HIIU FOLK JÄTAB AASTA VAHELE

Hiiumaa pärimusmuusika festivali korraldajad on otsustanud oma armsa publiku, vahvate esinejate ja tublide korraldajate heaolu ja tervise huvides festivali aasta võrra edasi lükata.

Hiiu Folk 2019
Hiiu Folk 2019

„Tänavune programm sai väga põnev ja on siiralt kahju, et ei saa publikule seda pakkuda,” ütles Hiiu Folgi korraldaja Astrid Nõlvak. „Õnneks on enamik esinejaid öelnud, et tahaksid järgmise aasta festivalile laulma ja mängima tulla. Loodame, et saame suurt osa neist näha ja kuulda 2021. aasta Hiiu Folgil.”

XVI Hiiu Folgile 16.–19. juulil olid tulemas ja loodetavasti rõõmustavad publikut järgmise aasta juulis: Estonian Voices, Riffarrica, Torupilli-Jussi Trio ja Jaan Pehk, Liisi Koikson, Kõrsikud, Justament, Balkan Horo ja Tõnu Oja, Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda, Svjata Vatra koos Rute Trochynsky ja Ukraina folkansambliga Žurba, MandoTrio, Beati Mandolini, Duo Viik (Ott Kaasik ja Kadri Lepasson), Wana Wõromaa Vunkorkester, Karijärve keelpilliorkester, Kairi Leivo, Karoliina Kreintaal ja Sänni Noormets Ruhnu muusika kavaga, Kaika Kuur, Celia Roose ja Ene Salumäe, Piret Päär, Shabat Quartet, Tuli Taevast ja Credo-Allika kammerkoor, Heinavanker, Robirohi, folkmuusikal „Üle vee – Leigri lugu” koos ansambliga Antsud, Tõnis Kark, Dil Mastana Indiast ja Tikkursby Soomest.

Loe edasi: HIIU FOLK JÄTAB AASTA VAHELE

KELLI TÕNISALU: LOODUS ON IMELINE…

Sindi Gümnaasiumi 11.a klassi õpilane Kelli Tõnisalu ütleb, et pildistamine on talle juba väikesest peale huvi pakkunud. „Mäletan, kuidas ma oma väikese seebikarbiga – nii neid väikseid fotoaparaate kutsutakse – erinevaid asju pildistasin.”

Kellile meeldib ratsutamine ja fotograafia. Foto: Toomas Tõnisalu
Kellile meeldib ratsutamine ja fotograafia. Foto: Toomas Tõnisalu

Minu perekonnas pildistavad veel õde ja isa. Võimalik, et sealt tekkiski huvi ja tahtmine ka ise proovida.” Kelli arvab, et esimesed pildid kõige paremad välja ei tulnud. Need olid kas fookusest väljas, vale nurga all tehtud või muude puudustega. „Nagu algajatel ikka, ei õnnestunud ka minul kõik koheselt. Aga harjutamine teeb meistriks.”

Loe edasi: KELLI TÕNISALU: LOODUS ON IMELINE…

MARTA KÜLAOTS VÕITIS E-VÕISTUMÄNGIMISE

Täna toimunud e-Võistumängimise peapreemia pälvis viiulil mänginud Marta Külaots, kes võitis ühtlasi ka poogenpillide kolmanda taseme grupi. Esmakordselt välja jagatav publikupreemia läks seekord 590 häälega Kertu Zahharovile.

Marta Külaots. Foto: Merilin Mandel
Marta Külaots. Foto: Merilin Mandel

Suur Üleriigiline Võistumängimine toimus tänavu erandkorras Interneti vahendusel ning e-Võistumängimise nime all. Konkursil osalemiseks saatis eelnevalt oma video 68 noort pärimusmuusikut, kes olid jagatud erinevatesse vanuse- ja pilligruppidesse. Terve tänase päeva arutles saabunud videote üle ning valis välja parimatest parimad Zoom-keskkonnas toimetanud žürii, kes tegi võitjad teatavaks Viljandi Pärimusmuusika Aida FaceBooki lehel reaalajas.

Loe edasi: MARTA KÜLAOTS VÕITIS E-VÕISTUMÄNGIMISE

E-VÕISTUMÄNGIMISEL OSALEB 68 LAST

Võistumängimine toimub sel aastal juba 12. korda, esimest korda aga Interneti vahendusel ehk e-Võistumängimise nime all. Sel aastal teistsugustes tingimustes peetavale võistlusele saatis oma võistlusvideod 68 osalejat.

Võistumängimine 2019. Foto: autor Ako Lehemets
Võistumängimine 2019. Foto: Ako Lehemets

Võistumängimise peakorraldaja Margit Kuhi on nii suurest osalemishuvist üllatunud. „See on täitsa uskumatu! Formaat on ju esmakordne ja hetkel keerulised ajad ning lastel ja vanematel kodus palju koolitöödki teha. Nii olime valmis selleks, et osalejate videosid laekub vaid mõni. Seda rõõmsamad ja tänulikumad oleme, et osalejaid on nii nii palju. See arv on samas suurusjärgus, kui oli osalejaid eelmisel aastal Viljandis,” räägib Kuhi.

