Jõgeval raudtee ääres paiknevas Betti Alveri muuseumis avatud näitus „Jõgeva aleviku ajalugu ja tänapäev” on pühendatud selle paigaga seotud sajandivanuse Eesti sordiaretuse möödanikule.
Loe edasi: BETTI ALVERI MUUSEUMIS TUTVUSTATAKSE SORDIARETUSE AJALUGU
Koostöös Sindi muuseumi ja projektiga „Kunstnikud kogudes” valminud näitus avab Sindi ajalugu, mida näeb kuni 5. septembrini. Ajaloolase Aro Velmeti Sindi linnaruumituur “Ulmade linn” koosneb üheksast üle linna laotuvast teabepunktist, millele lisavad täiendväärtust huvitavad eesti-, vene- ja ingliskeelsed audiomaterjalid.
Loe edasi: „ULMADE LINN” SINDI MUUSEUMIS JA TÄNAVATEL
Alates homsest Raplamaa Keskraamatukogus peatuv rändnäitus „Kodukoha kompass“ avab linnaruumi ja inimeste heaolu vahelisi seoseid ja ärgitab neil teemadel kaasa mõtlema. Kompass-kettale kogutav kohalike hinnang näitab otsustajatele, millega inimesed on oma linnas rahul ja milles nähakse veel arenguruumi.
Loe edasi: RÄNDNÄITUS „KODUKOHA KOMPASS” OTSAGA RAPLAS
Helilooja ja laulva revolutsiooni lauliku Alo Mattiiseni (1961-1996) 60. sünniaastapäeva tähistatakse tema sünnilinnas aknanäitustega Betti Alveri muuseumis, Jõgeva muusikakoolis ja Jõgeva raamatukogus.
Loe edasi: ALO MATTIISENI ELU JA LOOMING JÕGEVA KULTUURIASUTUSTE AKENDEL
Nukuteatrimuuseumi võlvkeldris avatakse 2. detsembril näitus „Urmas Alender. Nukuteatri näitleja”, mis visualiseerib näitleja teekonda ühes teatris – teatrisse tööle asumisi, proove, etendusi ja töölt lahkumisi.
Loe edasi: AVATAKSE NÄITUS „URMAS ALENDER. NUKUTEATRI NÄITLEJA”
Põltsamaa valla Umbusi külamajas avatud näitusel „Las külakoerad hauguvad” näeb karikatuure paljasjalgsest Tõnissonist ehk vend Vahindrast.
Loe edasi: VEND VAHINDRAT TUTVUSTATAKSE KODUKÜLAS UMBUSIS KARIKATUURIDEL
Avatud Külaväravad ja Maal elamise päev koondasid 26. septembril Sadalasse mitmeid põnevaid sündmusi: toimus vihmavarjude näitus, osaleti kohaliku viljeelu mälumängul, elati kaasa paikkonna viljetegijate ja kutseliste artistide esinemisele. Võimalus oli osta toidukaupu, käsitööd ja trükiseid kohalikelt ettevõtjatelt.
Loe edasi: SADALA KÜLAVÄRAVATEL AVALDUS PAIKKONNA HUBASUS JA SÜGAV VILJEKIHT
Laupäeval, 19. septembril kell 13 saab Jõgeva valla sügiskeskuseks Palamuse. Tiitli annab üle suvekeskus Kuremaa. Sügisel on Jõgeva valla viljeelu raskuspunkt Palamusel, kus leiavad aset põnevad üritused.
Loe edasi: JÕGEVA VALLA SÜGISKESKUS PALAMUSE AVATAKSE NUNNUNÄITUSEGA
26. septembril Avatud Külaväravate ja Maale elama projekti raames Sadala rahvamaja kõlakoja ümbruses toimuval sündmusel korraldatakse vihmavarjude näitus, kuhu igaühel on võimalus tuua vaadata ja imetleda oma vihmavarjud.
Loe edasi: KÕIK VIHMAVARJUD SADALASSE
Eesti Koostöö Kogu rändnäitus „Kodukoha kompass“ avab ümbritseva elukeskkonna ja heaolu seosed ning soodustab nende teemade käsitlemist kohalikul tasandil.
Loe edasi: RÄNDNÄITUS „KODUKOHA KOMPASS”
Kolmapäeva keskpäeval, 17. juunil, avati pidulikult Tõrva kirik-kammersaalis Pärnu Portselanimaali Seltsi Lüster portselanimaalide näitus. Avapäeval viibisid kohal kunstnikud ja võis kuulda Maie Kala õpilaste laule.
