IBIZALT OBINITSA EHK MIS JUHTUS ÄRIKAKSIKUTEGA SÜGAVAL LÕUNA-EESTIS?

Kui ärikaksikud Tiit ja Teet ehk Johannes (vasakul) ja Mattias Naan kohtuvad Lõuna-Eestiga, hakkab juhtuma. Foto: Kadri Talivätsing

Päevatoimetaja

Lõuna-Eesti turismiklaster sai valmis Visit South Estonia uue vaimuka suvekampaania video, milles satuvad Lõuna-Eestisse talvel palju kõneainet tekitanud BSH ehk Brigitte Susanne Hundi asemel seekord hoopis ärikaksikud Tiit ja Teet, keda kehastavad vennad Johannes ja Mattias Naan.

Loe edasi: IBIZALT OBINITSA EHK MIS JUHTUS ÄRIKAKSIKUTEGA SÜGAVAL LÕUNA-EESTIS?

SETO KOSTIPÄIV MEELITAB KODUSTE MAITSETEGA

Kirsi Talo kodukohviku koogivalik 2025. aastal. Foto: Martin Mark

Päevatoimetaja

Sel nädalavahetusel, 8. ja 9. augustil toimub taas Seto Kostipäiv ehk kodukohvikutepäev, mil kaheks päevaks avavad üle kogu Setomaa oma uksed 19 kodukohvikut ja üks külaliskohvik. Külalisi ootavad talud, koduõued ja teised omanäolised paigad, kus pakutakse kohalikust toorainest valmistatud toite ning saab osa seto traditsioonidest ja külalislahkusest.

Loe edasi: SETO KOSTIPÄIV MEELITAB KODUSTE MAITSETEGA

SETOMAA ÜLEMSOOTSKAKS VALITI INGRIT KALA

Setomaa ülemsootska valimisel kandideerisid noorsootska Rain Oper (laval vasakul) ning seto kultuuri ja kogukonna eestvedaja Ingrit Kala (laval paremal). Foto: Erkki Peetsalu

Päevatoimetaja

Seto Kuningriigi päeval valiti Setomaa uueks ülemsootskaks Ingrit Kala, kes võttis valitsemissaua ehk kiiora üle seniselt ülemsootskalt Jalmar Vabarnalt.

Loe edasi: SETOMAA ÜLEMSOOTSKAKS VALITI INGRIT KALA

HAANIMAA JA RÕUGE KANDI MEHED JAGASID KOGEMUSI MÄGILASTE MAJAS

Motoklubi Mägilased MC presidendi Alar Johansoni (vasakult teine) ja Haanimihhi nõvvokoja vanema Hollo Agu (keskel pika habemega) eestvedamisel jagasid mehed kogemusi kohaliku elu edendamisel. Foto: erakogu

Päevatoimetaja

29. juulil kohtusid Haanimiihhi nõvvokoda ja Rõuges tegutsev Mägilaste motoklubi, et tutvuda üksteise tegemistega ning jagada kogemusi kodukandi elu edendamisel.

Loe edasi: HAANIMAA JA RÕUGE KANDI MEHED JAGASID KOGEMUSI MÄGILASTE MAJAS

HIIUMAA KULTUURIRETK KAHE SISUKA PEATUSEGA

Soera talumuuseumi rehetare vanem osa pärineb 19. sajandi esimesest poolest.
Foto: Erkki Peetsalu

Erkki Peetsalu

Suvi lausa sunnib Eestimaal ringi rändama. Põhjamaise lühikese kesksuve võlu peidab uduloori all ärkavates varahommikutes ja sumedates suveöödes unistusi, mis ei saa täituda kusagil mujal kui ainult siin laiuskraadil. Oled sa eestimaalane või kaugemalt külaline, avastamist väärt paiku leidub meil tõesti palju – üheks neist on meretagune maa Hiiumaa.

Loe edasi: HIIUMAA KULTUURIRETK KAHE SISUKA PEATUSEGA

VILJANDI FOLGI NELJAS PÄEV TÕI RAHUNEMISE

Curly Strings oli tänavuse Viljandi folgi neljanda päeva üks oodatumaid esinejaid. Foto: Jaagup Peetsalu

Jaagup Peetsalu

Neli päeva järgemööda Viljandit folgitaktis liigutanud pärimusmuusika festival sai pühapäeval väärilise lõpu Curly Stringsi ja Anguse kontsertidega. Viimane päev tõi festivalialale ja publikusse teatava rahunemise, külastajaid jäi veidi vähemaks ja kaasaelaminegi tundus natuke rahulikum, kui välja arvata need kõige rahvarohkemad õhtused esinemised.

