Tõutsi külas asub Kappermäe Seltsi külamaja, mis on viimasel ajal saanud külaliikumise keskpunktiks. Sellel kevadel sai seltsi juurde viiv tee endale mustkatte.
Loe edasi: TÕUTSI KÜLATEE VALMIS VALLAVALITSUSE JA VALLAELANIKE ABIGA
Kolmapäeva keskpäeval, 17. juunil, avati pidulikult Tõrva kirik-kammersaalis Pärnu Portselanimaali Seltsi Lüster portselanimaalide näitus. Avapäeval viibisid kohal kunstnikud ja võis kuulda Maie Kala õpilaste laule.
Loe edasi: PÄRNU PORTSELANIMAALIJATE NÄITUS TÕRVA AJALOOLISES SAKRAALHOONES
4. juuni on Eesti lipu päev ja kuigi koroona seab üritustele oma piirangud, ei ole Otepää, Eesti lipu häll, lippu mitte unustanud.
Loe edasi: EESTI LIPU 136. AASTAPÄEV OTEPÄÄL
4. juunil tähistab Eesti lipu häll Otepää sinimustvalge lipu õnnistamise 136. aastapäeva.
Otepää Kultuurikeskused ja Otepää vallavalitsus paluvad saata sinimustvalgeid fotosid teemal „Eesti lipp minu sees ja minu ümber“.
[pullquote]Tänavune rattamatka sari on varasemast veidi erinev.[/pullquote]Tõrva vallavalitsuse spordi- ja rahvatervise spetsialist ja Tõrva spordiseltsi kontaktisik Tiina Neumann selgitab, et Tõrva rattamatkasarja korraldatakse juba aastast 2000. Pika traditsiooniga sportliku sündmuse algatajaks oli spordiklubi Viraaž. Kahel viimasel aastal on matkakorralduse üle võtnud MTÜ Tõrva Spordiselts. „Kevadised piirkondlikud rattamatkad on olnud läbi aastate kohalike seas populaarsed, osaletakse nii perede kui sõpruskondadega ja osalejaid sada või enamgi. Pere pisemad on rattaturvatoolides kaasa sõitmas, aga juba mõne aasta pärast ka ise sõitmas. Nii ongi rattasõitudel mitu põlvkonda ratastel,” räägib Neumann. Päris palju on neidki kes sõitnud igal aastal alates esimesest rattamatkast. Viiel järjestikusel pühapäeval viib rattasõit ratturid piirkonna erinevatesse kaunitesse paikadesse. Iga osaleja saab ise valida sobiva tempo, teha vahepeal puhkepause ja nautida kevadilma ning rattasõitu.
Loe edasi: TÕRVA VALLA RATTAMATAKADEL SÕIDETAKSE NELJA NÄDLAGA KOKKU LAUSE
Aasta ema konkursi kuulutas välja Otepää Naisselts koostöös Otepää vallavalitsusega. Konkursile laekus üks kandidaat.
Kolme lapse ema Piia Künnapuu on hoolitsev ja armastav ema mitte ainult oma lastele, vaid ka enda abikaasa venna lastele, kuna laste isa hukkus õnnetuses. Laste kodune olukord oli raske ja kaks venda võeti noores eas enda hoole alla. Oma lapsi on ta kasvatanud hoole ja armastusega, pidades silmas väärtushinnanguid ja laste tulevikku. Piia on ka uhke vanaema, kes veedab igal võimalusel aega oma lapselapse Kristoniga. Piia on ametilt pereõde, kes hoolitseb igapäevaselt sadade perekondade eest.
