EDUARD TUBINA MUUSEUM TÄHISTAB HELILOOJA 115. SÜNNIAASTAPÄEVA

Eduard ja Erika Tubina vahakujud Alatskivi lossis Tubina muuseumi kratikoridoris. Foto: Jaan Lukas

Täna, 18 juunil möödub 115 aastat helilooja ja esimese eesti balleti “Kratt” autori Eduard Tubina (1906-1982) sünnist. Sündmust tähistab ka Tartumaal Peipsiääre vallas Alatskivi lossis asuv Eduard Tubina Muuseum.

Loe edasi: EDUARD TUBINA MUUSEUM TÄHISTAB HELILOOJA 115. SÜNNIAASTAPÄEVA

PEIPSIMAA KÜLASTUSKESKUSES TUTVUSTATAKSE VANAUSULISTE TRÜKIKUNSTI

Kairi Güsson ja Rääbu muinasjutust pärit kuri valvur Malmpea. Foto: Jaan Lukas

Peipsiääre vallas Kolkjas asuva Peipsimaa Külastuskeskuses suvise turismihooaja alguspäeval avatakse lubokiõu. Lubokiks nimetatakse puulõikelise klišeega trükitud käsitsi värvitud ja värsivormis tekstiga trükipilti.

Loe edasi: PEIPSIMAA KÜLASTUSKESKUSES TUTVUSTATAKSE VANAUSULISTE TRÜKIKUNSTI

SAABUVA SUVE SUURIM TOIDUPIDU PEETAKSE PEIPSI ÄÄRES

Varnja köök Peipsi veerel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Peipsi kandi rahvas kutsub kõiki Eestimaa gurmaane nautima parimat toitu festivalil „III Peipsi Toidu Tänav 175 km”. 22.-23. augustil avavad oma uksed pop-up restoranid, mis pakuvad ainult ja ainult Peipsi Toitu.

Loe edasi: SAABUVA SUVE SUURIM TOIDUPIDU PEETAKSE PEIPSI ÄÄRES

JAGA ERM-iga OMA TAIMETOIDULUGU – NURMENUKUTEE, NAADISALAT, OBLIKASUPP

Nurmenuku õite kuivatamine. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Aiataimede kõrval koguvad meie toidulaual üha enam populaarsust need, mis kasvavad hoopis aia taga. Eesti Rahva Muuseum ootab retsepte, kirjeldusi ja pilte metsikutest toidutaimedest, et talletada tuleviku tarbeks, kust ja mida me tänapäeval korjame ning mida sellest valmistame. Parimad kaastööd saavad rahalise tasu.

Loe edasi: JAGA ERM-iga OMA TAIMETOIDULUGU – NURMENUKUTEE, NAADISALAT, OBLIKASUPP

TÄNA ALGAS 38. TARTU MAASTIKUMARATONI VIRTUAALJOOKS

Reedel startis 17. maini kestev Tartu Maastikumaraton, traditsiooniliselt Baltikumi suurim murdmaajooks, mis tänavu toimub kujunenud olukorrast tingituna virtuaaljooksuna. Samuti said hoo sisse põhidistantsidega paralleelselt käivad lastejooksud.

2019. aasta Tartu Maastikumaraton. Foto: Adam Illingworth
2019. aasta Tartu Maastikumaraton. Foto: Adam Illingworth

[pullquote]Samal perioodil saavad ka Tartu Maastikumaratoni väiksemad osalejad end proovile panna virtuaaljooksul.[/pullquote]Virtuaalsel maastikumaratonil on valikus Tartu Maastikumaratoni neli traditsioonilist distantsi: 42, 24, 10 ja 5 km. Koht, kus valitud pikkusega jooksu- või kõnniring teha, jääb iga osaleja enda otsustada. Selleks sobivad nii Tartu Maastikumaratoni tähistatud rajad Otepää ja Elva vahel, aga ka muud osalejale endale kõige mugavamad metsa- ja linnatrassid tema kodupaigas.