Loe edasi: VILJANDI FOLGI NELJAS PÄEV TÕI RAHUNEMISE

VILJANDI FOLGI KOLMAS PÄEV LISAS MÄNGURÕÕMU

Õhtu saabudes oli Laululava esine ootajatest juba pilgeni täis, kui astus lavale Duo Ruut. Foto: Jaagup Peetsalu

Jaagup Peetsalu

Viljandi pärimusmuusika festivali kohal paistis laupäeval väravate avamise ajal mõnus soe päike. Palju sõpru ja uusi tutvusi täis festivali kolmas päev lisas mängurõõmu nii esinejatele kui ka publikule, suurtele ja väikestele folkijatele. Tänavune peateema “Igaühel oma pill” paistis silma igal sammul, sest pilli mängisid festivalialal täiesti spontaanselt isegi kõige pisemad, endal pillikohver müntidega jalge ees.

Loe edasi: VILJANDI FOLGI KOLMAS PÄEV LISAS MÄNGURÕÕMU

VILJANDI FOLGI TEINE PÄEV KÜTTIS PUBLIKU KUUMAKS

Zetode õhtuse esinemise publikunumbreid korraldajad alles arvestavad kokku, ent kontsert oli võimas. Foto: Jaagup Peetsalu

Jaagup Peetsalu

Viljandi Pärimusmuusika Festivali teine päev tõi folgipealinna tuhandeid muusikasõpru üle Eesti ja kaugemalt. Kirju programm erinevatel lavadel sai tõelise hoo sisse Zetode õhtuse esinemisega Laululaval, kus üles köetud publik kinnitas kui ühest suust: nüüd on folk tõeliselt alanud!

Loe edasi: VILJANDI FOLGI TEINE PÄEV KÜTTIS PUBLIKU KUUMAKS

TÄNA ALGAVA VILJANDI FOLGI FOOKUSES ON MUUSIKALINE EMAKEEL

Kukerpillid folgi laval 2025. aastal. Foto: Taavi Bergmann / Viljandi pärimusmuusika festival

Jaagup Peetsalu

Tänasega saab alguse juba 33. Viljandi Pärimusmuusika Festival, mis kestab 26. juulini. Folgirahvas vallutab Viljandi neljaks päevaks. Ja nagu lubab tänavune festivali teema: igaühel oma pill!

Loe edasi: TÄNA ALGAVA VILJANDI FOLGI FOOKUSES ON MUUSIKALINE EMAKEEL

VIIMANE VABA SUVI EHK VÄÄRT AJARÄNNAK HAAPSALUS

Suvelavastust “Viimane vaba suvi” mängitakse Haapsalu ajaloolises raudteejaamas. Teatripileti eest saab samal päeval tasuta külastada ka Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseumi.
Foto: Erkki Peetsalu

Erkki Peetsalu

Haapsalu Suveteater, nagu nad end nimetada paluvad, mängib juuli lõpuni kunagise kuulsa kuurortlinna raudteejaamas hoogsat lavalugu „Viimane vaba suvi“, pakkudes äratundmist, naeru ja pisaraid. Ajalooliste sugemetega eluline draama viib publiku 1938. aasta pitsilisest suveidüllist 1941. aasta küüditamise šokini, kiskudes lahti ilmselt iga vaataja kõige isiklikumad mälupildid omaenda pereloost. Kas sellist suveteatrit me tahtsimegi? Jah, just sellist.

Loe edasi: VIIMANE VABA SUVI EHK VÄÄRT AJARÄNNAK HAAPSALUS

SAUEAUGU TEATRITALU VERELIIN JÄTKUB

Üks pilt ütleb rohkem kui sada sõna, öeldakse. Sõnateatris loob sõna pilte, ja see on palju rohkem kui üks pilt kunagi suudaks. Kuni sõna räägib rohkem kui pilt, on kõik hästi.
Foto: Erkki Peetsalu

Erkki Peetsalu

Iiri näitekirjaniku Mark Doherty kirjutatud ja Margus Kasterpalu lavastatud „Vereliin“, mida mängitakse sel suvel Saueaugu teatritalus kokku 14 õhtul, jõuab neil päevil publikuni viimaseid kordi. Jälg, mille isa ja poja dialoog vaatajasse jätab, on sügav – vähemalt sama sügav kui jälg, mis küntud 25 aastaga Eesti teatrimaastikule Saueaugu talus. Õigupoolest mõjubki see lugu, kui järele mõelda, otsekui Saueaugu jätkumise lugu.

Loe edasi: SAUEAUGU TEATRITALU VERELIIN JÄTKUB

Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal

Pupimeistri Värtoni Aino. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht
Pupimeistri Värtoni Aino. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht
«Kolm aastat tagasi es mõista ma heegeldägi, a sis sai üte mänguasju tegemise raamadu ja tahtsõ säält õkva midägi tetä. Pidi sis heegeldämise raamadu kah ostma ja tuu tüü selges opma,» kõnõlõs Vahtsõst-Antslast peri Värtoni Aino (69) ja nakkas kastist puppõ vällä nõstma.

