SETOMAAL AVATAKSE UUE TURISMIMAGNETINA VÄRSKA KÜLASTUSKESKUS – REEGI MAJA

Värska külastuskeskus – Reegi maja. Foto: Einar-Raudkepp

Esmaspäeval, 1. juunil kell 14.00 saab Setomaa Muuseumide Facebooki lehel jälgida Värskas, Õrsava järve kaldal asuva uue turismiobjekti Värska külastuskeskus – Reegi maja avamist.

Loe edasi: SETOMAAL AVATAKSE UUE TURISMIMAGNETINA VÄRSKA KÜLASTUSKESKUS – REEGI MAJA

SAABUVA SUVE SUURIM TOIDUPIDU PEETAKSE PEIPSI ÄÄRES

Varnja köök Peipsi veerel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Peipsi kandi rahvas kutsub kõiki Eestimaa gurmaane nautima parimat toitu festivalil „III Peipsi Toidu Tänav 175 km”. 22.-23. augustil avavad oma uksed pop-up restoranid, mis pakuvad ainult ja ainult Peipsi Toitu.

Loe edasi: SAABUVA SUVE SUURIM TOIDUPIDU PEETAKSE PEIPSI ÄÄRES

AASTA SUURPERE 2020 0N KUUELAPSELINE PEREKOND ALEV VÕRUMAALT

Aasta suurpere 2020. Foto: Kairit Leibold

Aasta Suurpere 2020 on kuuelapseline perekond Alev Võrumaalt. Tiitel ja 7000 euro suurune stipendium Bigbanki poolt anti neile üle tänahommikuses telesaates „Hommik Anuga“.

Loe edasi: AASTA SUURPERE 2020 0N KUUELAPSELINE PEREKOND ALEV VÕRUMAALT

SÄNNA NOORTE FILMISTUUDIO OTSIB 12- KUNI 15-AASTASEID OSATÄITJAID LOODAVASSE LÜHIMÄNGUFILMI!

Sänna noorte filmistuudio hakkab juunikuus filmima seikluslikku lühimängufilmi, kus lõbus kamp kõige tormilisema puberteediajaga noori otsib Sänna mõisas ja selle ümbruses aaret.

Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Selle käigus tuleb neil tegutseda salaja, panna proovile oma mõtlemise kiirus ja vahepeal ka põgeneda ja peituda. Samuti muutuvad pingeliseks omavahelised suhted kambas. Tegemist on originaalse filmilooga, mille on välja mõelnud ja kirja pannud Sänna noorte filmistuudio õpilased Eva Kübara juhendamisel.

Loe edasi: SÄNNA NOORTE FILMISTUUDIO OTSIB 12- KUNI 15-AASTASEID OSATÄITJAID LOODAVASSE LÜHIMÄNGUFILMI!

KÄSITÖÖKONKURSS ANDIS HOOGU “AIGU OM” SÕNUMITE LEVIMISELE

Täna kuulutati veebi vahendusel välja käsitöötoodete konkursi „Aigu om“ tulemused.

Aigu om sildi. Foto:  Vilve Oja
Aigu om sildi. Foto: Vilve Oja

[pullquote]Vana-Võromaa eripära ja „Aigu om“ sõnumit edasi andvaid omapärased käsitöötooteid on kohalike meenete hulka juurde tulnud.[/pullquote]MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü poolt korraldatud konkursil sai peapreemia sildiseeria „Aig and hüvvä nõvvu“, mille autoriks oli konkursi käigus tekkinud Loominguline Seltskond Kats sõnomituujat (Epp Margna ja Külli Eichenbaum). Teise preemia sai Heli Esko autorlusega kandekott „Aigu om kõkõ tetä“. Eripreemiad said tooted Võromaa aonäütäjä (autor Jaanus Mark), persealonõ „Tassa 100 tulli“ (autor Liilia Tann) ja teekann koos tassiga „Aeg maha“ (autor Jana Valge).

Konkurss kestis 6. veebruarist kuni 30. aprillini, kokku laekus 26 erinevat tööd, osales 15 autorit ja töid esitati viieteistkümne märksõna all.