Loe edasi: E-VÕISTUMÄNGIMISEL OSALEB 68 LAST

DIGIKULTUURIAASTA VABASTAB EESTI MUUSIKA ARHIIVIDEST

Digikultuuriaasta toob esmakordselt Eesti muusika tasuta kuulajateni, pakkudes seejuures võimalust toetada otse oma lemmikartiste ja -autoreid. Aadressil netiraadio.ee saab nüüdsest kuulata üle 40 000 muusikapala nii Eesti kullafondist kui kaasajast.

Kuvatõmmis Netiraadio veebist
Kuvatõmmis Netiraadio veebist

[pullquote]Netiraadio muusika on ERRi fonoteegist välja valinud Mikk Targo, kelle algsest ideest ja Eesti Autorite Ühingu rahastusest kanal alguse sai.[/pullquote]Netiraadiosse on kogutud Eesti muusika paremik läbi kümnendite, mis on pärit ERRi fonoteegist ning otse muusikutelt. Netiraadios muusikat kuulates saab teha otsetoetuse muusikule, valides ise ka toetussumma. Veebiplatvormi eesmärk on toetada Eesti artiste ajal, mil kontsertide korraldamine ei ole võimalik ja samas avada Eesti muusika varasalv. Eriolukorra tõttu loobuvad nii ERR, Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing kui Eesti Esitajate Liit ning piletimüügiplatvorm Fienta vahendustasudest ning kogu toetussumma läheb otse muusikule.

Loe edasi: DIGIKULTUURIAASTA VABASTAB EESTI MUUSIKA ARHIIVIDEST

SUUR ÜLERIIGILINE VÕISTUMÄNGIMINE TOIMUB VIRTUAALSELT

Pärimusmuusikahuviliste laste hulgas väga populaarne Võistumängimine toimub sel aastal juba 12. korda, esimest korda aga Interneti vahendusel ehk E-Võistumängimise nime all.

2019. a Võistumängimise võitja Herbert Konnula. Foto: Ako Lehemets
2019. a Võistumängimise võitja Herbert Konnula. Foto: Ako Lehemets

[pullquote]Võistumängimise peakorraldaja Margit Kuhi sõnul ei ole seekordne võistlus küll tavapärane, kuid seda põnevam on loodetavasti sel korral laste jaoks osalemine[/pullquote]E-Võistumängimisele on oodatud kõik muusika- ja huvikoolides ning eraõpetajate käe all õppivad poisid ja tüdrukud vanuses 7–19 eluaastat. Osalejatelt oodatakse kahte eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks pärineb esitaja kodukandist või -maakonnast või on muud moodi mängijaga seotud.

E-Võistumängimine erineb varasematest Võistumängimistest eelkõige selle poolest, et konkursil osalemiseks on vajalik saata enda poolt salvestatud lood videotena. Videosid hindab žürii, kes teeb taseme- ja pilligruppide parimad teatavaks reaalajas, 17. aprillil Viljandi Pärimusmuusika Aida Facebooki lehel.

Loe edasi: SUUR ÜLERIIGILINE VÕISTUMÄNGIMINE TOIMUB VIRTUAALSELT

MITME RIIGI HIIU KANDLE MÄNGIJAD PÄRIMUSMUUSIKA AIDAS

Nädalavahetusel toimuvad Viljandi Pärimusmuusika Aidas Hiiu kandle talvepäevad. Aasta-aastalt enam populaarsust koguvale sündmusele sõidab kohale enam kui 50 hiiu kandle huvilist Eestist, Soomest ja Rootsist.

Ramo Teder, Eesti tuntuimaid hiiu kandle mängijaid Pärnu Augustiunetusel. Foto Urmas Saard
Ramo Teder, Eesti tuntuimaid hiiu kandle mängijaid Pärnu Augustiunetusel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Algselt kolme riigi – Soome, Rootsi ja Eesti vahel liikuv laager on praeguseks enamasti toimunud siiski vaid Eestis[/pullquote]Hiiu kandle talvepäevad on rahvusvaheline sündmus-kokkutulek hiiu kannelt ja selle sugulaspille mängivate inimeste jaoks, mis tekkinud hiiu kandle suvise laagri kõrvale, sest mängijatele kord aastas kogunemisest enam ei piisanud. Kohtumisel ei ole eraldi õpetajaid, vaid kõik õpetavad ja õpivad kõigilt. Vaadatakse üle üksteise pillid, uuritakse uusi pilliehitusvõtteid, keelematerjale ning jagatakse kogemusi. Laagrisse võetakse rõõmuga vastu ka need, kes üldse seda pilli pole puutunud.

Laagri asutaja Janne Suitsu sõnul on talvepäevad puhtalt osalejate oma vastutuse peale üles ehitatud kohtumine. „See tähendab seda, et eraldi õpetajaid ei ole, vaid kõik osalejad võtavad kaasa üks-kaks laulu või pillilugu mida nad soovivad teistele õpetada ja nii hakkamegi siis üksteise pealt õppima. Pühapäeva õhtuks on meil loodetavasti selge nii mõnigi uus lugu,” räägib Suits.

Loe edasi: MITME RIIGI HIIU KANDLE MÄNGIJAD PÄRIMUSMUUSIKA AIDAS

VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL HÕIKAS VÄLJA ESIMESED ESINEJAD

23.-26. juulini Viljandis toimuv XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival „Kokkumäng“ paneb seekord programmis erilist rõhku muusikalisele kooskõlalisusele. Esimeste avalikustatud esinejate hulgas on näiteid nii suurepärasest orkestrimängust, žanrite sulamisest kui kooskõlast publikuga.