Ku ma küsü, et pall’u täl näid om, hõikas Aino: «Kas ma tuud tiiä, loe esi üle!» Suurõmba ja väikumba, egäsugumadsõ eläjä ja pupi saava sohva pääle lakja säetüs: umbõs 100 tükkü.

«Tõnõ niipall’u om mul jo lakja jaetu ja är müüdü, päämidselt Nõiariigin,» seletäs Aino edesi. Aino poig Aivo om Nõiariigi perremiis. «Kae, naid hiiri olõ ma uma 30 tükkü tennü, naid ostõtas häste,» hoit Aino ütte väikeist hiirekeist peo pääl. «Ja jõulõaigu läts’ kah hulga asju minemä. Anti, mu tõnõ poig, kül ütles, et ma anna odavalõ är, a mul om pääasi, et langaraha tagasi saa.

Puppõ jaos ma harutõdut langa ei pruugi, osta õks vahtsõ. Ja sisse topi patju sissu, mul om naid vannu patju kotun küländ. Nuu as’a, mis är läävä – ma tii õkva vahtsõ asõmõlõ. Ma taha, et mul olõs egäst ütest üts asi ka hindäl olõman.»

«Är tuud panku, tuu om mul üts edimäidsi puppõ ja ei olõ illus!» haard Aino mul üte jõuluvana käest ja käkk kasti tagasi. «Edimäne mänguasi, mis ma tei, oll’ pingviin, ja säält nakas’ki minemä. Pääasi et seletüs, skeema vai asi esi iin om, sis ma või kõkkõ perrä tetä. Esi uma pääga ma vällä ei viisi mõtõlda,» seletäs provva. Loe edasi: Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal

National Geographic Eesti uurib suhtlemist delfiinidega

NGE_05_2015National Geographic Eesti mainumbri üheks põhilooks on “Aeg vestluseks”, mis käsitleb teemat: kas delfiinid kõnelevad keerukat keelt? Meie planeedi ühe arukaima olendi häälitsused panevad teadlasi ägedalt vaidlema.

Teised põhiteemad:

Mekongi rakkesse panemine
Enam kui 4000 kilomeetri pikkune Mekongi jõgi pakub vabalt voolates kala ning toodab tammiga tõkestatult puhast elektrit. Selles seisnebki Kagu-Aasia dilemma.

Supermesilase otsinguil

Mesilased on tähtsamaid putuktolmeldajaid, kellest sõltub kolmandik toiduks kasvatatavatest põllukultuuridest. Kas suudame aretada elujõulisema mesilasliigi?

Astudes mööda teed
Palverännak läbi Prantsusmaa ja Hispaania on tänapäeva maailmas elujõulisena püsiv muistne tava.

Lisaks tuleb juttu laktoositalumatusest, vee virtuaalsest liikumisest, sooldunud mullast, geneetiliselt muundatud kartulitest, geenmuundatud kalast, Pangaeast, kliimapõgenikest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne mainumber jõudis müügile sel nädalal.

Allikas: www.national-geographic.ee

Algas maanteemuuseumi kevadine liiklusnädal

maanteemuuseumTänasest kuni 7. maini toimub Eesti Maanteemuuseumis ohutu liiklemise nädal „Oskan hoida elu!“, mille sihtrühmaks on sel aastal algklasside õpilased ning mis keskendub enam turvalise suve ettevalmistusele ohutuks liiklemiseks. Muuseumi eriprogrammid toimuvad rahvusvahelise liiklusnädala Third UN Global Road Safety Week raames.

„Tänavusel hooajal oleme sihtgrupiks valinud 1.-4. klassi õpilased, et neile enne suure suve algust meelde tuletada olulisi liiklusreegleid uudsel moel,“ rääkis maanteemuuseumi liikluskasvatus pedagoog Triinu Õispuu. „Liiklusprogrammide peamine eesmärk on, et kõik lapsed oleksid teadlikud liikluses valitsevatest ohtudest ning sellest, kuidas nendesse mitte sattuda.“

Selleaastane tegevus toimub erinevates tegevuskeskustes läbi liiklusteemalise maastikumängu, kus õpilased saavad end proovile panna erinevates liiklussituatsioonides, ise samal ajal õppides ja kogedes. Lapsed saavad lapsed testida turvavöö vajalikkust, panna end proovile tõukerattarajal, uurida, missugune on sõidukorras jalgratas ning saada teadmisi liiklusohutusest üldiselt.

Programmid toimuvad 5.-7. mail algusega kell 10:00 ja 13:00. Programmi kestvus 1,5 tundi. Osalemine muuseumipiletiga.

Maanteemuuseumi liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada lastest üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda. Muuseum pakub koolidele liiklusteemalisi haridusprogramme, kus vaatluse all on liiklusohutuse põhitõed. “Tulles maanteemuuseumi ja osaledes liiklusteemalises haridusprogrammis, saavad õpilased kogeda kindlasti hoopis teistlaadset õppetundi kui kooliklassis olles,” rõhutas Õispuu.

