Lähenevad nelipühad ehk suvistepühad on täis kevadist ilu. “Mis sul kodus on?”, küsis Teele Arnolt Oskar Lutsu “Kevades”. “Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste…” Sirelite õitsemise hurmavad lõhnad, õunapuude õitsemine, kõik see õidepuhkemise ilu on meie ümber vaid kord aastas.
Loe edasi: ELLU ASTUDES…
G4S Eesti kommunikatsioonijuhI teatel pidas neljapäeva õhtul turvaettevõtte patrull kinni Tallinna kesklinnas narkojoobe tunnustega mehe, kes oli koos ühe naisterahvaga linnatänaval möödakäijaid rünnanud.
Loe edasi: TALLINNA TÄNAVAL MÖÖDUJAID RÜNNANUD MEHE PIDAS KINNI G4S TURVATÖÖTAJA
Tallinna linnavolikogu muutis tänasel istungil heakorraeeskirja. Suur osa muudatusi on seotud keskkonnakaitsega. Võrreldes kehtinud heakorraeeskirjaga täpsustati linna ametiasutuste kohustusi ja heakorranõudeid.
Loe edasi: NIITMATA MURU PIKKUST ENAM EI MÕÕDETA
Tallinna linnavolikogu muutis tänasel istungil määrusi, mille kohaselt olid lapsevanemad ajutiselt vabastatud lasteaia kohatasu maksmisest, toetati eralasteasutustes käivate laste vanemaid kohatasu maksmisel ning võimaldati ka mittetallinlastel ühistranspordiga tasuta sõita.
Loe edasi: ERIOLUKORRA-AEGSED SOODUSTUSED KEHTIVAD MAI LÕPUNI
Valitsus nõustus Keskkonnaministeeriumi ettepanekuga, et kümme Tallinna parki arvatakse looduskaitse alt välja. Põhiliselt on need eraomanikele kuuluvad iluaiad, mille edasine riiklik kaitse ei ole otstarbekas.
Loe edasi: KÜMME TALLINNA KUNAGIST PARKI MINETAVAD RIIKLIKU KAITSE
19. mail toimunud Rae vallavolikogu istungil anti roheline tuli innovatsioonikomisjoni loomiseks. Komisjoni algatajad on Rae vallavolikogu esimees Tõnis Kõiv ja endine Rae vallavanem ning praegune Riigikogu liige Mart Võrklaev.
Loe edasi: RAE VALLAS UNISTATAKSE VESINIKTRAMMIST
Täna, 27. mail, erakorralise meditsiini päeval, andis Regionaalhaigla üle kõrgeima tunnustuse – Grand Man 2020 tiitli, mille pälvis tänavu anestesioloogia ja intensiivravi valdkonna tulihingeline edendaja, kauaaegne anestesioloogiakliiniku juhataja dr Valdo Toome.
Loe edasi: DR VALDO TOOME PÄLVIS GRAND MAN TIITLI
12. märtsil, mil Eesti valitsus kehtestas koroonaviiruse ehk COVID-19 tõttu riigis eriolukorra, tõttasid Regionaalhaiglale appi Eesti naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased. Vabatahtlikud pidasid haigla erakorralise meditsiini osakonna sissepääsu ees 24/7 valvet kuni eriolukorra lõpuni, 18. maini.
Loe edasi: REGIONAALHAIGLA TÄNAB NAISKODUKAITSJAID JA KAITSELIITLASI
Igal aastal saab esimene Tallinna päeval sündinud laps linnavolikogu esimehelt kingiks hõbelusika. Täna oli esimeseks tulijaks 3244 grammi kaaluv ja 48 sentimeetri pikkune poisslaps, kes sündis varastel hommikutundidel Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmajas. Vastne ilmakodanik on perele esimene laps. Linnavolikogu esimees Tiit Terik õnnitles värskeid lapsevanemaid ja soovis väikesele tallinlasele rõõmsat kasvamist targaks ja tugevaks linnakodanikuks.
Tallinna päeva esmasündinu õnnitlemise tava on aastakümneid väldanud kaunis traditsioon. Eriolukorra tõttu jõudsid hõbelusikas ja õnnesoovid pereni kontaktivabalt.
