29. mail toimub Põlva Intsikurmus järjekorras neljas Kagu-Eesti tantsupidu “Sanna kitmine”.
Loe edasi: KAGU-EESTI TANTSUPIDU KUTSUB SAUNAKAGU-EESTI TANTSUPIDU KUTSUB SAUNA
Rubriik: Põlvamaa
LAUPÄEVAL TOIMUB POSTITEE PILLERKAAR
Postitee avab oma hooaja pillerkaaritades. Liikuge mööda Postiteed!
Loe edasi: LAUPÄEVAL TOIMUB POSTITEE PILLERKAARJAKOB HURDA AUHINNALE OODATAKSE KANDIDAATE
Püüdes jäädvustada meie ärkamisaja sümboli, rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda (1839-1907) mälestust ning ergutada rahvuskultuurialast tegevust vabariigis ja Põlva maakonnas, annab Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts 23. juulil. aastal Põlvas 31. korda välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad.
Loe edasi: JAKOB HURDA AUHINNALE OODATAKSE KANDIDAATEMOOSTE ELOHELÜ KUTSUB
15.–16. juulil saame kokku Moostes! XXIII Eesti rahvamuusikatöötluste festivali Mooste Elohelü võistluskontserdil selgitatakse välja parim rahvamuusikatöötlus, mis pälvib festivali Grand Prix ja 2000-eurose auhinna. Registreerumine päevaprogrammis ja võistluskontserdil osalemiseks kestab 15. veebruarini. Moostes saadakse kokku 15.–16. juulil.
Loe edasi: MOOSTE ELOHELÜ KUTSUBKOLM ÕDE PÄRNUST – MIRJAM KITS, MIRTEL KATRINA KITS, KÄTLIN KITS – VÕITSID ELOHELÜ PEAPREEMIA
Ansambli Õtekse moodustavad kolm õde Pärnust – Mirjam Kits, Mirtel Katrina Kits ning Kätlin Kits – nad on muusikaga tegelenud terve elu ja just rahvamuusikal on nende südametes eriline koht. Õtekse ja ülejäänud võistlejad seadsid uude vormi Hargla kihelkonnas Pauline Pehlakult jäädvustatud hällilaulu.
Loe edasi: KOLM ÕDE PÄRNUST – MIRJAM KITS, MIRTEL KATRINA KITS, KÄTLIN KITS – VÕITSID ELOHELÜ PEAPREEMIAMOOSTE FOLGIPIDU ALGAB SAABUVAL NÄDALALÕPUL
13.– 15. augustil hingab Mooste folgirütmis, toimub XXII Eesti rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü.
Loe edasi: MOOSTE FOLGIPIDU ALGAB SAABUVAL NÄDALALÕPULRÄPINAS KOHTUVAD EESTI JA SOOME MUUSIKA
12. augustil toimub Räpinas kultuuriõhtute sarja „Kolm korda üle piiri“ kolmanda ja viimase sündmusena eestlanna Maimu Jõgeda ning soomlanna Senni Heiskaneni ühiskontsert.
Loe edasi: RÄPINAS KOHTUVAD EESTI JA SOOME MUUSIKASETOMAAL PEETAKSE XI SATSERINNA SÕIRAPÄEVA
12. juunil kell 12-17 toimuv XI Satserinna sõirapäev tutvustab Saatse piirkonna kui „kohopiimänulga“ traditsioone ning tõstab esile sõira, Setomaa tunnustoidu. Sõirapäeval toimuvad Saatse muuseumi õuel erinevad õpitoad, rahva osalusel valitakse parim sõirameister, laadalt leiab nii toidu- kui käsitöökraami, toimuvad erinevad ekskursioonid ning tutvuda saab eluga piiri ääres.
Loe edasi: SETOMAAL PEETAKSE XI SATSERINNA SÕIRAPÄEVARICHARD ROHU MÄLESTUSPINK IHAMARUS
Põlvamaal Kanepi valla Ihamaru külas tähistas 12. aprillil kohalik kogukond oma küla ühe kuulsama mehe 130-ndat sünnipäeva skulptuur-pingi ning infostendi püstitamisega.
Loe edasi: RICHARD ROHU MÄLESTUSPINK IHAMARUSMOOSTE ELOHELÜ KUTSE MUUSIKUTELE
13.–14. augustil koguneb XXII rahvamuusikatöötluste festivalile Mooste Elohelü. Võistluskontserdil selgitatakse välja parim unelaulutöötlus, mis pälvib festivali Grand Prix ja 2000-eurose auhinna.