Allikas: www.maanteemuuseum.ee

Tänasest on taas avatud õpilaste virtuaalne käsitöönäitus

Virtuaalnaitus_A4_v2Alates tänasest, 5. maist saab aadressil www.virtuaalnaitus.ee näha virtuaalset õpilastööde näitust, mis sel aastal kannab pealkirja “Sõbralt sõbrale”. Juba neljandat korda Eesti Tööõpetajate Seltsi eestvedamisel toimuva virtuaalnäituse eesmärgiks on kokku koguda ning internetikeskkonnas näitusena üles seada pildid esemetest, mida õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitöötundides teinud on.

Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Jürgo Nooni sõnul saatsid virtuaalnäitusele oma õpilaste töid üle saja kooli kogu Eestist. “Nagu juba tavaks on saanud olid lisaks töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitööõpetajatele kaasatud ka algklassid,” lisas Nooni.

“Eelnevatel aastatel saadud positiivne tagasiside näitab, et tegemist on vajaliku ettevõtmisega, mille kaudu saavad noored käsitööhuvilised oma tundides tehtud paremaid töid ka teistega jagada,“ märkis Nooni. „Mullu külastas virtuaalnäitust esimese kahe nädala jooksul ligi 3000 inimest ja klikke tehti saidil selle aja jooksul üle 2,6 miljoni,” lisas ta.

Eesti Tööõpetajate Seltsi, Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita”, Eesti Klassiõpetajate Liidu ja Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna liikmetest koosnev žürii valib virtuaalnäitusele saadetud tööde seast välja ka oma lemmikud, mille autorid saavad kingiks meene. Virtuaalnäitus “Sõbralt sõbrale” jääb veebikeskonnas avatuks kuni 2015. aasta lõpuni. Õpilaste virtuaalse käsitöönäituse korraldamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Eesti Tööõpetajate Selts

Eesti tarbija peab üha olulisemaks kontakti toidu tootjaga

Foto: www.uganditk.ee
Foto: www.uganditk.ee
2014. aastal vähenes toidu ostmine suurematest kauplustest ning kasvanud on väikestest toidukauplustest ja turult ostmine. Keskmiselt ostetakse Eesti peredes toitu ligi neli korda nädalas, selgus täna Põllumajandusministeeriumis tutvustatud tarbijate ostukäitumise uuringust.

Kodumaise toidu hoiakuline eelistamine on kümne aastaga tõusnud enam kui 10 protsenti ja ulatus mullu ligi 90 protsendini. Seitse-kaheksa tarbijat kümnest tajub, et kodumaised toidukaubad moodustavad nende sisseostudest suurema osa.

„Me näeme, et Eesti inimene on hakanud enam otsima kontakti otse tootjaga ja Eesti toidu kuvand on aastatega muutunud positiivsemaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti toidule ja toidutootjatele teeb see suurt au, kui tarbija tahab rohkem teada oma toidust ja selle saamisloost. Hea uudis on ka see, et sissetulekute kasv on aidanud tarbijal oma toiduvalikut laiendada.“

Päritolumaa ja toidu kodumaisuse tähtsustamine sõltub uuringu tulemuste järgi suuresti vanusest ja haridustasemest – kodumaiseid toidukaupu eelistavad enamasti kõrgema haridustasemega ja vanemad tarbijad. Võrreldes varasemate aastatega on tarbijad valmis talunike ja tootjate kauba eest ka rohkem maksma, kui see oleks mugavamalt kättesaadav. Loe edasi: Eesti tarbija peab üha olulisemaks kontakti toidu tootjaga

Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub kõiki eestimaalasi elu kinkimise suurtalgule

Marko Pomerants (vasakul) Foto Urmas Saard
Marko Pomerants (vasakul). Foto: Urmas Saard

Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu” korraldab sel nädalal mastaapse üle-eestilise suurtalgu “Teema Ära! Kingime elu!”, millega loodab fond koguda ühe nädalaga nii palju annetusi, et kõik Eesti vähihaiged saaksid neile hädavajaliku ravi – võimaluse elada võimalikult täisväärtuslikku elu. Talgud toimuvad internetis kogu nädala ning 9. mail Apotheka apteekide juures Tallinnas, Tartus, Pärnus jm.

9. mail aitavad üle Eesti annetusi kokku koguda ligi 200 vabatahtlikku, teiste hulgas ministrid Sven Sester, Rannar Vassiljev, Margus Tsahkna, Kristen Michal ja Marko Pomerants ning riigikogulased Viktoria Ladõnskaja, Yoko Alender, Jüri Ratas, Deniss Boroditš, Andres Ammas, Helmen Kütt, Kristjan Kõljalg, Martin Repinski, Kalle Laanet, Rainer Vakra, Martin Kukk, Monika Haukanõmm jt.

