Lota Vana,
Võrumaa Arenduskeskuse SA kommunikatsioonispetsialist
Eile, 24. novembril toimus Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuses EWERS Võru maakonna haridusfestival. Kokku osales ligikaudu 600 igas vanuses õppijat.
Loe edasi: VÕRUMAA ESIMENE HARIDUSFEST
Võru maakonna esimesele haridusfestivalile anti avapauk juba 24. aprillil, mil algas eelmise õppeaasta riigieksamiperiood. Festivali peasündmus toimub aga täpselt kuu aja pärast 24. novembril.
Loe edasi: VÕRUMAA ESMAKORDSELT TOIMUVA HARIDUSFESTIVALI KAVA ON NÜÜDSEST AVALIK
Täna algas Eestis Ukraina sõjapõgenikest kutseharidusega õdedel rakenduskõrgharidusõpe õe õppekaval.
Loe edasi: UKRAINA ÕDEDELE ON LOODUD VÕIMALUS ERIALASEL TÖÖL JÄTKATAAhti Noor, Edumus Schooli juht
Oleme avanud Eesti esimese distantsõppe valikainete kooli gümnasistidele. Pakume sellega koolidele partnerina tuge, et iga noor saaks paindlikult õppida just seda, mida ise soovib.
Loe edasi: VÕIMALUS VÜRTSITADA GÜMNAASIUMIÕPINGUID
Pärnusse jõudnud Ukraina sõjapõgenike lapsed ei mahtunud enam Tammsaare kooli ära ja alates tänasest on nad paigutatud 13 Pärnu kooli.
Loe edasi: SÕJAPÕGENIKE LAPSED ÕPIVAD 13 PÄRNU KOOLIS
Rahvaülikoolid kutsuvad märkama vabaharidust ja seda silmas pidades toimub reedel, 10. septembril rahvaülikoolide konverents, mis ärgitab kaasa mõtlema vabahariduse rollist elukestvas õppes ja rahvaülikoolide kasutamata potentsiaali üle.
Loe edasi: PÄRNU NOORUSE MAJJA TULEB TÄISKASVANUHARIDUSE TEEMALINE KONVERENTS
1. septembril heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti lipud. Kooliminejaid oodatakse tervitama Eesti lipu heiskamisega ka kõik kodumajapidamised, ettevõtted ja organisatsioonid.
Loe edasi: TEADMISTEPÄEVAL HEISATAKSE EESTI LIPUD
Ilmar Vananurme, Petserimaa Suveülikooli ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi teatel pannakse ka tänavu püsti Petserimaa Suveülikooli telk, kus töö käib samaaegselt 7. augusti keskpäeval avatava Seto Kuningriigi päevaga.
Loe edasi: LOBOTKAS AVATAKSE PETSERIMAA SUVEÜLIKOOLI TELKArvamus
Agnes Pulk, Pärnu Kristliku Erakooli eelkooliringi lapsevanem, algatusgrupi liige
Milleks meile veel üks erakool?
Pärnu erakoolide perre on peagi sündimas uus lapsuke – Pärnu Kristlik Erakool. Eesti Vabariigi Põhiseaduses on kirjas, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel (EV Põhiseadus, § 37), mis tähendab, et igal lapsevanemal on õigus valida oma lapsele kõige paremini sobiv filosoofiline, religioosne või pedagoogiline haridussuund.
Loe edasi: AGNES PULK: KRISTLIKUD ERAKOOLID TÄIDAVAD EESTI HARIDUSMAASTIKUL OLULIST ROLLI
Eilsel Pärnu linnavalitsuse istungil oli teemaks MTÜ Pärnu Kristlik Erakool, kes küsis tänavu 22. veebruaril kohalikult omavalitsuselt arvamuskirja seoses haridus- ja teadusministeeriumilt erakooli esmase tähtajalise tegevusloa saamisega.
Loe edasi: AGNES PULK: PÄRNU KRISTLIKUL ERAKOOLIL ON VÄGA SELGE JA TUGEV VÄÄRTUSPAKKUMINE
Selgusid Hariduse Infotehnoloogia SA ProgeTiigri programmi 2020. aasta seadmete taotlusvooru tulemused – tänavu saab 61 kooli ja 110 lasteaeda tehnoloogiaõppeks vajalike seadmete ostmiseks toetust üle 290 000 euro.