RegiRAM. Foto Jaan Krivel
RegiRAM. Foto: Jaan Krivel

[pullquote]“RegiRAM ühendab endas nii Eesti parima koorimuusikaesitluse kui ka meie muusikalise emakeele alustala, regilaulu.[/pullquote]“Festivali püsipublik on aastatega nõudlikuks kasvanud ning keskpärasusega kindlasti ei lepiks,” sõnab pealik Ando Kiviberg juba 27. korda toimuva muusikasündmuse programmi iseloomustuseks. “Meie eesmärgiks on inimesi innustada, inspireerida, esmakülastajate puhul nende huvi äratada ja silmaringi avardada. Oleme kindlad, et seda kõike õnnestub saavutada ainult kunstiliselt ja vaimselt tugevate esinejate ja kordumatult haaravate kontsertkavadega.”

Balkani pidupäevade suure ühise peo meeleolu loob festivalil Marko Markovic Brass Band, mida programmipealik Tarmo Noormaa peab üheks parimaks näiteks Serbia mustlaste puhkpillimuusikast. 2016. aastal oma orkestri loonud Marko õppis pilli mängima koos isa, legendaarse trompetikuninga Boban Markoviciga ühiselt musitseerides – viimase muusika on aga hästi tuntud Emir Kusturica filmidest.

Loe edasi: VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL HÕIKAS VÄLJA ESIMESED ESINEJAD

PÄRIMUSMUUSIKA KESKUSE TEGEMISTES OSALES EELMISEL AASTAL LIGI 74 000 INIMEST

Mullu võttis Eesti Pärimusmuusika Keskuse poolt pakutavast osa 73714 inimest, mis on võrreldes 2018. aastaga üle 2000 inimese rohkem. Nagu viimastelgi aastatel, pööras keskus möödunud aastal enim tähelepanu noortele, samuti üleriigilistele tegevustele.

2019. aastal külastas Viljandi pärimusmuusika festivali ligi 25000 inimest. Foto Urmas Saard
2019. aastal külastas Viljandi pärimusmuusika festivali ligi 25000 inimest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]oleme suutnud käima lükata toimiva süsteemi, mis aitab ka noorte hulgas tutvustada ja väärtustada meie pärimust[/pullquote]Noortele suunatud tegevustest kasvas koolikontsertide arv enam kui 30 võrra. Kokku anti koolides üle Eesti 175 kontserti. Ühtlasi käivitati koostöös Viljandi Kesklinna Kooliga pilootprojekt “Pärimusmuusika valikaine üldhariduskoolis”, millest osales 77 õpilast. Keskuse juures tegutseva August Pulsti õpistu poolt korraldatud noortele suunatud laagritest, kontsertidest, õpitubadest, valikainest ja võistumängimisest võttis osa 13900 noort ehk üle 1000 noore enam kui aasta varem.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhi Tarmo Noormaa sõnul on stabiilselt kasvav noorte osavõtt keskuse tegemistest väga rõõmustav: „Meil on hea meel, et oleme suutnud käima lükata toimiva süsteemi, mis aitab ka noorte hulgas tutvustada ja väärtustada meie pärimust ja juuri. Ainult nii saavadki sündida uued nimed, kes pärimusmuusikat järgmistele põlvkondadele edasi kannavad.”

Loe edasi: PÄRIMUSMUUSIKA KESKUSE TEGEMISTES OSALES EELMISEL AASTAL LIGI 74 000 INIMEST

Viljandi pärimusmuusika festival kuulutas täna välja järgmise folgipeo teema

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival keskendub koostööle, hulgakesi muusika tegemise traditsioonile ja kooskõlale, aga ka inimlikule üksteisega arvestamisele ja vastastikusele austusele. Sestap valiti 2020. aasta festivali programmi ideeks ja sõnumiks vahvalt mitmekõlaline “Kokkumäng”. Järgmise suve suur folgisündmus toimub 23.-26. juulini Viljandis.

Foto Iris Kivisalu
Foto: Iris Kivisalu

[pullquote]Hoolimata seninägematutest võimalustest üksteisega kontaktis olla, on tänase päeva üheks märksõnaks aga eraldatus.[/pullquote]Pärimusmuusikat iseloomustab funktsionaalsus ja eesmärgipärasus. Tihti on see saatnud erinevaid tegevusi, mida just ühiselt ette võetud: pärimusmuusika on kõlanud töövaeva kergendamiseks, pühitsemiseks, tantsuks, teekonna lühendamiseks jne. Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg: “Rahvalaul, pillimäng ja tantsimine on kui inimesi ühendav nähtamatu sotsiaalne liim. Et ühisest muusikategemisest või tantsimisest sündinud jõudu andvad tundelaengud on väga tugevad, teavad kõik laulu- ja tantsupeolised. Sama kehtib pärimusmuusika puhul.”

Hoolimata seninägematutest võimalustest üksteisega kontaktis olla, on tänase päeva üheks märksõnaks aga eraldatus. Põhjuseid selleks võib olla erinevaid, aga tulemusena tajuvad paljud üksildust, usaldamatust. Pärimusmuusika on loomulik võimalus kokkusaamiseks, koos tegutsemiseks, ühte hoidmiseks. ““Kokkumäng” on teemana nii üleskutse ühisele muusikategemisele kui üksteisega arvestamisele, koostööle,” selgitab Ando Kiviberg.

