Rõuge valla saunapered alustasid tänavust sauna-aastat juba mullu oktoobris, kui vald sai viieseks. Valla sünnipäeva tähistas igaüks oma koduses saunas tavalisest pidulikuma saunaga. Poolteist tosinat toredat saunaperet avasid oma saunasoojad südamed ja saunalava külastajatele, lisaks veel kümned külade, sõpruskondade ja perede koos saunatamised.
Loe edasi: HAANJAS KORRALDATAKSE SAUNAPÄRIMUSE KOOLITUST
Käesoleval nädalal jõudis tagasi Rogosi mõisa peasaali 1874. aastal valmistatut 3,05 meetri pikkune C. Bechstein’i tiibklaver, mis on isegi tolle aja kohta suur mürakas. Tänapäeval enam sääraseid klavereid ei toodeta. Praegusel ajal tehtavad kõige suuremad klaverid on standardmõõdus 2,92 m, selgitab Klaverimuuseumi direktor Alo Põldmäe, kelle teadmisi vahendab Angela Rae, SA Rõuge valla turism tegevjuht.
Loe edasi: AJALOOLISE TIIBKLAVERI NAASEMINE ROGOSI MÕISA
Seoses elanikkonna kriisiks ettevalmistavate tegevustega kutsub Rõuge vallavalitsus kokku Rõuge valla kogukondade esindajate kogu, kuhu oodatakse aktiivseid inimesi valla küladest ja kogukondadest.
Loe edasi: RÕUGES KUTSUTAKSE KOGUKONDADE ESINDAJAID KRIISIKS VALMISTUMA
Reede, 28. jaanuari õhtul kell 18 tähistavad Võrumaa rahvamuusikud Haanja Rahvamajas koosolemise ja pillimänguga Haanjamaa kandlemeistri Ilmar Kuke 90. sünniaastapäeva.
Loe edasi: RAHVAMUUSIKAÕHTU HÕISKAVATE PILLIDE LOOJA AUKS
Laupäeval, 21. augustil Pärnus toimunud kogu pere metsapäeval anti pidulikult üle Wildlife Estates Label keskkonnamärgis, mille pälvis Nursipalu harjutusväli. Tegemist on Eestis esimese ja ainsa sellise keskkonnamärgise omistamisega avalikus sektoris.
Loe edasi: NURSIPALU HARJUTUSVÄLI SAI EUROOPA MAAOMANIKE ORGANISATSIOONI KESKKONNAMÄRGISE
Tänavusel Võrumaa Maateatripäeval võitis „Kõgõ-kõgõ” ehk Grand Prix Sulbi Külateater Airika Saamo etendusega „Kõik müügiks”.
Loe edasi: XVIII VÕRUMAA MAATEATRIPÄEVAL KIIDETI HARRASTUSNÄITLEJAID
Rõuge vallavalitsus jätkab endiselt üleskutsega “Varbad vees 2021”, millega kutsutakse avastama vallas asuvaid avalikke ujumiskohti, neid pildistama ja postitama Facebooki kampaaniapostituse alla.
Loe edasi: RÕUGES KUTSUTAKSE AVASTAMA VALLA AVALIKKE UJUMISKOHTI
Sänna kultuurimõisas toimub 11.-13. juunil jälle Soome-Ugri Filmifestival FUFF, kuhu oodatakse nii soome-ugri kultuuride austajaid kui ka filmihuvilisi noori, kes soovivad töötubades ise oma filmitegija karjääri alustada.
Loe edasi: JAANIKUUGA TULEB TAAS FUFF
Rõuge valla Sänna piirkonna elanikud on algatanud allkirjade kogumise piirkonda kavandatava elu- ja looduskeskkonda kahjustava mastaapse liivakarjääri ära hoidmiseks. Karjääri tahetakse rajada otse Euroopa Liidu looduskaitselise tähtsusega Natura 2000 ala äärde.