„Eestimaal pole inimest, kel poleks kokkupuudet vähiga,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants, kes kogub annetusi Põlva Aster apteegi juures aadressil Jaama 12a. „Heategevusega lisavahendite kogumine selles valdkonnas on väga paljudele inimestele suureks abiks. Täiendav raviraha ei garanteeri tingimata tervenemist, kuid annab kindlasti juurde palju emotsionaalseid ühiseid päevi. Seepärast kavatsen ravimiraha talgutele kulutada ühe laupäeva küll.“

„Kutsun kogu Eesti ühiskonda üles üheskoos oma inimestele elu kinkima. Talgutega ütleme, et iga meie inimene on väärt, et tema elu eest võidelda. Kelleltki ei tohi viimast õlekõrt käest rebida,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „2014. aastal kogusime fondi annetustena üle 300 000 euro ning toetasime kõiki haigekassa toeta jäänud vähihaigeid, kes meilt abi palusid. Mitte keegi ei jäänud ukse taha. Talgute eesmärk on kindlustada sama positiivse stsenaariumi kordumine ka 2015. aastal. Loe edasi: Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub kõiki eestimaalasi elu kinkimise suurtalgule

Karulan saa suursärki tetä

Karulan naas’ pääle võrokõisi suursärgi tegemise oppus. Karula rahvuspargi keskustõ tull’ edimädsele opipääväle (18.04.) ütessä huvilist.

«Saa viil mano tulla, järgmäne kokkosaaminõ om lehekuu lõpun,» kuts oppusõ kõrraldaja Freibergi Lilian. Võrokõisi hahka suursärki oppas tegemä rahvarõivatundja Küngasõ Carmen Võrolt. Sügüses piässi egäüts hindäle suursärgi valmis saama.

Suursärk om pidolinõ päälisrõivas, miä passis nii rahvarõividõ pääl ku umaette kandmisõs. Oppust kõrraldas Karula Hoitmisõ Ütisüs, tugõ rahvakultuuri keskusõ Vana-Võromaa kultuuriprogramm. Teedüst saa Freibergi Liliani käest tel 517 2646, lilian@karula.com.

Harju Ülle, Uma Leht

Talgujuhi ABC ehk plaan A, B ja C

Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp
Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp
Ühe tõeliselt nauditava talgupäeva eelduseks on hea plaan. Ja siis veel tagavaraplaan selleks puhuks, kui kõik ei lähe just täpselt nii nagu esimese hooga sai plaanitud. Omalt poolt anname kõigile talgujuhtidele kaasa mõned soovitused, mida silmas pidada, ja mõned mõtted, mida talgupäeva eel mõlgutada.

1. Mõtle läbi ja planeeri tehtavad talgutööd – mitu inimest, mitu tundi, varutööd jne. Talgutele tulevad inimesed omast vabast tahtest ning vabast ajast ja just seepärast on oluline, et kõik talgulised leiaksid ka mõistliku rakenduse. Jälgi, et planeeritavad tööd ei segaks juba pesitsema hakanud linde, 15. aprillist kehtib Eestis raierahu.

2. Kontrolli, kes on talguobjekti omanik ning kas objekt on muinsus- või looduskaitse all, et talgutööde näol pakutud abist kogemata kombel pärast sootuks pahandust ei tuleks.

3. Pane valmis vajalikud tööriistad ja -vahendid. Kui talgutööde plaan on paigas, saab järgmise sammuna läbi mõelda tööriistad- ja vahendid, mis tööde tegemiseks tarvilikud. Alati on võimalik paluda ka talgulistel üht-teist ühes võtta, kuid anna neile sellest aegsasti teada.

4. Arvesta välja vajaminev materjali hulk – olgu see siis puit, naelad, istikud vm, samuti mõtle läbi, kust need saad. Ehk on sul endal vajalik varu olemas või on kohalik ettevõte nõus õla alla panema või ostis hoopis naabrimees möödunud nädalal just portsu naelu, mis liiga pikaks osutusid ning garaaži seisma jäid.

5. Valmista ette talguliste toitlustamine ning muu meelehea pakkumine. Tühi kõht ei seisa püsti, eriti veel pärast seda, kui pikk talgupäev selja taga. Võid paluda ka talgulistel head ja paremat ühisele lauale kaasa võtta, samuti võid leida talguliste seast osava koka, kelle ülesandeks saabki talgusupi keetmine. Loe edasi: Talgujuhi ABC ehk plaan A, B ja C

Vaba tahte saadikud

arvamuslugu_Tarmo TüürTarmo Tüür
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja

Üle-eestiline Teeme Ära talgupäev on unikaalne nähtus – nii laiahaardelist ja osalejaterohket kodanikualgatuse platvormi ei leidu kusagil mujal. Mullu korraldati meie ühise talgupäeva raames 1754 talgut, millest võttis osa ühtekokku 45 024 inimest ehk 3,5% eestimaalastest. Õlg õla kõrval tehti kümneid eri liiki talgutöid, visati nalja, peeti plaane. Enne kui taas käised üles käärime, võiksime võtta hetke, et mõtiskleda: mille poolest on talgupäev meile igaühele tähtis ja eriline.