Viljandi pärimusmuusika festival on alates 2000. aastast keskendunud osalejate inspireerimiseks mingile kindlale pärimusmuusika aspektile või iseloomulikule nähtusele. Kaheksateistkümne aasta jooksul on teemade hulgas olnud näiteks nii soolomäng kui mehelik laul ja naise hääl, pärimusmuusika tähtsus sündmuste tähistamisel kui palju muudki.

Ruudu Raudsepp
Viljandi pärimusmuusika festivali pressipealik

Valdur Prenge Sindi muusika ajaloos

Äsja jõudis vaatajate-kuulajateni perekond Prengede loomingut tutvustav videoalbum „Kummardus”, mis peaks oluliselt täiendama sellel laupäeval tähistatavat Sindi Rocki juubelit. Palusin Ilme Prengel nende kahe olulise sündmuse puhul jutustada Valdurist, keda tema kaasaegsed veel hästi mäletavad, aga nooremad ei tea suurt midagi.

Ilme Prenge omaaegse nimetusega Sindi klubi juures - asutus, mis ta Valduriga kokku viis. Foto Urmas Saard
Ilme Prenge omaaegse nimetusega Sindi klubi juures – asutus, mis ta Valduriga kokku viis. Foto: Urmas Saard

Ilme, 2017. aasta viljakuul meenutas siinsamas seltsimajas sinu abiga seltskond muusikahuvilisi Sindi Rocki ajalugu. Nüüd palun sind meenutada esimest või esimesi kohtumisi Valduriga.

Ilme: Meid viis kokku Sindi klubi. Juhtus nii, et käisime Tartu ansambliga Sindi klubis esinemas. Mina laulsin solistina ainult ühe laulu. Seitsmekümnendal tulin ma juba Sinti elama, aga Vibro otsis sellel ajal endale naissolisti. Ühele ansambli liikmele, kes osales sellel kontserdil, jäi minu hääl ja nägu meelde. Kohtusime uuesti Sindi kohvikus, kus sain kutse Vibroga liitumiseks. Kutsuja oli Ants Redissaar, Sindi poiss ja trummar. Teine solist oli Valdur, kellega olime ühevanused. Nii meie ühine muusikaline tee algaski. 1972. aastal me juba abiellusime. Valdur töötas sel ajal Pärnu Vikeros. Ta oli Pärnu kutsekoolis lõpetanud puusepa eriala. Vibro läks millegipärast laiali ja vahepeal läksid ka meie teed Valduriga lahku, aga kuna mees oli väga kindla iseloomu ja suure tahtejõuga inimene, siis sai ta oma pahelisest kalduvusest jagu. Alates 1976. aastast kuni elu lõpuni kõigi 26 aasta kestel ta enam alkoholi üldsegi ei pruukinud.

Loe edasi: Valdur Prenge Sindi muusika ajaloos

Aleksey Vasiljev: võin esitada üle viiekümne erineva laulu

Tänase rahvusvahelise muusikapäeva puhul külastas Peterburi ajakirjanik ja muusik Aleksey Vasiljev eile Pärnu Y-klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel Sindi muuseumit, kus andis mõnekümnele inimesele kontserdi, vestles ja vastas küsimustele.

Aleksey Vasiljev kontserdi kuulajate õnnitlusi vastu võtmas. Foto Mikko Selg
Aleksey Vasiljev kontserdi kuulajate õnnitlusi vastu võtmas. Foto: Mikko Selg

[pullquote]Kunagi nooruspõlves soovisin meeldida ühele tüdrukule, siis õppisin kitarri mängima ja laulma.[/pullquote]Kogu eilne päev oli Aleksey Vasiljevi enda sõnul suurepärane. Esmalt Paikusel raamatukogu, noorekeskuse ja päevakeskuse külastamine ning seejärel tutvumine Sindi linna ja inimestega.

Sindi muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu tegi külalisele jalutuskäigu linnas ja tutvustas kõiki olulisi objekte. Sindi raekoda oli enne teist maailmasõda uusehitusena üks moodsamaid omavalitsuse administratiivhooneid terves Eesti Vabariigis. Sinimustvalge lipp lehvib raekoja tornimastis ööpäevaringselt alates 2008. aasta maist. Esimene lipp muretseti linnakodanike seas korraldatud rahakorjanduse teel. Ka Presidendi kella paigaldamise kulud kaeti täies ulatuses üldrahvaliku korjanduse teel. Sindi gümnaasiumi juures rääkis Pärnpuu, et Tartu rahulepingule allkirja andnud Julius Friedrich Seljamaa on Sindis sündinud ja õppinud diplomaat.

Loe edasi: Aleksey Vasiljev: võin esitada üle viiekümne erineva laulu

Eksootilist päritolu laulja esitab Kursi jahilossis Saaremaa valssi

Reede õhtul Põltsamaa vallas Puurmani lähedal asuvas Kursi jahilossis toimuval kontserdil esineb India päritolu laulja Jake Tom, kes esitab ka kaks eesti keelset laulu: „Saarema valss” ja Jaak Joala poolt kuulsaks lauldud „Naerata”.