Loe edasi: PÄRNU PORTSELANIMAALIJATE NÄITUS TÕRVA AJALOOLISES SAKRAALHOONES
Pärnu muuseumis on kuni 27. augustini avatud noorte loomingunäitus „Kunst, millest saab… ajalugu!“. Tasuta näitusel on uudistamiseks Pärnu linna ja maakonna noorte kunstitööd, nii lõuendile prinditud taiesed kui visandiraamatud.
Loe edasi: NOORTE NÄITUS „KUNST, MILLEST SAAB… AJALUGU!”
Homme, 19. juulil kell 12.00 avatakse Värska talumuuseumis hooajanäitus „Lapsepõlv Setomaal”. Eeltööna koguti poole aasta vältel Setomaaga seotud inimeste mälestusi nende Setomaal möödunud lapseeast – mängudest, töödest, tegemistest. Talletatud lugude ja esemete abil on valminud vahva ja mänguline väljapanek Värska talumuuseumi ekspositsioonialale.
Loe edasi: VÄRSKA TALUMUUSEUMIS SAAB SUVEHOOAJAL KOGEDA LAPSEPÕLVE SETOMAAL
Loov Eesti alustas eile, 27. mail, Ida-Virumaal ürituste seeriaga, mille eesmärk on täiendada rahvusvähemuste esindajate teadmisi, kuidas oma käsitööd ja disaini tutvustada ning laiema publikuni tuua. Koondnimetuse “Rahvusliku käsitöö aardelaegas Золотые руки” alla koonduvad koolitused, praktilised töötoad, klubiõhtud ja ühepäeva pood.
Loe edasi: LOOV EESTI ESITLEB RAHVUSVÄHEMUSTE KÄSITÖÖD
Juba jalga laiale peaukse trepile tõstes peatub pilk suurel plakatil, mida kujundab Ojaste lõuendimaal „Naine linnukesega”, valminud 2017. aastal.
Loe edasi: TIINA OJASTE MAALINÄITUS „MUUTUMISED” SINDI RAAMATUKOGUS
Pärnu Kunstilkubi 2020 aasta kevadise ülevaatenäituse pealkiri on “Vahendeid valimata”. Klubi on viimaste aastate näitustel lähtunud erinevatest teemadest. 2017 – “Ärkamisetärkamisemärkamine” ja “Popurrii”, 2018 – “Ja värvid said otsa…”, 2019 – “Head isu!”.
Eelmiste näituste puhul tõdeti, et klubiliikmed viljelevad väga erinevaid tehnikaid ning teosed on alati eripalgelised vaatamata näitust ühendavale teemale.
Seekord eksponeeritakse pealkirja “Vahendeid valimata” all maale, joonistusi, kollaaže, installatsioone ja fotot. Eesmärgiks on kunstnike inspireerimine katsetamaks erinevaid kunstivorme uute teoste loomisel.
Näitusel osalevad kunstnikud Marju Lorentson, Malle Heinonen, Ly Saat, Tiina Erala, Ervin Raud, Ülle Randma, Ella Žuliene, Svetlena Markina, Ljudmilla Ljulko, Aili Mets.
Näitust saab Kunstnike Maja galeriis külastada teisipäevast reedeni kell 11–17 ja laupäeviti kell 11– 14.
KU päevatoimetaja
Erika on parajasti jõudnud kogu oma loomingu kolme klaasvitriini ära paigutada, kui mina muuseumi uksest sisse astun. Tunnen tublit põllukultuuride kasvatajat ammust aega, aga pärlitest suurt aimdust ei ole. Seepärast küsingi esiti pisut rumalalt kas ta kasvatab lisaks kapsale ja teistele köögiviljadele ka pärleid? „Ei,” naerab Erika laia naeru ja alustab voolava jutustusega – ilma sissejuhatuseta oma harrastuse tutvustamist kusagilt tegemiste keskpaigast.
Ta ütleb, et Pärnus eriti midagi saada ei ole. Kogu materjali, mis sätendab, tellib Hiinast. Sealt tellides tuleb poole odavam. Iga kaela riputatav asi nõuab sada kuni paarsada tükki värve. Ühte komplekti peavad sobituma nii kaelakee, kõrvarõngad kui käevõru. „Kahju, et alati ei tulegi nii ilus välja kui oma vaimu silmas oled natuke teist moodi näinud. Meeldimisega võib muidugi juhtuda ka nii, et see mis mulle ei meeldi, võib meeldida mõnele teisele. See on väga isiklik asi.” Erika meenutab ühte sõbrannat, kes kannab pruunikaid-oraanžikaid asju. Mõtles talle käevõru teha, aga tuli välja tema ilumeele arvates nõnda inetu, et ei jätnud sellest isegi näidist. „Oli kohe jube. Arutasin kõik lahti.”
