2. ja 3. juulil toimuvad esimest korda Narva linnuse päevad. Narva linnusel on 700 aasta pikkune ajalugu. Selle aja jooksul on linnus näinud nii sõdu kui rahuaegu, nii viletsust kui rikkuse kogumist. Linnuse päevadel avaneb erakordne võimalus teostada ajalooalane retk – teie ette ilmuvad vaprad rüütlid ja sõdalased, kaunid daamid, rikkad linnakodanikud ja töökad käsitöölised erinevatest aegadest.
Mõlemal päeval on Läänehoovis avatud laat. Käsitöölised õpetavad kõiki soovijaid korve punuma, vilti vanutama ja ehteid valmistama. “Narva Balagan” viib läbi žonglööride õpitoa, kus lapsi ja noori õpetatakse žongleerimise aluseid ja köielkäimist. Kõige väiksemad külastajad saavad oma perekonna vappi joonistada.
Mõlemal päeval demonstreeritakse relvi ning keskaegseid võitlusvõtteid. Rahumeelsed käsitöölised tutvustavad Põhjaõues 17. sajandi käsitööameteid.
Perenaised saavad oma kokaraamatuid täiendada keskaegse köögi unikaalsete retseptidega. Meistrite juhendamisel õpivad nii lapsed kui täiskasvanud keskaegseid tantse. Laupäeva õhtu lõpeb tuleshow ja trummarite esinemisega.
Pühapäeva peasündmuseks on kirve- ja noaviskamise võistlused ning vibulaskmine. Kutsume kõiki soovijaid oma jõudu proovima!
narvamuuseum.ee
Silt: kultuur
Homme avatakse Riia ja Tartu kunstikoolide õpilaste ühisnäitus Riias Euroopa Liidu majas
65-aasta vanune Janis Rozentali nimeline Riia kunstikool ja 60-aasta vanune Tartu kunstikool tähistavad väärikaid juubeleid suurejoonelise ühisnäitusega Euroopa Liidu majas Riia vanalinnas aadressil Aspazijas Boulevard 28. Väga erinevas tehnikas tööd on välja pandud I korruse kunstituppa.
Tartu kunstikool osaleb näitusel õpilaste lõputöödega, koomiksinäidiste põhjal koostatud kogumikuga ja mõttemängudega tänavapinkide teemal ”Sa oled see, millel istud!”
Näitus avatakse homme, 1. juulil kell 16 ja jääb lahti kuni 29. juulini.
Sirsnigi apsveicu jus sakara ar jubileju! Õnnitlused juubeli puhul!
Piret Paluteder
Paide linn tähistab oma 720. aastapäeva paepäevadega
Paide linn tähistab tänavu oma 720. aastapäeva ja samal ajal oodatakse huvilisi 7.-9. juulini toimuvatele 10. paepäevadele.
Tänavustel juubelipaepäevadel osalevad skulptoritena Riho ja Ilme Kuld, Sorge ning Indrek Kuuse. Skulptuure asuvad skulptorid välja tahuma Paide kultuurikeskuse esisel väljakul ning kujud peaksid valmima nende piduliku avamise ajaks 8. juulil, misjärel viiakse need oma tulevastesse asupaikadesse Paide linnas. Varasemate paepäevade käigus on Paide paepäevade käigus valmistatud kokku kokku 95 paeskulptuuri, mis lisaks Paide parkidele ning haljasaladele ilmestavad ka mitmete ettevõtete, kortermajade ning ka eramute kinnistuid.
Allikas: jarva.ee
Vanemuise sopran Pirjo Püvi pälvis eriauhinna
kauneima “Ave Maria” esituse eest
Kuuest finaali jõudnud lauljast tunnistas žürii parimaks ja teise preemia vääriliseks kauni tämbriga, täisjõulise dramaatilise baritoni Andrei Savtšenko Valgevenest, kes valiti ka publiku lemmikuks. Kolmanda koha pälvis säravahäälne sopran Elina Volkmane Lätist. Esimese preemia ja Grand Prix’ otsustas žürii jätta seekord välja andmata.
Kauneima Ave Maria esitaja eriauhind kuulus Eesti lauljatarile, kaunihäälsele Vanemuise sopranile Pirjo Püvile.
