Autor: Urmas Saard

Sada mandoliini panid inimesed tantsima

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali viimasel päeval esines Kaevumäe laval kogu Eesti mandoliinimängijate koorekiht.

Joosep Sang saja mandoliinimängijaga Kaevumäe laval Foto Urmas Saard
Joosep Sang saja mandoliinimängijaga Kaevumäe laval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tänane esinemine oli folgi jämm[/pullquote]Kontserdil esimeses osas astusid üles ka vähe nobedamate näppudega pisemad koosseisud. Kontserdi teises pooles liitus orkestriga veel sadakond mängijat. Saja mandoliini kava kokku panija Joosep Sang ütles, et registreerunuid oli üle saja. Täpset ülelugemist lavale ei toimunud, aga esinejate arvukus oli muljetavaldav.

Riigi sajandaks juubeliks kutsuti Sanga eestvedamisel tervest Eestist kokku mandoliinimängijad ja moodustati üle sajaliikmeline orkester. „Veebruaris oli meil täispikk kava kontserdisaalides. Vahepeal kasutasime videoklippe ja kõik toimus rohkem kontserdi moodi. Ühistööna Eesti Kontsertiga andsime neli kontserti Eesti suurimates saalides. Mängijateks olid orkester Saku mandoliinid (juhendaja Joosep Sang), Uhtna mandoliiniorkester (juhendaja Jaanus Põlder), Tapa mandoliiniorkester (juhendaja Ilmar Kald), mandoliinimängijad Moostest (juhendaja Raivo Sildoja), Eesti mandoliinide orkester (juhendaja Joonas Tuuling) ja üksikpillimehed mujalt riigi erinevatest paikadest. Tänane esinemine oli folgi jämm. Siin oli võibolla üksnes veerand sellest kavast, mida me veebruaris tegime,” rääkis Sang vahetult pärast kontserti.

Loe edasi: Sada mandoliini panid inimesed tantsima

Piltuudis: tulefolkarid Ruslan Trochynskyi ja Svjata Vatra Kirsimäel

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil esitles Svjata Vatra oma kontsertkavaga uut CD-d “Muutused Zminy”. Kauaoodatud kuuenda plaadi lauludega on liigutud muutuste tuules.

Svjata Vatra Kirsimäel Foto Urmas Saard

Kuid Ruslan on endiselt muutumatult sõbralik ja tema esinemist saadavad üksnes talle omased elemendid. Kui ta ei jaluta kontserdi alguses oma trombooniga publiku ridade vahel, siis teeb ta seda pärast esinemist. Tema lavalise liikumise juurde kuulub põlvitamine rahva ees, sõbralik bändi liikmete embamine, südamlikud sõnad kuulajatele ja siis hoolsalt ettevalmistatud ning õnnestunud kõrgushüpped trummari all olevalt poodiumilt (fotod galeriis 021 ja 035).

Eesti-Ukraina folk-rock ansambel Svjata Vatra tegutseb 2005. aastast saadik Viljandis, kus kõik bändi muusikud elavad, töötavad, õpivad ja õpetavad. Svjata Vatra on Eestit esindanud lisaks kahekümnele Euroopa riigile ka Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Tänavu varakevadel naases bänd esimeselt USA showcase’ilt, salvestati bändi esimene stuudiovideo.

Svjata Vatra Kirsimäel. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Piltuudis: tulefolkarid Ruslan Trochynskyi ja Svjata Vatra Kirsimäel

Pärnumaa maitsete aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali piknikualal on kõigil neljal päeval ennast sisse seadnud Pärnumaa maitsete aasta projektis osalevad firmad, kellest mõnedki tekitavad nostalgia laksu.

Piesta Kuusikaru spetsiaalselt Viljandi folgi ajaks valmistatud jook Foto Urmas Saard
Piesta Kuusikaru spetsiaalselt Viljandi folgi ajaks valmistatud jook. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Päris huvitava nostalgia nurga tekitavad kõrsikud vanades kollastes pappkarpides[/pullquote]Pikniku ala Viljandi järve poolses otsas äratab tähelepanu sinist ja musta värvi kirjades valge lipp: 2018 – Pärnumaa maitsete aasta.