Tallinna päeva tähistatakse 15. mail. Sellega meenutatakse Tallinnale Lübecki linnaõiguste andmist 1248. aastal. Tähtpäeva eesmärk on väärtustada linna ajalugu ja tallinlaseks olemist, tutvustada pealinna tänapäeva ja minevikku nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Tallinna päeval esmasündinud. Foto: Jukko Nooni →
KU päevatoimetaja
Kell 10.10 algab lühike videotuur, kus linnavolikogu esimees Tiit Terik tutvustab volikogu hoonet, ajalugu ning seda, millised otsused istungitesaalis sünnivad. Samuti näitab ta, mida peidab volikogu esimehe kabineti seinas asuv seif. Tallinna linnavolikogu töötab vanalinna piiril aadressil Vana-Viru 12 asuvas omaaegses uhkes linnavillas. Kohaliku omavalitsuse volikogu on nagu kogukonna parlament, kus elanike valitud esindajate kaudu otsustatakse kohaliku elu kõiki küsimusi.
Kell 11-11.30 on veebiülekanne, mis kannab pealkirja „Jaan Pehk ja 30 aastat Tallinna linnavolikogu“. Armastatud laulja Jaan Pehk annab (mini)veebikontserdi, kus saab kindlasti kuulda laule „Korstnapühkija“ ja „Laul Tallinnast“, kuid loomulikult on Pehkil muudki varuks. Muusikalise etteaste vahepeal vestlevad volikogu esimees Tiit Terik ja Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees sellest, kuidas on Tallinn 30 aastaga muutunud. Tallinlastel oli uuesti võimalik oma linna kohalikku elu korraldama hakata 1989. aasta detsembris, kui valiti pärast poole sajandi pikkust pausi taas Tallinna linnavolikogu. Mäeltsemees oli aastatel 1989−1996 linnavolikogu liige ning 1992-1993 linnavolikogu esimees.
Mõlemat veebiülekannet saab vaadata tallinn.ee/tallinnapaev ja www.delfi.ee/z/tallinnapaev.
KU päevatoimetaja
Epidemioloogiline olukord Eestis näitab küll stabiliseerumise märke, kuid lähtuvalt Vabariigi Valituse poolt esitatud eriolukorrast väljumise kavast, on Eestis veel pikk tee minna, enne kui on võimalik korraldada avalikke suurüritusi. Täna on jätkuvalt meie kõigi prioriteet inimeste tervis ja ohutus ning seetõttu ei ole võimalik korraldada kevadisele messiperioodile kavandatud messe.
Kahtlemata omab messide ärajäämine suurt majanduslikku mõju nii eksponentidele, messikorraldajale, stendiehitusfirmadele, turundusfirmadele, reklaamibüroodele kui pajudele teistele ettevõtetele, kes otseselt või kaudselt on seotud messide ettevalmistuse ja toimumisega ning kes üldjuhul ei kvalifitseeru ka tänastele riiklikele kriisiabi erimeetmetele.
Eesti suurima erialamessi, ehitusmessi „Eesti ehitab“ projektijuht Epp Sultsmanni sõnul vaadatakse tulevikku siiski optimistlikult, sest juba eelmine majanduskriis näitas kohapealsete messide olulist rolli kriisist väljumisel. „Messil osalemine on tõhusaks abivahendiks, aitamaks kiiremini jalule saada just väikse- ja keskmise suurusega ettevōtetel ning tulla paremini toime turupositsioonide taastamise ja ümberjaotumisega. Eesti Näituste AS on oma messide kaudu valmis seda abi pakkuma ka käesolevast majanduskriisist väljumisel“, sõnas Sultsmann.
KU päevatoimetaja
[pullquote]Me ei saa teha samu asju ikka ja jälle ning oodata teistsuguseid eripäraseid tulemusi.[/pullquote]Rohelise tuleviku rajamine on meie kõigi ühine väljakutse ja kõigil meil on oma roll selle ülesehitamisel. See on keeruline ja mitmetahuline ettevõtmine, kuid meil on ühist tarkust, leidlikkust ja loovust, et leida uusi, tõhusamaid viise vähese süsihappegaasiheitega tuleviku kujundamiseks.