Aasta ema ütles, et tiitli saamine tuli talle üllatusena. „Algul mõtlesin, et minuga tehakse nalja, aga siis paistis, et on tõsi taga. Tänan kõiki neid, kes mind kandidaadiks üles andsid,“ sõnas Piia Künnapuu. „Teistele emadele tahan südamele panna – olge kannatlikumad, ärge jookse esimese suure tüli peale minema. Tundke rõõmu väikestest asjadest, kuna neist saavad kokku suured asjad, mis jäävad meelde. Hoidke üksteist, ärge tormake, midagi ei juhtu, kui teete selle kiire asja ka homme.“
[pullquote]Samal perioodil saavad ka Tartu Maastikumaratoni väiksemad osalejad end proovile panna virtuaaljooksul.[/pullquote]Virtuaalsel maastikumaratonil on valikus Tartu Maastikumaratoni neli traditsioonilist distantsi: 42, 24, 10 ja 5 km. Koht, kus valitud pikkusega jooksu- või kõnniring teha, jääb iga osaleja enda otsustada. Selleks sobivad nii Tartu Maastikumaratoni tähistatud rajad Otepää ja Elva vahel, aga ka muud osalejale endale kõige mugavamad metsa- ja linnatrassid tema kodupaigas.
Valitud distants tuleb läbida kahe nädala jooksul vahemikus 1.–17. mai ning saata oma jooksulogi korraldajatele. Detailse info logi saatmise kohta leiab SIIT.
Loe edasi: TÄNA ALGAS 38. TARTU MAASTIKUMARATONI VIRTUAALJOOKS
Eesti Metsa Abiks (EMA) esitas eelmise nädala lõpus (3.02.2020) Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti (KeA) otsuse peale, millega lükati tagasi EMA vaie Mustjõe metsise elupaiga raiekavadele. Koos kaebusega andis kodanikuühendus kohtusse taotluse kaitsealuse linnuliigi elupaika väljastatud kahekümne ühe metsateatise kehtetuks tunnistamiseks.
16.03.2020 esitas Eesti Metsa Abiks Keskkonnaametile vaide 21 metsateatise kehtetuks tunnistamiseks 95 hektaril Mustjõe metsise elupaigas. Amet lükkas vaide tagasi põhjendusega, et kodanikuühendus olevat vaidlustamise tähtaja mööda lasknud ning tähtaja ennistamiseks puuduvat mõjuv põhjus. EMA hinnangul on vaide läbi vaatamata jätmine ja tagastamine KeA poolt õigusvastane, rikkudes kodanikuühenduse õigust vaidemenetlusele ning takistades kodanikuühendusel keskkonnakaitseliste eesmärkide täitmist.
Loe edasi: EMA LÄKS METSISTE KAITSEKS KESKKONNAAMETI VASTU KOHTUSSE
Riigis kehtiv olukord on teadupärast restoranide külastatavust kordades vähendanud. „Teame, et kõigil ei ole võimalik alati restorani tulla ning seega otsustasime, et meie restorani ägedad töötajad toovad toidu ise kontaktivabalt ja tasuta kohale. Oleme loonud selleks lihtsa ja spetsiaalse veebitellimuste keskkonna, kus on lisaks roogade valikule ka kaardina välja toodud kohaletoomise piirkond.“ ütles resto juhataja Siim Kalda.
Esialgu pakutakse kohaletoomise teenust reedel, laupäeval ja pühapäeval. Järgmisel nädalal tehakse analüüs ja otsitakse võimalusi päevade ja kohaletoomise piirkonna laiendamiseks.
KU päevatoimetaja
„Magnus Kirt annetas Tõrva lastele kolm arvutit, aga mina kaks, mina niikaugele oda ei viska,“ märkis Ivari Viigimets. „Kutsun üles kõiki, kellel mõni arvuti üle on, neid abivajajatele andma!“ Arvutispetsialistina paneb Ivari Viigimets südamele, et abivajajale antav arvuti peab olema töökorras, puhastatud ja uuendatud.
Sülearvutid on üle antud Otepää valla sotsiaalteenistusele, need toimetatakse abivajajateni.
Ivari Viigimets on olnud varasemalt Otepää vallavolikogu liige ja kultuurikomisjoni esimees.