Valitud distants tuleb läbida kahe nädala jooksul vahemikus 1.–17. mai ning saata oma jooksulogi korraldajatele. Detailse info logi saatmise kohta leiab SIIT.

Loe edasi: TÄNA ALGAS 38. TARTU MAASTIKUMARATONI VIRTUAALJOOKS

39. TARTU RATTARALLI VIIAKSE LÄBI VIRTUAALSÕIDUNA

Ligi neli aastakümmet tuhandeid Eesti ning mitmete naaberriikide rattasõpru rõõmustanud Tartu Rattaralli toimub sel aasta virtuaalsõiduna. Et pakkuda osalemisrõõmu võimalikult erineva ettevalmistuse ja sõidukogemusega harrastajatele, lisandub distantside valikusse kolmas ning kõige lühem rada.

Tartu Rattaralli. Foto: Tarmo Haud
Tartu Rattaralli. Foto: Tarmo Haud

„Legendaarne rattaralli toob juba pikki aastaid maikuu viimasel nädalalõpul Taaralinna starti tuhanded rattasõbrad. Jätkuvas eriolukorras, kus spordi- ja massiürituste läbiviimine on keelatud, soovime rallitraditsiooni jätkata, kuid teha seda seejuures kindlasti kõigile ohutult ja turvaliselt,“ ütleb Tartu Rattaralli võistluste direktor Indrek Kelk.

Virtuaalse rattaralli saab läbida kolme erineva pikkusega distantsil. Traditsiooniliste 128 ja 58 km radade kõrval on valikus ka uus ning kõige lühem, 25 km distants. Koht, kus sõiduring teha, jääb iga osaleja enda otsustada. „Valmistame ette ning tähistame rattaralli traditsioonilised rajad marsruudil Tartu-Elva-Otepää stardi-ja finišipaigaga Tartu kesklinnas. Neile, kes Lõuna-Eesti kanti tulla ei saa, pakume kõigi kolme distantsi läbimiseks koostöös rattaklubidega välja võimalikud rajavariandid Eesti erinevais paigus. Nii saab igaüks valida endale osalemiseks just sobivaima ning turvalisima marsruudi,“ selgitab Kelk.

Valitud distants tuleb läbida kahe nädala jooksul, vahemikus 29. mai kuni 14. juuni ning saata oma sõidulogi korraldajatele. Virtuaalse rattaralli läbijaid ootab uhke medal.

Täpsemad detailid ning virtuaalralli juhend on hetkel välja töötamisel, lisainfot annavad korraldajad oma kanalites esimesel võimalusel.

Kristina Hallik
Klubi Tartu Maraton

ERIOLUKORRA JUHT SULGEB COVID-19 NAKKUSPUHANGUGA ÜHISELAMU

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas täna korralduse, et tõkestada COVID-19 viiruse levikut 281 elanikuga ühiselamus Tartus aadressil Raatuse 22. Inimesed, kes elavad ühiselamus, peavad jääma kuni COVID-19 testi tulemuste selgumiseni oma korteritesse ning vältima kontakti teistega.

Foto PixabayLiikumispiiranguga inimestele korraldatakse kohapeal toitlustus. COVID-19 positiivse diagnoosiga tudengid peavad jääma Raatuse 22 ühiselamusse isolatsiooni kuni tervenemiseni.

Liikumispiirang kehtib ühiselamus elavatele inimestele kuni nende COVID-19 testimise läbiviimiseni, nakatunutega kokkupuutunud lähikontaktsete välja selgitamiseni ja testi tulemuste saabumiseni. Selleks, et vältida nakkuse edasilevimist, jagatakse ühiselamu kolme tsooni. Elanikud paigutatakse vastavalt sellele, kas tegemist on COVID-19 positiivse, tema lähikontaktse või nakatunuga mitte kokku puutunud COVID-19 negatiivse inimesega.

COVID-19 positiivsed peavad püsima ranges isolatsioonis kuni haigusest tervenemiseni.