Loe edasi: RÕUGELASED KOGUVAD ALLKIRJU LIIVAKARJÄÄRI AVAMISE VASTU
Hää rahvas lähemal ja kaugemal! Head ettevõtjad ja teised, kellele läheb korda vabatahtlike päästjate valmisolek aidata ligimesi Rõuges ja Võrumaal! Kuulutame välja annetuste kogumise vabatahtlikele pritsimeestele uue päästedepoo ehitamiseks Rõugesse.
Loe edasi: RÕUGE PRIITAHTLIKE PRITSIMEESTE ÜLESKUTSE
Selle käigus tuleb neil tegutseda salaja, panna proovile oma mõtlemise kiirus ja vahepeal ka põgeneda ja peituda. Samuti muutuvad pingeliseks omavahelised suhted kambas. Tegemist on originaalse filmilooga, mille on välja mõelnud ja kirja pannud Sänna noorte filmistuudio õpilased Eva Kübara juhendamisel.
[pullquote]Kutsume kõiki üles läkitama mäletamist väärt hetki oma eakatele lähedastele ja sõpradele vana hea ümbrikusse pistetud kirja teel[/pullquote]Kestev eriolukord koos eraldatuse ja üksildustundega on väga valusalt tabanud neid, kes on omaenda tervise kaitseks hoolekandeasutusse suletud. Aega, mil lähedased pole külla saanud, võib varsti mõõta kuudes. Isegi üle aia ei saa lehvitada ega paari sõna vahetada. Telefonikõned pakuvad lohutust, kuid ka nende kestus on üürike.
Küllap teab meist igaüks, kui palju rõõmu valmistab tänapäeval piiksuga telefoni saabunud kiri või sõnum sõbralt, pildike perematkalt, esimesed õied lillepeenras, hetk lemmiklooma tegemistest… Miks mitte pakkuda samasuguseid rõõmuhetki oma hooldekodus olevale naabrimemmele, pereliikmele või niisama heale tuttavale?
Nopri talupoele tuleb esitada tellimus veebis ja oodata Nopri piimameest. Nopri „sõida ja osta” võimaldab samuti veebis tellimuse esitamist. Kaubale saab ise järele sõita kõigil nädalapäevadel kell 9–19. Nopri e-poest saab osta ka teiste kohalike tootjate kraami, näiteks Andri-Peedo kitsepiimatooteid ja Mooska suitsusaunaliha. Seoses suurenenud töömahuga ootab Nopri oma meeskonda lisatöökäsi.
Pärlijõe ja Krabi kaupluste kaupa toimetatakse abivajajatele kuni mõne kilomeetri kaugusele.
Lisaks on hea teada, et Mooskal saab suitsuliha valmimise päevadel sooja liha kontaktivabalt otse talust. Selleks tuleb jälgida teateid Facebookis, tellida ette ja sõita kohale.
Metsavenna talu juustusid saab tellida pakiautomaati ning Võrru ja Tartusse kojukandega.
Võru maakonnas kaupu koju toovad teenusepakkujad on kogutud ühtsesse tabelisse.
[pullquote]NB! Seoses kehtiva eriolukorraga palume lund mitte kohe kohale tuua[/pullquote]Rõuge vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialisti teatel on Rõuge vallavalitsus võtnud nõuks rajada valla põhjaosasse lumemuuseumi ning kutsub vallaelanikke oma kodu juures olevat lund ning talvega seotud mälestusi muuseumisse tooma. Lisaks hakatakse Haanja kõrgustiku ajaloolistel lumikattealadel elavatele kodanikele tulevikus maksma lumeigatsustasu – Rõuge vald väärtustab Eestimaa loodust ja meie inimeste loodusearmastust. Lumi ja talvised traditsioonid on meie kandi olulisemaid väärtusi suitsusaunakultuuri kõrval, seega on vald esitanud taotluse lumerohkete talvede kandmiseks UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Süütalastepäeval möödub 74 aastat Võrumaal toimunud Lükka punkrilahingust. Täpselt lahingupäeval, 28. detsembril kutsutakse Lükka punkrilahingu matkale, mis algab kell 10.00 autosõiduga Nursi mälestuskivi juurest.