Jake Tom. Foto Kursi jahilossi omanik
Jake Tom. Foto: Kursi jahilossi omanik

[pullquote]Kui tema esinemine korda läheb, soovime seda traditsiooni jätkata[/pullquote]India juurtega laulja Jake Tom tuli Eestisse 2013. aastal Araabia Ühendemiraatidest Dubaist. Praegu töötab ta Tartu Ülikoolis infosüsteemide teadurina. „Jake, kellega sain tuttavaks ameeriklasest tuttava kaudu, esines minu sünnipäevapeol. Sooja ja ainulaadse häälega artisti esinemine sümpatiseeris ning otsustasin ta esinema kutsuda ka Kursi jahilossi,” ütles ajaloolis-kultuuriloolise majutus- ja toitlustusettevõtte omanik Alikee Kubi.

„Jake Tomi repertuaaris on erinevate maade heliloojate loomingut, ka Eesti laulud. Kontsert toimub Jahilossi restoranis Zum Manteuffel, kõrvalsaalis on võimalik tantsida. Menüüst saab tellida erinevate rahvaste traditsioonide järgi valmistatud roogasid, näiteks viini šnitslit,” rääkis Alikee Kubi.

Loe edasi: Eksootilist päritolu laulja esitab Kursi jahilossis Saaremaa valssi

Aleksey Vasiljevi aval naeratus avab kõik uksed

Pärnu Y klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel külastab Peterburis elav mitmekülgsete tegemiste ning huvidega Aleksey Vasiljev Sindi muuseumit ja tutvub ajaloolise tööstuslinnaga. 30. septembril toimuval kohtumisel räägib ta Venemaast, vene keelest ja viljest, tänasest olukorrast Venemaal. Jutt vaheldub muusika ja lauludega.

Aleksey Vasiljev jagab laevasõidul sooja andvaid tekke. Foto Urmas Saard
Aleksey Vasiljev jagab laevasõidul sooja andvaid tekke. Foto: Urmas Saard
Petropavlovski kindlus. Foto Urmas Saard
Petropavlovski kindlus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta on minu hinnangul suurepärane Venemaa kultuurisaadik mis iganes maailma paigas[/pullquote]Kuna 1. oktoobril peetakse rahvusvahelist muusikapäeva ja Alekseyd seob Pärnuga tegutsemine rahvusvahelises heategevusorganisatsioonis Y’s Men International, mida esindab Pärnus Y klubi, siis tuleb ta meelsasti Pärnumaale musitseerima ning head juttu puhuma. Ta on Peterburi vabakutseline ajakirjanik, muusik, laulja ja fotograaf. Aleksey laulab ja mängib meilegi üldtuntud vene ja saksa šlaagreid, noppeid vene filmi- ja multifilmi klassikast ja muud. Novkorodis 1957. aastal sündinud Aleksey on oma suure ajaloo- ja viljehuvi pärinud vanematelt, kusjuures isa oli ajaloolane ja ema õpetaja. Just seepärast räägib ta muusikapalade vahele lugusid Venemaa ajaloost, viljest, praegusest elust Venemaal ja paljust muust, mis võib just kohalviibivatele kuulajatele huvi pakkuda.

Loe edasi: Aleksey Vasiljevi aval naeratus avab kõik uksed

Koplifesti tänavuse muusikaprogrammi koostab Eesti Pärimusmuusika Keskus

Sel laupäeval, 14. septembril Tallinnas toimuva asumipäeva Koplifest muusikaprogrammi on kokku pannud Eesti Pärimusmuusika Keskuse meeskond. Koplifestil astuvad üles Estonian Voices, Duo Ruut, Meelika Hainsoo ja Paul Daniel, Lõõtsavägilased ja Puuluup. Õhtuses programmis Põhjala tehases esitab oma soolokava trummar Tõnu Tubli.

Puuluup Tallinna loomaaias. Foto Urmas Saard
Puuluup Tallinna loomaaias. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Põhja-Tallinn on veel lõpuni avastamata kultuurioaas.[/pullquote]Seesugune koostöö Tallinna linna ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse vahel on esmakordne.”Põhja-Tallinna linnaosavalitsus pöördus meie poole abipalvega, mille üle oli meil Keskuses ainult hea meel. Meie peamine eesmärk on pärimusmuusika levitamine ja igapäeva elu osaks taasmuutmine, nii on rohke külaliste arvuga Koplifest meie tegevusele suurepärane väljund,” räägib Keskuse programmijuht Jaan Jaago ja lisab, et Eesti Pärimusmuusika Keskus pakkus Koplifesti korraldajatele välja kolm eriilmelist programmi, millest valiti välja oma ürituse kontseptsiooniga kõige paremini sobiv lahendus.

Põhja-Tallinna linnaosavanema Peeter Järvelaidi sõnul on Kopli võrreldes teiste Tallinna asumitega oma olemuselt väga erinev, ja seetõttu üritatakse festivali korralduses leida lahendusi, mis eristuksid ja oleksid just Koplile omased. „Põhja-Tallinn on veel lõpuni avastamata kultuurioaas. Meil on väga hea meel, et Eesti Pärimusmuusika Keskus oli kohe nõus meid aitama,“ ütles Järvelaid.

Loe edasi: Koplifesti tänavuse muusikaprogrammi koostab Eesti Pärimusmuusika Keskus

Kääpal peeti laulu- ja kohvikutepäeva taas ühiselt

Jõgevamaal Mustvee vallas Kääpal peeti esmakordselt laulupäeva 1935. aastal. Pärast traditsiooni taaselustamist on peetud seda sündmust üheaegselt kohvikutepäevaga. Tänavu 10. augustil oli rahvakultuur ja toitlustuskultuur ühendatud viiendat korda.

