JAKOB HURDA AUHINNALE OODATAKSE KANDIDAATE

Jakob Hurda monument Tartu Vanemuise pargis. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Püüdes jäädvustada meie ärkamisaja sümboli, rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda (1839-1907) mälestust ning ergutada rahvuskultuurialast tegevust vabariigis ja Põlva maakonnas, annab Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts 23. juulil. aastal Põlvas 31. korda välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad.

Loe edasi: JAKOB HURDA AUHINNALE OODATAKSE KANDIDAATE

MOOSTE ELOHELÜ KUTSUB

Festivali Mooste Elohelü patroon Ingrid Rüütel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

15.16. juulil saame kokku Moostes! XXIII Eesti rahvamuusikatöötluste festivali Mooste Elohelü võistluskontserdil selgitatakse välja parim rahvamuusikatöötlus, mis pälvib festivali Grand Prix ja 2000-eurose auhinna. Registreerumine päevaprogrammis ja võistluskontserdil osalemiseks kestab 15. veebruarini. Moostes saadakse kokku 15.16. juulil.

Loe edasi: MOOSTE ELOHELÜ KUTSUB

KOLM ÕDE PÄRNUST – MIRJAM KITS, MIRTEL KATRINA KITS, KÄTLIN KITS – VÕITSID ELOHELÜ PEAPREEMIA

XXII Eesti rahvamuusikatöötluste festivali Mooste Elohelü peapreemia viis koju ansambel Õtekse. Foto: Kristina Masen

Ansambli Õtekse moodustavad kolm õde Pärnust – Mirjam Kits, Mirtel Katrina Kits ning Kätlin Kits – nad on muusikaga tegelenud terve elu ja just rahvamuusikal on nende südametes eriline koht. Õtekse ja ülejäänud võistlejad seadsid uude vormi Hargla kihelkonnas Pauline Pehlakult jäädvustatud hällilaulu.

Loe edasi: KOLM ÕDE PÄRNUST – MIRJAM KITS, MIRTEL KATRINA KITS, KÄTLIN KITS – VÕITSID ELOHELÜ PEAPREEMIA

SETOMAAL PEETAKSE XI SATSERINNA SÕIRAPÄEVA

Tükike sõira. Foto: Urmas Saard / Külauudised

12. juunil kell 12-17 toimuv XI Satserinna sõirapäev tutvustab Saatse piirkonna kui „kohopiimänulga“ traditsioone ning tõstab esile sõira, Setomaa tunnustoidu. Sõirapäeval toimuvad Saatse muuseumi õuel erinevad õpitoad, rahva osalusel valitakse parim sõirameister, laadalt leiab nii toidu- kui käsitöökraami, toimuvad erinevad ekskursioonid ning tutvuda saab eluga piiri ääres.

Loe edasi: SETOMAAL PEETAKSE XI SATSERINNA SÕIRAPÄEVA

UUSKASUTUSKESKUS LÕUNA-EESTIS ANNETUSI KOGUMAS

Uuskasutuskeskuse kaubik

Uuskasutuskeskus soovib teha üleliigsete, kuid heas korras asjade äraandmise inimestele üle Eesti mugavamaks ja seepärast külastab keskuse kaubik aeg-ajalt ka neid linnu, kus Uuskasutuskeskus igapäevaselt ei tegutse. Oktoobris peatub Uuskasutuskeskuse kaubik Põlvas, Viljandis ja Otepääl.

Loe edasi: UUSKASUTUSKESKUS LÕUNA-EESTIS ANNETUSI KOGUMAS

KOLMERATTALISED KUTSUVAD MAANTEEMUUSEUMISSE NÕUKAAEGA MEENUTAMA

Foto: Eesti Maanteemuuseum

Sellel laupäeval, 12. septembril on Eesti Maanteemuuseumi postijaama sisehoov silmapaistvate kolmerattaliste päralt – tähistatakse vanavanemate päeva, mis sel aastal on pühendatud vanadele külgkorviga mootorratastele.

Loe edasi: KOLMERATTALISED KUTSUVAD MAANTEEMUUSEUMISSE NÕUKAAEGA MEENUTAMA

ELOHELÜ PEAPREEMIA NOPPISID EVA VÄLJAOTS JA ROBBIE SHERRATT

Mooste Elohelü ihaldatuima preemia pälvisid Eva Väljaots ja Robbie Sherratt. Foto: Kristina Masen

XXI Eesti rahvamuusikatöötluste festivali Mooste Elohelü ihaldatuima preemia pälvisid Eva Väljaots Eestist ja Robbie Sherratt Inglismaalt, kes seadsid uude vormi Põlva kihelkonnast pärit kaasitamise ehk pulmades esitatava kahe hõimu võistulaulmise.