Lahingukohas süüdatakse küünlad, viibitakse vaikusehetkes ja meenutatakse kodukandi vabadusvõitlejaid. Samas hoiatatakse, et väga märgade ilmastikuolude korral võib matkatee osutuda ka läbimatuks.
Kell 12.00 peetakse langenud metsavendade mälestamist Nursi mälestuskivi juures. Mälestuskogunemisel osalevad Kaitseliidu Võrumaa maleva, Rõuge valla, noorkotkaste ja kodutütarde esindajad ning kaplan. Mälestuskivi ette asetatakse lillekimbud, läidetakse küünlad ja tulistatakse aupauke.
Kell 12.30 järgneb tee joomine ja vestlus Nursi raamatukogus. Ettekandega esineb setu kultuuritegelane Aare Hõrn. Huvilistele on avatud Metsavenna tuba.
KU päevatoimetaja
Laupäeva hilisõhtul lõppes Võrumaal Sänna Kultuurimõisas VI Soome-ugri filmifestival FUFF, kus parimaks filmiks valiti karjala režissööri Maria Valeeva animafilm „Reis Pudozhist Pariisi“, lisaks võtsid fimitegijad festivali raames üles neli uut lühifilmi.
[pullquote]50 meetri läbimise jooksul võisid sattuda multifilmi hääli tegema, tsirkusesse žöngleerima või siis hoopis keraamikat tegema[/pullquote]FUFFi filmiprogramm on iga aastaga tugevamaks läinud, tänavu linastus üle 57 lühifilmi soome-ugri väikerahvastelt, FUFFi külastas nelja päeva jooksul ligikaudu 250 inimest. Väga populaarseks osutus lastetelk, kus meisterdati-vooliti-maaliti ning mõistagi õpitoad – eksperimaatlfilm, eksperimentaalmuusika, animatsioon, koomiksite valmistamine ning analoogfilmi võimaluste katsetamine.
Lisaks parima filmi auhinnale tunnustati FUFFil veel nelja linateost. Parima rezisööritöö preemia läks seekord Moskvast pärit Nadezda Stepanova filmile „Kukulind“ („Cuckoo bird“), kus žürii eesotsas ungari režissööri ja stenaristi Daniel Erdelyiga tõstis esile väikerahvaste teema head kajastamist pulmade kontekstis.
Kolmapäevast 3. juulist kuni 6. juulini võõrustab Sänna kultuurimõis rahvusvahelist Soome-Ugri filmifestivali (FUFF), kus lisaks filmiprogrammile saab osa võtta paljudest huvitavatest töötubadest ja kuulata kontserte.
Sel aastal pani FUFFile oma õla alla ka Soome üks tuntumaid filmirezissööre Aki Kaurismäki, kes peab soome-ugri väikerahvaste omakeelse filmikultuuri edendamist ülioluliseks.
Venemaa väikerahvaste (komid, marid, udmurdid jne) linateosed mõjuvad meie jaoks huvitavalt ja teistsuguselt kui tavapärane kinorepertuaar. Sealsed filmitegijad tulevad traditsioonilisest kultuurist ja kasutavad oma loomingus rohkem südame häält ja sisetunnet kui ratsionaalset mõistust. Enamik neist on ka festivalil ise kohal ning valmis oma loomingust rääkima.
Lisaks filmidele on festivali oluliseks osaks töötoad. Iga päev saavad multika- ja muusikasõbrad liituda animatsiooni- ja eksperimentaalmuusika töötubadega. Ette registreerima ei pea ning ei vanus ega eelnev kogemus pole olulised.