KU päevatoimetaja
[pullquote]Põhitähelepanu on pööratud kohaliku ettevõtja ja abivajaja abistamiseks.[/pullquote]Otepää valla juhid – lahkuv vallavanem Kaido Tamberg ja praegune Otepää vallavolikogu esimees, tulevane vallavanem Jaanus Barkala, on kokku pannud kümnest punktist koosneva kriisiplaani, mis esitatakse ülevaatamiseks Otepää Vallavalitsusele ja kriisikomisjonile.
„Olude sunnil on juhtunud, et lahkun kriisiolukorras,“ märkis Kaido Tamberg. „See ei tähenda aga sugugi seda, et jätan Otepää valla raskel ajal üksi toimetama. Olen Jaanus Barkalaga praegust olukorda põhjalikult arutanud ja koostöös teemegi need ettepanekud.“
[pullquote]Kõiki tulemusi saab vaadata Otepää valla kodulehel www.otepaa.ee lähiajal.[/pullquote] Kohtumiseni järgmisel aastal!Kõrvuti eestlastega osales saunamaratonil ameeriklasi, soomlasi, pakistanlasi, itaallasi, venelasi, jaapanlasi, sakslasi, poolakaid, udmurte, lätlasi, rootslasi, inglasi, leedukaid, taanlasi, iirlasi, hispaanlasi, norrakaid ja keenialasi.
Euroopa Saunamaratoni kajastasid peale kodumaise meedia ka välismaa väljaanded.
„Mul on hea meel, et Euroopa Saunamaraton on jätkuvalt populaarne ja toob Otepääle kokku nii palju eri rahvustest saunahuvilisi,“ ütles üks saunamaratoni peakorraldajatest, Otepää Kultuurikeskused juhataja Jorma Riivald. „See paneb ka meid korraldajatena rohkem pingutama, et põnevus ei kaoks.“
Loe edasi: EUROOPA SAUNAMARATONIL KOHTUSID ERINEVATE RAHVUSTE SAUNAARMASTAJAD
Suusamaratoni põhitrassil Otepäält Elvasse suusalund ei ole. Tehvandil toodetud kunstlumest aga jääb plaani C (maraton Tehvandi kunstlumeringil) jaoks väheks. Ilmaprognooside kohaselt ei ole kummagi variandi puhul sel nädalal positiivseid muutusi oodata, seega ei ole tänavu Tartu Maratoni korraldamine lumepuuduse tõttu paraku võimalik. Info osalustasu kompenseerimise kohta saadavad korraldajad osalejatele eraldi kirjaga.
Laupäevaks kavandatud lastesõidud lükatakse edasi kuni lumeolude paranemiseni.
Juubelimatkal, mille start on Otepääl Tehvandi staadionil ja finiš Käärikul, on valikus kaks distantsi: 27 ja 17 km. Matkarada viib osalejad nii Pühajärve-äärsetele kaunitele teedele, kuulsale Kekkose rajale kui ka kohtadesse, mis kattuvad Tartu suusamaratoni rajaga (nt Harimägi). Rajal on kaks toitlustuspunkti, kus pakutakse matkalistele kuuma jooki ja kehakinnitust. Vaata rajakaarti SIIT.
Neile, kes on end suusamaratonile registreerunud, on matkal osalemine tasuta, kuid vajalik on ümberregistreerimine maratoni kodulehel. Mõistagi on võimalik matkale registreeruda ka neil, kes suusamaratonil kirjas ei ole (registreerimine SIIN).
KU päevatoimetaja
[pullquote]Täna on ebareaalne ka stsenaarium, kus ilmaprognoosid muutuvad kardinaalselt ning maratoninädalal sajab suures koguses looduslikku lund.[/pullquote]Korraldajad toodavad praeguste miinuskraadidega kunstlund nii palju kui saavad, kuid lähiaja ilmaprognoosid näitavad, et käimasolev külmaperiood jääb paraku lühikeseks. Seega suure tõenäosusega ei saa korraldajad Tartu Maratoni plaani C ehk Tehvandi kunstlumeringi jaoks piisavas koguses lund toota. Kui Tartu Maraton jääb tõesti ära, on toodetavast lumest siiski kasu laskesuusatamise EM-i korraldamise ning kõikide suusasõprade jaoks.