Loe edasi: MOOSTE ELOHELÜ KUTSE MUUSIKUTELEUUSKASUTUSKESKUS LÕUNA-EESTIS ANNETUSI KOGUMAS
Uuskasutuskeskus soovib teha üleliigsete, kuid heas korras asjade äraandmise inimestele üle Eesti mugavamaks ja seepärast külastab keskuse kaubik aeg-ajalt ka neid linnu, kus Uuskasutuskeskus igapäevaselt ei tegutse. Oktoobris peatub Uuskasutuskeskuse kaubik Põlvas, Viljandis ja Otepääl.
Loe edasi: UUSKASUTUSKESKUS LÕUNA-EESTIS ANNETUSI KOGUMASTERVITUS SALUSAARELT!
On põhjust, et seda kunagi Petseri maakonna ja nüüd Setomaa valla Lämmijärve saart naljatamisi teisiti kutsuda, aga meie seda ei tee.
Loe edasi: TERVITUS SALUSAARELT!KOLMERATTALISED KUTSUVAD MAANTEEMUUSEUMISSE NÕUKAAEGA MEENUTAMA
Sellel laupäeval, 12. septembril on Eesti Maanteemuuseumi postijaama sisehoov silmapaistvate kolmerattaliste päralt – tähistatakse vanavanemate päeva, mis sel aastal on pühendatud vanadele külgkorviga mootorratastele.
Loe edasi: KOLMERATTALISED KUTSUVAD MAANTEEMUUSEUMISSE NÕUKAAEGA MEENUTAMAELOHELÜ PEAPREEMIA NOPPISID EVA VÄLJAOTS JA ROBBIE SHERRATT
XXI Eesti rahvamuusikatöötluste festivali Mooste Elohelü ihaldatuima preemia pälvisid Eva Väljaots Eestist ja Robbie Sherratt Inglismaalt, kes seadsid uude vormi Põlva kihelkonnast pärit kaasitamise ehk pulmades esitatava kahe hõimu võistulaulmise.
Loe edasi: ELOHELÜ PEAPREEMIA NOPPISID EVA VÄLJAOTS JA ROBBIE SHERRATTPÕLVAS AVATI TAIES KÜÜDITATUTE MÄLESTUSEKS
Juuniküüditamise 79. aastapäeval avati Memento Põlvamaa ühenduse eestvedamisel ja Põlva valla ning eraannetajate toetusel Põlva raudteejaama esisel skulptor Jaak Soansi loodud mälestusmärk.
Loe edasi: PÕLVAS AVATI TAIES KÜÜDITATUTE MÄLESTUSEKSNOORTE [EEL]ARVAMUSFESTIVAL OOTAB ARUTELUMÕTTEID
Tänasest saab esitada aruteluteemasid 4. juulil Põlvas toimuvale Noorte [eel]arvamusfestivalile, mida korraldab Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) koostöös Arvamusfestivali meeskonnaga.
Loe edasi: NOORTE [EEL]ARVAMUSFESTIVAL OOTAB ARUTELUMÕTTEIDSAABUVA SUVE SUURIM TOIDUPIDU PEETAKSE PEIPSI ÄÄRES
Peipsi kandi rahvas kutsub kõiki Eestimaa gurmaane nautima parimat toitu festivalil „III Peipsi Toidu Tänav 175 km”. 22.-23. augustil avavad oma uksed pop-up restoranid, mis pakuvad ainult ja ainult Peipsi Toitu.
Loe edasi: SAABUVA SUVE SUURIM TOIDUPIDU PEETAKSE PEIPSI ÄÄRESMAANTEEAMET TEATAS RASKETE TEEOLUDE KEHTESTAMISEST VÕRU JA PÕLVA MAAKONNAS
Maanteeameti teeinfo rakendus Tark Tee teatab Võru ja Põlva maakonnas kehtestatud rasketest ilmaoludest ning liiklejatel tuleb arvestada sellega, et teede hooldus võtab nõutust rohkem aega.
Lõuna-Eestis on liiklus Võru ja Põlva maakonnas rohke ja pideva lumesaju tõttu häiritud. Nimetatud maakondade teed on määratud alates tänasest raskete ilmaoludega piirkonnaks. See tähendab, et seisunditasemete saavutamiseks kulub rohkem aega, kui on kehtestatud tee seisunditasemenõuetega.