Animatsiooni õpetab kogemustega multikameister Helen Unt, kes oskab samuti iseäranis hästi just lastega suhelda. Eksperimentaalmuusika töötuba veab Soome multiinstrumentalist Otto Eskelinen, kes võib pilli valmis teha millest iganes. Eelmise FUFFi lõpetas tema töötoarahva maagiline metsakontsert hilisõhtusel Sänna taevarajal.
Juba teist suve kutsutakse lapsi Sänna Kultuurimõisas toimuvale Leiutajate Külakooli tsirkuselaagrisse, kuhu oodatakse 9 kuni 15-aastaseid noori.
[pullquote]Pole tähtis, kas ollakse varem trikitanud või mitte[/pullquote]18.-22. juunil kohtub laagris ägedate juhendajatega, kes annavad edasi oma tõeliselt lahedaid oskusi akrobaatikas, tasakaaluliinil (slack line), akrojoogas, ronimises, movement´is, zhongleerimises ja paljudes teistes valdkondades. Juhendavad Kristin Hansen, Tauri Vahesaar, Krista Palm ja paljud teised.
Ka tänavu leiavad aset igapäevased tsirkusejämmid, kus igaüks saab enda võimeid harjutades kasutada erinevaid vahendeid nagu žongleerimispallid, poid, kurikad, rõngad, diabolod, üksrattad jne.
Leiutajate Külakoolis on tegeletud tsirkusega või nagu seda kohapeal nimetatakse – trikitamisega – juba mõnda aega. Külakooli lastele meeldivad igasugused trikid. Olgu nendeks siis žongleerimine, vigurdamine poide või diabologa, õhu- ja tavaakrobaatika, akrojooga, üksrattal sõitmine või slackline´il liikumine, viimastel aegadel on võluvaks muutunud ka mustkunsti harrastamine.
Keskkonnaministeeriumi ettepanekul kiitis Vabariigi valitsus eile heaks Võrumaal Rõuge ja Võru vallas asuva Keretü looduskaitseala loomise. Alal tagatakse kaitsealuste liikide elupaikade säilimine, arvestades samal ajal riigikaitse vajadusi.
[pullquote]kehtestatakse must-toonekure, merikotka ja metsise häirimatuks pesitsemiseks ajalised liikumispiirangud[/pullquote]Kaitseala territoorium on osaliselt juba enne olnud kaitse all Keretü metsise, Tsirgupalu merikotka, Kerretu soo merikotka ja Nursipalu must-toonekure püsielupaikadena. Olemasolevad püsielupaigad liidetakse ja kaitseala koosseisu arvatakse Kerretu raba koos seda ümbritseva metsaga, et tagada seal leiduvate kaitsealuste liikide elupaikade parem kaitse. Kaitsealale jääb kaks I kategooria ja kuus II kategooria ning III kategooria kaitsealuste liikide elupaika ja kasvukohta.
Keretü looduskaitseala asub peaaegu tervikuna Nursipalu harjutusväljal. See on harjutusvälja osa, kus pole planeeritud aktiivset kasutust, ning seega ei välista kaitseala harjutusvälja eesmärgipärast kasutamist.
Loe edasi: Valitsus kiitis heaks Keretü looduskaitseala loomise
Täna algab kuni 25. augustini kestev RMK suur ühismatk, millega tähistatakse Eesti vabariigi juubeliaastat.
Matkarühmad alustavad liikumist RMK matkatee otspunktidest ja liiguvad matkapealinna Aegviitu. Üks matkagrupp alustab Antsla vallast Ähijärve külastuskeskuse juurest kell 12 ning liigub mööda Ähijärve-Aegviidu 627 km pikkust lõiku. Tegu on matkaürituse pikima lõiguga. Rõuge valda läbib ühismatk 7.-11. augustil, liigutakse nii ratastel kui ka jalgsi.
