Peipsi

Peipsil võib homsest taas rääbist püüda

Eesti ja Venemaa valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis kokku püügitingimustes Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel käesoleva aasta teiseks poolaastaks.

“Alates homsest kuni juuli lõpuni on lubatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel taas kõigi püügivahenditega rääbist püüda” ütles Eesti delegatsiooni juht Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Mõlema riigi teadlaste arvamuse kohaselt on praegu heas seisus haugi, ahvena ja särje varu. Latika ja koha varud on aga nõrgemal tasemel. Rääbisevaru on paranemas, kuid selle suurenemist pidurdab arvukate röövkalade, peamiselt koha ja ahvena surve.

2014. aasta püügimahud lepiti kokku juba eelmise aasta novembris. Eesti kalurid saavad tänavu piirijärvedest püüda ahvenat 800, koha 650, latikat 750, haugi 120, särge 350 ja rääbist 25 tonni.

Loe edasi: Peipsil võib homsest taas rääbist püüda

Piirivalve piirab järvejääl liikumist

Üha soojenevate ilmadega on jää muutunud ohtlikult hapraks, mistõttu piirab piirivalve liikumist nii Peipsi, Pihkva kui Lämmijärve jääl.

Alates 6. märtsist keelab piirivalve ohtlikuks muutunud jääolude tõttu nii maastikusõidukitega kui ka jalgsi väljumise Lämmi- ja Pihkva järve jääle.

Alates 8. märtsist on lisaks keelatud minna maastikusõidukitega Peipsi järve jääle Tartu ja Jõgeva maakonna piires. Jätkuvalt lubatakse liikuda Peipsi jääl jalgsi Eesti Vabariigile kuuluval alal

Lõuna prefektuuri piirivalvekomissar Marek Klaus ütles, et kindlasti tuleks enne jääleminekut end põhjalikult piirkonna jääoludega kurssi viia.

“Õnnetusjuhtumite ennetamiseks tuleb jääleminek kordonis registreerida, sest vaid siis saavad piirivalvurid teid vahetult kurssi viia jääoludega ja vajadusel hädasolijale viivitamatult abi pakkuda,” selgitas ta.

Peipsi rannikul peetakse romantikahõngulist muusikafestivali

19-20 juulil toimub Jõgevamaal Kasepää laululaval muusikafestival Peipsi Romantika. Festivalil esinevad Marko Matvere , Ott Lepland ja teised tuntud Eesti muusikud.

Peakorraldaja MTÜ Parim Valik kavatseb kultuurisündmuse korraldamise muuta igasuviseks traditsiooniks.

MTÜ Parim Valik juhatuse liige Hannes Soosaar nimetas festivali Peipsi Romantika eesmärgiks pakkuda kohalikele elanikele kui ka kaugemalt tulijatele kvaliteetset ja professionaalset kultuuritelamust ja meelelahutust.

“Kavatseme algatada selle aasta Peipsi Romantikaga traditsiooni igaaastaseks ürituseks, millest võiks kasvada igati suurejooneline festival. Romantiliste ja akustiliste kavadega astuvad üles Liisi Koikson, Marko Matvere ja Peep Raun, Bonzo, Ott Lepland & The Band. Valik on tingitud sellest, et tegemist on mu lemmikartistidega, kes sobivad igati esinema Peipsi äärde. Iseäranis on järve ja merega seotud Marko Matvere ja Peep Rauni kava “Mulle meeldib maa”-kontsert merelauludest koos lugudega purjelaevanduse hiigelaegadest. Teised esinejad esitavad nii oma vanemat kui ka uuemat loomingut”, kommenteeris Hannes Soosaar.

Kasepää laululava mahutab ligikaudu 600-800 inimest. “Piletite ostmisega tasub kiirustada, sest sooduspiletid on müügis 30. juunini”, teatas Soosaar.

Festivali läbiviimist toetavad sponsorid Leader Eesti, Nautimus ja Kasepää vald.

Koostööpartneriteks on ParimPidu.ee, Ares Security, Bookmill, Postimees, SL Õhtuleht, Vooremaa Ärileht, Piletilevi.

Kahel päeval festivalile kaasa elajatel on võimalus ööbida kaunil Peipsi rannikul nii telkide , kui ka ümberkaudsetes majutusettevõtetes.