Esimesel Teeme Ära algatusel 2008. aastal astus kogu Eesti prügistamise probleemi vastu ning viidi läbi sadu koristustalguid. Nüüd leitakse igal talgupäeval igas Eestimaa nurgas just sellele paigale oluline teema, mis lahendamist vajab ja kuhu ühiselt käed külge pannakse. See on omamoodi ime, et oleme selleni jõudnud, kuid veelgi suurem ime on see, et talguhoog ei rauge.

1700 rainernõlvakut

Eestimaa inimeste heasoovlikkus on kõige paremas mõttes jahmatav ning kaasalöömise aktiivsus jätkuvalt üllatav ja innustav. Ei tasu unustada, et iga talgujuht ja korraldaja leiab ju ise vajalikud tööriistad, materjalid, koostööpartnerid, lõunasupi ning muu tarviliku. See näitab, kui palju on eestimaalasi, kes hoolivad oma elukeskkonnast, kogukonnast ja kaaslastest ning on valmis selle nimel vabast tahtest panustama.

Kui 2008. aastal oli meil üks Rainer Nõlvak, kes kutsus osalema suurel prügikoristusel, siis nüüdseks on Eestis täna talgupäevale piltlikult öeldes 1700 rainernõlvakut, kes kutsuvad teisi kaasa väärt ettevõtmisteks.

Talgud ja talgupäev pole aga kaugeltki vaid töötegemine. Talgud on olnud sajandeid oluline osa meie kultuurist ning ootamatul kombel muutunud täna Teeme Ära näol omamoodi ekspordiartikliks ja üheks Eesti tuntuimaks märgiks üle maailma. Talgud toovad kokku ja liidavad väga erinevad inimesi. Siin ei loe vanus, sugu, rahvus ega sotsiaalne kuuluvus. Külg-külje kõrval töötades on lihtne leida ühine keel ja ühisosa. Aastatega on kogunenud lugematu hulk näiteid, kus talguplatsil koos toimetades, kosutava supikausi või teetermose juures on leitud uusi tuttavaid, sõpru või ideid järgmisteks koostegemisteks. Talgupäev loob ja kasvatab sotsiaalset kapitali.
Loe edasi: Vaba tahte saadikud

Lastekaitse Liidu üldkogu: Valitsus peab hindama tervikuna oma otsuste mõju lastele!

lapsedTäna toimunud MTÜ Lastekaitse Liit üldkogu toonitas, et koalitsioonileppes laste osas kokku lepitud sammud ja nende tegevuste planeeritud katteallikad ei tohi teineteist ära nullida. Laste ja lastega perede heaolu peab paranema ruttu ja reaalselt. See ei tohi jääda loosungiks või teostuda alles aastate pärast.

Üldkogul Lastekaitse Liidu presidendiks tagasi valitud Loone Ots rõhutas: „Väga hea, et uuel valitsusel on tahe parandada laste ja lastega perede toimetulekut Eestis. Samas vajame täpseid kalkulatsioone ja mõjuhinnangut selle kohta, kas leitavad katteallikad on jätkusuutlikud ega sea meie perekondi kokkuvõttes veelgi halvemasse olukorda. Me ootame riigilt läbipaistvaid selgitusi ja vastuseid, samuti tahet kavandatud meetmed kiiresti rakendada. Lapse õigustele keskendunud ühenduste katuseorganisatsioon Eurochild taunis 24. aprilli üldkogul pöördumises EL-i poliitikute leiget suhtumist lastega seotud küsimustesse. Eurochild nõuab, et laste huvid oleks poliitiliste otsustuste keskmes. Täpselt samuti peaks Eesti poliitikud suhtuma Eesti lapsesse ja tema peresse.“

Aastal 2014 oli Lastekaitse Liidu fookuses laste osalus ja kaasamine, vägivallavaba kasvatus ning kiusamisennetus. Hoo sai sisse projekt „Lapse hääl“, mille ühe olulise tulemusena juurutati lapse õiguste moodul Tartu Ülikoolis ja sõlmiti samasuunaline koostöölepe Tallinna Ülikooliga. Euroopa Komisjoni toel jätkus projekt „Targalt internetis“, milles Lastekaitse Liit koordineerib Eesti turvalise interneti keskust. Loe edasi: Lastekaitse Liidu üldkogu: Valitsus peab hindama tervikuna oma otsuste mõju lastele!