Ähijärve külastuskeskusest alustab teekonda 25-liikmeline seltskond, matkajuhiks legendaarne Alar Sikk. „Kõik huvilised on oodatud matkajaid teele saatma ja neid teekonnal tervitama,” teatab Katre Palo, Rõuge vallavalitsuse
kommunikatsioonispetsialist. Teavet ühismatka kohta, sh Ähijärv-Aegviidu lõigu kava leiab veebilehelt http://rmk100.ee/yhismatk/info-matkadest.
Kolmapäeval, 8. augustil algusega kell 22.00 aga tasub sammud seada Rõuge vallas asuvasse Pähni külastuskeskusse, kus armastatud näitleja Guido Kangur kõneleb ristipuudest ning muusikat teeb kollektiiv UMA (Aleksei Saks – trompet, Robert Jürjendal – kitarr). Üritusele registreerumine ning lisainfo: http://rmk100.ee/sundmused/ristipuude-traditsioon-louna-eestis.
Inemise juurõ omma timä pään – üle ilma kokku tulnud Eesti lapsed tegutsevad Rõuges rahvusvahelises muusikalaagris Reval Etno.
[pullquote]Reval Etno suvelaagri eestvedajaks koostöös MTÜ-ga Reval Folk on rahvusvaheliselt tuntud muusik ja pedagoog Tuulikki Bartosik[/pullquote]15.-20. juulini toimub Võrumaal Rõuges juba kolmandat korda rahvusvaheline noorte muusikalaager Reval Etno. Laagri eesmärk on tunda rõõmu ühisest musitseerimisest sõltumata varasemast pillimängukogemusest või kodupaigast. Võrumaa kuppelmaastike vahel saavad kokku Eestiga seotud lapsed üle maailma, neid ühendavad erinevad kultuurikogemused, inspireerivad muusikud-õpetajad, kohalik pärimus ning mitmed avalikud kontserdid. Reval Etno suurejooneline lõppkontsert toimub 20. juulil kell 20 Treski küünis.
Loe edasi: Pühapäeval algab rahvusvaheline laste muusikalaager Reval Etno
Šveitsi eestlaste algatusel sündinud projekti eesmärgiks on kinkida 100 pesakasti Eesti sajandaks juubeliks kahele ohusolevale linnuliigile Šveitsis. Need linnud on aed-lepalind ja väänkael, kes sümboliseerivad kaitset, mida vajavad kõik väikerahvad.
Tehes 65 CHF (umbes 62 eurot) suuruse annetuse projekti, saab annetaja endale nimelise pesakasti, mis pannakse üles Šveitsi kahte piirkonda, kus neid linnuliike veel esineb. Linnumaju on kogunenud praeguseks juba 74 tükki ja projekt on veel avatud aasta lõpuni. Täiendavaid teatedi leiab siit.
“Rõugest (Eestist) kaugel olevad inimesed ongi justkui rändlinnud, kes mujal maailmas on oma pesakasti leidnud, kuid saabuvad ikka ja jälle taas koju,” sõnas Mirjam Loertscher.
Kel huvi endalegi nimeline pesakast Šveitsi kaunite metsade vahele soetada, sümboliseerimaks seotust teiste rõugelastega maailmas ning tähistamaks EV 100, saab seda teha veebipoe kaudu. Otselink online shop’i asub aadressil: https://eestiselts.smartcommerce.ch/de/pay?tid=3
Rõuge juurtega Mirjam Loertscher käis eelmisel nädalal projektist ka Terevisioonis rääkimas. Ülekanne on järele vaadatav siit.
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) ja nursipalulasi koondav seltsing Inimsõbralik Nursipalu andsid Tallinna Halduskohtusse kaebuse, mis käsitleb Keskkonnaameti poolt väljastatud raadamisluba, mille alusel möödunud nädala jooksul kiirkorras ligi 95 hektari vana metsa lageraie ja raadamine läbi viidi.