Loe edasi: PEA 300 000 EUROT PROGETIIGRI KAUDU KOOLIDE JA LASTEAEDADE TEHNOLOOGIAÕPPEKSÕpetajate päeva puhul toimus 8. oktoobril Otepää kultuurimajas kokkusaamine Otepää valla pensionipõlve veetvatele õpetajatele.
Õpetajaid võtsid vastu Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala ja vallavanem Kaido Tamberg. Endistele õpetajatele esinesid Otepää muusikakooli õpilased ja õpetajad ning kohvilauas said pedagoogid omavahel tutvuda ja muljeid vahetada.
Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala sõnas, et tal on kooliajast ainult head mälestused, ning Otepää gümnaasiumi vilistlasena tänas oma endisi õpetajaid. Vallavanem Kaido Tamberg lisas, et praegusel pensionil olevad õpetajad on pannud aluse tänastele õpetajatele ja kogu pedagoogilisele tööle.
Vestlusringis otsustati, et ka järgmisel aastal saadakse kokku. Loodetavasti kujuneb endiste pedagoogide tunnustamisüritusest tore traditsioon, kus vallajuhid saavad muuhulgas küsida õpetajate arvamust valla hariduselu korraldamise asjus
Endised Otepää valla õpetajad. Foto: Monika Otrokova →
Täna peeti Sindi gümnaasiumis õppeaasta avaaktust esimesse klassi tulevatele lastele ja gümnaasiumi lõpuklassis jätkavatele neidudele ning noormeestele, homme toimub sama pidulik sündmus kõigile ülejäänud õpilastele.
[pullquote]tänati mind kui väga tublit kõplajat kolhoosi peedipõllul[/pullquote]Lotte ja karupoiss Braiani abiga ning direktor Ain Keerupi käepigistusel said trükivärskelt lõhnavad Aabitsad 35 kooliteed alustavat väikest tüdrukut ja poissi. 10. klassis alustab homme õpinguid 25 õpilast. Õpilaste üldarv on võrreldes eelmise õppeaastaga suurenenud. Hetkel on nimekirjas 346 õpilast.
Loe edasi: Lauri Luur: tubli uudishimu on kõige parem õpetaja
Meediakirjaoskuse, sotsiaalmeedia funktsioneerimise ning kriitilise mõtlemise arendamise teemadel toimus Kildu külas 25. aprillist kuuenda maini Erasmus+ rahvusvaheline noortevahetus „consPIRACY”.
[pullquote]käisid Viljandi lossimägedes mõtteid meediamürast puhastamas[/pullquote]Viljandimaale Põhja-Sakala valla Kildu külalistemajja kogunes kokku 30 noort erinevatest riikidest. Esindatud olid Eesti, Holland, Slovakkia, Hispaania, Georgia, kõige kaugemalt saabusid noored Palestiinast.
Toimusid arutelud, kus noored tutvustasid üksteisele oma koduriikide meedia vabadust ja kultuuri üldisemalt. Peamisteks töötubade teemadeks olid meedia toimimine, meediakirjaoskus, meedias levivad erinevad arvamused, tõekspidamised ja väärteave. Samuti said noored kätt proovida sotsiaalmeedia sisu eesmärgipärasel loomisel ja hea, lööva ning kaasahaarava video tegemisel. Vahetati mõtteid vandenõuteooriate kohta ning arutleti nende tõepärasuse ja tekkemotiivide üle. Noored kasutasid töötubades mitteformaalse õppe meetodeid, mis tähendab, et erinevad töötoad viidi läbi interaktiivselt ja mänguliselt.
Loe edasi: Kildu külas arutleti meedia vabadusest ja vandenõuteooriatest
TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kümnenda õppeaasta avaaktus toimus 19. septemril hotelli Strand konverentsi saalis, kuulajatele esines loenguga majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kes käsitles oma ettekandes Eesti liikumist järgneva paarikümne aasta kestel ja võrdles Eesti praegust seisundit teiste Balti riikidega.