2020. aastal festivali programmis avatav väljapanek „Pärnumaa Foto“ kannab järjekorranumbrit 15. Näituse algatajaks oli “Pärnu Postimehe” toimetus, kelle eestvedamisel näitus toimus ja oli eelkõige laiapõhjaline rahvafoto näitus. Igaaastasele väljapanekule saadeti pilte kaunist Pärnumaa loodusest, lemmikloomadest ja olustikust. Aastate jooksul on aga muutunud domineerivaks fotokunsti professionaalsem pool. Lemmikloomi enam näituselt ei leia, pigem on fookuses imeliste ja ainulaadsete hetkede tabamine ning kõrge kunstiline tase.
Näitusele esitas oma fototabamusi 36 autorit. Pärnu Endla teatri palmisaalis on eksponeeritud 31 Pärnu ja Pärnumaa fotokunstniku teosed festivali peateemal “Viga süsteemis”e.“Error in the System”.
Näitusel osalevad: Andres Adamson, Marko Toomast, Marju Lorentson, Aiki Järviste, Innar Kukk, Eimar Kull, Evald Kukk, Aiver Oja, Valdur Maibach, Karmen Kärg, Margit Jaanson, Luule Põder, Taje Tross, Liivi Pihlasalu, Al Paldrok, Signe Leht, Anonymous Boh, Ants Liigus, Haide Rannakivi, Julia Valjauga, Kristjan Krimm, Tõiv Jõul, Rein R Seppius, Margus Valt, Anatoli Anatoli Gubski, Jack Blue, Leonardo, Andreas Härm, Liivi Pihlasalu, Piret Mägi, Pusa.
Huvi fotomeediu vastu on aastatega suurenenud ja tänaseks on näitusest välja kasvanud Pärnu fotofestival mitme erilaadse näitusega Pärnu Linnagaleriis, Keskraamatukogus, Pärnu Muuseumis ja Kunstnike Majas. Rohkem infot Pärnu Linnagalerii kodulehel.
KU päevatoimetaja
Fotonäitus annab vaatajale kõrvalseisja pilgu läbi edasi eesti kultuuri, rahvuslikke iseärasusi ja eestlaste argiseid toimetusi. See jutustab loo „tundmatust“ Eestist, igapäevasest külaelust, tavalisest maal elavast inimesest, kelle taustale jäävad vanad talud, teed, põllud ja kirikud. Neid sügavaid ja emotsionaalseid pilte, mis kujutavad inimesi oma loomulikus elemendis, võib kirjeldada ka kui kultuuriantropoloogilist materjali. Lummavad, ka lihtsamaid olukordi õilistavad fotod tabavad eestlastes midagi olemuslikku. Näituse kuraatori Aleksandra Ehte sõnul näevad inimesed Luca piltide peal välja just sellised nagu nad loomulikult on.
Näitus võtab kokku aastatel 2015-2018 toimunud pildistamisretkede tulemused.
Luca Berti (1978) on itaalia päritolu fotograaf, kes elab ja töötab Taanis, Kopenhaagenis. Luca on tuntud kui maastike ja maainimeste jäädvustaja. Tema dokumenteerimisprojekt „Inimene ja loodus“ (Man and Nature in the Nordic and Baltic Countries), millega ta alustas 7 aastat tagasi, jäädvustab maaelu Põhjamaades ja nüüd ka Eestis. „Tema jaoks see ongi ilu, mida ei suuda mitte ükski filter taasluua. Ta läheb sügavamale ja näitab inimese hinge, seda mis kuulub ainult talle“ sõnas Ehte fotograafi kohta.
Näitus on osa Pärnu Fotofest 2020 programmist. Infot festivali kohta leiab SIIT.
Näitus on valminud koostöös Kristel Lauri ja Toomas Järvetiga Juhan Kuusi Dokfoto Keskusest ning Maret Tamjärvega Vabaõhumuuseumist
Näitust toetavad Pärnu linn, Itaalia Suursaatkond Tallinnas ja Kultuurkapital.
