ELOHELÜ PEAPREEMIA NOPPISID EVA VÄLJAOTS JA ROBBIE SHERRATT

Mooste Elohelü ihaldatuima preemia pälvisid Eva Väljaots ja Robbie Sherratt. Foto: Kristina Masen

XXI Eesti rahvamuusikatöötluste festivali Mooste Elohelü ihaldatuima preemia pälvisid Eva Väljaots Eestist ja Robbie Sherratt Inglismaalt, kes seadsid uude vormi Põlva kihelkonnast pärit kaasitamise ehk pulmades esitatava kahe hõimu võistulaulmise.

Loe edasi: ELOHELÜ PEAPREEMIA NOPPISID EVA VÄLJAOTS JA ROBBIE SHERRATT

TERVISEAMET EI PEA ANTSLAS TOIMUVALE VIKERKAARE FESTIVALILE MINEKUT LUBATAVAKS

Vikerkaare värvides Tallinna tänaval. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Terviseamet otsustas nii Vikerkaare festivalil osalejate elu ja tervise kaitsmiseks kui üleüldise nakkusohutuse tagamiseks keelata 20. juulist 19. augustini Antslas peetava ürituse European Rainbow Gathering, kuhu juba praeguseks on saabunud inimesi COVID-19 riskipiirkondadest.

Loe edasi: TERVISEAMET EI PEA ANTSLAS TOIMUVALE VIKERKAARE FESTIVALILE MINEKUT LUBATAVAKS

RAPLA KIRIKUMUUSIKA FESTIVALI AJAKAVA

Rapla Maarja-Magdaleena kirik. Foto: Urmas Saard / Külauudised

XXVIII Rapla Kirikumuusika festival avab uksed 2. juulil Rapla Maarja-Magdaleena kirikus, ettekandele tuleb Arvo Pärdi ja Pärt Uusbergi looming. 12. juulil toimuval lõppkontserdil on laval Estonian Voices ja Kadri Voorand. Festivali korraldajaks on Muusikute fond PLMF.

Loe edasi: RAPLA KIRIKUMUUSIKA FESTIVALI AJAKAVA

KÜMNES VÕILILLEFESTIVAL PEETAKSE VEEBIFESTIVALINA

MTÜ Eassalu-Neitsi Külaselts koostöös MTÜ-ga Loomulikult korraldavad laupäeval kahepäevase Võilillefestivali esmakordselt veebifestivali vormis.

Võilillevein. Foto: Urmas Saard /  Külauudised
Võilillevein. Foto: Urmas Saard / Külauudised

“Sel korral oleme oma plaanid sättinud vastavalt kehtivatele turvanõuetele ja oleme viinud kõik meie põnevad loengud ja kohtumised online’i”, tutvustab tausta taimetark ja õieterapeut Mercedes Merimaa, kes on Võilillefestivali peakorraldaja ja selle hing.

“See tähendab, et sel korral on loengupidajad Kihlepa stuudios ja kuulajad on oma kodus või mujal enda valitud paigas ja kohtutakse virtuaalselt. Iga loengu lõpus on võimalus esitada küsimusi esinejale. Festivalilt ei puudu ka sel korral kontsert, mis tuleb mõnusa kodukontserdi vormis Mari Jürjensilt ja festivali esimese päeva lõpetab ühislaulmine Mait Segeri eestvedamisel. Osalemine on kõigile tasuta”.

Selle aasta festivali loengud keskenduvad aktuaalsetele teemadele kuidas toetada oma tervist ja vältida haigestumist erinevatesse viirushaigustesse, tutvustab Merimaa.

Loe edasi: KÜMNES VÕILILLEFESTIVAL PEETAKSE VEEBIFESTIVALINA

HIIU FOLK JÄTAB AASTA VAHELE

Hiiumaa pärimusmuusika festivali korraldajad on otsustanud oma armsa publiku, vahvate esinejate ja tublide korraldajate heaolu ja tervise huvides festivali aasta võrra edasi lükata.

Hiiu Folk 2019
Hiiu Folk 2019

„Tänavune programm sai väga põnev ja on siiralt kahju, et ei saa publikule seda pakkuda,” ütles Hiiu Folgi korraldaja Astrid Nõlvak. „Õnneks on enamik esinejaid öelnud, et tahaksid järgmise aasta festivalile laulma ja mängima tulla. Loodame, et saame suurt osa neist näha ja kuulda 2021. aasta Hiiu Folgil.”