Finaali jõudsid ka Juri Samoilov (bariton, Ukraina), Tatjana Ganina (sopran, Ukraina), Nicola Proksch (sopran, Austria). Lauljaid saatis Kaunase muusikateatri ja Pärnu linnaorkestri ühendorkester Erki Pehki juhatusel.
Žürii esinaine, Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor Ingrid Kremling ütles: „Konkurss on saavutanud rahvusvahelise tuntuse, tase on väga-väga kõrge ja otsust langetada ei olnud sugugi lihtne.”
Vastavalt reglemendile saavad laureaadid võimaluseosaleda PromFesti järgmise festivali ooperilavastuse koosseisus ja esineda PromFesti kontsertprogrammides.
Võistulaulmisele registreerus kokku 83 lauljat 17st riigist.
Kuninglikud väravad jõudsid Saatsesse
Eesti Kunstiakadeemia andis Saatse muuseumile üle Saatse vana kiriku kunagise ikonostaasi kuninglikud väravad, mis aastasadu kiriku pööningul lebasid. Väravate restaureerija on Allan Talu.
Vana ikonostaasi keskseks detailiks olnud kuninglikud väravad pärinevad ilmselt Saatse vanast puukirikust, mis oli ehitatud 1673. aastal. Väravate stilistika andis aluse paigutada need samasse perioodi. 19. sajandi algul kerkis Saatsesse uus kivikirik ning vana kiriku ikonostaas rändas kahesajaks aastaks pööningule, kust see kolme aasta eest inventeerimiseks paksu tolmukihi alt välja võeti. Enne kui meisterlik ja väärikas teos oma peaaegu täies hiilguses särada sai, kulus restaureerijal peaaegu aasta.
Kuna kiriklikes toimingutes vanu väravaid enam pruukida ei saa, leidsid need uue kodu Saatse seto muuseumis. Olgugi, et leid tuli päevavalgele juba ekspositsiooni planeerimise järel, saavad väravad selles tagantjärele väärika koha.
Allikas: setomaa.ee
Noore kultuuritegelase preemia pälvisid
Risto Joost ja Igor Kotjuh
President Toomas Hendrik Ilves andis sel nädalal üle SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia dirigent Risto Joostile ning eripreemia poeedile, esseistile, tõlkijale ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundajale Eestis Igor Kotjuhile.
Risto Joosti kandidatuuri esitas Eesti Kooriühingu muusikanõukogu, kelle hinnangul on ta paistnud silma mitmekülgse ja kõrgetasemelise kontserttegevusega nii dirigendi kui soololauljana.
Igor Kotjuhi kandidatuuri esitas Eesti Instituut, märkides, et tegu on tunnustatud poeedi ja esseistiga, mitmekülgse tõlkijaga. Eriliselt tähelepanuväärne on tema roll eestivene kirjanduse jõulise eestseisjana, kes tajub täpse tundlikkusega eesti ja siinse vene kultuuriruumi loomupäraseid erinevusi, aga mis veelgi olulisem – võimalusi nende piiride ületamiseks. Sihi saavutamiseks on Igor Kotjuh koondanud siinseid noori vene literaate, innustades neid jätkama kirjanduslikku tegevust, edendama kontakte eesti eakaaslastega ja otsima ühisosa eesti kultuuriruumiga. Selleks tarbeks on ta loonud kirjanduslikke võrguväljaandeid ning asutanud kirjastuse KITE. Igor Kotjuhi tegevus ei piirdu Eesti-sisese dialoogi arendamisega, ta on ka oodatud eesti kultuuri seletaja võõrsil, näiteks Peterburi Ülikoolis hinnati kõrgelt tema loengukursust eesti, sh eestivene kirjandusest.
Noore kultuuritegelase preemia suurus on 4793 eurot elik 75 000 krooni ja seda rahastab Toomas Luman. Erandkorras antava eripreemia suurus on 3000 eurot, seda rahastab Indrek Neivelt.
Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond
Täna kolib kultuur mere äärde
Kultuuripealinn avab linna merele ja kolib kultuuri mere äärde. Täna, 5. juunil sõidab Vabaduse väljakult mööda Pärnu maanteed ja Mere puiesteed linnahalli juurde Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 suurejooneline rattaparaad, et avada linnas rattaliiklust innustavate pidustustega mereäärne kultuurikilomeeter. Tegemist ei ole rattaralli ega spordiüritusega, ratastel ja jalgsi liikumisel läbi südalinna mere äärde on eesmärk anda ratturitele võimalus näidata, et ka nemad on tähtis osa linnaliiklusest.