„Tulime Viljandi folgile nelja ettevõttega, kes asuvad ühise pinna peal. Peale nende asub veel meie kauplemise alalt veidi kaugemal veini müüv Mamma & Frukt. Ka Jaaniotsa siidritalu jääb eraldi. Nemad vajasid pisut suuremat pinda,” selgitas Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste (foto 012). Tegelikult on hästi vahva niimoodi ühiselt välja tulla. Meil on siin toitlustaja OÜ Tänav, kes kasutab Pärnumaal toodetud aineid. Kõik siin valmistatu on ehe Pärnumaa kohalik kaup. Meil on esindatud Allikukivi veinimõis, õunamahla pakkuja Piesta Kuusikaru farm Kullimaalt, Vändra vallast. Veel on OÜ Metste Aiandustalu, kes teeb Eestis unikaalse taluna üle saja tšilli toote, mis on täiesti ulmeline,” kiitis Elmeste Viljandisse tulnud tegijaid.

Loe edasi: Pärnumaa maitsete aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil

Reede päevased rongid tõid Viljandi pärimusmuusika festivalile tavapäraselt palju rahvast

Piletimüügipealik Anu Rannu hindab Viljandi pärimusmuusika festival esimest päeva eelmiste aastatega võrreldes samaväärseks: “Võttes arvesse müüdud festivalipasside, päevapasside, ala pääsmete ja üksikkontsertide piletite arvu, võime kinnitada, et esimese päeva festivalipublikut on umbes sama palju nagu eelmistel aastatel”.

Rongilt Viljandi folgile Foto Urmas Saard
Rongilt Viljandi folgile. Foto: Urmas Saard

Piletimüügipealiku sõnul tõi esimene päev enamuse passiomanikest Viljandisse.

Rannu võrdleb festivali teist päeva mullusega ja tõdeb, et taaskord oli üks suurepäraseid elamusi täis teine päev: “Rahvast oli ootuspäraselt palju. Pisut vähem kui eelmisel aastal ent midagi erakordset selles ei ole.”

Esimene päev kulges meeleolukalt ja hoidis rahulikku joont. Kuuel laval toimus 16 kontserti. Kõige populaarsemad olid Zetod A. Le Coq Kirsimäe laval, Puuluup Pärimusmuusika Aidas ning Nikns Suns A. Le Coq Kirsimäe laval.

Folgi reede kulges üldiselt rahulikult, ent lavadel tehti mürglit. Seitsmel laval toimus 24 kontserti, millest populaarseimaks osutusid Curly Strings, Bombino ja Svjata Vatra A. Le Coq Kirsimäe laval, Estonian Voices Telia Kaevumäe laval ning Ööklubi Untsakatega Kultrahoovis.

Loe edasi: Reede päevased rongid tõid Viljandi pärimusmuusika festivalile tavapäraselt palju rahvast

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali alguseni jäävad veel vaid loetud tunnid

Festivalile eelnev viimane päev on olnud täis ehitamist, ladustamist, ehtimist ja saja muu tarviliku asjaga sagimist.

Lennult tulev Folgi Ruu püütakse Viljandi pärimusmuusika festivali staabi naiste poolt hellalt kinni Foto Urmas Saard
Lennult tulev Folgi Ruu püütakse Viljandi pärimusmuusika festivali staabi naiste poolt hellalt kinni. Foto: Urmas Saard

Folgi staap töötab Viljandi Pärimusmuusika Aida ülakorrusel. Staabi sekretär Hännele Känd tutvustab vilkalt tegutseva seltskonna head kaaslast, kes teeb vastutusrikast ülesannet täitvate inimeste näod rõõmsaks ja hoiab töömeeleolu kõrgel kogu festivali aja. Folgi Ruu on lõbus sell. Talle meeldib upitamine ja vahetevahel lausa lae alla lennutatamine.