Loe edasi: ERIOLUKORRA JUHT SULGEB COVID-19 NAKKUSPUHANGUGA ÜHISELAMU

TARTU TUDENGITE KOOSVIIBIMINE PÄÄDIS KUUE POSITIIVSE KOROONAPROOVIGA

Tartu ülikooli ühiselamu kuue elaniku Covid-19 proovid osutusid positiivseks, ühiselamu on suletud ja esmajärjekorras asutakse testima 42 sama korruse elanikku. Terviseamet arvestab ligikaudu 200 testi tegemise vajadusega.

Foto: Pixabay
Foto: Pixabay

Terviseamet teavitas nakatunuid positiivsetest proovi vastustest ning kehtestas koroonaviirusesse haigestunutele karantiini ja nende kontaktsetele isolatsiooni. Järgmises etapis asutakse korruste kaupa testima kõiki ühiselamu elanikke.

„Terviseamet jätkab täna kõikide haigestunute nõustamist, et neid isolatsiooniks ette valmistada ja selgitada välja inimesed, kellega nad on kokku puutunud. Vastavalt kogutud infole koostatakse plaan viiruse leviku piiramiseks,“ ütles terviseameti lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luht.

Tartu kiirabi infektsioonivolinikud on haigestunuid ja nende kontaktseid juhendanud haigusega toime tulemiseks ja nakkuse leviku peatamiseks. Terviseamet on teavitanud üliõpilasküla, juhendanud ühiselamu personali desinfitseerimisel ning jaganud neile isikukaitsevahendeid nakatumise ärahoidmiseks.

Loe edasi: TARTU TUDENGITE KOOSVIIBIMINE PÄÄDIS KUUE POSITIIVSE KOROONAPROOVIGA

MAILIS REPS: KINDLASTI EI TEKI KÕIGIL ÕPILASTEL KOHUSTUST KOOLI MINNA

Alljärgnevalt vastused, kuidas peaks toimuma üleminek täielikult distantsõppelt tavapärasemale elukorraldusele.

Haridus- ja Teadusministeeriumi peahoone Tartus. Foto: Urmas Saard
Haridus- ja Teadusministeeriumi peahoone Tartus. Foto: Urmas Saard

Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt saab teada, et kui COVID-19 epideemia taandub, algab koolides pärast 15. maid üleminekuaeg, mil kontaktõpe on pigem erandlik ning mõeldud eelkõige lõpetajatele ja lisatuge vajavatele õpilastele. Kindlasti ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna, vajadusel võib distantsõppega jätkata.

Haridus- ja Teadusministeerium kooliaasta lõpetamisest

Tavapärasele õppele naasmise eeldus on õpilaste turvalisuse tagamine. Lapsi võib kooli lubada ainult siis, kui see on nende jaoks ohutu.
Enne seda peab olema ühiskonnale ekspertidelt antud tõenduspõhine sõnum, et olukord riigis võimaldab seda teha.

Loe edasi: MAILIS REPS: KINDLASTI EI TEKI KÕIGIL ÕPILASTEL KOHUSTUST KOOLI MINNA

38. Tartu Maastikumaraton toimub virtuaaljooksuna

Kevadhooaja alguse suurima rahvajooksuna tuntud Tartu Maastikumaratoni erinevatel distantsidel osaleb iga-aastaselt ligikaudu 10 000 spordisõpra. Tänases olukorras, kus spordi- ja massiüritused on keelatud, otsustasid korraldajad, et 38. Tartu Maastikumaraton toimub sel kevadel virtuaaljooksuna.

2019. aasta maastikumaraton. Foto Adam Illingworth
2019. aasta maastikumaraton. Foto: Adam Illingworth

„Soovime ülimalt keerulistes ning pidevalt muutuvates oludes kutsuda inimesi üles säilitama optimistlikku meelt ja positiivset ellusuhtumist,“ ütleb Tartu Maastikumaratoni võistluste direktor Indrek Kelk. „Regulaarne liikumine ja treening värskes õhus aitavad kriisiolukorda kergemini üle elada, ise terve püsida ja head füüsilist vormi hoida. Virtuaalmaraton motiveerib inimesi spordiharrastusega jätkama ning samas ei ole sellist maratoni läbides vaja karta nakkusohtu suures jooksjate massis, joosta võib ihuüksi oma kodumetsas,“ lisab ta.