KU päevatoimetaja
[pullquote]„Siin on juba küsitud, mis see on? See on pikaleheline huulhein, putuktoiduline taim,” rääkis Joosep, kes juba mitmendat ringi tehes peatus kõigi 22 foto juures ja andis huvilistele täpsustavaid selgitusi.[/pullquote]„Olen kogu elu elanud Sindis. Fotograafiaga hakkasin tegelema kuuendal eluaastal kui sain oma esimese fotoaparaadi. Selle aparaadiga sain kõige teravama pildi linnu pesakastist, kus olid munad sees. Kahjuks rebisid vandaalitsejad pesakasti maha,” rääkis Joosep endast ja pildistamisest koolikaaslastele. Enamus pildistamisi on tehtud aastatel 2017 ja 2018 Sindis või linna lähiümbruses. Värskemad pildid pole kahjuks näitusele jõudnud. „Vöötkakk on pildistatud Seljametsas, mis ongi vast Sindist kõige kaugem paik. Vöötkakk on ka kõige kauem otsitud lind, keda ma olen püüdnud tabada. Pidin kuus tundi koos ühe Paikuse mehega passima.” Kuuendaks sünnipäevaks kingitud kompaktkaamera asemel kasutab ta juba ammu peegelkaamerat. Viimane on Nikon D7500, mis on võimaldanud fotonäituse autoril veelgi paremini lindude ja muu eluslooduse pildistamisega tegeleda.
Pärnu Linnagaleriis Raekojas (Uus 4) avatakse reedel, 27. detsembril kell 17.00 Eesti avangardi klassiku Andres Toltsi (1949-2014) 70. sünniaastapäeva tähistav mälestusnäitus.
[pullquote]Toltsi näitusel tulevad eksponeerimisele maalid hilisemast loomeperioodist, mis tähistavad kunstniku jõudmist ülimasse stiilipuhtasse minimalismi.[/pullquote]Avamisel esitleb oma klassikutest inspireeritud luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” Arvi Tapver. Seni pigem proosakirjanikuna esinenud autor jagab oma luulekogus maailma mõtteliselt kaheks – klassikuteks ja kassikullaks. Luulekogu “Klassikud ja Kassikuld” esitlusel vastab poeet ka võimalikele tekkinud küsimustele ja jagab autogramme.
Toltsi näitusel tulevad eksponeerimisele maalid hilisemast loomeperioodist, mis tähistavad kunstniku jõudmist ülimasse stiilipuhtasse minimalismi. Argised objektid astuvad lõuenditel dialoogi kunstniku sisemaailmaga ning tulemuseks on puhas esteetika või täiuslik harmoonia, mida Tolts kogu oma loomeaastate vältel peatumatult otsis. Lisaks on näitusel väljas kümme mustvalget, osaliselt koloreeritud litograafiat aastaist 1982-1989, millel Tolts interpreteerib talle laia tuntuse toonud maale.
Täna Sindi raamatukogus avatud Made Balbati näituse paarikümne digipildi hulgas keskendus pilk kolmest pildist koosnevale libahundi sarjale. Mullu kevadel nägi neid koguni Londoni raamatumessil.
[pullquote]digilauale joonistamine nõuab pühendumist väga täpsele nokitsemisele ja küllaltki palju aega[/pullquote]Kunstniku sõnul panevad piltides kujutatavad maagilised muinasjutud teda tundma, nagu jookseks ta ise koos huntidega. Balbat selgitab, et parasjagu mõnd pilti tehes läheb ta päris selle sisse ja elabki viivukese aega libahundi maailmas. Justnagu enda jutu kinnituseks ulatas graafik, illustraator ja kujundaja oma nimekaardi, mille ühel küljel kolmiksarja üks piltidest.
Lõuendil pildid ei ole õlimaalid. 1988. aastal raamatuillustratsiooni harus graafika erialal ERKI lõpetanud Balbat võttis kätte digilaua ja digipliiatsi, mida kasutades valmivad pildid. Joonistama hakkas ta lapsepõlves enne lugema õppimist. Digipliiatsiga digilauale joonistamine nõuab pühendumist väga täpsele nokitsemisele ja küllaltki palju aega. „Pildid panen kiht-kihilt kokku spetsiaalses arvutiprogrammis Photoshop. Digitaalne tehnika võlub mind mängulisusega.” Lisaks joonistusele kasutab ta ka fotokollaaži elemente. Digigraafikat saab trükkida erinevates mõõtmetes lõuendile ja paberile. Näituste tarvis eelistab ta lõuendit. Need on kaalult oluliselt kergemad. Spetsiaalsete tuhmumiskindlate värvidega happevabale paberile tehtud kõrge kvaliteediga giclée-printe tagab suurepärase kvaliteedi, aga raamitud ja klaasialused pildid on tunduvalt raskemad ja näitustel seetõttu ebamugavamad kasutada.