Laulupäeva ja kohvikutepäeva peakorraldaja Annika Oras. Foto Jaan Lukas
Laulupäeva ja kohvikutepäeva peakorraldaja Annika Oras. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Suupistetele mõtlesime algul üsna peened nimed panna. Siis otsustasime eestipäraste kasuks.[/pullquote]Kääpa laulupäev algas rongkäiguga lasteaiamaja juurest paikkonna olulisema kultuurikolde Kalevipoja Koja õuele. Esinejate rivi ees kandsid Kääpa laulupäeva lippu Annika Oras ja Andri Plato segakoorist Serviti. Pidulikud rütmid kõlasid Põltsamaa linnaorkestrilt dirigent Urmas Mägi juhendamisel. Mustvee vallavanem Märt Kraft märkis oma tervituskõnes, et koorilaul on meie rahva ja vilje üks tugisambaid.

Esimesed laulud laulsid Kääpa laulupäeval esmakordselt osalenud lasteaiarühma Siilike poisid ja tüdrukud. Juhendajad on Evelin Tamm ja Heveli Ivask.

Mustvee valla ainsat segakoori Serviti juhatas seekord dirigent Ülle Sakariase tütar Elisa Sakarias, kes ema jälgedes koorijuhiks õppinud. „Koostöö kooriga oli väga meeldiv. Serviti on ju saanud kogemust paljudelt laulupidudelt,” märkis ta.

Loe edasi: Kääpal peeti laulu- ja kohvikutepäeva taas ühiselt

Laulja Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga

Katre Kaseleht, teatriõpetaja ja näitleja, on Külauudiste infoveskiga jaganud muljeid Viljandi folgilt üle aasta – tänavu juba kolmandat korda. Võibolla juhuslikult, aga võibolla ka mitte, on kõigil kordadel jutuks olnud Nikns Suns. Kahel viimasel korral muidugi seepärast, et kohtusime – siiski ilma eelneva kokkuleppeta, vaid ikka juhuslikult nagu alati – kultuurimaja õuel ajal, kui Nikns Suns parajasti esines.

Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga, mille ta lõbusa naudinguga kuulajate pihta tühjendas.  Urmas Saard
Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga, mille ta lõbusa naudinguga kuulajate pihta tühjendas. Foto: Urmas Saard

Mida ütled pärast viimati kuuldud Nikns Suns esinemist?

Loe edasi: Laulja Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga

Annika: April Verch oli minu jaoks selle folgi oodatuim kontsert

Käesoleval suvel oli Viljandi pärimusmuusika festivali päralt esmakordselt ka Vabaduse plats. Laupäeval esines Vabaduse telgis mööda ilmamaad tiirutav Kanada ansambel April Verch Band. Mida ütlesid ema ja tütar, Ülle Kant ja Annika Phillips, kuuldud kontserdi ning üldisemalt kogu festivali kohta, sellest alljärgnevas usutluses.

April Verch Band Viljandi folgil Vabaduse telgis. Foto Urmas Saard
April Verch Band Viljandi folgil Vabaduse telgis. Foto: Urmas Saard
Ülle Kant ja Annika Phillips naudivad Viljandi folgil ansambli April Verch Band kontserti. Foto Urmas Saard
Ülle Kant ja Annika Phillips naudivad Viljandi folgil ansambli April Verch Band kontserti. Foto: Urmas Saard

Kas olete ammused Viljandi folgi külastajad?

[pullquote]Kutsusin ka Viljandis elava ema kaasa, kuna see tundus olevat midagi sellist, mis talle meeldida võiks.[/pullquote]Ülle: Mina olen folgil esimest korda. Ma rohkem vanamuusika, klassika ja vaimuliku muusika kuulaja-armastaja. Aga seekord arvas tütar, et see kontsert võiks mulle meeldida. Oligi tore vaheldus: meeleolukas ja virtuooslik.

Annika: Mina käisin esimest korda folgil aastal 2005. Esinesime Viljandi muusikakooli orkestriga folgi avamisel. Tänu sellele sain esineja passi ja tasuta kontserte külastada. Festivalipassiga olen külastamas aga alles alates eelmisest aastast. Olen siin koos mõne sõbrannaga. Vahepealsetel folkidel olen käinud üksikuid kontserte kuulamas.

Mis tõi April Verch Bandi esinemist uudistama?

Loe edasi: Annika: April Verch oli minu jaoks selle folgi oodatuim kontsert

Viljandi pärimusmuusika festivali avapaugule eelneb rongkäik

XXVII Viljandi pärimusmuusika festival avatakse homme, 25. juulil kell 13 kontserdiga Telia Kaevumäe laval, mille lavastab Arno Tamm. 25.-28. juulini toimuva festivali põhiprogrammis on rohkem kui 70 kontserti, koos Rohelise lava ja kõrvalprogrammi ülesastumistega on kontserte kavas ligi 130.

Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik Tallinna tänaval. Foto Urmas Saard
Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik Tallinna tänaval. Foto: Urmas Saard

Festivali pealik Ando Kiviberg ütleb homme algava, järjekorras 27. korda toimuva festivali eel: “Viljandi pärimusmuusika festivali kõige tähtsam ülesanne on meie muusikalise emakeele elavana hoidmine ja propageerimine. Olen kindel, et ka tänavune festival täidab seda ülesannet järjekordselt eeskujulikult.”