[pullquote]Töid, mida tehakse aastal 2040, pole praegu veel olemaski.[/pullquote]Ligemale 600 õppurile, kellest umbes 150 algajat, ütles esimesena tervitussõnad äsja valituks osutunud uus Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa. Väärikate ülikooliga tehtava koostöö eest andis Raagmaa teenetemärgi Strandi tegevjuhile Aime Vilgasele. Tervitamas olid ka Pärnu abilinnapead Siim Suursild ja Marko Šorin.
Traditsiooniline pidulikkus jätkus muusikalise meelelahutusega. Pärnu Ühisgümnaasiumi noored solistid tervitasid kahe lauluga. Jane-Lii Koltsov laulis „Olen loodud rändama” (M. Mattisen / S. Soro) ja Kristel Noveki esituses kõlas „Siin või sealpool maad” (K. Koppel). Klaveril saatis sama kooli muusikaõpetaja Kadri Keskküla.
Täna toimus peatselt algavaks õppeaastaks TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli uute õppijate registreerimine.
[pullquote]Aprillis planeerime teha elukestva õppe konverentsi, kuhu on oodatud kõigi Eestis tegutsevate väärikate ülikoolide esindajad[/pullquote]„Midagi erilist me oma õppekavas ei paku, aga see on tee, mida mööda me astume. Seda teed võib nimetada aktiivseks käimiseks oma elurajal, et märgata ja huvituda meie ümber toimuvast. See ongi Väärikate ülikooli peamine eesmärk,” selgitas Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kohe usutluse alguses.
Esimesed inimesed olevat tulnud täna hommikul juba paar tundi enne välja kuulutatud aega oma nime kirja panema, et mitte viimastena nimekirjast eemale jääda.
Nii see oli. Küsitakse, kas meil on piiratud huviliste hulka ja kui palju me sel juhul registreerime? Mingit piirangut me ei tee ja kõik soovijad saavad ennast registreerida. Omaette küsimus on ruum, kuhu kõik soovijad ära mahutada. Ruumikitsikus on meil tõsine probleem, aga probleeme on elus alati. Eks me siis sedagi püüame lahendada vastavalt võimalustele ja vajadustele. Saalis on kaks esimest rida garanteeritud vanusele 80+. On küsitud vanuselise piirangu kohta. Seda piirangut ei ole. Vanim osaleja on olnud saja-aastane, August Puuste. Nii kaua kui ta käis, kõndis ta täiesti iseseisvalt oma jalal. Tema mõistus püsis kuni lõpuni väga selge arusaamisega. Puuste ei maganud esimeses pingis mitte kunagi. See oli minu jaoks ääretult motiveeriv kogemus.
Loe edasi: Väärikate ülikool tähendab aktiivset käimist oma elurajal
Pikakannu Kool on väärikate juurtega maakool, teadaolevalt vanim kool endise Lasva valla, praeguse Võru valla territooriumil. Alates septembrist ootab kool oma ühtehoidvasse perre uusi õpilasi, kes soovivad haridust omandada looduslikult kaunis ja rahulikus keskkonnas.
Pikakannu Kooli on esmakordselt mainitud koolikatsumise protokollis aastal 1736. Praegune koolihoone valmis Eesti esimesel iseseisvumisajal aastal 1939 ja kohaliku rahva seas on seda hellitavalt kutsutud tsukrutükiks.
Praegu tegutseb kool üldharidusliku erakoolina, mis taasloodi lastevanemate eestvedamisel aastal 2012 ja mille pidajaks on ühing Pikakannu Kooli Areng. Koolis on võimalik omandada põhiharidus ehk lõpetada üheksa klassi. Samuti on koolis olemas väikeklass hariduslike erivajadustega õpilastele ning võimalus saada individuaalõpet. Uuest õppeaastast töötavad koolis peale aineõpetajate ka logopeed ja sotsiaalpedagoog.
Alates tänavu septembrist ootab kool uusi õpilasi nii 1. klassi kui ka kõigisse teistesse klassidesse.
Miks peaksid lastevanemad valima just Pikakannu Kooli?
Loe edasi: Armas Pikakannu Kool Võrumaal
ootab oma perre uusi õpilasi
Täna külastas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajaid Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets, kes rääkis finantskirjaoskusest, pettustest, pärimisest ja uuest tulumaksuseadusest.