Virtuaalsel maastikumaratonil on valikus Tartu Maastikumaratoni neli traditsioonilise distantsi: 42, 24, 10 või 5 km. Koht, kus valitud pikkusega jooksu- või kõnniring teha, jääb iga osaleja enda otsustada. Selleks sobivad nii Tartu Maastikumaratoni tähistatud rajad, aga ka muud osalejale endale kõige mugavamad metsa- ja linnatrassid. Valitud distants tuleb läbida kahe nädala jooksul, 1.-17. maini ning saata oma jooksulogi korraldajatele. Kõiki virtuaaljooksu läbijaid ootab uhke maastikumaratoni medal.

Täpsemad detailid ning virtuaaljooksu juhend on hetkel välja töötamisel, lisainfot annavad korraldajad oma kanalites esimesel võimalusel.

KU päevatoimetaja

TÄNAVUNE TARTU MARATON JÄÄB LUMEPUUDUSEL ÄRA, PÜHAPÄEVAL TOIMUB JALGSIMATK

Korraldajad otsustasid täna, et 16. veebruariks kavandatud 47. Tartu Maraton jääb lumepuudusel ära. Huvilised on aga pühapäeval oodatud osalema Tartu Maratoni juubelimatkale.

Foto Klubi Tartu Maraton
Foto: Klubi Tartu Maraton

Suusamaratoni põhitrassil Otepäält Elvasse suusalund ei ole. Tehvandil toodetud kunstlumest aga jääb plaani C (maraton Tehvandi kunstlumeringil) jaoks väheks. Ilmaprognooside kohaselt ei ole kummagi variandi puhul sel nädalal positiivseid muutusi oodata, seega ei ole tänavu Tartu Maratoni korraldamine lumepuuduse tõttu paraku võimalik. Info osalustasu kompenseerimise kohta saadavad korraldajad osalejatele eraldi kirjaga.

Laupäevaks kavandatud lastesõidud lükatakse edasi kuni lumeolude paranemiseni.

Juubelimatkal, mille start on Otepääl Tehvandi staadionil ja finiš Käärikul, on valikus kaks distantsi: 27 ja 17 km. Matkarada viib osalejad nii Pühajärve-äärsetele kaunitele teedele, kuulsale Kekkose rajale kui ka kohtadesse, mis kattuvad Tartu suusamaratoni rajaga (nt Harimägi). Rajal on kaks toitlustuspunkti, kus pakutakse matkalistele kuuma jooki ja kehakinnitust. Vaata rajakaarti SIIT.

Neile, kes on end suusamaratonile registreerunud, on matkal osalemine tasuta, kuid vajalik on ümberregistreerimine maratoni kodulehel. Mõistagi on võimalik matkale registreeruda ka neil, kes suusamaratonil kirjas ei ole (registreerimine SIIN).

KU päevatoimetaja

VUDILA MÄNGUMAA KUULUTATI MAA SOOLAKS

Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni konkursil Ettevõtlik Vaim 2019 pälvis tunnustuse Maa Sool endises Tabivere ja tänases Tartu vallas tegutsev turismiettevõte Vudila Mängumaa OÜ.

Vudila Mängumaa pildid erakogust
Vudila Mängumaa pildid erakogust

Vudila rajaja Kajar Lember arvas, et austava nimetusega Maa Sool kutsutakse üldiselt õpetajaid, kuid üldistavalt sobib tunnustus maaelu edendajatele teisteski elualadel. „Kuna Vudilas on väga paljudele noortele esimene töö- ja praktikakoht, siis eks meiegi omal moel tegele õpetamise ja innustamisega. Aga eks igas tegevuses peab olema nii pipart, kui soola.”

