjutustega haanikeelse laulu pealkirjaga „Repän”. Teksti autor on Erkki Peetsalu ning muusika on loodud Anu enda poolt.
Ahoi, Viljandimaa bändi 2023. Foto: Luisa-Greta Vilo
Möödunud laupäeval toimus Sakala Keskuses 24. korda Viljandimaa Bändide Päev. Võistlusele kandideerinud koosseisudest jäid žürii sõelale kuus ansamblit, kelle esinemisedukust mõõdeti publikult saadud aplausi valjuduse järgi.
Illustreeriv pilt. Lisaks professionaalsetele muusikutele on erinevatesse trummi-, kitarri- ja bassi-meistriklassidesse oodatud ka päris algajad õpilased. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Rohelusse uppuv pisike Võru on võitnud maailmas tunnustatud bassimängija Stuart Hammi (USA) südame ning toob igal aastal Kagu-Eestisse Eesti Bassioaasi muusikuid neljalt kontinendilt.
Rahvusvahelise muusikapäeva tänulik publik Raeküla Vanakooli keskuse aulas, esiplaanil pianist Hoar Nihoian. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Traditsiooniliselt tähistatakse 1975. aastal alguse saanud rahvusvahelist muusikapäeva 1. oktoobril, aga Pärnu Raeküla Vanakooli keskuses toimus see seitsmepäevase nihkega nädal hiljem väga suurepärase kontserdiga „Süda on täis päikest”, mis vaimustas kohalviibinuid ülivõrdes.
Reedelt, 12. novembril teeb metal-bänd Loits kummarduse kamraadide ees Tallinnas klubis Tapper ja laupäeval, 13. novembril Tartus klubis Rock’n’Roll. Tallinnas on erikülalisena kaasas eestikeelse depressiivroki absoluutne tipp DND ja Tartus aastaid varjusurmas olnud Lõuna-Eesti black-metal pärl Sõjaruun.
Dainius Viešūnas Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pärnu Vanakooli keskus koos oma pikaajalise toetaja Pärnu Y-klubiga tähistas 1. oktoobri rahvusvahelist muusikapäeva mitmel päeval järjest ühes külalistega Leedust.
Brad Jurjens’i bänd – vasakult Rauno Kaivoja, bass, Toomas Juhkov, kitarr, Lev Kerzhner, vokaal, Brad Jurjens, kitarr, Tõnis Noevere, trummid. Foto: Ross Halfin
Täna ilmus Brad Jurjens’i uus video laulule “Ordinary”, mis on esimene singel Bradi 13. oktoobril ilmuvalt sooloplaadilt “The New Normal”. Video tegemise tarvis lendas Eestisse kohale ka laulja Lev Kerzhner, kes on Iisraeli rocki ja metali skeenes üks tuntumaid tegijaid.
Augusti viimasel nädalavahetusel toimuv Viljandi uusim festival – Rütmifestival toob avaaastal fookusesse rütmimuusika südame ja mootori: trummid ja löökpillid. Lisaks neljale kodumaisele esinejale astub festivalil üles trummar Dan Mayo Iisraelist. Festivali kavas toimub nelja päeva jooksul kuus kontserti ja mitmed töötoad.
Pildil lõõtsavõistluse võitja Rasmus Kadaja. Foto: Maidu Jaason
10. juulil Võru pärimustantsu festivali käigus Võru Kandle aias toimunud XXII võistumängimisel Teppo tüüpi lõõtspillidel vallutas Rasmus Kadaja nii žürii kui publiku südamed võites esikoha ässade klassis ja publiku lemmiku tiitli.
Tallinna Uue Muusika Ansambel. Foto: Rene Jakobson
Mikrotonaalsus on helisüsteemi omadus sisaldada mikrointervalle. Mikrotonaalsuse mõistet kasutatakse ka üldmõistena helisüsteemide kohta, mis sisaldavad võrdtempereeritud häälestuses pooltoonile taandumatuid intervalle.
Nõianeitsid oma 10. sünnipäeval. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kümme särasilmset Pärnumaa nõianeitsit juubeldasid laupäeval, 24. oktoobril, oma vokaalansambli kümnendal sünnipäeval Põõsalinnu tänaval asuvas Sauga Mustas Majas.
Hiiumaa pärimusmuusika festivali korraldajad on otsustanud oma armsa publiku, vahvate esinejate ja tublide korraldajate heaolu ja tervise huvides festivali aasta võrra edasi lükata.
Hiiu Folk 2019
„Tänavune programm sai väga põnev ja on siiralt kahju, et ei saa publikule seda pakkuda,” ütles Hiiu Folgi korraldaja Astrid Nõlvak. „Õnneks on enamik esinejaid öelnud, et tahaksid järgmise aasta festivalile laulma ja mängima tulla. Loodame, et saame suurt osa neist näha ja kuulda 2021. aasta Hiiu Folgil.”