Täna on ebareaalne ka stsenaarium, kus ilmaprognoosid muutuvad kardinaalselt ning maratoninädalal sajab suures koguses looduslikku lund. Seega peab tõdema, et 47. Tartu Maratoni toimumine on vähetõenäoline, kuid lõplikud sellekohased otsused langetavad korraldajad hiljemalt teisipäeval, 11. veebruaril.
Loe edasi: TARTU MARATONI KORRALDAJAD MÕTLEVAD JALGSIMATKALE
1. veebruaril toimub Eesti Rahva Muuseumis EV 100 tänuõhtu, millest ETV teeb algusega kell 18.40 otseülekande. Teleülekanne koosneb kahest poolest: tänukõnede ja olulisemate sündmuste videomeenutustega kontsert kell 19.00- 20.50 ja kell 21.30-22.35 suur diskoõhtu „Eesti tantsib.“ Esitamisele tuleb 100 parimat eesti tantsulugu viimasest sajast aastast 100 minuti jooksul.
„Otsustasime ühineda EV100 meeskonna üleskutsega korraldada üks suur ühistantsimine,“ selgitas Nõuni Kultuurimaja perenaine-kultuurikorraldaja Marika Viks. „Kultuurimajja on üles seatud videoekraan, kust saab ERRi vahendusel ühiselt jalga keerutada üleriigilise diskoõhtu taktis.“
Muusikat on igale maitsele ja eale, jala saab juba varemalt soojaks tantsida DJ Toomase plaadimuusika järgi. Kõik, igas vanuses tantsuhuvilised on oodatud, pääsmeks on vabaannetus. Kes soovib, võib peole tulla ajastustiilis – ja valib selle ajastu ise, alates Tartu rahu allakirjutamise aastakäigust.
Tartu rahulepingu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. aastal tunnustas Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust ja lõppes Vabadussõda. Tartu rahu avas tee Eesti rahvusvaheliseks tunnustamiseks. Tartu rahu aastapäevaga lõpevad ka EV100 juubeliperioodi üritused.
KU päevatoimetaja
Samal teemal:
SELJAMAA SÜNNILINN PÜHITSEB TARTU RAHULEPINGU SAJANDAT AASTAPÄEVA
[pullquote]Laval oli 10 koori ja 120 lauljat, kaasa laulis ca 500 pealtvaatajat.[/pullquote]Tuledega valgustatud õdusas kultuurimaja pargis kõlas 18 eestikeelset laulu Alen Veziko, Margit Tali, Allan Kasuka ja Jorma Riivaldi esituses. Saateks mängis Margit Tali bänd (Margit Tali, Andres Vago, Silver Sirp, Keio Münti), õhtut juhtis Mare Taar. Talveöölaulupeol ütles tervitussõnad Otepää valla poolt vallavalitsuse kultuurispetsialist Valdur Sepp.
Laval oli 10 koori ja 120 lauljat, kaasa laulis ca 500 pealtvaatajat. Laulma olid tulnud Segakoor KARP (Tartu), Maarja – Magdaleena Segakoor (Tartumaa), Valga Kammerkoor (Valga), naisansambel Lüüra (Kambja), Naiskoor Domina (Tartu), Urvaste segaansambel (Võrumaa), Naisansambel Hermes (Tõrva, Valgamaa), Segakoor Rõõm (Valga), Naiskoor Helletajad (Tartumaa), Naisansambel HarMõn (Valgamaa – Võrumaa).
Otepää Kultuurimaja laval astuvad üles koorid üle kogu Eesti. Esitamisele tuleb 17 kaunist eestikeelset laulu. Solistideks on Alen Veziko, Allan Kasuk, Margit Tali ja Jorma Riivald. Saateks mängib Margit Tali Bänd. Õhtut juhib Mare Taar.