Raadatud ala ümbruses asub üle 40 kaitsealuse liigi elu- ja asupaiga, Kagu-Eesti uhkeim kauni kuldkinga kasvukoht, Lõuna-Eesti suurim metsisekukkede mängu- ja kohtumispaik, merikotka ja must-toonekure püsielupaigad ning teised Eesti seadustes ja Euroopa liidu direktiivides ära märgitud ohustatud loodusväärtused.
Oktoobri lõpus esitas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Keskkonnaametile Nursipalu katastriüksuseid käsitlevad metsateatised ning vaid loetud päevade pärast (25.10) tagastati RMK-le raiet ja raadamist lubavad otsused. Metsa maha võtmine algas kohe järgmisel päeval pärast lubade väljastamist, kusjuures kohalike elanike sõnul alustasid masinad kogunemist juba loa väljastamisele järgnenud ööl. Kuna kogu protsess viidi läbi kiirkorras, siis ei jõudnud ühendused Nursipalu raiesse õigeaegselt sekkuda ning seda juriidilise jõuga peatada.
Loe edasi: Kodanikuühendused andsid Keskkonnaameti Nursipalu raiete asjus kohtusse
Nii Rõuge valla elanikud kui ka möödasõitjad on kindlasti märganud, et Viitina mõisapark on selle kevadega väga palju muutunud. Rõuge vallavalitsus viis seal ellu Viitina pargi rekonstrueerimise I etapi projekti.
Lisaks pargile sai uue ilme ka Järvesaar, mis on vallarahva jaoks oluline puhkekoht. Seal toimuvad iga-aastased valla laulu- ja tantsupeod ning muud, peamiselt suvised sündmused.
Projekti käigus korrastati pargis ja Järvesaarel jalgrajad, rajati uusi puhkekohti ning hooldati haljastust. Puistut harvendati 520 puu võrra, maha võeti ligi 1,6 hektarit võsa.
Rõuge valla keskkonnaspetsialist Jaanus Tanilsoo: “Puude- ja võsaraie toimus koostöös projekteerija ja kogenud maastikuarhitekt Kati Niibo ning keskkonnaameti spetsialistiga. Viimased korrektuurid raiemahtu tegid väga loodussõbralikud arboristid firmast OK ACER OÜ. Raiete eesmärgiks oli tuua esile kinnikasvanud vaated kaunile Meegomäele, mõisa peahoonele ja Järvesaarele ning taastada maastikupargile omane kaunis visuaal. Muidugi ei unustatud selle juures ka pargi elurikkust, mille säilitamiseks hooldati näiteks 30 vana elustikupuud, mis jäävad elupaigaks erilisele pargi faunale ja floorale.” Loe edasi: Uuenenud Viitina mõisapark ootab külastajaid
21. mahlakuul Sännä mõisan peet 17. Adsoni-nimelidsel ilolugõmisvõistlusõl lugi umakeelist luulõt 36 aoluulidse Võromaa last. 27 etteastõ siän oll nii tavaperäst ilolugõmist ku muusikaga kirät kavvu. Võistlusõ nimiauturi erinevit luulõtuisi loeti kuuõl kõrral.
Luulõlugõmist hindsiva näütejä ja IV Uma Pido lavastaja Tootsi Kristo, Võro latsiaia Päkäpikk opiala juhataja Punamäe Anita ja Kreutzwaldi muuseumi perräkaeja Raudsiku Heli. Kõik hindaja esitivä ka esi üte võrokeelitse luulõtusõ.
Hindamiskogo sõklsõ vannusõrühmi kaupa kõgõparembis:
Latsiaid – 1. kl
Maritte Arianne Plaado 1. kl, Vilustõ Põhikuul
(lugõja vanaimä Taimi Plaado tettü luulõtus “Kurinahk”, juhend imä Mari Plaado)
2.-4. kl
Martin Kond, 3. kl, Mõnistõ Kuul
(“Minu Võrumaa”, Anna-Leena Rämson, oppaja Asta Pazuhanitš) Loe edasi: Latsõ loiva Sännän ilostõ võrokeelist luulõt