Lahendusena loodi veebikeskkond Fresh, mis võimaldab osta Eesti väiketootjate toodangut kodust lahkumata.
[pullquote]kuigi kõikjal Euroopas on loomaaedadel praegu raske, on Itaalias olukord lausa kriitiline[/pullquote]Amuuri tiiger Pootsman viibib Parco Natura Viva loomaaias üleeuroopalise ohustatud liikide paljundusprogrammi raames. Koroonapandeemia tõttu on eraloomaaed suletud ning kadunud on põhiline tuluallikas – külastajad. Pootsmani vader Krah Pipes nõustus Tallinna loomaaia ettepanekuga annetada kahe viimase aasta Pootsmani toetussumma raskustesse sattunud Itaalia loomaaiale. Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi poolt 7200 euro suuruse vaderitoetuse ülekandmine aitab Parco Natura Vival raske aeg üle elada ning tagada Pootsmani heaolu.
Loe edasi: EESTI ETTEVÕTE KRAH PIPES TOETAB TIIGER POOTSMANI KRIISI AJAL ITAALIAS
Neljandat nädalat järjest oli inimeste huvi raamatute laenutamise vastu tavaajast märksa suurem – päevas laenutati keskmiselt 190 raamatut, tavaliselt jääb keskmine 143 juurde. Rahvusraamatukogu on üle vaatamas ka paljusid teisi teenuseid ning plaanib hakata lähiajal pakkuma pikematel teemadel nõustamist video teel ning laiendada tellimise võimalust ka pakiautomaatidesse üle Eesti.
Nädala alguses pikendas Rahvusraamatukogu laenutustähtaegu veel kuu võrra – kõik lugejad, kelle laenutähtajad muudeti eriolukorra alguses 5. maile, saavad raamatuid veel kuu aega lugeda, sest raamatukogu ootab neid tagasi alles 1. juunil. Rahvusraamatukogu jälgib olukorda ning püüab viivisepoliitika ja laenutustähtaegade muutmisega piirata inimestel vajadust kodunt välja tulla.
[pullquote]Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma[/pullquote]„Valitsuse erikomisjon vajab piirangute üle otsustamiseks rohkem andmeid viiruse leviku kohta rahvastikus. Epideemiat ei saa efektiivselt ohjata, kui pole täpsemalt teada, kuidas see elanikkonna hulgas levinud on,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Esiteks toetasid valitsuse liikmed COVID-19 seiresüsteemi teadusprojekti. Tartu Ülikool pakub seire läbiviimist juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma, et hinnata üleriigilist nakkuse levikut eri maakondades ning rahvastikurühmades. Teadusprojekti maksumus on 1,8 miljonit eurot.
Covid-19 seireprogrammi projektijuht ja kõneisik on Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi professor Dr. Ruth Kalda. Seire tulemusi raporteeritakse valitsuskomisjonile iganädalaselt.
Loe edasi: VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL
Tegelikult osutus seegi näiliseks, sest täna keskpäeval Pereraadio vahendusel kuulajateni jõudnud Oleviste koguduse jumalateenistuse salvestas eelnevalt pastor Heldur Kajaste juba käesoleva nädala teisipäeval kiriku Püha Maarja kabelis. „See oli peaaegu soolo-teenistus. Ma olin seal üksi: lugesin pühakirja ja jutlustasin, lisaks kasutasin varematest aegadest pärit üld- ja koorilaule – ka salvestasin üksi,” selgitas vaimulik. Lisaks kuulamisele on võimalik siin seda jutlust täies mahus ka süvenenud mõttega lugeda.
Lisaks kõigele eelenvale tähistab Heldur Kajaste täna oma kuuekümneseks saamise juubelisünnipäeva. Palju õnne! „Tema sõnavõtud ja näiterikkad jutlused baseeruvad Jumala Sõnale ja kindlatele põhimõtetele,” lausus Kajaste 50. juubeli puhul Eesti Piibliseltsi juhatuse esimees Jaan Bärenson ja sama kinnitavad juubilari kaasrändurid uuesti ka 10 aastat hiljem.