XVI Hiiu Folgile 16.–19. juulil olid tulemas ja loodetavasti rõõmustavad publikut järgmise aasta juulis: Estonian Voices, Riffarrica, Torupilli-Jussi Trio ja Jaan Pehk, Liisi Koikson, Kõrsikud, Justament, Balkan Horo ja Tõnu Oja, Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda, Svjata Vatra koos Rute Trochynsky ja Ukraina folkansambliga Žurba, MandoTrio, Beati Mandolini, Duo Viik (Ott Kaasik ja Kadri Lepasson), Wana Wõromaa Vunkorkester, Karijärve keelpilliorkester, Kairi Leivo, Karoliina Kreintaal ja Sänni Noormets Ruhnu muusika kavaga, Kaika Kuur, Celia Roose ja Ene Salumäe, Piret Päär, Shabat Quartet, Tuli Taevast ja Credo-Allika kammerkoor, Heinavanker, Robirohi, folkmuusikal „Üle vee – Leigri lugu” koos ansambliga Antsud, Tõnis Kark, Dil Mastana Indiast ja Tikkursby Soomest.

Loe edasi: HIIU FOLK JÄTAB AASTA VAHELE

VÕRU PÄRIMUSTANTSU FESTIVAL LÜKKUB JÄRGMISSE AASTASSE

XXVI Võru pärimustantsu festival lükkub aasta võrra edasi ja toimub 8.-11. juulil 2021.

Rahvatants. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Rahvatants. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Seoses eriolukorraga riigis ja teadmatusega, kuna taas meie riigipiirid väliskülalistele avanevad, oleme teinud otsuse Võru pärimustantsu festival edasi lükata järgmisesse aastasse.

“Igale Võru pärimustantsu festivalile annavad oma näo sinna kutsutud välisrühmad. Kaasatoodud pärimuse tutvustamine võimaldab näha teisest kultuuriruumist tulevate gruppide pakutavat, õppida teiste rahvaste pärimustantse, elada koos neli päeva festivalimelus. Sellel aastal ei saa juba kutsutud külalisrühmi meie külalislahkes Võrus vastu võtta ja oleme sunnitud neid külla paluma järgmisel aastal. Ilma väliskülalisteta ei ole meie festival enam see festival, mida oleme harjunud nägema ja seetõttu ei ole võimalik sellel suvel festivalipidu pidada”, ütleb MTÜ Võru Folkloorifestival juhatuse liige Priidu Teppo.

Hea festivalipublik, ootame teid taas festivalimelust osa saama aasta pärast juulikuus.

Tiia Must
festivali koordinaator

TALLINN LIITUB MEREFESTIVALE KORRALDAVATE LINNADE VÕRGUSTIKUGA

Tallinna linnavolikogu kiitis tänasel istungil heaks Tallinna liitumise Läänemere-äärseid merefestivale korraldavate linnade võrgustikuga The Baltic Sail ning andis volitused linnapea Mihhail Kõlvartile lepingu sõlmimiseks.

Tallinna laht. Foto Urmas Saard
Tallinna laht. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Leping kehtib 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021.[/pullquote]Linnavolikogu kultuurikomisjoni esimees Eduard Toman märkis, et tegemist on positiivse algatusega, mida toetati ühehäälselt. „Komisjonis tekkisid küll mõned tehnilised küsimused, sest liikmelisusega kaasnevad linnale ka rahalised kohustused – võrgustiku aastane osalustasu on 5000 eurot, kuid linlastele kaasnev kasu kaalub selle kindlasti üles. Näiteks loob võrgustikku kuulumine eeldused, et Tallinna merepäevi külastaks rohkem eksootilisi ajaloolisi laevu, mis muudab merepäevade programmi veelgi atraktiivsemaks,“ selgitas Toman.

Loe edasi: TALLINN LIITUB MEREFESTIVALE KORRALDAVATE LINNADE VÕRGUSTIKUGA

VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL HÕIKAS VÄLJA ESIMESED ESINEJAD

23.-26. juulini Viljandis toimuv XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival „Kokkumäng“ paneb seekord programmis erilist rõhku muusikalisele kooskõlalisusele. Esimeste avalikustatud esinejate hulgas on näiteid nii suurepärasest orkestrimängust, žanrite sulamisest kui kooskõlast publikuga.

RegiRAM. Foto Jaan Krivel
RegiRAM. Foto: Jaan Krivel

[pullquote]“RegiRAM ühendab endas nii Eesti parima koorimuusikaesitluse kui ka meie muusikalise emakeele alustala, regilaulu.[/pullquote]“Festivali püsipublik on aastatega nõudlikuks kasvanud ning keskpärasusega kindlasti ei lepiks,” sõnab pealik Ando Kiviberg juba 27. korda toimuva muusikasündmuse programmi iseloomustuseks. “Meie eesmärgiks on inimesi innustada, inspireerida, esmakülastajate puhul nende huvi äratada ja silmaringi avardada. Oleme kindlad, et seda kõike õnnestub saavutada ainult kunstiliselt ja vaimselt tugevate esinejate ja kordumatult haaravate kontsertkavadega.”