XVI Hiiu Folgile 16.–19. juulil olid tulemas ja loodetavasti rõõmustavad publikut järgmise aasta juulis: Estonian Voices, Riffarrica, Torupilli-Jussi Trio ja Jaan Pehk, Liisi Koikson, Kõrsikud, Justament, Balkan Horo ja Tõnu Oja, Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda, Svjata Vatra koos Rute Trochynsky ja Ukraina folkansambliga Žurba, MandoTrio, Beati Mandolini, Duo Viik (Ott Kaasik ja Kadri Lepasson), Wana Wõromaa Vunkorkester, Karijärve keelpilliorkester, Kairi Leivo, Karoliina Kreintaal ja Sänni Noormets Ruhnu muusika kavaga, Kaika Kuur, Celia Roose ja Ene Salumäe, Piret Päär, Shabat Quartet, Tuli Taevast ja Credo-Allika kammerkoor, Heinavanker, Robirohi, folkmuusikal „Üle vee – Leigri lugu” koos ansambliga Antsud, Tõnis Kark, Dil Mastana Indiast ja Tikkursby Soomest.
Sindi Gümnaasiumi 11.a klassi õpilane Kelli Tõnisalu ütleb, et pildistamine on talle juba väikesest peale huvi pakkunud. „Mäletan, kuidas ma oma väikese seebikarbiga – nii neid väikseid fotoaparaate kutsutakse – erinevaid asju pildistasin.”
Kellile meeldib ratsutamine ja fotograafia. Foto: Toomas Tõnisalu
Minu perekonnas pildistavad veel õde ja isa. Võimalik, et sealt tekkiski huvi ja tahtmine ka ise proovida.” Kelli arvab, et esimesed pildid kõige paremad välja ei tulnud. Need olid kas fookusest väljas, vale nurga all tehtud või muude puudustega. „Nagu algajatel ikka, ei õnnestunud ka minul kõik koheselt. Aga harjutamine teeb meistriks.”
Täna toimunud e-Võistumängimise peapreemia pälvis viiulil mänginud Marta Külaots, kes võitis ühtlasi ka poogenpillide kolmanda taseme grupi. Esmakordselt välja jagatav publikupreemia läks seekord 590 häälega Kertu Zahharovile.
Marta Külaots. Foto: Merilin Mandel
Suur Üleriigiline Võistumängimine toimus tänavu erandkorras Interneti vahendusel ning e-Võistumängimise nime all. Konkursil osalemiseks saatis eelnevalt oma video 68 noort pärimusmuusikut, kes olid jagatud erinevatesse vanuse- ja pilligruppidesse. Terve tänase päeva arutles saabunud videote üle ning valis välja parimatest parimad Zoom-keskkonnas toimetanud žürii, kes tegi võitjad teatavaks Viljandi Pärimusmuusika Aida FaceBooki lehel reaalajas.
Võistumängimine toimub sel aastal juba 12. korda, esimest korda aga Interneti vahendusel ehk e-Võistumängimise nime all. Sel aastal teistsugustes tingimustes peetavale võistlusele saatis oma võistlusvideod 68 osalejat.
Võistumängimine 2019. Foto: Ako Lehemets
Võistumängimise peakorraldaja Margit Kuhi on nii suurest osalemishuvist üllatunud. „See on täitsa uskumatu! Formaat on ju esmakordne ja hetkel keerulised ajad ning lastel ja vanematel kodus palju koolitöödki teha. Nii olime valmis selleks, et osalejate videosid laekub vaid mõni. Seda rõõmsamad ja tänulikumad oleme, et osalejaid on nii nii palju. See arv on samas suurusjärgus, kui oli osalejaid eelmisel aastal Viljandis,” räägib Kuhi.
Digikultuuriaasta toob esmakordselt Eesti muusika tasuta kuulajateni, pakkudes seejuures võimalust toetada otse oma lemmikartiste ja -autoreid. Aadressil netiraadio.ee saab nüüdsest kuulata üle 40 000 muusikapala nii Eesti kullafondist kui kaasajast.
[pullquote]Netiraadio muusika on ERRi fonoteegist välja valinud Mikk Targo, kelle algsest ideest ja Eesti Autorite Ühingu rahastusest kanal alguse sai.[/pullquote]Netiraadiosse on kogutud Eesti muusika paremik läbi kümnendite, mis on pärit ERRi fonoteegist ning otse muusikutelt. Netiraadios muusikat kuulates saab teha otsetoetuse muusikule, valides ise ka toetussumma. Veebiplatvormi eesmärk on toetada Eesti artiste ajal, mil kontsertide korraldamine ei ole võimalik ja samas avada Eesti muusika varasalv. Eriolukorra tõttu loobuvad nii ERR, Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing kui Eesti Esitajate Liit ning piletimüügiplatvorm Fienta vahendustasudest ning kogu toetussumma läheb otse muusikule.