Loe edasi: KÄSITÖÖKONKURSS ANDIS HOOGU “AIGU OM” SÕNUMITE LEVIMISELE

VÕRU PÄRIMUSTANTSU FESTIVAL LÜKKUB JÄRGMISSE AASTASSE

XXVI Võru pärimustantsu festival lükkub aasta võrra edasi ja toimub 8.-11. juulil 2021.

Rahvatants. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Rahvatants. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Seoses eriolukorraga riigis ja teadmatusega, kuna taas meie riigipiirid väliskülalistele avanevad, oleme teinud otsuse Võru pärimustantsu festival edasi lükata järgmisesse aastasse.

“Igale Võru pärimustantsu festivalile annavad oma näo sinna kutsutud välisrühmad. Kaasatoodud pärimuse tutvustamine võimaldab näha teisest kultuuriruumist tulevate gruppide pakutavat, õppida teiste rahvaste pärimustantse, elada koos neli päeva festivalimelus. Sellel aastal ei saa juba kutsutud külalisrühmi meie külalislahkes Võrus vastu võtta ja oleme sunnitud neid külla paluma järgmisel aastal. Ilma väliskülalisteta ei ole meie festival enam see festival, mida oleme harjunud nägema ja seetõttu ei ole võimalik sellel suvel festivalipidu pidada”, ütleb MTÜ Võru Folkloorifestival juhatuse liige Priidu Teppo.

Hea festivalipublik, ootame teid taas festivalimelust osa saama aasta pärast juulikuus.

Tiia Must
festivali koordinaator

RÕÕMUSTA HOOLDEKODUS ELAVAT EAKAT KIRJAGA!

Rõuge valla hooldekodud kutsuvad kõiki saatma oma eakatele lähedastele kirju, pilte ja tervitusi.

Kiri hooldekodusse. Foto: Urmas Saard
Kiri hooldekodusse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kutsume kõiki üles läkitama mäletamist väärt hetki oma eakatele lähedastele ja sõpradele vana hea ümbrikusse pistetud kirja teel[/pullquote]Kestev eriolukord koos eraldatuse ja üksildustundega on väga valusalt tabanud neid, kes on omaenda tervise kaitseks hoolekandeasutusse suletud. Aega, mil lähedased pole külla saanud, võib varsti mõõta kuudes. Isegi üle aia ei saa lehvitada ega paari sõna vahetada. Telefonikõned pakuvad lohutust, kuid ka nende kestus on üürike.

Küllap teab meist igaüks, kui palju rõõmu valmistab tänapäeval piiksuga telefoni saabunud kiri või sõnum sõbralt, pildike perematkalt, esimesed õied lillepeenras, hetk lemmiklooma tegemistest… Miks mitte pakkuda samasuguseid rõõmuhetki oma hooldekodus olevale naabrimemmele, pereliikmele või niisama heale tuttavale?

Loe edasi: RÕÕMUSTA HOOLDEKODUS ELAVAT EAKAT KIRJAGA!

KÄSITÖÖKONKURSS „AIGU OM” KESTAB APRILLI LÕPUNI

Vana-Võromaa käsitöökonkursi „Aigu om“ lõpptähtaeg läheneb, aga veel on aega mõni hea mõte teoks teha ning esitada konkursile.

Kassil om aigu. Foto: Vilve Oja
Kassil om aigu. Foto: Vilve Oja

Oodatud on käsitöötooted, mis väljendavad Vana-Võromaa eripära ja pakuvad nii emotsionaalset kui praktilist väärtust.

Konkurss lõpeb 30. aprillil kell 16, selleks ajaks peavad olema kõik tööd jõudnud Võru Instituuti. Võidutööd selguvad 6. mail veebivahendusel, mida saab jälgida MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü FB lehel.

Konkursi täpsemad tingimused ja täiendavad lisamaterjalid on avaldatud MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü FB lehel ja Vana-Võromaa käsitöövõrgustku kodulehel.

Konkurssi aitab läbi viia Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetus Vana-Võromaa pärimuskultuuri meetmest. Käsitöövõrgustiku arendustööle annab hoogu Vana-Võromaa arendusprojektide toetus.

Print

 KU päevatoimetaja

TOIDU MÜÜGI KORRALDUS RÕUGES

Eriolukorra ajal pakub osa Rõuge kohalikke ettevõtjaid ja kauplusi kojukandeteenust või kontaktivaba müüki.