„Sellel aastal on Talveöölaulupidu pühendatud armastusele ning seda kõige laiemas mõttes – armastada võib ju ka ema ja isa, kodumaad, häid sõpru ja kalleid inimesi,“ selgitas Talveöölaulupeo üks pikaaegsetest korraldajatest, Otepää kultuurimaja perenaine-kultuurikorraldaja Merle Soonberg. „Inimene, kes oma kodakondseid ning naabreid armastab ja neist hoolib, ei tee kunagi kurja. Ootamegi kõiki Otepääle oma armastust läbi laulusideme kinnitama!“
Arvesse võttes Talveöölaulupeo teemat, on kõik osalejad ja pealtvaatajad oodatud peole tulema koos punaste südametega. Kaasa võib võtta ka endale kõige kallima inimese!
Kõik koorid, kes soovivad ennast Talveöölaulupeole kirja panna, on väga oodatud seda tegema kuni 20.jaanuarini 2020 e-postil Merle.Soonberg@otepaa.ee
Talveöölaulupidu on kõigile tasuta. Talveöölaulupeo korraldab Otepää Kultuurikeskused, toetab Otepää vald ja Eesti Kultuurkapital.
KU päevatoimetaja
Nädalavahetuse miinuskraadid on talvepealinnas Otepääl käima pannud lumekahurid. Lund toodetakse Otepää Winterplaces, Tehvandi Spordikeskuses ning Väikese Munamäe ja Kuutsemäe suusakeskustes.
[pullquote]Otepää Winterplace’i lumekahurid on juba mitmendat ööpäeva täies hoos.[/pullquote]Otepää piirkonnas on kaks aktiivselt tegutsevat mäesuusakeskust – Kuutsemägi, Väike Munamägi ja üle 100 km suusaradu, millest põnevama reljeefiga suusarajad jäävad Tehvandi Spordikeskuse territooriumile. Lisaks sellele tegutseb Linnamäe orus kogu perele mõeldud Eesti suurim talvepark Otepää Winterplace.
Otepää kesklinnas, Linnamäe orus, valitses täna hommikul tõeline talvetunne.
„Sel aastal kostitas lahke ilmataat mõnusate miinuskraadidega juba novembri teises pooles ning Otepää Winterplace’i lumekahurid on juba mitmendat ööpäeva täies hoos. Tuubiradade laskumisnõlv on tänaseks paksu lumekihi all ning kiirematel on esimesed lumememmed ja kelgutiirudki tehtud,“ sõnas Otepää Winterplace juhataja Siim Kalda.
9. novembril oli Sangaste Kultuurimaja täis rõõmsaid isasid ja lapsi. Toimus Otepää valla isadepäeva kontsert ja valla aasta isa tiitli üleandmine. Otepää valla aasta isaks sai Juhan Seer Arula külast.
Aasta isa nimetusele esitati sellel aastal kolm nominenti – Juhan Seer, Mihkel Keemu ja Enno Taur. Aasta isa valis Otepää vallavolikogu kultuurikomisjoni juurde moodustatud töörühm, kuhu kuuluvad Otepää Naisseltsi ja Otepää valla esindajad.
Aasta isa Juhan Seer peab pensionipõlve Arula külas. Tal on kolm täiskasvanud last: Kristi, Frants, Roland ja kokku viis lapselast. Juhan on oma lastest kasvatanud töökad ja väga loovad ilmakodanikud, kes on laias ilmas läbi löönud. Poeg Frants valmistab käsitööna kuulsaid puidust kümblustünne, poeg Roland on nime teinud animatsioonirežissööri ja -kunstnikuna, tütar Kristi peab aga koos abikaasaga Pühajärvel kuulsat Heteromeeste Varjupaiga puhvetit.
Juhan on ka aktiivne kogukonnaliige – ta on MTÜ Arula Külaselts juhatuse liige ja osaleb külaelu edendamises. Lisaks sellele lööb ta kaasa Tartu Maratoni, Tartu Rattaralli, Rattamaratoni ja Linnajooksu korraldamises ning on olnud Otepää Lions Klubi üks loojatest ja ka piirkondliku klubi president.