Festivali avamisele eelnev rongkäik saab alguse neljapäeval, 25. juulil kell 12:30 Uku keskuse juurest, liituma on oodatud kõik pärimusmuusika sõbrad. Arno Tamme lavastatud kontserdil mängivad Viljandi Noorte Sümfooniaorkester, Eesti ETNO laagri juhendajad, Cätlin Mägi, Herbert Konnula, Regina Mänd, Juhan Uppin, Maarja Soomre, Trio Viuväuvau.

Neljapäeval astuvad festivalil teiste seas üles näiteks Lepaseree Ahvena kiuste, Ungari jutuvestja ja muusik András Berecz, Ghana kologo-kuningas King Ayisoba, Suurbritannia innovaatilisemaks folklauljaks tituleeritud Sam Lee, Orivesi All Stars Soomest, jutuvestja Tuup Inglismaalt, ning lätikeelset nime kandev Eesti kooslus Nikns Suns – kui nimetada vaid mõningaid.

Loe edasi: Viljandi pärimusmuusika festivali avapaugule eelneb rongkäik

Wabaduse teekond jõuab Pulli jaama

14. ja 15. augustil peatub Vabadussõja 100 programmi raames ringreisi tegev soomusrong-rändnäitus Pärnumaal Tori vallas asuvas Pulli jaamas.

Soomusrong nr 7 „Wabadus“ Võnnus. Foto Urmas Saard
Soomusrong nr 7 „Wabadus“ Võnnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Esinevad Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda[/pullquote]Pulli jaama saabumise päeval on soomusrong nr 7 „Wabadus“ uudistajatele avatud kell 15.00 – 21.00. Pidulik avamine toimub 17.00. Esineb Tartu ülikooli puhkpilliorkester Popsid. Sõjaajalooklubi Front Line Eesti korraldab näidislahingu. Kell 20.00 esineb militaarne rockansambel Mustad Kolonelid.

Järgmisel päeval, neljapäeval, on soomusrong avatud 11.00 – 18.00. Kell 16.00 laulab ansambel Šal-Lal-Laa ja kell 17.00 jätkub kontsert „Kaugel, kaugel, kus on minu kodu…” Esinevad Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda. Mõlemal päeval on avatud kohvik ja kogu sündmustik tuuakse vallarahvani tasuta.

Edasi liigub rong Pärnusse. Eilsest kuni 1. augustini peatub soomusrong Viljandi raudteejaamas, kus koostöös sõjamuuseumiga toimub 27. juulil kell 15 kontsert. Põldsepp ja Pojad laulavad soomusrongil vabadussõjaaegseid laule.

Loe edasi: Wabaduse teekond jõuab Pulli jaama

Folginädalavahetuseks oodatakse Viljandisse kümneid tuhandeid muusikasõpru

Neljapäeval, 25. juulil algava Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajad prognoosivad, et sündmus võib Viljandisse tuua taas ligi 25 000 külastajat. Huvi festivali vastu on märgata ka välismaiste külastajate seas. Alates tänasest saab eelmüügist ostetud festivalipassid vahetada käepaelte vastu Viljandis, Tartus ja Tallinnas.

Silver Tõnisson, Zetod. Foto MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus
Silver Tõnisson, Zetod. Foto: MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus

[pullquote]Kõige eksootilisemad kohad aga, kust on festivalipass soetatud, on Singapur, Uus-Meremaa, Araabia Ühendemiraadid, Indoneesia, Iisrael ja Kaplinn[/pullquote]Juba 27. korda toimuva ning seekord „Hea lugu!“ teemat kandva folgipeo piletimüük on läinud sarnaselt varasemate aastatega. Neli päeva enne festivali algust on saada kontserdipileteid kõikide artistide kontsertidele, päevapasse ja seeniorpasse. Festivalipassid ja noortepassid on aga juba välja müüdud.

„Kindel võib olla aga ka selles, et iga festivalipäev toob rohkelt väärt artiste, nii et elamuseta ei tohiks jääda ükski muusikasõber – ka see, kes spontaanselt ja ilma põhjalikku eeltööd tegemata Viljandisse satub,“ ütleb festivali pealik Ando Kiviberg.

Loe edasi: Folginädalavahetuseks oodatakse Viljandisse kümneid tuhandeid muusikasõpru

Hiiu Folk pakub sisukat festivali

Hiiu Folk ootab juulis 15. korda muusikasõpru kogu perega nautima häid kontserte ja hubast olemist kaunil Hiiumaal.

Hiiu Folk 2018. a Astrid Nõlvak tütrega, Mari Kalkun, Sakarias Jaan Leppik. Foto Laur Meldorf
Hiiu Folk 2018. a: Astrid Nõlvak tütrega, Mari Kalkun, Sakarias Jaan Leppik. Foto: Laur Meldorf

[pullquote]Hiiu Folk on alkoholivaba juba 13. aastat, alates 3. festivalist, ning olnud sellega teenäitajaks suuremategi ürituste korraldajatele[/pullquote]Hiiu Folki võiks iseloomustada nagu Hiiumaad ennast: ta võlub külastajaid oma sooja ja turvalise õhustikuga. Hiiumaale ei tulda möödaminnes pidutsema, siia tuleb inimene, kes teab, mida otsib.