Meelis Mõttus Metsavenna talus valmistatud juustuga. Foto Urmas Saard
Meelis Mõttus Metsavenna talus valmistatud juustuga. Foto: Urmas Saard

Nopri talupoele tuleb esitada tellimus veebis ja oodata Nopri piimameest. Nopri „sõida ja osta” võimaldab samuti veebis tellimuse esitamist. Kaubale saab ise järele sõita kõigil nädalapäevadel kell 9–19. Nopri e-poest saab osta ka teiste kohalike tootjate kraami, näiteks Andri-Peedo kitsepiimatooteid ja Mooska suitsusaunaliha. Seoses suurenenud töömahuga ootab Nopri oma meeskonda lisatöökäsi.

Pärlijõe ja Krabi kaupluste kaupa toimetatakse abivajajatele kuni mõne kilomeetri kaugusele.

Lisaks on hea teada, et Mooskal saab suitsuliha valmimise päevadel sooja liha kontaktivabalt otse talust. Selleks tuleb jälgida teateid Facebookis, tellida ette ja sõita kohale.

Metsavenna talu juustusid saab tellida pakiautomaati ning Võrru ja Tartusse kojukandega.

Võru maakonnas kaupu koju toovad teenusepakkujad on kogutud ühtsesse tabelisse.

Loe edasi: TOIDU MÜÜGI KORRALDUS RÕUGES

RÕUGE VALLAS AVATAKSE LUMEMUUSEUM

Seoses kogu maailmas aset leidva kliimamuutusega tuleb hakata mõtlema sellele, kuidas lund kui meie mail olulist loodusnähtust ja sellega seotud pärandit säilitada.

1956. aastal Lume-Möldri külas külalaste ühistööna valminud lumemees. Foto: Rõuge vallavalitsus
1956. aastal Lume-Möldri külas külalaste ühistööna valminud lumemees. Foto: Rõuge vallavalitsus

[pullquote]NB! Seoses kehtiva eriolukorraga palume lund mitte kohe kohale tuua[/pullquote]Rõuge vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialisti teatel on Rõuge vallavalitsus võtnud nõuks rajada valla põhjaosasse lumemuuseumi ning kutsub vallaelanikke oma kodu juures olevat lund ning talvega seotud mälestusi muuseumisse tooma. Lisaks hakatakse Haanja kõrgustiku ajaloolistel lumikattealadel elavatele kodanikele tulevikus maksma lumeigatsustasu – Rõuge vald väärtustab Eestimaa loodust ja meie inimeste loodusearmastust. Lumi ja talvised traditsioonid on meie kandi olulisemaid väärtusi suitsusaunakultuuri kõrval, seega on vald esitanud taotluse lumerohkete talvede kandmiseks UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Loe edasi: RÕUGE VALLAS AVATAKSE LUMEMUUSEUM

G4S TURVATÖÖTAJA PÄÄSTIS VÕRUS PÕLENGUST NAISE

Nublu suitsu- ja vinguanduri häiresignaal ning G4S turvatöötaja kiire reageerimine päästis Võrus keskealise naise vingusurmast.

Nublu laes
Nublu laes

Reedel kell 10.51 sai turvaettevõtte G4S juhtimiskeskus tulekahju häireteate Võrus asuvasse eramusse paigaldatud Nublu suitsu- ja vinguandurilt. Kuna G4Si kõnedele ei vastatud, saadeti olukorda kontrollima turvaettevõtte patrull. Kell 11 sündmuskohale jõudnud turvatöötaja märkas, et teise korruse aken on tuulutusasendis ja sealt tuleb suitsu.

Loe edasi: G4S TURVATÖÖTAJA PÄÄSTIS VÕRUS PÕLENGUST NAISE

MAANTEEAMET TEATAS RASKETE TEEOLUDE KEHTESTAMISEST VÕRU JA PÕLVA MAAKONNAS

Maanteeameti teeinfo rakendus Tark Tee teatab Võru ja Põlva maakonnas kehtestatud rasketest ilmaoludest ning liiklejatel tuleb arvestada sellega, et teede hooldus võtab nõutust rohkem aega.