Kati Voomets ütles enda tutvustuseks, et on panganduse erinevates ametites töötanud umbes kuus aastat. „Alustasin tellerina. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tööd juhin alates eelmise aasta veebruari algusest.“
[pullquote]Ligilähedaselt 40 % küsitletutest kinnitasid viimase aasta rahalisi raskuseid[/pullquote]Teabekeskus on ellu kutsutud Swedbanki poolt, kuid tegutseb panga igapäevatööst iseseisvana. Sõltumatu info ja praktiliste nõuannete pakkumiseks asutatud teabekeskus tegutseb Rootsis juba 50 aastat, Baltikumis aastast 2010. Keskuse ülesandeks on elanikkonna majanduslikku toimetulekut ja finantskäitumist mõjutavate tegurite analüüsimine ning neutraalse info andmine laenude, maksete ja säästmise, samuti rahaasjade turvalisuse kohta. Teabekeskus uurib näiteks rahva säästmisharjumusi ja eelarve planeerimisi.
Kuigi õpetaja Kristi Suppi kiidab ja tänab korraldajaid, abilisi ja sponsoreid, jättes ennast pidevalt tagaplaanile (nii ka tänast lugu kirjutades), on kõigi kümne aasta kestel läbiviidud Pärnu Jäärmarkid saanud võimalikuks just tema väga kasulike näpunäidete varal. 2016. a suvel andis peaminister Stenbocki majas üle aukirja aasta ettevõtlusõpetajale Kristi Suppile.
[pullquote]Miks ei või aga õpilased ise olla laada korraldajad?[/pullquote]Kümme aastat tagasi tekkis mõte pakkuda ühe laadaga topelt kogemusi. Õpilas- ja minifirmade laatasid on toimunud aastaid, nende korraldajateks on olnud Junior Achievement Eesti SA töötajad või õpetajad, mentorid. Miks ei või aga õpilased ise olla laada korraldajad? Pakkusin mõtte välja tollase Pärnu Ülejõe gümnaasiumi abiturientidele, kes olid koheselt nõus. Ka Kaubamajaka turundusjuhile mõte meeldis, Ülejõe gümnaasiumi direktor andis nõusoleku koolilaudade kasutamiseks ja kõik ülejäänu oli juba õpilaste teha. Korraldustoimkond kutsus osalejad, pidas tulijate üle arvestust, tegi reklaami, suhtles meediaga, organiseeris laudade transpordi ning osalejate hindamise, otsis sponsoreid auhindade saamiseks ja osalejate toitlustamiseks, leidis esinejaid, tegeles helitehnika pakkujate leidmisega, päeva juhtimisega jne. Inimesed, kellel on tulnud midagi organiseerida, teavad kui paljudele pisiasjadele tuleb mõelda, milliste takistustega tuleb tegeleda. Selle kogemuse said ja saavad nüüd õpilased.
Kooli töömees Jüri Saks seisis autotõstuki korvis ja võõpas punase telliskivi toonis fassaadivärviga 117 aasta vanuse hoone krohvitud pinda, mis seni möödujate pilku riivas ja ikka aegajalt kõneainet tekitanud. See on hea ajutine lahendus kuni jõutakse omaaegne paraadukse kohal olnud rõdu taastada.
Vilgas tegevus käis ka lehtede koristamisel. Sindi kommunaali juhtaja Heli Ruus ajas puhuriga lehti kokku. Ta tegi rasket füüsilist tööd võrdväärselt kõigi teiste oma alluvatega. Võõral oleks ilmselt raskusi teda teistest töötajatest eristada. Talle meeldib iga hetke väliseks tööks ära kasutada ja ei arva, et peaks tingimata pidevalt ülemusena kontori laua taga istuma või oma töötajaid varrukast tirides tööotsi kätte juhatama. Kõik teavad pikemalt ütlematagi oma ülesandeid. Puhuriga käib töö võrreldes reha ja luuaga küll palju jõudsamalt, aga samas on ka füüsilise koormuse poolest üks raskemaid töid. Õhtuks jäävad gaasihooba hoidvad näpud kangeks, jalad väsivad pööraselt ja seljalihasedki saavad omakorda vatti. „Aga lehtede langemise aeg ei kesta lõputult ja mõne päeva pärast hakkavad lihased tasapisi ka selle tööga harjuma,“ naerab Heli, kes sedagi tööd juba palju aastaid teinud.