KU päevatoimetaja
» AITA ISEENNAST!
Smithfield’i asulas põlesid heledasti tuleriidad. See oli tuli, mis oli võtnud elu mitmetelt märtritelt. Üks rändaja märkas oma imestuseks aga üht poissi sealtpoolt koju suundumas. Ta küsis poisilt: “Kus sa käisid?” – “Ma käisin Smithfield’is märtrite põletamist vaatamas.” – “No mikspärast ometi sa sinna läksid?” imestas rändaja. Ja väike poiss vastas: “Ma läksin, et õppida – kuidas tuleb surra.”
Loe edasi: HELDUR KAJASTE: MITTE SEE EI OLE SUUR-REEDE SÕNUM
[pullquote]Istungil osalejaks loetakse hääletuskaardiga end sisseloginud linnavolikogu liikmed ja kõik linnavolikogu liikmed, kes osalevad istungil Teams’i kaudu.[/pullquote]„Minu selge huvi on olnud, et Tallinna linnavolikogu saaks esimesel võimalusel taas täiskoosseisus otsuseid langetada, tehes seda seaduspäraselt ja kaasates võimalikult paljud liikmed,“ ütles linnavolikogu esimees Tiit Terik.
Teriku sõnul on alates eriolukorra kehtestamisest Eesti omavalitsustes volikogude istungite korraldamist tõlgendatud erinevalt ning seisukohad on selles küsimuses lahknenud. „Rahandusministeerium on öelnud, et elektroonilised istungid on seaduspärased, samas endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks on väljendanud seisukohta, et volikogud peavad alati kogunema füüsiliselt.
Loe edasi: PEALINNA LINNAVOLIKOGU VALMISTUB ESIMESEKS E-ISTUNGIKS
„Pühapäeval on ülestõusmispüha, mida me tunneme rahvakeeles ka munadepühana või lihavõttepühana. Aga neid pühasid ei pea mitte ainult kristlased vaid ka tavalised inimesed. Homme on riigipüha – suur-reede. Sellel nädalal peavad ülestõusmispühi Lääne kristlikud kirikud, kogudused: katoliiklased ja Konstantinopoli patriarhaadi õigeusklikud, samuti baptistid, nelipühilased, luterlased ja teised Eesti protestantlikud kogudused,” rääkis Solman ja viitas ka järgmisele nädalavahetusele, kui ülestõusmispüha pühitsevad Moskva patriarhaadi õigeusklikud ning vanausulised. Tavaolukorras peetakse nendel aegadel väga palju avalikke jumalateenistusi ja missasid, toimuvad traditsionaalsed surnuaia külastused. „Praegu me ei ole tavaolukorras ja kõik nimetatud tegevused avalikus ruumis tuleb ära jätta ja rahvakogunemised ei ole lubatud.”
Loe edasi: MINISTER VAHENDAS BARTHOLOMEOSE MÕTET: OHUS EI OLE MITTE USK VAID USKLIKUD INIMESED
[pullquote]Tema, kes ise sellise soovituse osaks sai, ei toimi kunagi taoliselt. Hoopis vastupidi…[/pullquote]Arvestades jätkuvalt riigis kestvat eriolukorda kuuleb Oleviste kiriku suur-reede jumalateenistust Pereraadios (Tallinnas 89,6 MHZ) algusega kell 12.00.
Raadiojumalateenistuse jutluse peab pastor Heldur Kajaste, kelle vaimulik sõnum pole üksnes piibli teksti põhjal pilguheit paari tuhande aasta tagusesse aega, vaid oskus näha risti saladust ka näiteks Smithfield’i asulas põlenud tuleriidal. Kajaste sõnul on Kristuse kannatusele ja surmale võimalik mõelda mitut moodi, seepärast vaatleb ta mõnda seika selle päeva eri tahkudelt ja näidetega meie praegusest ajast.
Praeguse eriolukorra ajal tasub kodust lahkudes kanda maski. Selleks, et mask kasutaja tervist maksimaalselt kaitseks, soovitab Ida-Tallinna Keskhaigla järgida teatud kindlaid võtteid.