Illustreeriv pilt. Foto Urmas Saard
Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard

Lõuna-Eestis on liiklus Võru ja Põlva maakonnas rohke ja pideva lumesaju tõttu häiritud. Nimetatud maakondade teed on määratud alates tänasest raskete ilmaoludega piirkonnaks. See tähendab, et seisunditasemete saavutamiseks kulub rohkem aega, kui on kehtestatud tee seisunditasemenõuetega.

Riigiteede hooldajad on täies koosseisus väljas ning Võru- ja Põlva maakonnas jätkub lumetõrje teostamine, kuid osa teid võivad siiski muutuda raskesti läbitavateks. Selle piirkonna elanikel palume erilise vajaduseta liiklusesse minekut vältida. Raskeveokite juhtidel palume võimalusel oodata ilma paranemist parklates. Rasked ilmaolud kehtestatakse hetkel kuni reede keskpäevani.

Kõigile soovitakse rahulikku meelt liikluses ja leida võimalusi ootamatult saabunud talveilma nautimiseks!

KU päevatoimetaja

VÕRU PÄRIMUSTANTSU FESTIVAL KUTSUB NOORTE SEGARAHVATANTSURÜHMI ÕNNE LEIDMA

Juulikuu teisel nädalal, 7.-12. juulil kutsume üle Eesti 120 tantsijat noorte segarahavatantsurühmadest Võrumaale, et osa saada Võru pärimusfestivali raames toimuvast tantsulaagrist. Eesmärgiks on vaatajateni tuua lustlik ja energiline Andre Laine loodud tantsulavastus.

Andre Laine. Foto Urmas Saard
Andre Laine. Foto: Urmas Saard

Laager ja etendused toimuvad August Teppo Lõõtsatalu õuel, kus on väga hea võimalus tänapäeva noortel näha ning tunda seda, kuidas nende vanaemad ja vanaisad maal oma nooruspõlve veetsid. Tantsulavastus „Õnneotsija“ jutustab loo külanoorte tegemistest folkloorsete mängude, tantsude ja dialoogi kaudu.

Lavastaja Andre Laine lubab, et saame tutvuda erinevate kommete ja maal elamise võludega.

Andre Laine on Kagu-Eestis tegutsenud tantsujuhi ja -loojana üle viieteistkümne aasta. Teda oleme näinud noortetantsupeo „Maa ja ilm“ üldjuhina, mitmetel üldtantsu- ja noortepidudel assistendi ja liigijuhina erinevatel võimlemispidudel. Andre koreograafilist annet on imetletud mitmete muusikalide nagu „Shrek“, „Karlsson katuselt“, „Mamma mia“ lavastustes . Ta on algatanud ka hulgaliselt maakondlikke ja vabariiklikke suurüritusi (Kagu-Eesti tantsupidu, tantsutüdrukute festival-võistlus, tantsukarussell jpm).

Lisaks tantsulavastuses tantsimisele saavad noored tantsijad osaleda ka 9.-12. juulini kestval XXVI Võru pärimustantsu festivalil.

Lisainfo ja registreerimisleht asuvad kodulehel. Lavastusest osavõtu registreerimine kestab kuni 1. märtsini (või kuni kohti jätkub).

Anne Tolk
Festivali meeskonna liige

Mälestades Heino Sõna (05.02.1937 – 10.12.2019)

Lahkunud on üks Eesti tuntumaid traditsioonilise kandle mängijaid, Heino Sõna. Heino sündis 5.02.1937 Võrumaal Urvaste vallas. Võru keel ja pillilood olid talle südamelähedased ka siis, kui ta enam Võrumaal ei elanud.

Heino Sõna. Foto Timo Kalmu
Heino Sõna. Foto: Timo Kalmu

[pullquote]Heinole oli oluliseks tema suur perekond ja kaunis kodu Karksi-Nuias.[/pullquote]Oma esimese õpetuse kandlevallas sai Heino oma isalt, Karl Sõnalt, kes oli tuntud pigem lõõtsamehena. Seega oli Heino repertuaaris palju vanaaegseid pillilugusid, mis võisid kõlada juba tema isa nooruspõlves. Suureks mõjutajaks noore pillimehe kujunemisel oli elu ja töö Otepääl, kus viiekümnendatel-kuuekümnendatel käis aktiivne kultuurielu. Heino haarati kohe muusikute punti – nii algas pillimehe elu, mis kestis kuni viimaste aastateni.