Lember peab Vudila väärtuseks järjepidevat tegutsemist ja uueks hooajaks ettevalmistamist. „Eelseisval suvel korraldame lastelaagreid. Püstitatud on mõned majutuskohad, mida saavad laagrite välisel ajal ööbimiseks kasutada ka kaugemad külalised. Seegi investeering loob suveks mõned lisatöökohad. Pooled meie töötajad on seotud toitlustusega. Sellel suvel plaanime pisut ümberkorraldusi ning suurendame koostööpartneri rolli, et iga asjaga tegeleks õue peal need, kes suudavad pakkuda parimat. Kindlasti on Vudilal kaudsete töökohtade mõju kogu piirkonnale. See on võibolla Vudila kontekstis isegi kogukondlikult suurem väärtus, kui otsene äritegevusest tulenev kasu,” rääkis Lember tunnustamise arvatavatest põhjustest.

Loe edasi: VUDILA MÄNGUMAA KUULUTATI MAA SOOLAKS

MÄLESTUSKILDE 2. VEEBRUARIST

Kunagise „Poolpäevalehe“ ja „Lisanduste“ kaastöölise ning levitajana panen kirja mõne mälestuskillu Tartu rahulepingu aastapäeva meenutamisest.

Helen Rebane. Foto Edgar Saar
Helen Rebane. Foto: Edgar Saar

Sealpool kontrolljoont asuv Petseri. Foto Urmas Saard
Sealpool kontrolljoont asuv Petseri. Foto: Urmas Saard

Ajalooliseks minevikusündmuseks oli Vanemuise ringauditooriumi tormiline rahvakoosolek 2. veebruaril 1988. Vabadusvõitleja Heino Noore sõnul plaksutas osa publikut isamaaliste sõnavõttude toetuseks avalikult, osa aga veel laua all. Helilindistasin lisaks samale koosolekule ka sellele järgnenud “koerte koori”okupatsioonivõimude kuulekate kannupoiste, julgeolekukomitee ninameeste Rein Sillari ja Anti Taluri ooperist „Tartu Rahumaja”. Selgituseks niipalju, et kui aasta varem jälgis Hirvepargi sündmusi nõukogude võim fotoaparaatide ja kinokaameratega, siis nüüd otsustati näidata muskleid. Kohal olid täies varustuses kumminuiade ja kilpidega kiivrites löömameeste ahelikud, kellel kindlasti ka tukid põues. Toeks veel valjuhääldajad ja verekoerad ning tuletõrjujate survevoolikud ja sireenid. Tartu rahumaja oli võetud piiramisrõngasse. Jäi mulje sõjaseisukorrast. Ka hoolitseti selle eest, et “ohtlike isikute” rahu sel ega järgmisel päeval keegi telefoniga rikkuda ei saaks. Mul ja paljudel teistel olid kõnetraadid tummad. Nii tähistas nõukogude võim Tartu rahu 68. aastapäeva. Enamus sellest sündmusest osavõtjaid mõlemalt poolt rindejoont on praegugi rivis ja söövad rahumeeli ühiselt Eesti Vabariigi leiba.

Loe edasi: MÄLESTUSKILDE 2. VEEBRUARIST

IDAPOOLSEIM TARTU LINNAS ASUV SILD RISTITI ÖÖTUNNIL TARTU RAHU SILLAKS

Täiendatud 04.02 kell 11.10: pealtnägija sõnul eemaldati eile umbes kell 15 Tartu Rahu Silla silt  

Keskpäeva paiku potsatas toimetuse postkasti üks foto, mille juures oli ainult napisõnaline selgitus: „Foto pole eriti hea kvaliteediga sest see sai sõitvast autost ülesvõetud.” Sai üritatud saatjalt täiendavat selgitust küsida, aga vastust ei tulnud.