Riigiteede hooldajad on täies koosseisus väljas ning Võru- ja Põlva maakonnas jätkub lumetõrje teostamine, kuid osa teid võivad siiski muutuda raskesti läbitavateks. Selle piirkonna elanikel palume erilise vajaduseta liiklusesse minekut vältida. Raskeveokite juhtidel palume võimalusel oodata ilma paranemist parklates. Rasked ilmaolud kehtestatakse hetkel kuni reede keskpäevani.
Kõigile soovitakse rahulikku meelt liikluses ja leida võimalusi ootamatult saabunud talveilma nautimiseks!
KU päevatoimetaja
Toetame Petserimaa Vabadussamba rajamist
Eesti Vabadussammaste taastamise kõrglaine on jäänud minevikku, aga mõnigi võlg Eesti Vabadussõjas võidelnute ja langenute ees ootab lunastamist. Üks sellistest on Petserimaa Vabadussammas. Selle püstitamine jäi 1940.aastal punase riigipöörde jalgu, aga teha see tuleb. 2017. aastal võttis asjakohase otsuse vastu Petserimaa Vabadussõja mälestusmärgi komitee.
Seto Kuningriigi päeval, 3. augustil pidas Petserimaa Suveülikooli telgis petserimaalaste panusest Eesti Vabadussõtta huvitava ettekande selle teema parim asjatundja Eestis Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Petserimaalased seisid külg külje kõrval Eesti Vabariigi hälli ja selle kaitsmise juures Vabadussõjas. Seda on petserimaalased juba enne sõda ise ära märkinud Vabadussõjale pühendatud nelja mälestusmärgiga, mis on hävitatud, kuid paiknesid praeguse kontrolljoone taga Pankjavitsas ja Vana-Irboskas ning Pitalova (Suur-Bereznjuki) küla juures Eesti skaudiliikumise rajaja Anton Õunapuu hukkumispaigas.
Endist Petseri maakonda esindava väärika Vabadussamba ja seda ümbritseva ala kujundamise maksumuseks on hinnatud umbes 280 000 eurot. Mälestusmärgi asukohaks saab Setomaa valla keskuse Värska vallamaja esine kiigeplats.
Et see ajaloomälu projekt täituda saaks, on igal võimalus teha jõukohane panus sihtasutuse Setu Kultuuri Fondi kontole EE722200221041933698 selgitusega „annetus Vabadussambale“. Petserimaalased ja nende sõbrad on tänulikud iga euro eest! Ükski summa pole väike! Petserimaa Suveülikooli korraldajad tegid otsa juba lahti.
Vabadussammas valmib 2020. aasta teiseks veebruariks, mil möödub sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Kõik on oodatud sellele Petserimaa ajaloo suurpäevale!
Aldo Kals
Petserimaa sõber
Petserimaa Vabadussõja mälestussamba kavand Roman Haavamäelt. Näidis Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu arhiivist →
Suitsusaunapäevade õhkkond oli mõnus nagu suitsusaunas
1.-4. augustil peeti Mooste mõisa ümbruses suitsusaunapäevi – see oli lisaprogramm Eesti Filharmoonia Kammerkoori muusikalavastusele „Suidsusannasümfoonia“. Saunapäevadel sai käia suitsusaunas, ekskursioonidel, kuulata loenguid, vaadata näitust, proovida suitsusauna virtuaalreaalsust ja osaleda saunakütmise ja vihategemise töötubades.
[pullquote]muistsest suitsusaunakombestikust ajendatud muusikalavastus elustas loomis- ja kangelaslood olnud aegadest[/pullquote]„Suitsusaunapäevad aitasid UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud suitsusaunakultuuri märgata nii kohalikel kui külalistel,“ räägib suitsusaunapäevade programmijuht Egle Vodi ja ütleb rahulolevalt, et kogu päevade programmi õhkkond oli mõnus nagu suitsusaunas.
Suitsusaunapäevade huvireisidel külastati Mooste kandi suitsusaunu ja räägiti, kuidas saunu ehitatakse ning iga saunaomanik jagas kuulajatele oma sauna ajalugu. Suuremad saunahuvilised said pere või sõpruskonnaga päriselt saunas ära käia, sest ümbruskonna suitsusaunaomanikud pakkusid võimalust saada osa oma pere saunakommetest ühise saunaskäigu ajal. Suitsusaunapäevade külalised kiitsid sannaimä Eda Veeroja põhjalikke loenguid, Andres Treiali kaunist ja ülevaatlikku suitsusaunakultuuri tutvustavat näitust ning Kairi Orava arhailise käsitöö asjatundlikku töötuba.