Heino teadmised endisaegsete mängumeeste ja juhtumiste kohta on väärtuslikud ning tema mälestusi ja kandlelugusid on hulgaliselt talletatud nii Eesti Rahvusringhäälingu fonoteeki kui Eesti Rahvaluule Arhiivi. Heino oli esimene, kes hakkas Eestis mängima elektrikannelt. See nuputati välja koos kitarrist Enn Purjega 1970-ndatel, kui Heino oli elama asunud Karksi-Nuia. Viimastel aastakümnetel tegi Heino palju koosmänge kitarrist Väino Eroga.

Loe edasi: Mälestades Heino Sõna (05.02.1937 – 10.12.2019)

Kutse Lükka punkrilahingu asukohta

Süütalastepäeval möödub 74 aastat Võrumaal toimunud Lükka punkrilahingust. Täpselt lahingupäeval, 28. detsembril kutsutakse Lükka punkrilahingu matkale, mis algab kell 10.00 autosõiduga Nursi mälestuskivi juurest.

Illustratiivne pilt metsavendade punkrist. Foto Urmas Saard
Illustratiivne pilt metsavendade punkrist. Foto: Urmas Saard

Lahingukohas süüdatakse küünlad, viibitakse vaikusehetkes ja meenutatakse kodukandi vabadusvõitlejaid. Samas hoiatatakse, et väga märgade ilmastikuolude korral võib matkatee osutuda ka läbimatuks.

Kell 12.00 peetakse langenud metsavendade mälestamist Nursi mälestuskivi juures. Mälestuskogunemisel osalevad Kaitseliidu Võrumaa maleva, Rõuge valla, noorkotkaste ja kodutütarde esindajad ning kaplan. Mälestuskivi ette asetatakse lillekimbud, läidetakse küünlad ja tulistatakse aupauke.

Kell 12.30 järgneb tee joomine ja vestlus Nursi raamatukogus. Ettekandega esineb setu kultuuritegelane Aare Hõrn. Huvilistele on avatud Metsavenna tuba.

KU päevatoimetaja

Trivimi Velliste: tugeva mäluga Eesti jääb kestma!

Konstantin Pätsi Muuseumi esimehe Trivimi Velliste kõne Eesti riigivanemate mälestuseks vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril Võru Katariina kirikus

Katariina kirik Võrus. Foto Elina Allas
Katariina kirik Võrus. Foto: Elina Allas

Väga austatud härra piiskop ja Võru Katariina koguduse õpetaja! Härra linnapea! Kallid kirikulised!

[pullquote]külastasime Irboska-tagust Eesti Vabariigi piiri, nagu see oli kindlaks määratud Tartu rahulepinguga[/pullquote]Täna oleme taas kogunenud ühte Eesti pühakotta, et süüdata 16 küünalt. Oleme oma riigi kagunurgas, Venemaa ja Läti piiri läheduses. Kolm kuud tagasi – jaanilaupäeval – möödus täpselt sajand Eesti ajaloo ühest murdehetkest – Võnnu lahingust Landeswehri sõjas, mis oli ere peatükk Eesti Vabadussõjas. Võnnu lahingule mõeldes anname ühtlasi au 100-aastaseks saanud Läti Vabariigile. Just kuu aega tagasi pühitsesime koos lõunanaabritega Balti keti 30. aastapäeva. Siin Võrus kangastub mulle silmade ette sügis kolm aastakümmet tagasi – Võrumaa muinsuskaitse päevad! Mul on suur heameel, et täna on meie keskel nende päevade pühendunud juht, vabadusvõitleja Valdur Raudvassar. Mul on meeles, kuidas me tookord suure rahvahulgaga külastasime Irboska-tagust Eesti Vabariigi piiri, nagu see oli kindlaks määratud Tartu rahulepinguga ja nagu see piir omal ajal kaks aastakümmet toimis.

Loe edasi: Trivimi Velliste: tugeva mäluga Eesti jääb kestma!

Keeltekohvik toob Võrru üheks päevaks 20 tasuta keelekursust

26. septembril tähistatakse Euroopa keeltepäeva, mille raames korraldatakse Eestis juba mitmendat aastat järjest menukat keeltekohvikut. Varasemalt Tallinnas ja Narvas toimunud keeltekohvik leiab sel korral aset Võrus, Stedingu kohvikus.