Balkani pidupäevade suure ühise peo meeleolu loob festivalil Marko Markovic Brass Band, mida programmipealik Tarmo Noormaa peab üheks parimaks näiteks Serbia mustlaste puhkpillimuusikast. 2016. aastal oma orkestri loonud Marko õppis pilli mängima koos isa, legendaarse trompetikuninga Boban Markoviciga ühiselt musitseerides – viimase muusika on aga hästi tuntud Emir Kusturica filmidest.

Loe edasi: VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL HÕIKAS VÄLJA ESIMESED ESINEJAD

PÄRIMUSMUUSIKA KESKUSE TEGEMISTES OSALES EELMISEL AASTAL LIGI 74 000 INIMEST

Mullu võttis Eesti Pärimusmuusika Keskuse poolt pakutavast osa 73714 inimest, mis on võrreldes 2018. aastaga üle 2000 inimese rohkem. Nagu viimastelgi aastatel, pööras keskus möödunud aastal enim tähelepanu noortele, samuti üleriigilistele tegevustele.

2019. aastal külastas Viljandi pärimusmuusika festivali ligi 25000 inimest. Foto Urmas Saard
2019. aastal külastas Viljandi pärimusmuusika festivali ligi 25000 inimest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]oleme suutnud käima lükata toimiva süsteemi, mis aitab ka noorte hulgas tutvustada ja väärtustada meie pärimust[/pullquote]Noortele suunatud tegevustest kasvas koolikontsertide arv enam kui 30 võrra. Kokku anti koolides üle Eesti 175 kontserti. Ühtlasi käivitati koostöös Viljandi Kesklinna Kooliga pilootprojekt “Pärimusmuusika valikaine üldhariduskoolis”, millest osales 77 õpilast. Keskuse juures tegutseva August Pulsti õpistu poolt korraldatud noortele suunatud laagritest, kontsertidest, õpitubadest, valikainest ja võistumängimisest võttis osa 13900 noort ehk üle 1000 noore enam kui aasta varem.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhi Tarmo Noormaa sõnul on stabiilselt kasvav noorte osavõtt keskuse tegemistest väga rõõmustav: „Meil on hea meel, et oleme suutnud käima lükata toimiva süsteemi, mis aitab ka noorte hulgas tutvustada ja väärtustada meie pärimust ja juuri. Ainult nii saavadki sündida uued nimed, kes pärimusmuusikat järgmistele põlvkondadele edasi kannavad.”

Loe edasi: PÄRIMUSMUUSIKA KESKUSE TEGEMISTES OSALES EELMISEL AASTAL LIGI 74 000 INIMEST

VÕRU PÄRIMUSTANTSU FESTIVAL KUTSUB NOORTE SEGARAHVATANTSURÜHMI ÕNNE LEIDMA

Juulikuu teisel nädalal, 7.-12. juulil kutsume üle Eesti 120 tantsijat noorte segarahavatantsurühmadest Võrumaale, et osa saada Võru pärimusfestivali raames toimuvast tantsulaagrist. Eesmärgiks on vaatajateni tuua lustlik ja energiline Andre Laine loodud tantsulavastus.

Andre Laine. Foto Urmas Saard
Andre Laine. Foto: Urmas Saard

Laager ja etendused toimuvad August Teppo Lõõtsatalu õuel, kus on väga hea võimalus tänapäeva noortel näha ning tunda seda, kuidas nende vanaemad ja vanaisad maal oma nooruspõlve veetsid. Tantsulavastus „Õnneotsija“ jutustab loo külanoorte tegemistest folkloorsete mängude, tantsude ja dialoogi kaudu.

Lavastaja Andre Laine lubab, et saame tutvuda erinevate kommete ja maal elamise võludega.

Andre Laine on Kagu-Eestis tegutsenud tantsujuhi ja -loojana üle viieteistkümne aasta. Teda oleme näinud noortetantsupeo „Maa ja ilm“ üldjuhina, mitmetel üldtantsu- ja noortepidudel assistendi ja liigijuhina erinevatel võimlemispidudel. Andre koreograafilist annet on imetletud mitmete muusikalide nagu „Shrek“, „Karlsson katuselt“, „Mamma mia“ lavastustes . Ta on algatanud ka hulgaliselt maakondlikke ja vabariiklikke suurüritusi (Kagu-Eesti tantsupidu, tantsutüdrukute festival-võistlus, tantsukarussell jpm).

Lisaks tantsulavastuses tantsimisele saavad noored tantsijad osaleda ka 9.-12. juulini kestval XXVI Võru pärimustantsu festivalil.

Lisainfo ja registreerimisleht asuvad kodulehel. Lavastusest osavõtu registreerimine kestab kuni 1. märtsini (või kuni kohti jätkub).