Täna avab Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 merel kohviku ja kaldal linnainstallatsioonid.
Koguperepeol „Kultuur kolib mere äärde“ avaneb kultuurikilomeetril Vana-Kalasadamas vees hõljuv Ökosaare buss-kohvik, kaldal saab kruttida luuleautomaati ning uudistada linnainstallatsioone, teiste seas maailma suurimat tuulekella.
Vana-Kalasadamas 5. juunil uksed avav Ökosaar on kui teistmoodi mõtteid genereeriv hiigelparv, kus hea sõpradega kohtuda, keha kinnitada või aega veeta – seal asuvad piljardilaud ja klaver, einestada saab bussi teisel korrusel ja värske õhu käes. Pühapäevasel koguperepeol avaneb ka mitu põnevat, kogu suveks avatuks jäävat installatsiooni. Üks neist, Vana-Kalasadama kaldapealsele paigaldatav luuleautomaat on osa Tallinn 2011 ja MTÜ Kirbutsirkus suveprojektist „Murepunktide kett“. Mereäärne luuleautomaat loeb soovi korral luulet kolmes keeles – eesti, inglise ja vene keeles.
Täna mere ääres algav kultuurisuvi pakub üllatusi, ootamatuid kohtumisi, rõõmsaid hetki ja vana taasavastamist mitmeks eelseisvaks kuuks.
Allikas: tallinn2011.ee/kultuurikilomeeter
Kolga-Jaanis tähistatakse Villem Reimani 150. sünniaastapäeva
Täna, 5. juunil tähistatakse Kolga-Jaanis rahvusliku liikumise suurkuju ja Kolga-Jaani koguduse õpetaja Villem Reimani 150. sünniaastapäeva.
Kogunemine toimub Kolga-Jaani kalmistul Villem Reimani haual, kus kõneleb Villem Reimani Kolleegiumi esindaja Ants Tooming.
Esineb Põltsamaa puhkpilliorkester, dirigent Urmas Mägi. Villem Reimani monumendi juures kõnelevad Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur ja EÜSi esimees Henrik Einre. Tänujumalateenistusel Kolga-Jaani kirikus jutlustab peapiiskop Andres Põder.
Kolga-Jaani rahvamajas toimub konverents „Villem Reiman 150“, kus kuulatakse ettekandeid. Esinevad põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, ajaloolane Tarmo Piir, kaitseminister Mart Laar ja Tartu Ülikooli kirikuloo teadur Priit Rohtmets.
Allikas: EELK Konsistooriumi pressiteade
Põllumajandusmuuseumis algavad loovtöötoad
Eesti Põllumajandusmuuseum ootab nii väikseid kui suuri suve vaheaja alguse puhul loovtöötubadesse. Temaatilised töötoad toimuvad 4. – 10. juunini kell 11-16.
4. – 5. juunil valmistatakse taimedest anumaid ja õpitakse korvipunumist.
6. juuni on puutööpäev, mil voolitaksee puidust taluloomi, võinuga ja lõikelauda. Esemed kaunistatakse puidupõletustehnikas.
7. juuni – kartulitrüki päev. Saab meisterdada kartulist templi ning trükkida suvise ja omanäolise poekoti või T-särgi.
8. juuni – ehtepäev, valmistatakse vildist ja helmestest kauneid kaelakeesid ja talismane.
9. juuni – roigasmööbli valmistamine. Õpitakse valmistama looduslikust materjalist aiamööblit, mis sobib hästi nii aeda kui suvekodusse.
10. juuni – sepatööpäev, tutvumine sepatöö põhitõdedega, saab proovida sepistada naela või hobuserauda.
Osalustasu 5 eurot.
Info ja registreerimine: janika.turu@epm.ee, tel. 5379 8409.
Allikas ja pilt: www.epm.ee
Kumus on alati midagi huvitavat vaadata
Neljapäeval asusid noored Eesti kunstnikud Karel Koplimets, Taaniel Raudsepp ja Sigrid Viir kolmeks kuuks Kumus ette valmistama uusi teoseid talvel toimuvaks näituseks Tartu Kunstimajas. Kumu külastajatel on võimalus jälgida vahetult kunstnike uute teoste valmimist muuseumi aatriumis olevas multimeedia laboris.