Sindi gümnaasiumi kantselei juhataja Maris Volten ütles, et homseks pidupäevaks on registreerunud üle 170 inimese. Neile lisanduvad veel kutsetega külalised ja kooli töötajad. Rahvas hakkab koolimajja saabuma kümne paiku. Samal ajal peetakse vilistlasturniir korv- ja võrkpallis.
Loe edasi: Sindi gümnaasiumi juubeli ettevalmistustega lõpusirgel
Eeloleval laupäeval on head endised Sindi gümnaasiumi õpilased ja töötajad oodatud kooli 180. sünnipäeva tähistamisele. Täna käis proovide tegemine täies hoos.
Ühiselt tulevad lavale vilistlased ja praegused õpilased. „Kodu ja kool. Kodumaa ja koju tagasitulek. Armastus annab sooja. Üksteist peab hoidma. Õpilane peab õpetajat hoidma ja vastupidi. Õpilane õpilast hoidma.“ Need on märksõnad, mida Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar täna Sindi seltsimajas toimunud suure etenduse proovis rääkis. Etenduses teeb kaasa kaugelt üle saja osaleja. „Etendus toob mälestused hinge tagasi ja annab mõista, et kuigi aastad mööduvad, tuleme ikka koju ja oma kooli tagasi,“ rõhutas Arusaar, kes on etenduva vaatemängu stsenaariumi autor ja peanäitejuht. Ta ütles, et stsenaariumi lõpp olnud juba augustis valmis, aga loo algus tuli hoopis hiljem. See on loometöö köögipool.
Täna lauldi, tantsiti, tehti püramiide ja muud. Homme kogunetakse taas. Siis juba kostüümides. Arusaar tundis väga head meelt sellest, et õnnestus tuua vilistlasi lavale koos praeguste õpilastega. See oli olnud tema unistus.
Loe edasi: Eneli Arusaar peab tähtsaks koostegemist ja koosolemist
Täna hommikul sõitsid Sindi gümnaasiumi 8.a ja 9.a klassidest paarkümmend õpilast Peipsimaale kahepäevasele auhinnareisile, millega premeeritakse üleriigilisel konkursil “Minu klass tegutseb jätkusuutlikult” osalenud võitjat.
Tänavu 22. juunil selgusid kevadel alanud ja Same World maailmaharidusliku projekti toel korraldatud keskkonnaalase jätkusuutlikkuse õpetamise heade tavade üleeuroopalise võistluse Eesti parimad tööd.
Töid hindasid lisaks Peipsi Koostöö Keskuse esindajale Keskkonnaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eksperdid. Esimese koha vääriliseks tunnistati Sindi gümnaasiumi õppetegevus „Keskkonnaränne ja pagulased“. Õppetegevust juhendas õpetaja Signe Lensment.
Lensment ütles enne bussile astumist, et teda on alati paelunud keskkonnaprobleemide ja maailmahariduse teemade käsitlemine õppetöös. „Olen teinud varemgi keskkonnaalaseid koolisiseseid projekte. Igal õppeaastal oleme rääkinud aprillis Maa päeva õppetundides vastava aasta põhiteemast. 2017 aastal oli selleks keskkonnateema. Mina sõnastasin koolisiseseks arutlusteemaks “Keskkonna ja kliimamuutuste kirjaoskus”. Projekt “Keskkonnaränne ja kliimapagulased” oli järg koolisisestele projektidele,“ rääkis Lensment.
Loe edasi: “Keskkonna ja kliimamuutuste kirjaoskus” viis auhinnareisile
Sindi linna õpetajate töönädal lõppes reede õhtul seltsimajas, kus lõigati torti, kuulati Nele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehala suurepärast kontserti ning toimus aasta õpetajate tunnustamine tänukirjadega.