Loe edasi: Suitsusaunapäevade õhkkond oli mõnus nagu suitsusaunas
Eesti Külade XIII Maapäev
26.-28 juulil toimub Eesti Külade XIII Maapäev, mis keskendub kogukondade ja omavalitsuste vahelistele koostöösuhetele. Avaõhtul peab kõne president Kersti Kaljulaid ja Aasta Küla 2019 kuulutab välja riigikogu esimees Henn Põlluaas. Räpina kirikus leiab aset Kodukandi kingituskontsert kõikidele Eestimaa küladele.
[pullquote]Räpinas aset leidva kultuuriprogrammi pani kokku Põlvamaa Kodukant[/pullquote]Ilusa ilma korral on kõik huvilised oodatud tervitama kell 17.30 algavat Maapäeva rongkäiku, mis viib Räpina aianduskooli juurest tuletõrjeväljakule. Seal toimubki avatseremoonia ning Aasta küla väljakuulutamine. Kell 20 astuvad Räpina kirikus üles Tõnis Mägi ja Põlva muusikakooli keelpilliorkester Riivo Jõgi juhatusel. „See on Kodukandi kingitus kõigile küladele ja ühtlasi lõpuakord ligi kolm aastat kestnud EV100 sündmustele ja projektidele,“ ütles Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. Ta lisas, et kontserdil on oodata ka toredat üllatust. Korraldajad on tänulikud annetuste eest, mida saab teha kohapeal noorte muusikute ja kiriku toetuseks.
Suidsusannapäävä’ tulõva Moostõn põimukuu algusen
Ku ao peräst nakksõ suidsusannapäävä’, miä omma timahava Moosten 1.-4. augustil 2019 samal aol Eesti Filharmoonia Kammerkoori muusikalavastusõga „Suidsusannasümfoonia“. Neläl pääväl käü põnnõv programm, miä uut osaliisi nii kavvõmbalt ku ligembält.
Suidsusannapäivi tegemiisi täüs programmist löüdvä’ huvilise’ temaatilidse näütüse, võimalusõ tutvas saia’ suidsusannailmaga virtuaalreaalsusõ prille abiga ja suidsusanna kütmise ja vihtu tegemise tüütarõ’. Suidsusannakultuurist saa põh´aligumbalt teedä loengit kullõldõn ja ekskursioonil kävven.
Kohaligu’ suidsusannaumanigu’ pakva aga suidsusannapäivi küläliisile võimalust saia ossa uma perre sannakombist ütidse sannankäügi aigu.
Muidoki omma’ suidsusannapäivi aigu Mooste mõisan vallalõ kohviku’ ja osta saa suidsusannakultuuriga köüdetü meelüssit. Pakutas ka võiuleibü suidsusannalihaga.
Suidsusannapäävä’ omma’ samal aol Eesti Filharmoonia Kammerkoori lavastusõga „Suidsusannasümfoonia“. Tuun muistsist suidsusannakombist inspireeritü muusikalavastusõn saava elosas luumis- ja kangelasluu’ olnu aigõst. Muusikateos tege vallalõ ussõ tõistõ reaalsustõ ja võtt kaeja’ üten müütiliste esiaigu, kon kivi’ olli’ viil pehme’ ja sannan luudi terve ilm.
Suidsusannapäivi programmi saa lähembält kaia Internetin kodolehe www.savvusann.ee päält. Säält löüdvä huvilisõ teedüst ka „Suidsusannasümfoonia“ kottalõ.
Setomaa suur Sõirapäev
Saatserinna nulga Sõirapäev toimub juba kümnendat korda, kuid seekord suuremana kui varasematel aastatel. 15. juunil oodatakse inimesi tutvuma Setomaa Kohopiimä nulga nime all tuntud Saatse kandiga – uksed avavad nii kohalikud talud kui Saatse kordon ning sõirapäeva programmiga kostitab Saatse muuseum.