Rahvusvahelise konnapäeva puhul tehke konnast pilti

Foto: bio.edu.ee
Foto: bio.edu.ee
Tänane päev on kuulutatud rahvusvaheliseks konnapäevaks (Save the Frogs Day). Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub selle raames nädalavahetusel tähele panema üle Eesti aktiivsemaks muutunud rändavaid konni ning neid üles pildistama.

Kuna nädalavahetusel on oodata soojemaid ilmu ja konnarände aktiivsemaks muutumist, kutsub ELF üles kõiki inimesi pildistama Eesti konni ja osalema fotokonkursil „Konnad teel“. Osaleda võivad igas vanuses inimesed. „Suurepärase konnahetke fotole tabamine võib olla puhas juhus – seepärast sobivad ka mobiiliga üles pildistatud fotod hästi,“ tutvustab konkursireegleid „Konnad teel(t)“ projektijuht Kristiina Kübarsepp. „Fotod tuleb saata aadressile konnafoto@elfond.ee. Osalejate vahel loosime välja konnameeneid ja parima foto selgitame välja Facebooki vahendusel,” lisab ta.

Juba neljandat aastat korraldatakse Eestis konnatalguid, et rändavaid kahepaikseid turvaliselt üle tee aidata. Kokku on aidatud sel aastal juba ligi 5000 kahepaikset. „Selle aasta kevadine konnaränne on olnud eriti heitlik ja pisteline. Kui tavaliselt konnad rändavad soojemate ilmadega 4–5 päeva, siis sel aastal on konnad olnud teel juba mitu nädalat. Massilise liikumise asemel on toimunud selline vaikne tilkumine ja vabatahtlikel üle Eesti on olnud keeruline kahepaikseid aidata,“ kirjeldab selle aastat ootamatut rändeseisu Kübarsepp.

Kahepaikseid ohustab nii Eestis kui ka mujal maailmas looduskeskkonna saastumine ja elupaikade kadumine. Ohtlik on ka kevadel konnade sigimispaikadesse suundumise teekonna ristumine maanteedega, kus mõne tunniga võib hukkuda tuhandeid kahepaikseid. Üle terve Eesti käivad hetkel vabatahtlikega konnade üle tee aitamise talgud, kuid tulevikus soovivad korraldajad rändeteedel näha tunneleid, mis muudaks konnadel maantee ületamise ohutuks. Loe edasi: Rahvusvahelise konnapäeva puhul tehke konnast pilti

RMK looduskaamera jälgib pisipere ootel mägrapaari

Mägrad looduskaameras. Foto: RMK
Mägrad looduskaameras. Foto: RMK
Saaremaa mäger Kadi koos oma praegu veel nimetu kaaslasega on taas RMK looduskaamera vaateväljas. Erinevalt eelmise aasta vaikelust on sel kevadel oodata ka perelisa.

Mäkradele on iseloomulik loote arengus mitmeid kuid kestev seisak ehk latentsusperiood. See tähendab, et tänavu sündivad pojad on ema kõhus ootel olnud üsna pikalt – ehk isegi eelmise aasta 9. juunist, mil paaritumist ka RMK looduskaameras näha sai. „Mägraema ise sätib ja teab, millal on poegadel parim aeg sündida,“ selgitas zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.

Eelmise aasta suvel, kui mäkrade tegemisi esmakordselt RMK looduskaamera vahendusel jälgida sai, ei olnud nende mullakünkasse rajatud uru ees näha just väga suurt sagimist. Mäger Kadi poegi ei toonud ja mägrapaar luusis rohkem kodust eemal.

Sellel kevadel paistavad lood olevat teistmoodi. „Mägramaja on juurde saanud ühe ümmarguse uruava, Kadi tassib pessa kuivanud puulehti, kulu ja sammalt ning mägrapaar on oma tähtsate toimingute kõrval leidnud aega ka üksteiselt kirpe otsida ja oma kõhtu sügada,“ loetles Tiit Hunt märke mäkrade hoogustunud pereelust.

Mäkrade jooksuaeg on juunis-juulis, ent see võib kesta ka pikemalt. Pojad sünnivad tavaliselt märtsis-aprillis, nii et pole võimatu, et väikesed mägrad on juba urus sündinud. Nii nagu karu, sünnitab ka mäger pojad üle aasta. Sündinud pojad saavad nägijaks alles ühe kuu vanuselt ja umbes kahekuusena hakkavad nad uru suu ümber paterdama. Loe edasi: RMK looduskaamera jälgib pisipere ootel mägrapaari

Varbusel avatakse näitus Pihkvamaa vanadest teedest

maanteemuuseumNeljapäeval, 16. aprillil avatakse Eesti Maanteemuuseumis Mihhailovskoje Puškini muuseumi fotonäitus „Pihkvamaa vanad teed“, mis kannab endas mälestust tuntud Vene poeedi loomingust.