Pärimusmuusikahuviliste laste hulgas väga populaarne Võistumängimine toimub sel aastal juba 12. korda, esimest korda aga Interneti vahendusel ehk E-Võistumängimise nime all.
2019. a Võistumängimise võitja Herbert Konnula. Foto: Ako Lehemets
[pullquote]Võistumängimise peakorraldaja Margit Kuhi sõnul ei ole seekordne võistlus küll tavapärane, kuid seda põnevam on loodetavasti sel korral laste jaoks osalemine[/pullquote]E-Võistumängimisele on oodatud kõik muusika- ja huvikoolides ning eraõpetajate käe all õppivad poisid ja tüdrukud vanuses 7–19 eluaastat. Osalejatelt oodatakse kahte eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks pärineb esitaja kodukandist või -maakonnast või on muud moodi mängijaga seotud.
E-Võistumängimine erineb varasematest Võistumängimistest eelkõige selle poolest, et konkursil osalemiseks on vajalik saata enda poolt salvestatud lood videotena. Videosid hindab žürii, kes teeb taseme- ja pilligruppide parimad teatavaks reaalajas, 17. aprillil Viljandi Pärimusmuusika Aida Facebooki lehel.
Nädalavahetusel toimuvad Viljandi Pärimusmuusika Aidas Hiiu kandle talvepäevad. Aasta-aastalt enam populaarsust koguvale sündmusele sõidab kohale enam kui 50 hiiu kandle huvilist Eestist, Soomest ja Rootsist.
Ramo Teder, Eesti tuntuimaid hiiu kandle mängijaid Pärnu Augustiunetusel. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Algselt kolme riigi – Soome, Rootsi ja Eesti vahel liikuv laager on praeguseks enamasti toimunud siiski vaid Eestis[/pullquote]Hiiu kandle talvepäevad on rahvusvaheline sündmus-kokkutulek hiiu kannelt ja selle sugulaspille mängivate inimeste jaoks, mis tekkinud hiiu kandle suvise laagri kõrvale, sest mängijatele kord aastas kogunemisest enam ei piisanud. Kohtumisel ei ole eraldi õpetajaid, vaid kõik õpetavad ja õpivad kõigilt. Vaadatakse üle üksteise pillid, uuritakse uusi pilliehitusvõtteid, keelematerjale ning jagatakse kogemusi. Laagrisse võetakse rõõmuga vastu ka need, kes üldse seda pilli pole puutunud.
Laagri asutaja Janne Suitsu sõnul on talvepäevad puhtalt osalejate oma vastutuse peale üles ehitatud kohtumine. „See tähendab seda, et eraldi õpetajaid ei ole, vaid kõik osalejad võtavad kaasa üks-kaks laulu või pillilugu mida nad soovivad teistele õpetada ja nii hakkamegi siis üksteise pealt õppima. Pühapäeva õhtuks on meil loodetavasti selge nii mõnigi uus lugu,” räägib Suits.
23.-26. juulini Viljandis toimuv XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival „Kokkumäng“ paneb seekord programmis erilist rõhku muusikalisele kooskõlalisusele. Esimeste avalikustatud esinejate hulgas on näiteid nii suurepärasest orkestrimängust, žanrite sulamisest kui kooskõlast publikuga.
RegiRAM. Foto: Jaan Krivel
[pullquote]“RegiRAM ühendab endas nii Eesti parima koorimuusikaesitluse kui ka meie muusikalise emakeele alustala, regilaulu.[/pullquote]“Festivali püsipublik on aastatega nõudlikuks kasvanud ning keskpärasusega kindlasti ei lepiks,” sõnab pealik Ando Kiviberg juba 27. korda toimuva muusikasündmuse programmi iseloomustuseks. “Meie eesmärgiks on inimesi innustada, inspireerida, esmakülastajate puhul nende huvi äratada ja silmaringi avardada. Oleme kindlad, et seda kõike õnnestub saavutada ainult kunstiliselt ja vaimselt tugevate esinejate ja kordumatult haaravate kontsertkavadega.”
Balkani pidupäevade suure ühise peo meeleolu loob festivalil Marko Markovic Brass Band, mida programmipealik Tarmo Noormaa peab üheks parimaks näiteks Serbia mustlaste puhkpillimuusikast. 2016. aastal oma orkestri loonud Marko õppis pilli mängima koos isa, legendaarse trompetikuninga Boban Markoviciga ühiselt musitseerides – viimase muusika on aga hästi tuntud Emir Kusturica filmidest.
Päevatoimetaja