Anne Tolk
Festivali meeskonna liige

Viljandi pärimusmuusika festival avalikustas täna tunnuskujunduse

23.-26. juulini 2020 toimuva XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivali seekordse tunnuskujunduse autoriks on Eesti kunstnik Krõõt Kukkur. Kukkuri käe all valmis järgmise folgipeo mitmekõlalist teemat “Kokkumäng” ilmestav värviküllane kujunduslahendus.

PrintNii, nagu igal aastal võtab Viljandi pärimusmuusika festival fookusesse uue teema, ilmestab muusikasündmust ka iga kord uus kujunduslahendus, mille eesmärk on visualiseerida programmi kätkevat teemat. Teist aastat järjest valib festivali meeskond ühiselt välja ühe noore kujundaja, kelle käekiri sobib järgmise aasta teema ja muusikasündmuse näoga hästi kokku. Seekord langes valik Krõõt Kukkurile, kelle käekiri on hästi eristuv, kasutatavad värvid julged ja väga hea maitsemeel.

Krõõt Kukkuri sõnul mõjus järgmise Viljandi pärimusmuusika festivali teema talle igati inspireerivalt: “Kujunduse loomise aluseks olnud teema – kokkumäng, kooskõla, kollektiivne loomine – oli minu jaoks koheselt visuaalselt väga ahvatlev. Valminud graafika valemiks võiks lugeda selliseid märksõnasid nagu ühise eesmärgi nimel töötamine, üksteisele toetumine ja teineteisega arvestamine, millele segasin juurde erksaid värve ja lisasin küllaga suvist, sooja energiat.”

Joonistanud on Krõõt Kukkur enda sõnul piltlikult öeldes sünnist saati, viimased 10 aastat sellest professionaalsel tasemel. “Baasteadmised omandasin Tallinna Kunstikoolis; ülikooli jätsin pärast ühe-aastast õpet pooleli ning pärast seda olen omal käel edasi õppinud,” kirjeldab Kukkur oma kunstnikuteed. “Et igav ei hakkaks, viljelen erinevaid stiile ja tehnikaid ning sean endale pidevalt uusi eesmärke.”

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival toimub 23.-26. juulini Viljandis. Festivali teema “Kokkumäng” toob fookusse koostöö, hulgakesi muusika tegemise traditsiooni ja kooskõla, aga ka inimlikule üksteisega arvestamise ja vastastikuse austuse.

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujunduse autor on Krõõt Kukkur →

KU päevatoimetaja

Viljandi pärimusmuusika festival kuulutas täna välja järgmise folgipeo teema

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival keskendub koostööle, hulgakesi muusika tegemise traditsioonile ja kooskõlale, aga ka inimlikule üksteisega arvestamisele ja vastastikusele austusele. Sestap valiti 2020. aasta festivali programmi ideeks ja sõnumiks vahvalt mitmekõlaline “Kokkumäng”. Järgmise suve suur folgisündmus toimub 23.-26. juulini Viljandis.

Foto Iris Kivisalu
Foto: Iris Kivisalu

[pullquote]Hoolimata seninägematutest võimalustest üksteisega kontaktis olla, on tänase päeva üheks märksõnaks aga eraldatus.[/pullquote]Pärimusmuusikat iseloomustab funktsionaalsus ja eesmärgipärasus. Tihti on see saatnud erinevaid tegevusi, mida just ühiselt ette võetud: pärimusmuusika on kõlanud töövaeva kergendamiseks, pühitsemiseks, tantsuks, teekonna lühendamiseks jne. Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg: “Rahvalaul, pillimäng ja tantsimine on kui inimesi ühendav nähtamatu sotsiaalne liim. Et ühisest muusikategemisest või tantsimisest sündinud jõudu andvad tundelaengud on väga tugevad, teavad kõik laulu- ja tantsupeolised. Sama kehtib pärimusmuusika puhul.”

Hoolimata seninägematutest võimalustest üksteisega kontaktis olla, on tänase päeva üheks märksõnaks aga eraldatus. Põhjuseid selleks võib olla erinevaid, aga tulemusena tajuvad paljud üksildust, usaldamatust. Pärimusmuusika on loomulik võimalus kokkusaamiseks, koos tegutsemiseks, ühte hoidmiseks. ““Kokkumäng” on teemana nii üleskutse ühisele muusikategemisele kui üksteisega arvestamisele, koostööle,” selgitab Ando Kiviberg.

Viljandi pärimusmuusika festival on alates 2000. aastast keskendunud osalejate inspireerimiseks mingile kindlale pärimusmuusika aspektile või iseloomulikule nähtusele. Kaheksateistkümne aasta jooksul on teemade hulgas olnud näiteks nii soolomäng kui mehelik laul ja naise hääl, pärimusmuusika tähtsus sündmuste tähistamisel kui palju muudki.