Vana Võromaa omavalitsused plaanivad tihedamat koostööd
Reedel, 13. mail toimus Räpina Muusikakoolis Sillapää lossis 11. võrokeste tsõõriklaud. Koos leiti, et vana Võromaa omavalitsused peaksid rohkem koostööd tegema ning et vaja oleks ühist lippu ja muud sümboolikat.
Tsõõriklaual arutati, kuidas ühiselt vana Võromaa kohalikku omapära kasutades igapäevaelu rikkamaks teha ning kuidas selline tegevus üldist paikkondlikku arengut puudutab. Mõttetalgute-töögruppide teemade hulgas olid veel näiteks:
– omakandi toodangu ühine turundamine ja enam tarvitamine
– kuidas noor jõuab vanani, kuidas võru keel püsiks perekondades tarvitusel?
– kas oleks mõeldav haldusreform vanu kultuuri- ja kihelkonnapiire arvestades?
– mida on võrokestel setodelt õppida?
– emakeelne võrukene, omakeelne kooliharidus
Tsõõriklaual oli 60 osavõtjat: esindatud olid vana Võromaa erinevad erinevad kandid; oli nii vana Võromaa omavalitsuste esindajaid, riigikogulasi, maavalitsuste, ministeeriumite, muuseumide ja muidugi seltside-MTÜde inimesi.
Tsõõriklauda korraldasid Räpina vallavalitsus ja muusikakool, Võro Selts VKKF ja Võru Instituut, moderaatoritena aitasid seda läbi viia Piret Jeedas ja Margus Timmo MTÜst Ruumiloojad ning toetas Vana Võrumaa kultuuriprogramm.
Tallinna päev algas uuendatud Vilde monumendi avamisega
Tänavune Tallinna päev sai täna hommikul avalöögi Eduard Vilde monumendi taasavamisega Harju ja Niguliste tänava nurgal.
Kirjanike maja ees asuv Eduard Vilde ausammas on sellel kohal asunud juba üle poole sajandi. Monument püstitati 1965. aastal kirjaniku 100. sünniaastapäevaks. Eduard Vilde monumendi kavandas skulptor Albert Eskel ning maastikuarhitektuurse lahenduse arhitekt Allan Murdmaa. Monument ning seda ümbritsev plats on aastakümnetega kannatada saanud nii ilmastiku kui vandaalide tõttu. Monumenti ümbritseva platsi korrastamisega jõutakse lõpule augustis.
Allikas: Raepress
Lauluväljakul avati eile heliskulptuur
Eile õhtul avati Lauluväljakul heliskulptuur Cromatico, kus huvilised võivad proovida oma lauluhäält. Betoonist kõlakoja iga kamber kõlab eri helikõrgusel. Lauluväljaku nõlval asuval betoonist kõlakojas on 12 kambrit. Igas kambris õigel kõrgusel ümisedes kaigub kõlakoda valjult vastu. Skulptuuri autor on Lukas Kühn.
Allikas, foto: ERR
Tere tulemast regilaulutuppa!
Täna, 9. mail kella 18-20 tuleb kokku hooaja viimane regilaulutuba Tartu Linnakodaniku muuseumis (Jaani 16). Sissepääs on prii!
Seekordne lehekuu laulutuba on kevadisel nigulapäeval. See on unustusse vajunud püha, mida peeti püha Nikolause auks peamiselt Setumaal ja Võrumaa idaosas ning tähistati tihti kirmase ehk külapeoga. Laulust laksuva peo peame maha meiegi! Et tegemist on ühtlasi hooaja viimase regilaulutoaga, siis laulame juba varakult läbi suve-, kiige- ja jaanilaulud, et siis suurele suvele väärika laulupagasiga vastu minna. Tule kohale ja laulame koos suve lähemale!
Rahvakultuurilembene sõpruskond Sinimaniseele
Kolm kaunist avastamata aaret on rahvusvahelise žürii hinnangul Vihula valla mõisad
Eelmisel nädalal tehti Tallinnas Rotermanni kvartalis toimuval avalikul finaalüritusel kokkuvõtteid konkursist „Eestimaa avastamata aarded – turism ja taastatud ajaloolised paigad“. Rahvusvahelise žürii hinnangul on avastamata aareteks tänavu kolm kaunist Vihula valla mõisa (Palmse, Sagadi ja Vihula).