Loe edasi: ELOHELÜ PEAPREEMIA NOPPISID EVA VÄLJAOTS JA ROBBIE SHERRATT

SAABUVA SUVE SUURIM TOIDUPIDU PEETAKSE PEIPSI ÄÄRES

Varnja köök Peipsi veerel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Peipsi kandi rahvas kutsub kõiki Eestimaa gurmaane nautima parimat toitu festivalil „III Peipsi Toidu Tänav 175 km”. 22.-23. augustil avavad oma uksed pop-up restoranid, mis pakuvad ainult ja ainult Peipsi Toitu.

Loe edasi: SAABUVA SUVE SUURIM TOIDUPIDU PEETAKSE PEIPSI ÄÄRES

MAANTEEAMET TEATAS RASKETE TEEOLUDE KEHTESTAMISEST VÕRU JA PÕLVA MAAKONNAS

Maanteeameti teeinfo rakendus Tark Tee teatab Võru ja Põlva maakonnas kehtestatud rasketest ilmaoludest ning liiklejatel tuleb arvestada sellega, et teede hooldus võtab nõutust rohkem aega.

Illustreeriv pilt. Foto Urmas Saard
Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard

Lõuna-Eestis on liiklus Võru ja Põlva maakonnas rohke ja pideva lumesaju tõttu häiritud. Nimetatud maakondade teed on määratud alates tänasest raskete ilmaoludega piirkonnaks. See tähendab, et seisunditasemete saavutamiseks kulub rohkem aega, kui on kehtestatud tee seisunditasemenõuetega.

Riigiteede hooldajad on täies koosseisus väljas ning Võru- ja Põlva maakonnas jätkub lumetõrje teostamine, kuid osa teid võivad siiski muutuda raskesti läbitavateks. Selle piirkonna elanikel palume erilise vajaduseta liiklusesse minekut vältida. Raskeveokite juhtidel palume võimalusel oodata ilma paranemist parklates. Rasked ilmaolud kehtestatakse hetkel kuni reede keskpäevani.

Kõigile soovitakse rahulikku meelt liikluses ja leida võimalusi ootamatult saabunud talveilma nautimiseks!

KU päevatoimetaja

Toetame Petserimaa Vabadussamba rajamist

Eesti Vabadussammaste taastamise kõrglaine on jäänud minevikku, aga mõnigi võlg Eesti Vabadussõjas võidelnute ja langenute ees ootab lunastamist. Üks sellistest on Petserimaa Vabadussammas. Selle püstitamine jäi 1940.aastal punase riigipöörde jalgu, aga teha see tuleb. 2017. aastal võttis asjakohase otsuse vastu Petserimaa Vabadussõja mälestusmärgi komitee.

Petserimaa Vabadussõja mälestussamba kavand Roman Haavamäelt. Näidis Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu arhiivist

Seto Kuningriigi päeval, 3. augustil pidas Petserimaa Suveülikooli telgis petserimaalaste panusest Eesti Vabadussõtta huvitava ettekande selle teema parim asjatundja Eestis Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Petserimaalased seisid külg külje kõrval Eesti Vabariigi hälli ja selle kaitsmise juures Vabadussõjas. Seda on petserimaalased juba enne sõda ise ära märkinud Vabadussõjale pühendatud nelja mälestusmärgiga, mis on hävitatud, kuid paiknesid praeguse kontrolljoone taga Pankjavitsas ja Vana-Irboskas ning Pitalova (Suur-Bereznjuki) küla juures Eesti skaudiliikumise rajaja Anton Õunapuu hukkumispaigas.

Endist Petseri maakonda esindava väärika Vabadussamba ja seda ümbritseva ala kujundamise maksumuseks on hinnatud umbes 280 000 eurot. Mälestusmärgi asukohaks saab Setomaa valla keskuse Värska vallamaja esine kiigeplats.

Et see ajaloomälu projekt täituda saaks, on igal võimalus teha jõukohane panus sihtasutuse Setu Kultuuri Fondi kontole EE722200221041933698 selgitusega „annetus Vabadussambale“. Petserimaalased ja nende sõbrad on tänulikud iga euro eest! Ükski summa pole väike! Petserimaa Suveülikooli korraldajad tegid otsa juba lahti.

Vabadussammas valmib 2020. aasta teiseks veebruariks, mil möödub sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Kõik on oodatud sellele Petserimaa ajaloo suurpäevale!

Aldo Kals
Petserimaa sõber

 

Petserimaa Vabadussõja mälestussamba kavand Roman Haavamäelt. Näidis Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu arhiivist →

Suitsusaunapäevade õhkkond oli mõnus nagu suitsusaunas

1.-4. augustil peeti Mooste mõisa ümbruses suitsusaunapäevi – see oli lisaprogramm Eesti Filharmoonia Kammerkoori muusikalavastusele „Suidsusannasümfoonia“. Saunapäevadel sai käia suitsusaunas, ekskursioonidel, kuulata loenguid, vaadata näitust, proovida suitsusauna virtuaalreaalsust ja osaleda saunakütmise ja vihategemise töötubades.