Ruudu Raudsepp
Viljandi pärimusmuusika festivali pressipealik

Valdur Prenge Sindi muusika ajaloos

Äsja jõudis vaatajate-kuulajateni perekond Prengede loomingut tutvustav videoalbum „Kummardus”, mis peaks oluliselt täiendama sellel laupäeval tähistatavat Sindi Rocki juubelit. Palusin Ilme Prengel nende kahe olulise sündmuse puhul jutustada Valdurist, keda tema kaasaegsed veel hästi mäletavad, aga nooremad ei tea suurt midagi.

Ilme Prenge omaaegse nimetusega Sindi klubi juures - asutus, mis ta Valduriga kokku viis. Foto Urmas Saard
Ilme Prenge omaaegse nimetusega Sindi klubi juures – asutus, mis ta Valduriga kokku viis. Foto: Urmas Saard

Ilme, 2017. aasta viljakuul meenutas siinsamas seltsimajas sinu abiga seltskond muusikahuvilisi Sindi Rocki ajalugu. Nüüd palun sind meenutada esimest või esimesi kohtumisi Valduriga.

Ilme: Meid viis kokku Sindi klubi. Juhtus nii, et käisime Tartu ansambliga Sindi klubis esinemas. Mina laulsin solistina ainult ühe laulu. Seitsmekümnendal tulin ma juba Sinti elama, aga Vibro otsis sellel ajal endale naissolisti. Ühele ansambli liikmele, kes osales sellel kontserdil, jäi minu hääl ja nägu meelde. Kohtusime uuesti Sindi kohvikus, kus sain kutse Vibroga liitumiseks. Kutsuja oli Ants Redissaar, Sindi poiss ja trummar. Teine solist oli Valdur, kellega olime ühevanused. Nii meie ühine muusikaline tee algaski. 1972. aastal me juba abiellusime. Valdur töötas sel ajal Pärnu Vikeros. Ta oli Pärnu kutsekoolis lõpetanud puusepa eriala. Vibro läks millegipärast laiali ja vahepeal läksid ka meie teed Valduriga lahku, aga kuna mees oli väga kindla iseloomu ja suure tahtejõuga inimene, siis sai ta oma pahelisest kalduvusest jagu. Alates 1976. aastast kuni elu lõpuni kõigi 26 aasta kestel ta enam alkoholi üldsegi ei pruukinud.

Loe edasi: Valdur Prenge Sindi muusika ajaloos

Nädalavahetusel näeb Pärnus valgusfestivali „ÖÖvalgel“

Reede ja laupäeva õhtul toimub Pärnu vanalinnas valgusfestival „ÖÖvalgel“, mille raames luuakse Tallinna väravatele, Rüütli tänava vaateakendele, raekojale ja Mohri majale ainulaadsed valgusvisuaalsed lavastused ja installatsioonid.

Valgusfestivali Öövalgel ettevalmistus ja proov Mohri maja juures. Foto Urmas Saard
Valgusfestivali “Öövalgel” proov Mohri maja juures. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mohri maja juurde, kus etendatakse Kaupo Meieli 12 minuti pikkust lugu Johann Voldemar Jannseni elust[/pullquote]Festival toob kaasa liikluspiiranguid. Reedel ja laupäeval hiljemalt kell 19 suletakse autoliiklus Mere puiestee alguses alates Esplanaadi tänava ristmikust, et otse sõitva auto valgus Tallinna väravatele ei langeks. Samuti ei saa Akadeemia tänavalt teatri taga olevale Rüütli tänava lõigule ning Vee ja Pikalt tänavalt Lastepargi ja raekoja juurde ja Munga tänavale keerata. Etenduskohtade lähedal piiratakse tänavavalgustust, et hoonete valgustamine paremini mõjule pääseks.

Loe edasi: Nädalavahetusel näeb Pärnus valgusfestivali „ÖÖvalgel“

Koplifesti tänavuse muusikaprogrammi koostab Eesti Pärimusmuusika Keskus

Sel laupäeval, 14. septembril Tallinnas toimuva asumipäeva Koplifest muusikaprogrammi on kokku pannud Eesti Pärimusmuusika Keskuse meeskond. Koplifestil astuvad üles Estonian Voices, Duo Ruut, Meelika Hainsoo ja Paul Daniel, Lõõtsavägilased ja Puuluup. Õhtuses programmis Põhjala tehases esitab oma soolokava trummar Tõnu Tubli.

Puuluup Tallinna loomaaias. Foto Urmas Saard
Puuluup Tallinna loomaaias. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Põhja-Tallinn on veel lõpuni avastamata kultuurioaas.[/pullquote]Seesugune koostöö Tallinna linna ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse vahel on esmakordne.”Põhja-Tallinna linnaosavalitsus pöördus meie poole abipalvega, mille üle oli meil Keskuses ainult hea meel. Meie peamine eesmärk on pärimusmuusika levitamine ja igapäeva elu osaks taasmuutmine, nii on rohke külaliste arvuga Koplifest meie tegevusele suurepärane väljund,” räägib Keskuse programmijuht Jaan Jaago ja lisab, et Eesti Pärimusmuusika Keskus pakkus Koplifesti korraldajatele välja kolm eriilmelist programmi, millest valiti välja oma ürituse kontseptsiooniga kõige paremini sobiv lahendus.