Keeltekohvik 2018 Station Narva. Foto Raigo Pajula
Keeltekohvik 2018 Station Narva. Foto: Raigo Pajula

[pullquote]mõte on anda aimu sellest, kuidas eri keeled kõlavad ja tekitada inimestes huvi keelte õppimise vastu[/pullquote]Tänavune keeltepäevale pühendatud keeltekohvik avab uksed 26. septembril kell 15–18 Võrus Stedingu kohvikus (F. R. Kreutzwaldi 15), kus 15-minutilistes tasuta lühitundides on võimalik tutvuda 20 keelega: eesti, gruusia, hiina, hispaania, hollandi, inglise, leedu, läti, norra, poola, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani, tšehhi, ungari, vene, samuti seto ja võro.

Keeltekohvik on igas vanuses ja igast rahvusest inimestele mõeldud üritus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu keelelisele ja kultuurilisele mitmekesisusele ning propageerida keeleõpet. Keeltekohvikus on kõigil huvilistel võimalus osaleda eri keelte lühitundides, mille mõte on anda aimu sellest, kuidas eri keeled kõlavad ja tekitada inimestes huvi keelte õppimise vastu.

Loe edasi: Keeltekohvik toob Võrru üheks päevaks 20 tasuta keelekursust

Riigivanemaid mälestatakse tänavu Võrus

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi ja EELK Võru Katariina koguduse (õpetaja Andres Mäevere) korraldusel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril algusega kell 16 Võru Katariina kirikus Eesti riigivanemaid.

EELK Katariina kirik Võrus. Foto Ulis Guth
EELK Katariina kirik Võrus. Foto: Ulis Guth

[pullquote]Enne mälestustalitust kohtub Võru linnapea Tallinnast saabunud Pätsi muuseumi liikmetega.[/pullquote]Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK piiskop Joel Luhamets ja Võru linnapea Anti Allas. Koos piiskopiga teenivad Võru praostkonna vaimulikud. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Muusikaga teenib Eve Harak orelil.

Alates aastast 2006 on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse ja Haapsalu Toomkirikus, samuti Paide Püha Risti, Rakvere Kolmainu, Tartu Pauluse ning mullu Valga Jaani kirikus.

Loe edasi: Riigivanemaid mälestatakse tänavu Võrus

Võru Kreutzwaldi Kooli juures avatakse välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak

4. septembril algusega kell 14 avatakse Võru Kreutzwaldi Kooli juures (Kooli tn 7) pidulikult välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak, mis parandavad oluliselt nii kooli kui ka ümberkaudsete elanike sportimisvõimalusi.

Kreutzwaldi Kooli juures avatav välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak. Foto Võru Linna LehtVälikorvpalliväljaku ja võimlemislinnaku rajamise peatöövõtja oli Kivipartner OÜ ning alltöövõtjad Spordiareenid OÜ (paigaldas korvpalliväljakule katte) ja Lars Laj Eesti OÜ (paigaldas võimlemislinnaku tooted).

Välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak läksid kokku maksma 160 227,27 eurot, millest 120 000 eurot moodustas riigieelarvest saadud tegevustoetus.
Objekt valmis 21. augustil ja on olnud sellest ajast juba ka aktiivses kasutuses.

 

Kreutzwaldi Kooli juures avatav välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak. Foto: Võru Linna Leht →

Võru linn tähistab 235. sünnipäeva

Reedel, 16. augustil algavad Võrus linna 235. sünnipäevale pühendatud pidustused. Kolmepäevane mitmekesine programm ootab kõiki linlasi ja külalisi osalema, sünnipäevamelu pakub põnevust igale vanuserühmale.

Võru. Foto Urmas Saard
Võru. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Võru linna asutamispäevaks loetakse 1784. aasta 21. augustit[/pullquote]„235. sünnipäeval on võrulastel põhjust rõõmustamiseks. Linnaruum areneb iga päevaga silmnähtavalt ja järjest rohkem inimesi on otsustanud oma kodulinnaks valida Võru. Linnapeana olen uhke, et võrulased – linnakodanikud, ettevõtjad, MTÜd, avaliku sektori asutused on otsustanud teha Võrust kasvava ja areneva linna, kus kõikidel on hea elada ning mis suudab pakkuda konkurentsivõimelisi teenuseid kogu piirkonnale,“ sõnas Võru linnapea Anti Allas.