„Meie jaoks ei ole tegu tavalise fotonäitusega,“ ütles Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. „Sätime inimkõrgused fotod Pihkvamaa teedest muuseumi maskuliinsete ja robustsete tee-ehitusmasinate sekka ja vaatame, kas ja milline sünergia sellest tekib.“

Puškini loomingust innustust saanud näitus koosneb kahe autori, Mihhailovskoje muuseumi juhataja Georgi Vassilevitši ja fotoarhiivi vastutaja Nikolai Aleksejevi fotoseeriatest.

„Loomingulisele inimesele, vene inimesele, kes armastab ja tunneb oma kirjandust, on tulek Puškini juurde loomulik ja vajalik,“ selgitab Vassilevitš, kelle fotod annavad edasi mälestusi kirjaniku kajastatud kohtadest ning sellest, kuidas see paik elab tänasel päeval. Nikolai Aleksejevi fotod jutustavad edasi tema emotsioone, mis ta kogeb igapäevaselt Mihhailovskojes tööl käies. „Iga uus päev on kordumatu, iga uus aastaaeg kaunistab tuttavat maastikku ebatavaliste värvidega, neist õhkub nii erksust, sügavust, värviküllust kui ka vaikset harmooniat.

„Autorid on Pihkvamaa teede jäädvustamisel enim tähelepanu pööratud aastaaegade vahetumisele: läbi pitsiliste raagus puude okste paistavad suursugused pühakojad, avanevad imelised vaated…,“ rääkis näitusest Valner. „Ootame kõiki huvilisi Puškini imelisse maailma, uitama neil teedel ja radadel, kus kunagi on astunud suure poeedi jalg.”

Mihhailovskoje Puškini muuseumi fotonäituse avamise maanteemuuseumis juhatab 16. aprillil sisse vene romansside kontsert Heli Vahingu esituses, kitarril Oleg Davidovitš. Kontsert toimub Varbuse Teemajas algusega kell 18. Näituse avamisele lisab vene hõngu Puškini muuseumi folklooriansambel „Puškinskaja derevnja“.

Näitus jääb avatuks 30. juunini. Tegu on kahe muuseumi esimese ühistööga.

Allikas: Eesti Maanteemuuseum

Riik toetab enam kui 28 000 noore osalemist suvelaagrites

Kaidi Kask ja Leegi Põder ehitamas putukahotelli. Foto: SA Innove
Kaidi Kask ja Leegi Põder ehitamas putukahotelli. Foto: SA Innove
Haridus- ja Teadusministeerium eraldab igal aastal Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel rahalisi vahendeid laste ning noorte arendava puhkuse toetamiseks projekt- ja noortelaagrites üle kogu Eesti. Sel aastal toetatakse laagrite tegevust ning laagrijuhtide ja –kasvatajate pädevuste suurendamist 912 650 euroga, et kaasata laagritegevustesse võimalikult palju noori, sealhulgas vähemate võimalustega noori lasterikastest või toimetulekuraskustega peredest, asenduskodudest või kel on erivajadus.

2015. aastal saavad riikliku toetuse 84 laagrikorraldajat. Riikliku toetuse eesmärgiks on tagada laagrite kvaliteet ning toetada nende kättesaadavust. Ühtlasi pakutakse soodustuusikuid vähemate võimalustega noortele, kelle puhul moodustab riiklik laagritoetus kuni 60% kogumaksumusest. ,Ü ülejäänu kompenseerib enamasti kohalik omavalitsus või asenduskodu.

„Noored on väga heterogeenne sihtrühm, mistõttu on ka laagrid erineva suunitlusega – see tagab võimaluse valida kõige enam huvi pakkuv laagriteema ning –programm,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse asedirektor Kaur Kötsi. „Valida on näiteks spordi, tantsu, muusika, seikluskasvatuse, teatri, keskkonnahariduse, keeleõppe jptm teemaliste laagrite vahel. Soovitame lastevanematel end juba praegu erinevate laagrite vahetuste ja sisuga kurssi viia,“ lisas ta.

Laagrid tagavad noortele võimaluse veeta oma suvine koolivaheaeg koos sõpradega turvalises ümbruskonnas ning pideva järelevalve all. Reeglina toimuvad laagrid looduskaunites kohtades üle Eesti. Noored õpivad laagris viibides palju mitteformaalse õppimise teel, mis arendab nende sotsiaalseid oskusi, iseseisvust, algatusvõimet ja loovust ning toetavad toetab „Noortevaldkonna arengukava 2014-2020“ eesmärkide täitmist.

Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2015“ koordineerib Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiastutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärgiks on noorsootöö suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Lisainfo laagrite kohta üldisemalt: http://www.entk.ee/laagrid
Noortelaagrite nimekirjad: http://www.entk.ee/noortelaagrideestis

Allikas: eesti Noorsootöö Keskus