EAS-i turismiarenduskeskuse korraldatud „Eesti avastamata aarete“ konkursi finaali pääsesid taastatud ajalooliste turismisihtkohtadena Hiiumaa tuletornid (Kõpu, Ristna ja Tahkuna), kolm kaunist Vihula valla mõisa (Palmse, Sagadi ja Vihula) ning Olustvere mõis.
Just need kolm sihtkohta said turismi- ja kultuuriväärtuste ekspertidest koosnevalt žüriilt pärast kõigi sihtkohtade külastamist kõrgeimad hinnangud testitavatele toodetele ja teenustele.
Allikas: puhkaeestis.ee
Kaitseväe orkester ja ajateenijate ansambel annavad emadepäeval kolm kontserti
Kaitseväe orkester annab täna, pühapäeval kaks emadepäeva kontserti, ühe Kanepis ja teise Vastse-Kuustes. Ajateenijate ansambel Laul jätta! esineb emadepäeval Moostes.
„Kevadtorm suunab meid igal aastal emadepäeval Eesti kenadesse küladesse, kus anname kontserte. Emadepäevade kontserdid on ilus traditsioon,“ ütles kaitseväe orkestri ülem kolonelleitnant Peeter Saan. „Sajad Lõuna-Eesti noored mehed on homsel emadepäeval õppusel kaevikutes või rünnakul ega ei pääse emadele lilli viima. Kaitseväe orkester annab kontsertidega edasi musikaalse emadepäeva tervituse kogu kaitseväelt.“
Kaitseväe orkester esitab kontsertidel meeleolumuusikat. Repertuaar on rõõmus ja kevadine, mis hõlmab poppi, svingi, palasid muusikalidest ja operettidest, aga kindlasti ka sõjalist marssi. Orkestri ajateenijate ansambel esitab muusikat rahvusliku rokigigandi Ruja repertuaarist kuni regilaulu ja Valgre lauludeni välja.
Allikas: uuseesti.ee
Kultuuripealinnas avati Põhuteater
Eile, 30. aprillil avati Euroopa kultuuripealinnas Tallinnas Skoone bastionil NO99 Põhuteater. Rohkem kui kaks aastat ette valmistatud Põhuteatrit ümbritseb avalik ruum koos erinevate lõõgastusvõimalustega, Põhuteatris eneses astuvad viie kuu jooksul üles teatritrupid ning kunstnikud Eestist ja kogu maailmast.
NO99 Põhuteater on põhust rajatud installatsioon, mis põhineb Ene-Liis Semperi ideel, Põhuteatri kuraatorid on Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo.
NO99 Põhuteatri arhitektid on Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf Lõoke.
Allikas: tallinn2011.ee
Eile lahkus Eesti kaasaegse kunsti legend – Evald Okas
E. Okas osales eesti kunstiloos ligi 70 aastat, 1941 lõpetas ta Riigi Kõrgema Kunstikooli maalijana. Esmakordselt olid tema tööd Tallinna Kunstihoones eksponeeritud juba 1939. a. Sõjaaastail Nõukogude armeesse mobiliseerituna kuulus Okas eesti kunstnike kollektiivi Jaroslavlis. Kodumaale naasnud, tõestas ta järgnevatel aastakümnetel end temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna.
Tema looming kasvas välja eelkõige kaasaegsest linnakultuurist, reisielamustel kogetud impulssidest ja võimest sünteesida oma kaasaegse maailmakunsti avaldusi sõjajärgsetel aastakümnetel Nõukogude Eestis kehtinud kaanonites.
Evald Okase loomingus vahelduvad urbanistlikud stseenid kompositsioonidega teatri- ja muusikavaldkonnast. 1960. aastail maalitud fantaasiakostüümides naisfiguurid ning võõrapäraselt saladuslikud naisetüübid Jaapanist, Prantsusmaalt ja Itaaliast näivad ka aastakümneid hiljem üha rändavat meistri maalidele, omandades uusi ilmeid.