2019.aasta sõirapäev tuleb senistest suurem ja seekord on laiemalt kaasatud ka kogukond. Esmakordselt saab tutvuda Saatse kandi taludega. Kella 11-17ni pakutakse omatehtud head paremat, kõhutäiest käsitööiluni, ollakse valmis külalistele oma kodukandist ja töödest-tegemistest jutustama ning mõnda talusse võib lausa öömaja küsida. Kaasa lööb ka Saatse kordon Ulitina külas – piirivalvurid tutvustavad kell 11 ja kell 16 oma igapäevatööd, näitavad neljajalgsete piirivalvurite oskusi ning demonstreerivad kordoni käsutuses olevat masinaparki. Loomulikult on võimalus osaleda muuseumis toimuval sõira võistlusel ja degustatsioonil, osaleda erinevates õpitubades. Muuseumiõuelt leiab kella 12-16ni kohalike talu- ja käsitöötoodete laada ning head tuju hoidvad esinejad, kelleks sel aastal on leelokoor Kuldatsäuk ning Toomas Valk karmoškal. Päeva juhiks muuseumiõuele on palutud Inara Vanavalgõ kohvitarõ rõõmsameelne perenaine Inara Luigas, kes oli ka üks Vana-Võromaa ja Setomaa huvirühma liige, kes esitasid eelmisel aastal Maaeluministeeriumile taotluse registreerida nimetus ’Vana-Võromaa sõir’ ja ’Setomaa sõir’ kaitstud geograafilise tähisena.
Setodel on sõira kohta tore ütlemine – koh sõira, sääl sõpru – seega on sõirapäev just see koht, kus mõnusalt seltskonnaga aega veeta.
Triinu Laan ilmutas raamatu oma tütarde vempudest
Triinu Laanel ilmus kolmas eesti- ja võrukeelne lasteraamat, mille pealkiri on „Krutskiline tita. Päähäkääntävä tita“. Raamatu andis välja kirjastus Hea Lugu.
[pullquote]Võru ja Põlva sünnitusmajades sündivate laste perekonnad saavad edaspidi raamatu kingiks Võru Instituudi abiga[/pullquote]Eelkooliealistele lastele ja nende peredele mõeldud raamat „Krutskiline tita. Päähäkääntävä tita“ koosneb 15 jutukesest, mis kirjeldavad elu läbi tita silmade. Tekst on paralleelselt eesti ja võro keeles. Eestikeelne tekst võimaldab nii võrokestel kui muudel eestlastel hõlpsasti sisust aru saada ning võrokeelne lisab avastamis- ja äratundmisrõõmu.
„Väikelastele mõeldud raamatute lakooniline tekst võimaldab seda hõlpsasti kahes keeles paralleelselt esitada. Minu pere igapäevane kõnekeel on võro keel, ka raamatu tekstid sündisid esmalt selles keeles. Pean oluliseks, et minu kodukandi keel püsiks ja selle oskajaid leiduks ka järgnevate põlvkondade seas,“ räägib Triinu Laan.
Raamatu prototüüpideks on autori viielapselise perekonna kaks nooremat tütart, kelle vembud inspireerisid autorit raamatu lugusid kirjutama. „Elu nagu filmis, öeldakse mõnikord. Meil on elu nagu raamatus,“ naerab Triinu Laan.
Loe edasi: Triinu Laan ilmutas raamatu oma tütarde vempudest
Eesti rahvamuusikatöötluste festivali Mooste Elohelü peapreemia noppis Marbuus
15 ansamblit püüdsid parima rahvamuusikatöötleja tiitlit Mooste Folgikojas 4. mail peetud suurel võistluskontserdil.
[pullquote]kuulsime, kui eriilmeliselt saab ühe neljataktilise meloodia pikal kontserdil kõlama panna[/pullquote]Žürii koosseisus Ingrid Rüütel, Anne Erm, Tauno Aints, Peeter Rebane ja Kristjan Priks seisis võitjaid valides keerulise ülesande ees, sest Hargla kihelkonnast pärit viisi „Oi tule üles“ kanti ette väga erinevates stiilides. Laulust anti töötlemiseks neli algusrida, mille kõik osalejad panid uude vormi, žanrilisi piiranguid festival esitustele ei sea.
„Võime oma rahvapärimuse üle olla tõeliselt uhked – võistluskontserdil kuulsime, kui eriilmeliselt saab ühe neljataktilise meloodia pikal kontserdil kõlama panna nii, et kuulaja ei väsi,“ võttis žürii esimees Tauno Aints kuuldu kokku.
Festivali peapreemia noppis seekord ansambel Marbuus, kes esineb koosseisus Helina Sommer, Mirjam Kits, Kendra Veskimägi ja Kätlin Kits.
Loe edasi: Eesti rahvamuusikatöötluste festivali Mooste Elohelü peapreemia noppis Marbuus