Täna toimub Tartus IX Peipsi foorum

Täna, 24. novembril korraldab Peipsi Koostöö Keskus koostöös oma partnerite Forum Balticumi, SA Emajõe Jõeriigi ja Chudskoe Projektiga juba järjekorras üheksanda Peipsi foorumi, mis sel aastal leiab aset Tartus. Tegemist on Eesti-Vene piiriülese koostöö teemalise aastalõpukonverentsiga, mis toob Tartusse kogenud eksperte, arvamusliidreid ja asjalisi Eesti-Venemaa piiriäärsetelt aladelt ning ka mujalt Ida-Euroopast.

Seekordsel foorumil osaleb ligi 70 MTÜde, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete esindajat Eestist, Venemaalt, Moldovast ja Ukrainast. Foorumi avavad Tartu maavanem Reno Laidre ja Tartu linnapea Urmas Kruuse ning nende Venemaa kolleegid Pihkva linnavolikogu esimees Valery Lesnikov ja Pihkva abilinnapea Aleksander Vologzhanin.

Foorumil osalejad saavad kaasa mõelda ja rääkida Eesti-Vene piiriülestele põletavatele küsimustele keskkonna-, kultuuri-, veetranspordi ja turismiarengu valdkonnas ning esitada ettepanekuid tulevaseks koostööks. Räägitakse konkreetsete koostööprojektide tulemustest nagu näiteks “HansaLinks”, mis viidi ellu Peipsi Koostöö Keskuse, Chudskoe Projekti (Pihkva), Pihkva ja Rostocki linnavalituste koostöös ning mille peamiseks eesmärgiks oli Pihkva kui hansalinna brändi arendamine, kasutades selleks just Tartu kogemusi. Külalised Moldovast ja Ukrainast, kes viibivad Tartus Peipsi Koostöö Keskuse veemajandusteemalise arengukoostöö projekti raames, tutvustavad foorumil Dnestri ja Doonau delta piiriveekogude keskkonnakoostöö küsimusi.

Foorumil osalejad saavad endile Peipsi Koostöö Keskuse vastvalminud asjakohaseid infomaterjale nii Peipsi järve kui piiriveekogude majandamise kohta. Keskkonnainvesteeringute Keskuse abiga on uuendatud eesti-, vene- ja inglisekeelne voldik Peipsi teejuht: Kalad Peipsi vetes ja kalurid Peipsi vetel. Välisministeeriumi toel on koostatud vene- ja inglisekeelne veemajandusalane artiklitekogumik, mille peateemaks on piiriveekogude majandamine ja MTÜ-de roll selles.

Uued liikluskeelud ja -piirangud Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve jääl

Seoses jääolude ohtlikuks muutumisega Peipsi järvistul on alates 9. aprillist keelatud liiklemine transpordivahenditega ning jalgsi Peipsi ja Lämmijärve jääl järgnevalt:
Peipsi järvel alates Emajõe suudmest lõuna poole kuni Piirissaareni ja Lämmijärvel;
jõgede ja ojade suudmete avatud veekohtadele lähemale kui 400 meetrit;
Lubatud on jääleminek jalgsi või maastikusõidukiga Peipsi järvel Emajõe suudmest Ida-Viru maakonna piirini ning Peipsi järvel Eesti Vabariigi territooriumil.

Järvele minek tuleb registreerida piirivalvekordonites ning sealt saavad järvele minejad ka infot keelupiirkondade ja järvel valitsevate ohtude kohta. Kordonites hinnatakse pidevalt jääolusid ning järvele minejad peavad arvestama asjaoluga, et praegustes ilmastikutingimustes võiva jääolud muutuda kiiresti veelgi ohtlikumaks.

Lõuna Prefektuuri piiriturvalisuse talituse vanemametnik Margo Sirendi ütles, et piirivalvuritel on väga hea meel, kui inimesed suhtuvad kehtestatud keeldudesse ja piirangutesse mõistvalt, ega seaks oma elu praegustes jääoludes kergekäeliselt ja mõtlematult ohtu.
Agu Lall
Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja

Foto: kalastusinfo.ee

Sibulateel toimub kahevõistlus „Käi jõhvikale!“

Peipsiäärsel Sibulateel toimuv kahevõistlus „Käi jõhvikale!“ näitab osalejatele kevadist Emajõe Suursood, pakub elamusi liikumissõpradele ning adrenaliini jõhvikaotsijatele. 3. aprillil kell 10 antakse start Tartumaal Kargaja külas, kuhu oodatakse kuni 50-t loodussõpra. Üle talve lume all vastu pidanud jõhvikad on endiselt täis vitamiini ning osaliselt sulanud lumi toob nähtavale punaseid marju täis mättad. Kahevõistluse korraldaja Tauno Laasiku sõnul on jõhvikas kodumaine viinamari, mis väärib korjamist ka kevadel. Kahevõistlus „Käi jõhvikale!“ hõlmab endas suusatamist ja jõhvikakorjamist – suusatades tuleb leida parimad jõhvikaid täis mättad ning korjata kiiresti nii suur kogus kui osaleja suudab. Või hoopis leida kogu võistluse suurim mari. Võistluskategooriaid on mitmeid ja parimad saavad auhinnatud. Auhinnad panevad välja Sibulateel tegutsevad turismiettevõtjad, kohapeal toidab sooja „Külmalinna küüslaugusupiga” külmapealinn Jõgeva. Suppi jagab Linnapea isiklikult. Ürituse korraldamist toetavad Peipsi Vikat ja Kallaste linn.

Registreerimine toimub kuni 1.aprillini e-aadressil info@sibulatee.ee. Ettetellimisel saab rentida suusavarustust soodushinnaga 8 eurot komplekti kohta Tähtvere Puhkepargi suusalaenutusest. Oma suuskadega tulijaile on kahevõistlusel osalemine täiesti tasuta. Etteregistreerimine vajalik.

Lisainfo:

Triinu Akkermann

MTÜ Sibulatee

Tlf: 5081232

www.sibulatee.ee

Allikas: southestonia.ee

Homsest võib Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve jääle sõita

Politsei- ja Piirivalveamet on lubanud alates 10. jaanuarist minna Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve jääle Jõgeva, Tartu ja Põlva maakonna piires kõikide transpordivahenditega.

Järvele minejatele tuletatakse meelde ohutusabinõusid:

kasutage päästevahendeid (päästevest, jäänaasklid);
võtke järvele minekul kaasa GPS seade või kompass ning laetud mobiiltelefon, kus on olemas lähima kordoni kontaktnumber;
ärge minge järvele üksinda
hoidke kaaslastega sellist vahemaad, mis võimaldaks neid näha ja kuulda;
transpordivahendiga liigeldes hoidke ohutut vahemaad sõidukite vahel;
ärge liginege rüsijääle sest seal on jää paksus ebaühtlane ja eksinute avastamine äärmiselt raskendatud;
ilmaolude halvenedes (tuisk, tugev lumesadu) liikuge kaldale.

Peipsi kalavarud on tõusuteel

normal_peipsi_ahven — Peipsi ahven. Foto: www.kalastusinfo.ee

Kuigi Peipsi puhul on tegu Põhja-Euroopa kalarikkama suurjärvega, ei jätku siin kala enam kaugeltki kõigile soovijatele. Kui veel paarkümmend aastat tagasi püüdsid Eesti ja Vene kalurid aastas kokku kuni 11 tuhat tonni kala, siis viimastel aastatel on kahe riigi kalurite püügikogus jäänud 4–6 tuhande tonni piiresse.

Õnneks hakkab nii mõnegi kalaliigi osas langus peatuma. Seda kinnitavad Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste sügisesed katsepüügid. Lootust varude seisu paranemiseks lähiaastatel annab eelmise aasta suhteliselt tugev kohapõlvkond, kes kasvab püügimõõtu küll alles aastail 2012–2013. Samuti on püügivarusse lähiaastatel lisandumas 2009. aasta tugev ahvenapõlvkond. Teadlaste hinnangul liigub ülespoole ka rääbise arvukus. Varude paranemine annab tunnistust sellest, et varusid on majandatud säästlikult.

Võrreldes tänavusega suureneb Eesti kalapüügikvoot 760 tonni võrra. 2011. aastal saavad Eesti kalurid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kala püüda 3779 tonni, sellest ahvenat 1744, latikat 600 ja koha 600 tonni.

Peipsi järvest saab püüda ka rääbist, kelle püük varude madalseisu tõttu oli 2000. aastast saadik keelatud. Järgmise aasta rääbisepüügi aeg 1. kuni 31. juulini püügikvoot kahe riigi kaluritel kokku 20 tonni. Loe edasi: Peipsi kalavarud on tõusuteel