Mind huvitab, millal hakkavad esinejaid vedavad pikad erirongid kohale veerema? Selgub, et esimesed esinejad saabuvad juba praegugi, aga suuremate hulkadena tullakse peamiselt reedel. Samuti huvitab vabatahtlike abiliste hulk? Neid on muljetavaldavalt palju, suurusjärgus 400, saan vastuseks. Vabatahtlikke tuleb väljapoolt Eestitki. Hännele nimetab üht hispaanlast, aga tema pole kaugeltki ainus. Sekretär tõstab esile üht eesti perekonda. Abielupaar hakkas abis käima folgi algusaegadest alates ja nüüd on pere kolmas liigegi oma vanematega liitunud. Aga nemad pole ainsad staažikad. Enne staapi tulekut kohtusin piletimüügi tiimi inimestega. Hellika Hartõkainen on samuti paarkümmend aastat vabatahtlikuna kohal olnud. Sünnilt mulk sõitis tänavu juba teist aastat koos oma tütre Carolinega Pärnumaalt folgile pileteid müüma.

Loe edasi: XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali alguseni jäävad veel vaid loetud tunnid

Eesti driftijad võistlesid Pärnus võidukalt!

Läinud nädala reedel ja pühapäeval olid Pärnus Jannseni tänava äärse sadama-ala väravad avatud „Summer Bash 2018” driftijatele ja arvukale hulgale pealtvaatajatele.

Pro-Am parimad Oliver Randalu, Raigo Rande, Sander Saar Foto Urmas Saard
Pro-Am parimad Oliver Randalu, Raigo Rande, Sander Saar. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Jannseni tänava sadama-ala saamine tuli meile poolkogemata kätte[/pullquote]Marko Opmann, mittetulundusühingu Eesti Drifti Liit esindaja, ütles toimunud võistlust kokkuvõtvalt hinnates, et mõlemad päevad olid põnevad. „Kusjuures üllatusmomente väga ei olnudki. Võitsid seekord favoriidid, Baltimaade parimad driftijad. Tulid kõvemad mehed Lätist ja Eestist, kes sõidavadki ainult seda sarja ja nemad ka poodiumil olid. Mehed tulid, nägid, võitsid. Rada oli lihtne ja hästi jälgitav. Kõigil olid head võimalused suurepärast sõitu teha. Eksimise võimalusi oli vähe. Praktiliselt ilma ühegi avariita. Väikesed kraapimised muidugi juhtusid, aga mitte nimetamisväärsed,” kommenteeris Opmann vahetult pärast võitjate autasustamist.

Laupäeva õhtul kutsuti pjedestaali kolmele astmele kuus ägedamat võistlejat, kes võtsid vastu auhinna ja pritsisid sõbralikult üksteist šampanjaga. PRO klassis astusid poodiumile kõrgeimal kohal Harold Valdma, tema kõrval teise koha omanik Eriks Ulašs ja kolmandaks tulnud Janis Eglite.

Loe edasi: Eesti driftijad võistlesid Pärnus võidukalt!

Suur pildigalerii: kolm päeva Ruhnus

Käesoleva nädala kolmel esimesel päeval nautis Ruhnu saare kauni looduse rüppes ilusat suveilma TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli matkaseltskond ühiselt Külauudiste uudisvoogu toimetavate seltsilistega.

Buldersi talus Foto Urmas Saard
Buldersi talus. Foto: Urmas Saard

Lisaks 39-le väärikate nimekirjas reisinud inimesele olid kiirkatamaraaniga Runö Pärnust Ruhnu sõitmas Märjamaa kunstikooli lapsed, pool saare vallavalitsust, samuti  vallavanema abikaasa Krista Urvet, kellega vesteldes tuli saar juba enne Ringsu sadamasse jõudmist meeldivalt ja hoopis kiiremini lähemale. Ruhnu asub keset Liivi lahte 96 kilomeetri kaugusel Pärnust, täpselt samapalju veeteed jääb Riiani. Lähim saar on Kihnu. Saare maakonna keskusesse Kuresaarde tuleb linnulennult 70 kilomeetrit mööda merd sõita.

Et kõige lähemal asub kuiva maana Ruhnule Läti riik, see sai selgeks siis kui sihtsadamasse jõudmiseks pidi veel ligemale kolmveerand tundi kiiret sõitu tegema. Arvates end veel kindlalt olevat keset merd Eestimaa vetes, tuli siiski mobiilile lõunanaabrite tervitus Lätimaale saabumise puhul. Lähim asukoht mandril jääb kõigest 37 km kaugusele, kus paikneb Kuramaa Kolka neem. Rootsimaa, kellega Ruhnul on olnud juurtelt kõige sügavamad sidemed, jääb aga päris kaugele.