Õpetajate päeva puhul toimus 8. oktoobril Otepää kultuurimajas kokkusaamine Otepää valla pensionipõlve veetvatele õpetajatele.
Õpetajaid võtsid vastu Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala ja vallavanem Kaido Tamberg. Endistele õpetajatele esinesid Otepää muusikakooli õpilased ja õpetajad ning kohvilauas said pedagoogid omavahel tutvuda ja muljeid vahetada.
Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala sõnas, et tal on kooliajast ainult head mälestused, ning Otepää gümnaasiumi vilistlasena tänas oma endisi õpetajaid. Vallavanem Kaido Tamberg lisas, et praegusel pensionil olevad õpetajad on pannud aluse tänastele õpetajatele ja kogu pedagoogilisele tööle.
Vestlusringis otsustati, et ka järgmisel aastal saadakse kokku. Loodetavasti kujuneb endiste pedagoogide tunnustamisüritusest tore traditsioon, kus vallajuhid saavad muuhulgas küsida õpetajate arvamust valla hariduselu korraldamise asjus
Endised Otepää valla õpetajad. Foto: Monika Otrokova →
Küllap on tähelepanelikud linnakodanikud märganud viimastel nädalatel Otepää Kultuurimaja pargis käinud vilgast ehitustööd, mis tänaseks lõppenud. Park sai uue ilme vähese ökoloogilise jalajäljega.
„Kevadel vaatas pargi üle dendroloog, eemaldati haiged ja ohtlikud puud ning avati vaated. Nüüd rajati parki kivikattega kõnniteed, mis muudavad liikumise kõigile mugavamaks igal aastaajal. Lähikuudel on kavas uuendada ka pargi valgustust. Nii pargi kõnniteede rajamiseks kui ka valgustuse uuendamiseks kasutame ära keskväljakult eemaldatud tänavakive ja valgusteid. Seega on Kultuurimaja pargi värskendamisel tegemist igati mõistliku materjali taaskasutusega,“ sõnas Otepää Kultuurikeskused juhataja Jorma Riivald. „Järgmise aasta plaanidesse olen võtnud pargi mänguväljaku uuendamise kui ka kaua oodatud beebikiigu paigaldamise.“
Kultuurimaja pargist saab taas hubane ajaveetmiskoht kohalikele elanikele ja Otepää külalistele. Üha enam plaanitakse viia viljesündmusi õue, milleks korrastatud park loob suurepärased võimalused.
„Kultuurimaja parki on oodanud kivisillutisega kõnniteid juba aastaid ja nüüd on see lõpuks teoks saanud,“ lisas Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala.
Kultuurimaja park korrastati Otepää valla rahaga, kulutades selleks 21 478 eurot.
Urmas Saard
18. juunil sõitsid lipuviljet austavad Sindi gümnaasiumi õpilased, õpetajad ja Eesti lipu seltsi liikmed ühiselt Tori valla poolt toetatud preemiareisile esimese sinimustvalge lipu õnnistamise asukohta, mis paikneb ülejäänud Eesti linnade hulgas merepinnast kõige kõrgemal.
[pullquote]Reisil polnud lubatud nutiseadmete näppimine ja kõrvaklappidega kahasse ajaviitmine[/pullquote]Küllap on sellel sümboolselt omamoodi oluline tähendus: linn, mis peab paistma sinimustvalge lipu sõnumina kõige kaugemale. Just eelmisel päeval, 17. juunil 79 aastat tagasi ületas Punaarmee 90 000 vallutajat Eesti Vabariigi idapoolse piiri, mis tähendas sisuliselt terve riigi okupeerimist. Kuid nüüd on kasvamas juba vabas Eestis sündinud uued põlvkonnad, kes pole kogenud meeletu kurjuse väge.