Kolm päeva vältavate pidustuste ühendavaks teljeks on perepäevad „Koton om hää“, mis nagu valdav osa linnapäevade teistest sündmustest toimuvad uuenenud ajaloolisel keskväljakul. Linnapäevad avatakse suurejooneliselt traditsioonilise rongkäiguga, kus osalevad linlased ja külalised ning vanatehnikaklubi Vänt kirev autokolonn. Sünnipäeva suursugune avalöök jätkub samas muusika-, käsitöö-, tantsu- ja kunstiprogrammiga ning vanatehnika näitusega.

Loe edasi: Võru linn tähistab 235. sünnipäeva

Aldo Kals: Petserimaa Suveülikooli esinejateks olid oma ala parimad asjatundjad

Juurdunud tava kohaselt tähistavad Petserimaa eestlased juba aastaid lõikuskuu esimesel laupäeval oma Seto Kuningriigi päeva. Seekord toimus see 3. Augustil praeguse Võrumaa Setomaa vallas mitte kaugel Obinitsa paisjärvest Küllätüvä külas. Tartu Rahu Põlistamise Selts võttis kuningriigi päevast osa juba kolmandat korda. Tunamullu kogunesime Luhamaal Määsi külla, mullu ja tänavu üleriigilisel konkursil kõrge autasu pälvinud Lüübnitsasse.

Setomaa ja Ingerimaa ajaloolised lipud Seto Kuningriigi päeval toimunud suveülikooli telgi juures. Foto erakogust
Setomaa ja Ingerimaa ajaloolised lipud Seto Kuningriigi päeval toimunud suveülikooli telgi juures. Foto: erakogust

Kuna oleme Petserimaa sõbrad, soovisime kuningriigi päevast ka tänavu osa võtta ja päeva vaimsele sisustamisele kaasa aidata. Tuli välja mõtelda sõnum, millega soovisime kuningriigi päevast osavõtjaid rõõmustada. Selle sõnumi mängis meile kätte ajalugu ise. Sajand tagasi toimunud Eesti Vabadussõda ja selle sündmused Petserimaal on vähetuntud ja – teatud. Kui sellele lisada veel Petserimaa osa Eesti kaitsepoliitikas, Petserimaalt pärit ja selle maakonnaga seotud Eesti Vabaduse Risti kavalerid ning soomepoisid, saime sõjaajaloo sisuka loengukava. Et meie pakutud teema kiitsid heaks ka kuningriigi päeva korraldajad, siis olime rahul kõik.

Et Petserimaa Suveülikooli esinejateks olid oma ala parimad asjatundjad, kelleks olid mainitud teemade järjekorras ajaloolased Urmas Salo, Peeter Kaasik, Jaak Pihlak ning Peep Pillak, siis oli, mida kuulata. Oli nii, et petserimaalased andsid oma panuse Eesti Vabariigi loomisse ja kaitsmisse, aga kui 1944. aastal Petserimaa sattus kahekordse okupatsiooni alla, siis taasiseseisvunud Eesti Vabariik ei tegele vajalikul määral Petserimaalaste maa ja omandi kaitsmisega. Vägisi jääb kõlama Suure ja Väikese Peetri muinasjutu sõnum.

Loe edasi: Aldo Kals: Petserimaa Suveülikooli esinejateks olid oma ala parimad asjatundjad

Klaasikunstnike aastanäitus Vana-Võromaa kultuurikojas

Tänavu on Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastaürituse peamisteks märksõnadeks võnked, lained, resonants. Näituse pealkiri koondab enda alla laia skaala tõlgendusi, nii ühiskonnas kui looduses esinevatest võngetest, lainetustest jms seotud nähtustest ning nende välisest ja sisemisest mõjust ümbritsevale.