Loe edasi: Suur pildigalerii: kolm päeva Ruhnus

Punkriturism Mõniste-Ape vahelisel teel

Tuhandeid eestlasi pages nii enne kui pärast teist maailmasõda Eestit vallutanud sõjardite ja võõrvõimu omavoli eest varju otsides kodumaa metsadesse. Kardeti Siberisse küüditamist ja hoiduti kõrvale vene ning saksa okupatsiooniarmeesse mobiliseerimisest. Loodeti välisriikide abil Eesti Vabariigi peatset vabanemist venelaste võimuhaardest.

Meelis Mõttus läheb koos külalistega metsavenna punkrisse Foto Urmas Saard
Meelis Mõttus läheb koos külalistega metsavenna punkrisse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Meelis Mõttus on ideedega mees.[/pullquote]Paar nädalat tagasi peatus TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suurem õpperühm Võrumaal Vastse-Roosa külas asuvas Metsavenna talus, kus huvilisi võõrustas metsavenna poeg Meelis Mõttus. Talu asub Vaidva jõe ääres. Sealsamas vähem kui paari kilomeetri kaugusel Läti piirist, Mõniste-Ape vahelise tee serval on avatud Metsavenna pood. Kauplusehoonega nurgeti külgnevalt on ehitatud kerge konstruktsiooniga katusealune, kuhu suure bussitäie jagu inimesi lahedalt istuma mahtus.

Meelis keeras lae all olevad soojust ja valgust andvad lambid põlema, et istujatel oleks õdusam tunne. Tegelikult polnud ju liigset jahedust ja ei täheldatud ka vähest päevavalgust. Meie ees seisis leebe olekuga mees, kelle naeratavas näos ei jäänud silmad päris kuivaks ja aegajalt pühkis jutustaja suurema pisara enne üle põse voolama pääsemist minema. Meelis alustas juttu metsavendadest ja selgitas, kes olid metsavennad, kes äraandjad ja kes tõeliste metsavendade rüüsse peitunud vääritud kaabakad.

Loe edasi: Punkriturism Mõniste-Ape vahelisel teel

Joonas Väärtnõu: Tori autoorienteerumise lisaülesannete varustuse hulka võiks kuuluda ujumisriided

Homsele Tori Valla Autoorienteerumise esimesele võistlusele on tänase seisuga registreerunud 29 võistkonda. Võistluspäeva läbiviimist korraldav Joonas Väärtnõu annab Seiklusministeeriumi kodulehel täpsustavaid teateid ja viimaseid juhtnööre.

Tori alevik Foto Urmas Saard
Tori alevik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Iga fikseeritud kiiruse rikkumine võtab tiimilt maha 5 punkti.[/pullquote]Kuna kasutatakse elektroonilist ajavõttu, siis peab iga tiim laadima oma android süsteemiga telefonile seikluse rakenduse, mis muutub aktiivseks juba täna õhtul. Siis saab võistlusega liitumiseks rakendusse sisse logida.

[pullquote]Punkte jääb rajale 45 ja need asuvad kolmes erinevas raskusastmes.[/pullquote]Tammiste lasteaia parklasse kogunetakse kella 10.00-st. Kell 10.58 jagatakse kõigile võistkondadele kaardid ja sõidule antakse start kell 11.00. Võistluskaarte on kaks ja need on A3 formaadis veekindlad. Võistlusraja pikkuseks kujuneb umbes 100-120 km.

Loe edasi: Joonas Väärtnõu: Tori autoorienteerumise lisaülesannete varustuse hulka võiks kuuluda ujumisriided

Sindi paisu lammutamiseks sõlmitud leping avab Pärnu jõe vee-elustikule

Täna allkirjastasid Keskkonnaagentuur ja konsortsium GRK Infra AS ning Graniittirakennus Kallio Oy lepingu, et alustada Pärnu jõel asuva Sindi paisu lammutustöödega.