Kui seltsimaja suures saalis olid kõik kutsutud sobiva koha istumiseks üles leidnud ja kellaosutid andsid alustamiseks märku, astus Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe tasasel sammul üle pika põranda, kummardades ja tervitades erilise aupaklikkusega nii vasakut kui paremat kätt istuvaid õpetajaid. „Tere, õpetajad!“ Ja astus mõne pingirea edasi, ja kordas öeldut uuesti, nõnda jätkates kuni esimeste ridadeni välja. Siis astus ta trepile ja jalutas lava kaunistuste vahel. Tiina Tõnismäe kujundatud dekoratsioonid sümboliseerisid õpetajaid valgete lilledena, kellest möödudes pidi isegi Mardi kasvu mees ennast tundma poisikesena, et pead kuklasse painutades õienuppudele aukartlikult otsa vaadata. Mardile järgnes Pärnu Kunstide Maja akordionist Andrus, samuti õpetaja.
Mardi tervituse järel paluti lavale Sindi linnapea Rein Ariko, kes enda sõnul ei tundnud esimest korda elus ebamugavust paberi pealt kõnet maha lugedes. „Minul on tunne, et hoian käes aabitsat, aga aabitsast ju loetaksegi.“
Loe edasi: Sindi austas õpetajate päeva puhul oma linna õpetajaid
25.–29. septembrini Erasmus+ projektiga „Les Crayons de Couleurs Européens. Dessine-moi „Une“ Europe“ Küprosel Limassoli lütseumis toimunud projekti vahekohtumisel selgus, et eestlaste tugevus on endiselt digitaalne kirjaoskus, teistelt osalistelt on õppida kogukonna kaasamist.
Seekordse kohtumise peaeesmärk oli teha kolmeaastase projekti vahekokkuvõtted, analüüsida seni tehtut, panna detailselt paika järgmised ülesanded ja vaheetapid. Analüüsiti viimase aasta tegevusi, videoid ja nende reaktsioone, 2017. a mais Bayonne’is toimunud kollokviumi tulemusi ning tehti ettevalmistusi 2018. a märtsi Itaalia Mirandola kollokviumiks.
Euroopa keeltepäeva puhul Limassoli lütseumi õpilaste esitatud laulu- ja tantsuprogramm tutvustas meile traditsioonilist küprose muusikat ning reedene Küprose iseseisvumispäevale pühendatud kontsert Küprose ajalugu. Küproslased on oma maa ja rahva üle uhked, uskudes, et lastele mineviku tutvustamine on tugeva riigi üks alustalasid.
Et selle projekti üks eesmärke on õppida tundma eri kultuuride ja ajaloo mõjutusi asukohamaale, külastati ka pealinna Nikosiat, kus lütseumi ajalooõpetaja Aniki Yanakou tutvustas linna ning selgitas kahe galerii näituste abil Küprose ajalugu ja kultuuri. Kuigi küproslased on oma saarel elanud aastatuhandeid, said nad oma iseseisva riigi 1960. aastal, 1974. aastal lõikas Türgi invasioon selle kaheks.
Loe edasi: Pärnu Ühisgümnaasium panustab rahvusvahelisse projekti videote ja digiteadmistega
Täna kogunesid Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad erandlikult kontserdimajja, mis mahutab Tervise konverentsisaalist kordades rohkem inimesi. Tavapärast loengut ei peetud, aga selle asemel astusid väärikate ette seitse Pärnu linnapeakandidaati:
Andres Metsoja, Kadri Simson, Kalev Kaljuste, Krista Nõmm, Mart Helme, Romek Kosenkranius ja Toomas Kivimägi.
Kuus kandidaati ootasid aegsasti poodiumi ees lavale kutsumist. Puudu oli veel üks. Poole minuti hilinemise järel, kui juba esimesi kutsuti vastavalt eesnime tähestikulisele järjestusele laudade taha, jõudis viimasena kohale ka Toomas. Juba varem sosistas Aime, et mees korraldab kontserdimaja ees parkimist. Hilisemas vestluses ütles Toomas, et aitas üht hädasse sattunud naisterahvast auto parkimisel. „Tegelikult otsin pidevalt võimalust, et igal päeval vähemalt ühe heateo teha,“ kuulsin temalt.
Linnapeakandidaatide väitlust juhtis Pärnu Postimehe arvamustoimetuse ajakirjanik Kalev Vilgats, kes kõiki osalejaid tundis sedavõrd hästi, et võis neid eesnime pidi kõnetada. Küsimused olid juba varem väärikate poolt sõnastatud, aga väike võimalus jäeti ka saalist küsimisele.
Loe edasi: Väärikad hindasid linnapeakandidaatide väärikat esinemist