Fotol Rait Präätsa teos
Fotol Rait Präätsa teos

[pullquote]aastanäitus “Resonants” avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas 16. augustil kl 18.00[/pullquote]Me elame lainetes, sõna otseses mõttes. Hulbime kõikvõimalike nähtavate ja nähtamatute lainetuste mõõtmatus ookeanis. Lained tekivad võngetest. Heli, valgus, tuulepuhang, äike, konflikt, leppimine, revolutsioon jne, võivad vallanduda silmale nähtamatust väikesest võnkeosakesest. On võnkeid, mille sagedust tajume häiriva mürana ja teisalt, võib teatud sagedus äratada meis emotsioone, tundeid ja mälestusi, mis sellele võnkesagedusele häälestuvad ning resonantse tekitavad. Resonants võib osutuda eluohtlikuks, aga panna ka helisema kauneimad helikeeled.

Missuguste nähtuste või võnkesagedustega me kaasa heliseme ja millistega põrkume? Millised mõjutused vallandavad meis kaose ja millistega me resoneerume? Mis on resonants? Jne. Need on küsimused, millele Eesti klaasikunstnikud sel aastanäitusel vastuseid püüavad leida.

Väljapaneku moodustavad peamiselt klaasobjektid ja installatsioonid.

Erinevaid kunsti-võnkeid omavahel kokku kõlama panna ja tervikut kujundada aitab Kati Kerstna (valgus, kujundus ja graafiline disain).

Näituse korraldaja ja kuraator on Sofi Aršas.

Näitusel osalevad kunstnikud: Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Riho Hütt, Merle Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Konstantin Kulev, Eeva Käsper, Ivo Lill, Piret Meos, Maarja Mäemets, Rait Prääts, Tiia Põldmets, Birgit Pählapuu, Kateriin Rikken, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Kalli Sein, Eili Soon, Anna-Maria Vaino, Kersti Vaks.

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus “Resonants” avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas (Katariina allee 11, Võru) 16. augustil kl 18.00 ja jääb avatuks 29.septembrini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Jana Huul
Vana-Võromaa kultuurikoja galeriist

Aasta Küla 2019 on Lüübnitsa

Eesti Külade XIII Maapäeva avaõhtu tippsündmus oli Aasta Küla väljakuulutamine – tiitli sai Eestimaa veerel paiknev Lüübnitsa, kus on parimal viisil põimunud seto-, eesti- ja venekeelne kogukond. Küla on talgute korras teinud korda mahajäetud krunte, ehitanud tsässona ja toetab igal viisil elanike ettevõtlikkust: näiteks leiab külast kodumuuseumi, müüakse sibulat ja kala, Lüübnitsa on välja töötanud oma küla kaubamärgi.

Aasta Küla 2019 võitja Lüübnitsa nimi on välja kuulutatud. Foto Taavi Naagel
Aasta Küla 2019 võitja Lüübnitsa nimi on välja kuulutatud. Foto: Taavi Naagel

Riigikogu esimees ja Aasta Küla hindamiskomisjoni juht Henn Põlluaas ütles, et kõigi maakondade aasta külad olid erilised, kuid mingil moel puges just Lüübnitsa kokkuhoidev kogukond žüriile kõige rohkem hinge. „Igal pool, aga eriti Lüübitsas on näha, kui tähtis on aktiivsete eestvedajate olemasolu,“ lisas ta.

Lüübnitsa külavanem Urmas Sarja jäi tagasihoidlikuks: „Minu jaoks on elu Lüübnitsas tööpingete maandamine. Ma tahan tegutseda. Siin on selleks suurepärased võimalused ja külaelanikud löövad hea meelega kaasa,“ ütles Sarja. Ka avapidustustel olid Lüübnitsat esindama tulnud nii tantsijad kui ka pillimehed.

Eelmise aasta lõpul Võrumaa Aasta Külaks valitud Lüübnitsat on esmakordselt mainitud 1582. aastal. Lüübnitsa on tuntust kogunud hilissuvise sibula- ja kalalaadaga, mis tänavu toimub 24.-25. augustil.

Žürii liikmed andsid välja mitmeid eriauhindu, esmakordselt kuulutas Põlisrahvaste Arengu Keskus Uralic välja Põlisküla auhinna saaja, kelleks sai pärandit hoidev ja lastele temaatilisi tegevusi leiutav Hageri.

Loe edasi: Aasta Küla 2019 on Lüübnitsa