Sindi pais Pärnu jõe paremkaldalt vaadatuna Foto Urmas Saard
Sindi pais Pärnu jõe paremkaldalt vaadatuna. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lepingu kohaselt kulub ehitustöödeks kaks suvist madalveeperioodi, millele järgneb kolmas aasta kudealade rajamiseks.[/pullquote]Nii anti pärast pikki ettevalmistustöid start kolm aastat kestvatele ehitustöödele, millega kõrvaldatakse Pärnu jõestikus olulisim rändetõke.

Keskkonnaagentuuri kodulehel selgitatakse, et Pärnumaal Sindi linnas paiknev pais asub Pärnu jõe suudmest 14 km kaugusel ning selle tõttu jääb 90% Pärnu jõestikus asuvatest kude- ja elupaikadest kaladele ja muule vee elustikule kättesaamatuks. „Pärnu jõgikond hõlmab 6920 ruutkilomeetrit, selles on 270 jõge ja oja, pikkusega kokku üle 3300 km ja täna on need rändelolevatele kaladele praktiliselt suletud,“ kirjeldab Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala paisu avamise mõjuulatust. „Suurima potentsiaaliga lõhejõel kasutatakse täna vähem kui 1% võimalikust potentsiaalist – merre tagasi jõuab alla 100 noore lõhe aastas. Meie ülesanne on see olukord lahendada,“ sõnab Ala.

Loe edasi: Sindi paisu lammutamiseks sõlmitud leping avab Pärnu jõe vee-elustikule

Vandaalid mäkerdasid Pärnu Vabadussõja monumenti

Täna märgati, et Pärnu Alevi kalmistul on Vabadussõjas langenute monumendile tehtud punakaspruuni aerosoolvärviga arusaamatuid märke ja kirjutatud kohatu sõnumi.

Mäkerdis Vabadussõjas langenute mälestussamba esiküljel Pärnus Alevi kalmistul Foto Urmas Saard
Mäkerdis Vabadussõjas langenute mälestussamba esiküljel Pärnus Alevi kalmistul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mais 2015 langes rüüstajate ohvriks kotka küüniste vahel rippuv vaskmadu[/pullquote]Kella ühe paiku päeval käisid Arvo Põlluste, Pärnumaa muinsuskaitse seltsist ja Marko Luhaoja, Lääne-Eesti piirkonna tehniline konsultant Caparoli profikeskusest Pärnus, vaatamas kuidas pahandust kiiresti kõrvaldada.

Tiina Tojak, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor, meenutas mullu septembris nende ühenduse poolt läbi viidud uuenduskuuri ja oli huligaanide tegevusest sügavalt nördinud. Luhaoja ütles, et eelmisel sügisel kasutatud betoonivärvist on markeering alles ja nii on hõlpsam täpselt sama tooni segada. Igasuguste grafitite ja muidu sodimiste mahavõtmiseks on neil kasutada umbes paarkümmend erinevat vahendit. Nende kasutamine oleneb aluspinnast, millele on soditud. Kahjustusega tutvunud töömehed loodavad rikutud pinnad uuendada juba tänase päeva jooksul. Seda siiski juhul, kui ilm püsib kuivana.

Loe edasi: Vandaalid mäkerdasid Pärnu Vabadussõja monumenti

Kingituseks on juba kogutud 48 tonni viljakat mulda

Läinud nädalal tegi Kompostiljon üleskutse kinkida riigi suurjuubeliks kõige kaalukam kingitus – kompostida ühtekokku 100 tonni mulda. Inimesed on innukalt reageerinud ja varunud Eestile juba 48 tonni mulda.

Lahtivõetavate külgedega komposteerimise kast (mõõtmed 71X71X80 cm) Sindis Raudtee tänava koduaias Foto Urmas Saard
Lahtivõetavate külgedega komposteerimise kast (mõõtmed 71X71X80 cm) Sindis Raudtee tänava koduaias. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Saadud kompostimulda saab kasutada näiteks oma aia või toalillede tarbeks.[/pullquote]”Eelmisel nädalal alustasime üleskutsega kinkida Eesti Vabariigile juubeliks 100 tonni viljakat kompostimulda. Meil on ääretult hea meel, et nädalaga on kogunenud juba ligi pool eesmärgist,” rõõmustas kingituse üks eestvedajatest Anni Raie. „Siiski on veel kaalukaimast kingitusest Eestimaale puudu pisut enam kui 50 tonni komposti. Seega kutsume ka teisi eestimaalasi üles kompostima bio- ja aiasaadustest puhast mulda ning kinkima selle sümboolselt Eestile. Kingitusega saab liituda kuni oktoobrini,” lisas Raie.