Aktuaal-versus virtuaalreaalsus. Foto Egle Vodi
Aktuaal-versus virtuaalreaalsus. Foto: Egle Vodi

[pullquote]muistsest suitsusaunakombestikust ajendatud muusikalavastus elustas loomis- ja kangelaslood olnud aegadest[/pullquote]„Suitsusaunapäevad aitasid UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud suitsusaunakultuuri märgata nii kohalikel kui külalistel,“ räägib suitsusaunapäevade programmijuht Egle Vodi ja ütleb rahulolevalt, et kogu päevade programmi õhkkond oli mõnus nagu suitsusaunas.

Suitsusaunapäevade huvireisidel külastati Mooste kandi suitsusaunu ja räägiti, kuidas saunu ehitatakse ning iga saunaomanik jagas kuulajatele oma sauna ajalugu. Suuremad saunahuvilised said pere või sõpruskonnaga päriselt saunas ära käia, sest ümbruskonna suitsusaunaomanikud pakkusid võimalust saada osa oma pere saunakommetest ühise saunaskäigu ajal. Suitsusaunapäevade külalised kiitsid sannaimä Eda Veeroja põhjalikke loenguid, Andres Treiali kaunist ja ülevaatlikku suitsusaunakultuuri tutvustavat näitust ning Kairi Orava arhailise käsitöö asjatundlikku töötuba.

Loe edasi: Suitsusaunapäevade õhkkond oli mõnus nagu suitsusaunas

Eesti Külade XIII Maapäev

26.-28 juulil toimub Eesti Külade XIII Maapäev, mis keskendub kogukondade ja omavalitsuste vahelistele koostöösuhetele. Avaõhtul peab kõne president Kersti Kaljulaid ja Aasta Küla 2019 kuulutab välja riigikogu esimees Henn Põlluaas. Räpina kirikus leiab aset Kodukandi kingituskontsert kõikidele Eestimaa küladele.

Maapäev 2017. aastal Vana-Võidus. Foto Kodukandi kodulehelt
Maapäev 2017. aastal Vana-Võidus. Foto: Kodukandi kodulehelt

[pullquote]Räpinas aset leidva kultuuriprogrammi pani kokku Põlvamaa Kodukant[/pullquote]Ilusa ilma korral on kõik huvilised oodatud tervitama kell 17.30 algavat Maapäeva rongkäiku, mis viib Räpina aianduskooli juurest tuletõrjeväljakule. Seal toimubki avatseremoonia ning Aasta küla väljakuulutamine. Kell 20 astuvad Räpina kirikus üles Tõnis Mägi ja Põlva muusikakooli keelpilliorkester Riivo Jõgi juhatusel. „See on Kodukandi kingitus kõigile küladele ja ühtlasi lõpuakord ligi kolm aastat kestnud EV100 sündmustele ja projektidele,“ ütles Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. Ta lisas, et kontserdil on oodata ka toredat üllatust. Korraldajad on tänulikud annetuste eest, mida saab teha kohapeal noorte muusikute ja kiriku toetuseks.

Loe edasi: Eesti Külade XIII Maapäev

Suidsusannapäävä’ tulõva Moostõn põimukuu algusen

suitsusaun3

Ku ao peräst nakksõ suidsusannapäävä’, miä omma timahava  Moosten 1.-4. augustil 2019 samal aol Eesti Filharmoonia Kammerkoori muusikalavastusõga „Suidsusannasümfoonia“. Neläl pääväl käü põnnõv programm, miä uut osaliisi nii kavvõmbalt ku ligembält. 

Suidsusannapäivi tegemiisi täüs programmist löüdvä’ huvilise’ temaatilidse näütüse, võimalusõ tutvas saia’ suidsusannailmaga virtuaalreaalsusõ prille abiga ja suidsusanna kütmise ja vihtu tegemise tüütarõ’. Suidsusannakultuurist saa põh´aligumbalt teedä loengit kullõldõn ja ekskursioonil kävven.

Kohaligu’ suidsusannaumanigu’ pakva aga suidsusannapäivi küläliisile võimalust saia ossa uma perre sannakombist ütidse sannankäügi aigu.

Muidoki omma’ suidsusannapäivi aigu Mooste mõisan vallalõ kohviku’ ja osta saa suidsusannakultuuriga köüdetü meelüssit. Pakutas ka võiuleibü suidsusannalihaga.

Suidsusannapäävä’ omma’ samal aol Eesti Filharmoonia Kammerkoori lavastusõga „Suidsusannasümfoonia“. Tuun muistsist suidsusannakombist inspireeritü muusikalavastusõn saava elosas luumis- ja kangelasluu’ olnu aigõst. Muusikateos tege vallalõ ussõ tõistõ reaalsustõ ja võtt kaeja’ üten müütiliste esiaigu, kon kivi’ olli’ viil pehme’ ja sannan luudi terve ilm.

Suidsusannapäivi programmi saa lähembält kaia Internetin kodolehe www.savvusann.ee päält. Säält löüdvä huvilisõ teedüst ka „Suidsusannasümfoonia“ kottalõ.