Ihaste sillast on üleöö saanud TARTU RAHU SILD 02.02.2020. Lugeja saadetud foto
Ihaste sillast on üleöö saanud TARTU RAHU SILD 02.02.2020. Lugeja saadetud foto

Pildilt võib ära tunda, et tegemist on Tartus Emajõge ületava Idapoolseima sillaga, mis kannab juba avamisest saati Ihaste silla nimetust. Nüüdseks on teatatud, et küünlapäeva esimestel minutitel paigaldanud kaks aatelise meelsusega meest mõlemale poole silla otstesse suured teemärgid, millele kirjutatud TARTU RAHU SILD. Õhtulehe sõnumi kohaselt olnud tegu kohalikule omavalitsusele parajaks üllatuseks.

KU päevatoimetaja

KÕRGKOOLI LÕPETAB 332 ÕDE, ESMAKORDSELT LIGI SADA MAGISTRIKRAADIGA ERIÕDE

Täna Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuvatel talvistel lõpuaktustel saavad diplomi kokku 513 tervishoiuspetsialisti. Kõrgkooli lõpetab 28 ämmaemandat ja 332 õde, nende hulgas esimesed 97 terviseteaduse magistrikraadiga eriõde. Tervishoiu vajaduste täitmiseks on õdedest jätkuvalt suur puudus.

Ulla Preeden. Foto Urmas Saard
Ulla Preeden. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Patsientide ja kolleegide usaldus õdede vastu on kasvanud ning magistrikraadiga eriõed saavad pakkuda patsientide uusi teenuseid.[/pullquote]„Õdede tööpõld on lai – haiglates ja perearstikeskustes on nad asendamatud, samuti suureneb iseseisva õendusabi roll vaimse tervise edendamisel, krooniliste haigete jälgimisel, samuti kooli- ja töötervishoius ning hooldekodudes hoolealuste tervise eest hoolitsemisel. Õde on sageli inimese jaoks esimene kontakt tervishoius, kes nõustab ja abistab nii patsienti kui ka tema lähedasi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Õdede nappus on kahjuks endiselt murekoht, kuid töötame koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning sidusrühmadega selle nimel, et õdesid senisest rohkem juurde koolitada.“

Loe edasi: KÕRGKOOLI LÕPETAB 332 ÕDE, ESMAKORDSELT LIGI SADA MAGISTRIKRAADIGA ERIÕDE

KESKKONNATEEMALISES ROLLIMÄNGUS STARDIB KOSMOSELAEV NOA 2424 MARSILE

Eesti, Rootsi ja Venemaa rollimängude entusiastid tutvustavad 31. jaanuaril Tartu loodusmajas keskkonnahariduslike rollimängude kogemusi ja praktikat.

Taru loodusmaja. Foto Aldis Toome
Taru loodusmaja. Foto: Aldis Toome

[pullquote]stsenaariumi kohaselt saab viia endaga kaasa piiratud hulga liike ja ressursse, kuna olukord maal on kliimamuutuste tõttu kehv[/pullquote]MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ja Valge Karp korraldataval koolitusseminaril „Hariduslikud rollimängud“ tutvustatakse rollimängu kui mitteformaalset meetodit keskkonnahariduses.

Ürituse ühe korraldaja, Ederi Ojasoo sõnul on muutunud populaarsemaks mängulised õppemeetodid, kuid puudu jääb selleteemalistest koolitustest ja julgustusest, et kasutada oma töös teistsuguseid õppemeetodeid. Hariduslikud rollimängud muudavad õppimise lõbusamaks, motiveerivad õpilasi ning osalejad tunnevad end kaasatutena.

Loe edasi: KESKKONNATEEMALISES ROLLIMÄNGUS STARDIB KOSMOSELAEV NOA 2424 MARSILE

Pihkva regiooni haridustöötajad tutvuvad õppereisil Peipsi järve piirkondlike keskkonnahariduse võimaluste ja vahenditega

25.-27. novembril viibib ligi 30 Pihkva piirkonna haridustöötajat õppereisil Eestis. Kolmepäevane külastus sisaldab õppereisi Peipsi äärde, keskkonnahariduse teemalist ümarlauda ja seminari, kus tutvustatakse piirkondlikku keskkonnaharidust, selleks kasutatavaid vahendeid ja meetodeid. Eesti jagab külalistele oma kogemusi süsteemse lähenemise osas keskkonnaharidusele alustades “Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2019–2022” tutvustamisest kuni konkreetsete õppetegevuste tutvustamiseni.