Püüdke leida Eestimaalt mõnd surnuaeda, eriti veel sajanditevanuse ajalooga rahulat, kus ei oldaks hädas vanade metall-ristidega, mis pärinevad hooldajateta haudadelt. Kadrina teeb nüüd teednäitava sammu ja annab uue hingamise kiriku veerel roostetavale sajakonnale ristile.
[pullquote]ristide kunstiline taaskasutus on abiks ja eeskujuks paljusid teisi Eestimaa kalmistuid painava ristiprobleemi lahendamiseks[/pullquote]Laupäeval, 2. novembril kell 18 avatakse Lääne-Virumaal, Kadrinas surnuaia taga kogu Eestis unikaalne Ristisalu, mille autoriks on kunstnik Teet Suur ja materjaliks üle aegade säilinud, kuid surnuaias haudadel enam mitte kasutust leidvad metallristid.
Idee Kadrina ristide eksponeerimisest kunstilise Ristisaluna sai alguse 2015. aasta aprillis, kui ajakirjanik Rein Sikk, vallavolinik Ülo Kais ja Kadrina Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson tulid välja mõttega, et Kadrina kiriku veerel seisvad ristid vajaksid nii enamat väärtustamist kui ka korralikku eksponeerimist. Selleks kaasati kunstnik Teet Suur, kes on spiraalikujulise maketi „Maa ja taeva vahel“ autor.
Loe edasi: Hingedepäeval avatakse Kadrinas ainulaadne Ristisalu
Mustvee Raamatukogu korraldavatel raamatukogupäevadel pööratakse tänavu erilist tähelepanu lastele ette lugemisele.
[pullquote]Raamatukogupäevadele paneb lõpp-punkti Avinurme puhkpilliorkestri rõdukontsert[/pullquote]Mustvee raamatukogu direktor Anu Ots märkis, et 21. oktoobril käisid raamatukoguhoidjad Mustvee lasteaeda lastele lugemas unejuttu. Kristi Pukk luges eesti rühmas ja Veronika Obuhova vene rühmas. Loetakse Eno Raua „Sipsikut” 22. oktoobril olid raamatukogus ettelugemispäeval kodused lapsed . 28. oktoobril loevad Tiheda lasteaias ette Kristi Pukk ja Liidia Krehova. „Sipsiku valisime ettelugemiseks ka põhjusel, et raamatu illustraatori kunstnik Edgar Valteri sünnist möödus 90 aastat„ ütles Anu Ots.
Vaadata saab mitmeid näitusi. Laenutusosakonda seatakse üles väljapanek kirjanik Indrek Hargla raamatutest. 29 oktoobril on võimalik Harglaga ka Mustvees kohtuda. Uuendatakse Mustvee raamatukogu trepiväljapanekut, kuhu lisatakse vanasõnad. Avinurme raamatukogus sai 23. oktoobril teoks kohtumine kohalike juurtega kirjaniku Anneli Lambiga.
Loe edasi: Mustvee raamatukogupäevadel loetakse ette „Sipsikut” ja kohtutakse Indrek Harglaga
28. septembril Jõgeva vallas Sadalas toimunud Maal elamise päeval äratas tähelepanu ennekõike näitus erineva vanuse, suuruse ja väljanägemisega vihmajavarjudest.
[pullquote]Sadala nimetus ja paik seostub hästi sademetega[/pullquote]Vihmavarjude näituse korraldamise idee algataja Sadala Külade Teatri trupijuht Valdi Reinas märkis, et kui paar päeva tagasi oli koos ligi kaheksakümmend varju, siis Maa elamise päeva hommikuks saadi neid kokku 137.
Mitmeid vihmavarjusid tõid näitusele Sadala Külade seltsi juhatuse liikmed Pille Tutt ja Vilja-Mari Luhalaid. Agaralt varustasid näitust aktiivne kogukonnategelane Tiina Ivask ja tema tütar Siimusti lastekeskuse Metsatareke direktor Imbi Ivask.
Viimaselt Jõgeva maavanemalt Viktor Svjatõsevilt (tänane Jõgeva abivallavanem) oli näitusel ka tumepunane vihmavari, mis oli Jõgeva maavalitsuse kingituseks-inspiratsiooniks Jõgevalt võrsunud kirjaniku Betti Alveri luuletus, 100 Eesti luulepärli hulka valitud „Tulipunane vihmavari”. Oma vihmavarjudega aitas näitust atraktiivseks muuta Riigikogu liige Aivar Kokk.