Kui buss peatus teel Sindist Otepääle Tõrva kesklinnas (imetleti ahhetusega uuendatud peaväljakut) ja võileiva kõrvalt jäi aega pisut ringi vaadata, siis reisi peamist sihti silmaspidavalt oli hariv seisatada ning viivuks mõtiskleda raekoja juures asuva pargi mälestuskivi ees. 1941. aasta 7. juulil viisid kohalikud mehed raekoja torni Eesti rahvuslipu. Samal ajal katusel tegutsevate lipuheiskajatega sõitis turuplatsile Valga julgeoleku auto. 1943. aasta jaanuaris kirjutas Sakala, et Voldemar Rull ja Eugen-Richard Jürisson langesid ootamatult välja ilmunud hävituspataljonlaste kuulipildujatule all. Kolmas nimi graniitkivil on Enn Jaagusoo, kes hukati 1. juulil 1941. Mälestuskivi avati 1989. aastal 26. novembril. Õpetaja Lembit Roosimäe rääkis, et kuigi Eestit okupeerinud Saksamaa ei tunnustanud meid riigina, lubas ta siiski kõrvuti oma lipuga kasutada ka sinimustvalget.
Loe edasi: Eneli Arusaar: valdavalt osales viljerännakul kooli kultuurilembeline seltskond
Esmaspäeval päästis G4S rannavalvur Valgamaal Otepää vallas Pühajärvest teismelise tüdruku, kes sattus uppumisohtu, kuna mööda jalutanud väike poiss lükkas ta ootamatult vette.
17. juunil kell 15.35 märkasid G4S rannavalvurid Pühajärve rannas, kuidas umbes 6-7aastane poiss tõukas ujumissillalt vette teismelise tüdruku, kes ehmus ja sattus uppumisohtu. Vee sügavuseks selles kohas on umbes kaks meetrit ja tüdrukul oli raskusi enda hoidmisega veepinnal.
Rannavalvur jooksis kohe tüdrukule appi ja aitas ta madalamasse vette.
Esmaabi päästetud tüdruk ei vajanud, kuid oli juhtunust šokis ja nuttis. Rannavalvurid aitasid tal rahuneda ja uurisid, kas ta suudab iseseisvalt koju minna, millele tüdruk vastas jaatavalt.
Poiss ja tüdruk ei olnud omavahel tuttavad. Mis põhjusel poiss tüdruku vette tõukas, ei ole teada.
Teismeline oli rannas koos omavanuse sõbrannaga, tema vanemaid rannas ei viibinud. Väike poiss viibis rannas koos lasterühmaga. Selle kasvataja vestles juhtunu osas poisiga ja vette lükatud tüdrukuga.
Teise inimese ootamatu vette lükkamine on väga ohtlik, kuna vette kukkunu võib kergesti paanikasse minna ja uppumisohtu sattuda.
4. juunil möödub 135 aastat Eesti sini-must-valge rahvuslipu õnnistamisest Otepää kiriklas. Rahvuslipu häll, Otepää, tähistab seda väärikat päeva traditsioonilise rongkäigu, piduliku jumalateenistuse ja rahvuslipule pühendatud suvelavastusega „Taevas, muld ja tulevik“.
Lisaks sellele toimub mitmesuguseid üritusi samal päeval Eesti Rahva Muuseumis, 3. juunil tähistab Eesti lipu aastapäeva Põltsamaa – koht, kus esimene rahvuslipp õmmeldi.
Traditsiooni kohaselt kogunevad rongkäigulised Otepää vallamaja ette, kust marsitakse Eesti lipu õnnistamiskohta – Otepää kirikumõisasse. Pärast lipuheiskamist ja kõnesid kirikumõisas suundutakse edasi Otepää kirikusse, kus toimub pidulik kontsert-jumalateenistus. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, kontserdil astuvad üles Otepää ja Tartu koolid. Eesti lipp saabub Otepääle hobuvankris ja Eesti Üliõpilaste Seltsi saatel, nagu 135. aastat tagasi.