Õpilased keskkonnahariduslikul parvesõidul Peipsi järvel. Foto Ederi Ojasoo, Peipsi Koostöö Keskus
Õpilased keskkonnahariduslikul parvesõidul Peipsi järvel. Foto: Ederi Ojasoo, Peipsi Koostöö Keskus

Õppereis on osa Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 kaasrahastatud projekti GreenMind tegevustest, mille eestipoolsed koordinaatorid on Tartu loodusmaja ja Peipsi Koostöö Keskus.

Tartu loodusmaja projektijuhi Eeva Kirsipuu-Vadi sõnul on piirkondliku keskkonnahariduse edendamine väga oluline, sest just see aitab lastel ning noortel luua side kodukohaga ning selle lähiümbrusega. Selleks, et keskkonnaharidus muuta atraktiivseks nii noortele kui ka juhendajatele, on väga oluline pakkuda neile uusi võimalusi, meetodeid ning vahendeid.

Projekti teise eestipoolse partneri, Peipsi Koostöö Keskuse projektijuht Margit Säre peab oluliseks piiriülese keskkonnahariduse edendamist ning ühiste meetodite ning materjalide väljatöötamist, kuna läbi selle luuakse alus erinevate institutsioonide ja ka põlvkondade vaheliseks piiriüleseks suhtluseks, mis on oluline äärealade jätkusuutlikuks arenguks.

Loe edasi: Pihkva regiooni haridustöötajad tutvuvad õppereisil Peipsi järve piirkondlike keskkonnahariduse võimaluste ja vahenditega

Vanausuliste retseptid koguti kalendrisse

Peipsimaa retseptide kalendris 2020 tutvustakse vanausuliste köögi roogasid. Tähelepanu äratavad mitmed maitsvad ja paikkonnale iseloomulikud kalaroad.

Kala marinaadis vanausliste kalendris Foto MTÜ Peipsimaa Turism
Kala marinaadis vanausliste kalendris Foto: MTÜ Peipsimaa Turism

[pullquote]Retseptid kalendris varieeruvad hooajalisuse järgi ja tänu sellele on meil võimalus saada osa vanausuliste traditsioonidest.[/pullquote]MTÜ Peipsimaa Turism eestvedaja Kadi Ploom märkis, et Peipsimaa retseptidega kalender peaks eriti huvi pakkuma toidugurmaanidele ja hobi kokkadele. „Sel korral iseloomustavad igat kalendrikuud vanausuliste toitude retseptid. Kõik kalendris kasutatavad retseptid ning õpetused on eesti, vene ning inglise keeles, et ka meie naabrid saaksid nautida vanausuliste maitseelamusi. Samuti on iga retsepti juures võrratult isuäratav pilt. Retseptid kalendri tarbeks on kokku kogutud Varnja Perekonna Seltsi poolt.”

Selts tegutseb Tartumaal Peipsiääre vallas. Kadi Ploomi sõnul on Peipsiäärne kultuur olnud Eestis üks ajaloolisemaid ning selle kujunemisele on suuresti kaasa aidanud vanausulised oma kombestike, traditsioonide ja toidukultuuriga. Niisama rikkalik, kui on vanausuliste ajalugu, on ka vanausuliste toidulaud, mida iseloomustavad kalatoidud, kuid ei puudu ka liha ja juurviljad. Rohke sibula kasutamine ja erinevate metsaandide kasutus on Peipsi ääres omane.

Loe edasi: Vanausuliste retseptid koguti kalendrisse

Hõimupäeval astub üles saami legendaarne muusik Wimme ja paljud teised oodatud ansamblid

Terve oktoobrikuu kestva üle-eestilise soome-ugri rahvaid tutvustava festivali kõrghetkeks on oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev, mis on 1991. aastast ühtlasi lipupäev.