Kuigi Hiiu Folk on külastatavuse poolest väiksem kui Eesti suurimad, on ta oma programmi tiheduse poolest suuremate festivalidega täiesti võrdväärne ja mõnes asjas ehk eeskujukski. Hiiu Folk kestab 4 pikka päeva ning sisaldab kontserte, õpitube, ettekandeid, tegevusi lastele, filmiprogrammi ja loodusmatku. Hiiu Folk viib külastajad üle terve saare intiimsetele kontsertidele ja vähem tuntud paiku avastama. Oli aeg, kus Hiiu Folk oli Eesti pikim festival ning kestis kokku 7 päeva. Need olid aastad, kui Hiiu Folk tegi koostööd keskkonnaametiga ja korraldas kolmel festivalile eelneval päeval keskkonnaõhtuid, kus iga päev toimus nii ettekanne kui ka kontsert, vahel lisaks ka matk või tantsuõhtu.

Loe edasi: Hiiu Folk pakub sisukat festivali

Kultuurikohvik kutsub aprillikuisele aruteluõhtule ja kuulama head muusikat

11. aprillil algusega kell 19 toimub Tallinnas Kloostri Aidas teine kohtumine Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvaste töörühma eestvedamisel toimuvast Kultuurikohviku sarjast. Lavale astuvad armeenia bänd Atlas ja tšuvaši ansambel Taraj, õhtut juhib Jüri Muttika.

Erle Võsa-Tangsoo ansamblis Atlas
Erle Võsa-Tangsoo ansamblis Atlas

[pullquote]Atlase muusika on nagu mägilase villitud granaatõunavein[/pullquote]„Esimene Kultuurikohviku kohtumine toimus 13.märtsil ja läks väga hästi. Ukraina rahvalaule esitav Svjata Vatra ja tšuvaši keeles esinev suhteliselt noor bänd Taraj improviseerisid kontserdil ka koos ja see pakkus publikule suure elamuse,“ sõnas Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühma juht Ljudmila Jamurzina.

Kultuurikohviku teine, 11. aprillil toimuv kohtumine viib meid idamaiste lauluviiside maailma. Armeenia pärimusmuusikat viljelev ansambel Atlas, multikultuursuse parim näide, on pärast mõningast pausi siinsetel lavalaudadel tagasi. Vahepeal on bänd pälvinud publiku sooja vastuvõtu nii Armeenias kui ka Prantsusmaal.

Loe edasi: Kultuurikohvik kutsub aprillikuisele aruteluõhtule ja kuulama head muusikat

Sindi gümnaasiumis toimus lavatähtede matkimine „Playback 2019”

Staaride jäljendamise võistlusel selgitati välja kahe vanuserühma võitjad – noorematest pidasid hindajad parimaks 3.a ja vanemate klasside arvestuses 7.a võistlejaid.

Sindi gümnaasiumi 3.a jäljendab Udmurtiast Malaja Purga rajooni Buranovo asulast pärit ansablit. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi 3.a jäljendab Udmurtiast Malaja Purga rajooni Buranovo asulast pärit ansablit. Foto: Urmas Saard

Eile jätkus Sindi gümnaasiumis pika tavaga iga-aastane samastumine noortele meelepäraste kuulsate tähtedega. Tänavu osalesid korraldusmeeskonnas kooli õpilasesinduse aktiivsed noored koos huvijuhi Lisette Kandmimaga. Õhtut juhtisid õpilasesinduse liikmed ning gümnaasiumit lõpetavad Egon Gentalen ja Edwin Eylandt. Võistlejaid hindasid endine õpilane ja õpilasesinduse liige Ats Tobias Pikk, endine õpilane Georgina Ristoja ja inglise keele õpetaja Silva Sikk.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis toimus lavatähtede matkimine „Playback 2019”

Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica kaks Pärnumaa eelpidu Audrus ja Raekülas

Laupäeval, 16. märtsil algusega kell 11.00 ja kell 13.00 toimuvad Pärnumaal kaks Baltikumi suurima ühise pärimuspeo Baltica Pärnumaa eelpidu. Eelpeol astuvad üles Pärnumaa folkloori- ja pärimusrühmad kavadega, millega nad ka maikuu lõpus ja juuni alguses toimuval Baltical üles astuda soovivad.

Piccolo mehed Sindis. Foto Urmas Saard
Piccolo mehed Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele[/pullquote]Kell 11.00 Audru Männituka lasteaia õuel algaval Baltica 2019 eelpeol “Karjapoisi vastlapäev” astuvad üles Hoiuspuu, Selts Kajakas, Karjalapsed, Hoiuspuu Memmed ja Jõõpre Vanaemad.

Kell 13.00 Raeküla Vanakooli Keskuses algaval Baltica 2019 eelpeol “Kaasike kutsub kaimud kokku” astuvad üles folklooriansambel Kaasike, Hanila Laulu- ja Mängu Selts, Paikuse Memmed, Pärnu ingeri-soome folkloorirühm Kullero ja lasterühm Orvokki, Piccolo Folk, rahvatantsurühm Kevade.

Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile meie rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ja väärtused, mida need endas kannavad. Baltica tunnuseks on autentne sisu, pärimuse erinevate vormide (laul, tants, pillimäng, kombed jms) sidumine ning folkloorirühmade ja üksikesitajate üle-eestiline kaasatus.

Loe edasi: Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica kaks Pärnumaa eelpidu Audrus ja Raekülas