Loe edasi: TERVISHOIUTÖÖTAJA ÕPETAB: KUIDAS KAITSEMASKI ÕIGESTI ETTE PANNA?
[pullquote]Konteinerhaigla avab uksed alates neljapäevast ja me vaatame jooksvalt, millist funktsiooni see täitma hakkab[/pullquote]Eile esitas Terviseamet Kaitseväele ametiabi taotluse konteiner-välihaigla rakendamiseks koos kuni paarikümne Kaitseväe teenistujaga Kuressaare Haigla toetamiseks.
Kaitseväe juhataja allkirjastas 30. märtsil käsu vastava abi andmiseks Kuressaare Haiglale. “Tegu on unikaalse haiglaga, mis on algselt mõeldud kasutamiseks sõjalise konflikti korral. Konteiner-välihaigla koos kaitseväe ja tsiviilpersonali ning kuni 20 intensiivravi ja kuni 40 täiendava voodikohaga annab olulise toe Saaremaa haiglale vajaliku intensiivravi võimekuse tõstmiseks,“ rääkis kaitseminister Jüri Luik.
Terik on seisukohal, et ilma vastava muudatuseta on elektroonilisel teel läbiviidud volikogu otsused õigustühised, kuna nende vastuvõtmisel ei ole järgitud seaduses volikogu istungi läbiviimisele kehtestatud õigusnorme.
Tallinna linnavolikogu on viiruse leviku vältimiseks korraldanud hetkel oma töö nii, et istungitel osaleb igast fraktsioonist vaid üks esindaja. Selline lahendus aga ei saa kaua kesta, kus poliitiline debatt on pärsitud.
Tallinna linnavolikogu esimehe sõnul oli pöördumise ajendiks rahandusministeeriumi ringkiri kohalikele omavalitsustele, milles soovitatakse praeguses eriolukorras elektroonilise volikogu istungi läbiviimist. „Samas kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei võimalda istungil virtuaalset või elektroonilist osalemist. Füüsilise kohaloleku nõudest möödaminekut ei saa õigustada põhjendusega, et seaduse vastuvõtmise ajal 1993. aastal ei tuntud tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite võimalusi,“ kirjutas Terik põhiseaduskomisjoni esimehele Paul Puustusmaale.
Loe edasi: TIIT TERIK: KEERULISE OLUKORRAGA EI SAA PÕHJENDADA SEADUSE LOOVAT TÕLGENDAMIST
Plaanilist ravitööd piiratakse kuni eriolukorra lõppemiseni Regionaalhaigla statsionaarsetes osakondades, päevakirurgias, päevaravis ning ambulatoorseid vastuvõtte polikliinikutes. Piiramine võib tähendada ka plaanilise vastuvõtu, uuringu, operatsiooni põhjendatud edasilükkamist või vastuvõtu läbiviimist kaugvastuvõtu ehk telefonikonsultatsiooni kaudu. Haigla tagab jätkuvalt tõsiselt tervist ja elu ohustavate seisundite planeeritud ravi ja erakorralise ravitegevuse.
Regionaalhaigla ravitöö juhi dr Helis Pokkeri sõnul võetakse arsti poolt patsiendiga, kelle vastuvõtu- või uuringuajas on toimunud muudatus, telefoni teel ühendust vähemalt üks päev enne plaanitud haiglasse saabumist. Kui aga juhtumisi ühendust ei võeta, siis palume siiski haiglasse mitte tulla ja teavitada endast e-postil info@regionaalhaigla.ee või telefonil 617 1300. Onkoloogilistele patsientidele on loodud oma infoliin numbril 5399 4187, kuhu saavad murega helistada kõik haigla keemiaravi patsiendid ja nende lähedased esmaspäevast reedeni kell 10.00-15.00, nädalavahetusel 12.00-14.00. ”Hindame patsientide ja nende lähedaste mõistvat ja toetavat suhtumist kõrgelt ning oleme selle eest tänulikud,“ lisas dr Helis Pokker.
Regionaalhaigla jagab operatiivselt infot oma kodulehel ja Facebooki lehel.
KU päevatoimetaja