Äärealade pärimust tutvustav seto ansambel Sorrõseto esineb lisaks peakontsertdele ka Pärnu Vanakooli keskuses reedel, 18. oktoobril kell 18.00. Foto erakogust
Äärealade pärimust tutvustav seto ansambel Sorrõseto esineb lisaks peakontsertdele ka Pärnu Vanakooli keskuses reedel, 18. oktoobril kell 18.00. Foto erakogust

[pullquote]Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis ning kogu soome-ugri maailmas.[/pullquote]Hõimupäevade peakontserdid toimuvad sel aastal laupäeval, 19. oktoobril kell 15 Eesti Rahva Muuseumis Tartus ning pühapäeval, 20. oktoobril kell 16 Vabal Laval Tallinnas. Kontsertidel esinevad komi külaansambel, mari ja udmurdi pärimusmuusikud, ersa iidset mitmehäälset laulutraditsiooni viljelev ansambel Merema, ungari rahvamuusikaansambel Magos, kuid ka saami traditsioonilise joiu tuntuim tänapäevastaja Wimme, kes astub ERMi silla-alal üles koos soome jazzmuusiku Tapani Rinnega, Tallinnas aga annab peakontserdi lõpus soolokontserdi. Wimme on korduvalt olnud külaliseks nii Viljandi pärimusmuusika festivalil kui ka Jazzkaarel. Ta on omandanud küll traditsioonilise joigumistehnika, kuid kujundanud seejärel välja oma suveräänse stiili, mida on mõjutanud nüüdisaegsed kõlamaailmad, improvisatsioonid ja isegi häälekunst.

Loe edasi: Hõimupäeval astub üles saami legendaarne muusik Wimme ja paljud teised oodatud ansamblid

Põhjamaade entsüklopedistide koostöö on Eestile võimalus digikeskkonnas silma paista

Tartu ülikooli loodusmuuseumis leidis nädalavahetusel aset Põhjamaade viki-liikumise koostöökonverents, mille raames otsustati algatada ühisprojekt Läänemere ökoloogilist seisundit puudutava materjali ajakohastamiseks entsüklopeedias ning luua töörühm Põhjamaade, sj Venemaa muuseumidesse ning arhiividesse ajaloo keerdkäikude raames seisma jäänud materjali digitaalseks “tagastamiseks” koduriikidesse.

Põhjamaade viki-liikumise 2019. aasta koostöökonverentsil osalejad. Foto Ivo Kruusamägi ja Vahur Puik
Põhjamaade viki-liikumise 2019. aasta koostöökonverentsil osalejad. Foto: Ivo Kruusamägi ja Vahur Puik

Wikimedia Eesti muuseumi- ja hariduskoostöö projektijuht Ivo Kruusamägi nimetas eelmisel aastal Stockholmis alustatud ja sel aastal Tartus toimunud Põhjamaade koostööalgatust läbimurdeks piirkonna digitaalse pärandi kättesaadavuse tagamisel ning kutsus üles Eesti mälu- ja teadusasutusi neile digikeskkonnas andme-, meedia- jm kohalolu võimalusi pakkuva algatusega kaasa tulema.

Käimasolevate viki-projektidega saab tutvuda 29. oktoobril Raekoja pl 16 toimuval Miljon+ avaüritusel, kus miljoni emakeelse artiklini jõudmise vahendeid tutvustab Vikipeedia Sõber 2016, projekti üks algatajatest Mart Noorma. Oodatud on kõik huvilised, aga iseäranis soovib viki-projekte kureeriv Wikimedia Eesti kaasata neid, kes tahaks digitaalse teadmuse loomisel ise vabatahtlikuna kaasa lüüa.

Märt Põder

Wikimedia Eesti juhatuse liige ja konverentsi korraldaja

Samal teemal:

Eestikeelse vikipeedia erilogo 200 000 artikli puhuks

 

 

 

Vikipeedia jõudis 200 000 eestikeelse artiklini