Põhja-Tallinna linnaosavanema Peeter Järvelaidi sõnul on Kopli võrreldes teiste Tallinna asumitega oma olemuselt väga erinev, ja seetõttu üritatakse festivali korralduses leida lahendusi, mis eristuksid ja oleksid just Koplile omased. „Põhja-Tallinn on veel lõpuni avastamata kultuurioaas. Meil on väga hea meel, et Eesti Pärimusmuusika Keskus oli kohe nõus meid aitama,“ ütles Järvelaid.

Loe edasi: Koplifesti tänavuse muusikaprogrammi koostab Eesti Pärimusmuusika Keskus

Suur pildigalerii ja kuuldud mõttekatkeid Paide kärajatelt

Aastast 2013 toimuv Paide Arvamusfestival kogunes tänavu seitsmendat korda. Paljude kuuldud mõttekäikude hulgast tabasid kõrvad kainestavalt ehmatavat küsimust Trivimi Velliste sõnastuses: „Kas oleme minemas Iirimaa teed?”

Paide Arvamusfestivalil, seitsmendat korda. Foto Urmas Saard
Paide Arvamusfestivalil, seitsmendat korda. Foto: Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli õppes osalejad on jõudnud seitsmendale  Paide Arvamusfestivalile. Foto Urmas Saard
TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli õppes osalejad on jõudnud seitsmendale Paide Arvamusfestivalile. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mitmete kohalviibinute suust kuulduna oli huvi tekitav SAPTK uudiste- ja arvamusportaali Objektiiv toimetajate liikumine arvamusfestivali alal.[/pullquote]TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli mitte küll kõige suurema osavõtjate hulgaga huviks on alati olnud ka Paide Arvamusfestivalil osalemine. Mõttetalguid kuulatakse ja mõeldakse kaasa laiali jaotunult täiesti erinevatel teemadel ja ei liiguta ühest telgist teise kogu seltskonnaga ühiselt. Ikka vastavalt oma isikupärale, erialale ja eelistustele. Nii oli see ka tänavu. Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles, et iseenesest on arvamusfestivalil olek ja õhkkond positiivse loomuga: „”akusid laadiv”, millest aitab pikaks ajaks!”

Loe edasi: Suur pildigalerii ja kuuldud mõttekatkeid Paide kärajatelt

Suur pildigalerii: Raeküla tänavafestival

Artiklit on pärast avaldamist täiendatud Liivia Koolme fotodega

Eile keskpäeval alanud ja tänase kuupäeva esimeste tundideni kestnud Pärnu Raeküla linnaosa teistkordne tänavafestival “Augustijäljed” on nüüdseks värskete muljete meenutustes ajalooks saamas.

Raeküla tänavafestivalilt koju. Foto Urmas Saard
Raeküla tänavafestivalilt koju. Foto: Urmas Saard

Saunaga Raeküla tänavafestivalil. Foto Urmas Saard
Saunaga Raeküla tänavafestivalil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kiki Pärnpuu, Sindi muuseumi töötaja, haakis ligemale kaheks ja pooleks tunniks endaga kaasa tulema seltskonna kodukandihuvilisi[/pullquote]Sündmust valmistati ette suurelt ja täie innuga, mida kinnitab ka ajalehe Raeküla Sõnumid eriväljaande ilmutamine vahetult enne festivali toimumist. Tubli töö tegid ära Raeküla Vanakooli toimekas pere, vabatahtlikud abilised ja muidugi oma koduõue väravad avanud pered. Kogu ettevõtmist vedas Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg.

Kodukohvikupidajad, uue ringi kaupade müüjad, käsitöömeistrid, viljekavas esinejad ja rõõmsameelsed osalejad ning muidugi hea-parema nautijad – seda kõike oli liialt palju, et ainsa silmapaariga suutnuks ühe päevaga kogu kremplit haarata. Kasvõi juba seepärast, et Kiki Pärnpuu, Sindi muuseumi töötaja, haakis ligemale kaheks ja pooleks tunniks endaga kaasa tulema seltskonna kodukandihuvilisi ja viis nad tutvuma Raeküla kõnekamate paikadega.

Loe edasi: Suur pildigalerii: Raeküla tänavafestival

Laulja Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga

Katre Kaseleht, teatriõpetaja ja näitleja, on Külauudiste infoveskiga jaganud muljeid Viljandi folgilt üle aasta – tänavu juba kolmandat korda. Võibolla juhuslikult, aga võibolla ka mitte, on kõigil kordadel jutuks olnud Nikns Suns. Kahel viimasel korral muidugi seepärast, et kohtusime – siiski ilma eelneva kokkuleppeta, vaid ikka juhuslikult nagu alati – kultuurimaja õuel ajal, kui Nikns Suns parajasti esines.

Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga, mille ta lõbusa naudinguga kuulajate pihta tühjendas.  Urmas Saard
Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga, mille ta lõbusa naudinguga kuulajate pihta tühjendas. Foto: Urmas Saard

Mida ütled pärast viimati kuuldud Nikns Suns esinemist?

Loe edasi: Laulja Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga

Annika: April Verch oli minu jaoks selle folgi oodatuim kontsert

Käesoleval suvel oli Viljandi pärimusmuusika festivali päralt esmakordselt ka Vabaduse plats. Laupäeval esines Vabaduse telgis mööda ilmamaad tiirutav Kanada ansambel April Verch Band. Mida ütlesid ema ja tütar, Ülle Kant ja Annika Phillips, kuuldud kontserdi ning üldisemalt kogu festivali kohta, sellest alljärgnevas usutluses.

April Verch Band Viljandi folgil Vabaduse telgis. Foto Urmas Saard
April Verch Band Viljandi folgil Vabaduse telgis. Foto: Urmas Saard

Ülle Kant ja Annika Phillips naudivad Viljandi folgil ansambli April Verch Band kontserti. Foto Urmas Saard
Ülle Kant ja Annika Phillips naudivad Viljandi folgil ansambli April Verch Band kontserti. Foto: Urmas Saard

Kas olete ammused Viljandi folgi külastajad?

[pullquote]Kutsusin ka Viljandis elava ema kaasa, kuna see tundus olevat midagi sellist, mis talle meeldida võiks.[/pullquote]Ülle: Mina olen folgil esimest korda. Ma rohkem vanamuusika, klassika ja vaimuliku muusika kuulaja-armastaja. Aga seekord arvas tütar, et see kontsert võiks mulle meeldida. Oligi tore vaheldus: meeleolukas ja virtuooslik.

Annika: Mina käisin esimest korda folgil aastal 2005. Esinesime Viljandi muusikakooli orkestriga folgi avamisel. Tänu sellele sain esineja passi ja tasuta kontserte külastada. Festivalipassiga olen külastamas aga alles alates eelmisest aastast. Olen siin koos mõne sõbrannaga. Vahepealsetel folkidel olen käinud üksikuid kontserte kuulamas.

Mis tõi April Verch Bandi esinemist uudistama?

Loe edasi: Annika: April Verch oli minu jaoks selle folgi oodatuim kontsert

Piltuudis Viljandi folgi juhumärkamistest

Viljandi pärimusmuusika festivalil olid folgi pressiteenistuse teatel esimesel päeval kohal pea kõik festivalipassi omanikud. Festivali avapäeva külastas üle 8000 inimese. Festivali teisel päeval festivalialas viibinud inimeste arv oli umbes 12 000 inimest, mis on ligikaudu võrdne möödunud aasta festivali sama päeva külastajate arvuga.

Eesti ETNO XXVII Viljandi Pärimusmuusika Festivalil. Foto Urmas Saard
Eesti ETNO XXVII Viljandi Pärimusmuusika Festivalil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Festivali pealik Ando Kiviberg sõnas, et riigipea osalemine on korraldajatele väga suureks tunnustuseks.[/pullquote]Ansambli Puuluup kontserdi Kaevumäel avas oma tervitussõnadega Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kelle sõnul on tema jaoks folk selline üritus, mis tõstab Eesti paljude teiste paikade seas esile ühe asja poolest. „Folkmuusika ja vanem rahvamuusika on asi, millest räägitakse minevikuterminites, ja nii oli Eestis ka enne Viljandi festivali. Viljandi pärimusmuusika festival on teinud aga 27 aastaga folkmuusikast Eesti jaoks tuleviku.” Kaljulaid tunnustas ka festivali pingutusi keskkonnasõbralikkuse suunas.

Festivali pealik Ando Kiviberg sõnas, et riigipea osalemine on korraldajatele väga suureks tunnustuseks. Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhi ja festivali programmijuhi Tarmo Noormaa sõnul näitab presidendi kohalolu pärimuskultuuri suurt tähtsust.

Loe edasi: Piltuudis Viljandi folgi juhumärkamistest

Neljapäeval mängisid Kirsimäe laval koos ansambliga Orivesi All Stars ka Sindis elavad ema ja tütar

Varsti pärast Külauudistes ilmunud uudist, et tänavuse Viljandi folgi Rohelisel laval tegid esimestena kontsertesinemiste otsa lahti Karl Rammi nimelise Sindi Muusikakooli viiuliõpilased ja nende noor õpetaja, tuli vihje veel mõnede sintlaste osalemisest festivalil.