Võimsa kunstnikuisiksusena haaras ta oma loomingus paralleelselt mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, oli erakordselt viljakas ja eksperimenteeriv. Kogu Evald Okase loomingut iseloomustab tugev joonistuslik alge, maale graafiline pintslikiri, täpne kompositsioon ja spontaanne värvikäsitlus. Nii maalikunstniku kui graafikuna avaldab ta end virtuoosse joonistajana. Okast on nimetatud ka Eesti kunsti Picassoks. Suure modernismiklassikuga ei seo teda mitte ainult üle inimvõimete ulatuv teoste hulk, vaid ka hingesugulus, mis väljendub eelkõige graafikas. Loe edasi: Eile lahkus Eesti kaasaegse kunsti legend – Evald Okas
Koolitus kultuuriinimestele
Harrastuskollektiivides osalejad, kultuuri-, huvi- ja noortekeskuste juures tegutsevad inimesed, seltside ja MTÜ-de liikmed, gümnaasiumiõpilased ja teised videohuvilised saavad omandada audiovisuaalset kirjaoskust, mis võimaldaks jäädvustada sündmusi, inimeste mälestusi ja tegevusi, samuti süstematiseerida ja arhiveerida filmitud materjali tänapäevaste salvestusvahendite abil.
Koolitus toimub maist septembrini 2011 ja sisaldab loenguid, praktilisi tunde ja individuaalset e-õpet õpetaja juhendamisel. Koolitaja on meediaprojektide juht ja režissöör Jüri Tallinn.
Esimene koolituspäev on 31.mail Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses Tallinnas, Vilmsi t 55. Lisainformatsioon aadressil www.rahvakultuur.ee.
Sindis tähistatakse rahvusvahelist tantsupäeva
Elvas toimub maikuus Euroopa Naabrite päev
Euroopa Naabrite päev 27.-28. mail Elvas, kuulub suurüritusena Kultuuripealinn 2011 ametlikku programmi. Euroopa naabrite päeva pidustusel tutvustame Eesti rahva kombeid ja oskusi ning pakume ehedat väikelinna keskkonda – käsitööliste ja puutööliste töötubasid, esinemisi, rahvusvahelist rahvuste laata, rahvalikke mänge, Tartumaa turismiobjekte jms. Kohapeal võimalus süüa-juua, nautida kultuuri, kunsti ja muusikat ning uusi suhteid luua!
Fenno-Ugria hõimuõhtul tähistatakse mari sangari päeva
Kolmapäeval, 27 aprillil kell 17 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maride rahvuspüha – mari sangari päeva. Lühidalt räägitakse Mari sangari päevast, tutvustatakse rahvuspüha ajalugu ja tähendust, vaadatakse etnograafilist dokumentaalfilmi mari rahvustraditsioonidest, Tartu mari doktorantide ansambli tervitus ning kuulata saab loodemaride rahvamuusikat ansamblilt Peledõš.
Nõuni kultuurimajas esineb Nõo näitetrupp
X Külateatrite festivali laureaat Nõo näitetrupp esineb Nõuni kultuurimajas 20. aprillil kell 19 Jaan Tätte näidendiga LATERN. Näidend on ühes vaatuses. Lavastus, lavakujundus ja kostüümid on Nõo näitetrupi ühistöö.
Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna kandidaatide esitamine
Kartulitrüki festival jagab Tartus kogemusi
16. aprillil kella 12–16 toimub ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kartulitrüki töötuba, mis on eelkõige suunatud täiskasvanutele, kuid tegevust leiavad ka lapsed.
Kartul, mis on meie toidulaual tähtsal ja olulisel kohal, pakub lisaks söögitegemisele rikkalike võimalusi kunstiliseks väljenduseks. Alternatiivina traditsioonilistele kõrg- ja sügavtrükitehnikatele on kartulitrükk kõigile kättesaadav. Loodusliku materjalina pakub see vaheldust meid üha enam ümbritsevatele digitaalsetele kujutistele. Mitmeid aastaid Türi vallas Kabalas toimunud kartulitrüki festival ongi tunginud graafika ja trükikunsti ürgolemuseni, milleks on kujutise reprodutseerimine, jälje jätmine. Festivali üks eestvedajatest, Katri Kuusk, tutvustab festivalide jooksul kogunenud teadmisi ka Tartus. Loe edasi: Kartulitrüki festival jagab Tartus kogemusi