Ema ja tütar Erika Mitt ja Mathilda Mitt Viljandi folgil Kultrahoovis. Foto Urmas Saard
Ema ja tütar Erika Mitt ja Mathilda Mitt Viljandi folgil Kultrahoovis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aga lõpuks esinesime Kirsimäel nendega koos. See oli väga vägev elamus![/pullquote]Täna kohtusime üllatajatega Kultrahoovil Šotimaa ansambli Trip esinemise ajal. Ema ja tütar Erika Mitt ja Mathilda Mitt istusid õuekiviparketile laotatud tekil. Nende taga seisid Mittide pereisa Meelis ja poeg John-Silver. Kohe leidsime võimaluse vestluseks. Erika ütles, et varem polnud tal viiuli vastu mitte mingeid tundeid. Aga nüüd festivalile tulles huvitab teda iga ansambel, kus mängitakse viiulit ja üritab siis ka kõikjal kohal olla. „Üldiselt naudin eelkõige naturaalseid pille. Mulle meeldib vaadata teiste maade tegemisi ja kuulata nende muusikat. Mina olen viiulit mänginud kolm aastat ja Mathilda neli aastat.” Kuid Mathilda parandas ema ja arvas, et tegelikult on tal kokkupuudet viiuliga ikka juba viis aastat. „Ta oli siis neljane, kui mul tekkis mõte, et Mathildale võiks sobida viiul.”

Loe edasi: Neljapäeval mängisid Kirsimäe laval koos ansambliga Orivesi All Stars ka Sindis elavad ema ja tütar

Viljandi folgil olid sintlased esimestena Rohelisel laval

XXVII Viljandi Pärimusmuusika Festivali Rohelisel laval tegid täna esimestena kontsertesinemiste otsa lahti Karl Rammi nimelise Sindi Muusikakooli viiuliõpilased Merili Eenraid ja Berit Eriste ning nende noor õpetaja Regina Mänd.

Merili Eenraid, Regina Mänd, Berit Eriste Viljandi folgi Rohelisel laval. Foto Urmas Saard
Merili Eenraid, Regina Mänd, Berit Eriste Viljandi folgi Rohelisel laval. Foto: Urmas Saard

Esimest õppeaastat Sindi muusikakoolis viiuli tunde andnud Regina on juba paljudel aastatel Viljandi folgil osalenud – nii esineja kui kuulaja rollis. Täna esines Regina enne Rohelisele lavale tulekut Kaevumäel toimunud avakontserdil, ühe looga ka päris üksinda. „Äkki seitsmes või kaheksas aasta, Viljandi folgil olla,” vastas Regina ootamatule küsimusele. „Mitte ükski aasta pole möödunud ilma esinemiseta. Viis suve järjest olen käinud ETNO laagris, mis toimub alati vahetult enne festivali. Festivalil olen seejärel esinenud koos teiste ETNO laagris osalenutega. Varem olen laval olnud ühe lõõtsa duoga. Mäletan üht korda Afganistani tüdrukutega, kui nad samuti olid ETNO-s. Neil oli eraldi esinemine Kirsimäel, kus mina ja veel mõned tegime nendega kaasa. Samuti olen öösel tantsumajas mänginud,” loetles Regina oma folgi esinemiste pikka nimekirja.

Loe edasi: Viljandi folgil olid sintlased esimestena Rohelisel laval

Tõnis Lukas: kui saab veel midagi paremaks minna, siis mingu nii ilm, tuju, kui eesti rahvakultuur

XXVII Viljandi pärimusmuusika festival kuulutati Kaevumäel avatuks.

Noored viiuldajad XXVII Viljandi pärimusmuusika festivali avakontserdil Telia Kaevumäe laval. Foto Urmas Saard
Noored viiuldajad XXVII Viljandi pärimusmuusika festivali avakontserdil Telia Kaevumäe laval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tänavuse pärimusmuusika festivali teema on „Hea lugu”[/pullquote]Täna avatud Viljandi folki tervitas kultuuriminister Tõnis Lukas tõdemusega kahest sambast, mis võimaldab igal aastal nn viljepealinnas koguneda. Esiteks nimetas minister Jakob Hurda suurt tööd rahvalaulude kogumisel ja teisena väga head muusikahariduse traditsiooni. „30 aastat tagasi algas siinsamas Viljandi kultuurikoolis rahvapilli eriala üliõpilaste koolitamine. Lisaks sellele on kõigis muusikakoolides võimalik omandada pärimusmuusika eriala.” Sõnavõttu lõpetades lausus Lukas: „Teeme nii: kui saab veel midagi paremaks minna, siis mingu nii ilm, tuju, kui eesti rahvakultuur.”

Loe edasi: Tõnis Lukas: kui saab veel midagi paremaks minna, siis mingu nii ilm, tuju, kui eesti rahvakultuur