Kingitusega saab liituda veebilehel. Registreerumisel saab kompostikasti mõõtude järgi teada oma isikliku kingituse kaalu ehk mitu tonni mulda registreeritud kompostikast toodab, kui see biojäätmeid täis koguda. Saadud kompostimulda saab kasutada näiteks oma aia või toalillede tarbeks.

Loe edasi: Kingituseks on juba kogutud 48 tonni viljakat mulda

August Teppo lõõtsavõistluse uueks lõõtsamängu täheks tõusis Kert Krüsban

Juba 30. korda Võrus peetud Teppo lõõtsa võistumängimise ässade klassi võitjaks kuulutati täna Kuusalu kandi noor lõõtsamängija Kert Krüsban.

Tänavuse Teppo lõõtsavõistluse võitja Kert Krüsban Foto Priidu Teppo
Tänavuse Teppo lõõtsavõistluse võitja Kert Krüsban. Foto: Priidu Teppo

[pullquote]Tänavusest võistlusest võttis osa 19 eri vanuses mängijat.[/pullquote]Noormees tõsteti žürii otsusega otse noorte seast võistlema ässade klassi, kuhu tavaliselt kuuluvad varasemate võistluste täiskasvanute klassi parimad. „Ka varem on otse noorte seast ässade klassi tõstetud selliseid mängijaid nagu hilisemad lõõtsakuningad Juhan Uppin, Toomas Ojasaar ja Richard Ott Leitham,“ meenutas žürii liige Tarmo Noormaa.

Erinevalt ilmaennustusest oli Võru Kandle aias toimunud juubelivõistluse ajal ilm päikseline. „Jumal ikka armastab lõõtsamehi,“ tõdeti arvukate pealtvaatajate seast.

Tänavusest võistlusest võttis osa 19 eri vanuses mängijat. Traditsiooniliselt jaguneti algajate, noorte, täiskasvanute ja ässade klassi. Ässade klassis võistlevad need lõõtsamehed ja -naised, kes on olnud eelmistel aastatel täiskasvanute parimate seas.

Loe edasi: August Teppo lõõtsavõistluse uueks lõõtsamängu täheks tõusis Kert Krüsban

Õige on Setomaaga tutvumist alustada Seto talumuuseumis

Seto talumuuseumis ootas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli rahvast giid-perenaine Külli Kaur, kes palus kauged külalised esmalt istuma keset avarat õue, mida piirasid kolmest küljest katkematu hoonestuse ja erineva otstarbega ehitised.

Seto talumuuseumi giid-perenaine Külli Kaur Foto Urmas Saard
Seto talumuuseumi giid-perenaine Külli Kaur. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Küllil oli külalistele palju küsimusi, millele tuli enamasti temal endal vastata.[/pullquote]Talumuuseum ja pisut kaugemale jääv Seto Tsäimaja asuvad Värska alevikus, mida peetakse praeguse Setomaa keskuseks. Talumuuseumi fondi eestvedamisel tehti mäluasutuse rajamisega algust 1994. aasta sügisel aadressil Pikk tänav 56. Enamus originaalseid hooneid on kohale veetud Põhja-Setomaalt. Külastajatel avaneb võimalus tutvuda 19. sajandi lõpu ja möödunud sajandi alguse taluarhitektuuriga, mille terviku moodustavad pool-kinnine hoov, elumaja, riide-, vilja-, söögiait, laut heinaküüniga, töötuba, varjualused, potivabrik, sepikoda ja rehi. Ainult suitsusaun asub u-kujulisest hoonestusest eraldi. Muuseum avati 1998. aasta suvel.

Loe edasi: Õige on Setomaaga tutvumist alustada Seto talumuuseumis

Pildigalerii maanteemuuseumi külastamisest

Eesti Maanteemuuseum tutvustab ennast Kagu-Eesti suurima kultuuritankla asukohana, kus tee elab.

Varbuses, maanteemuuseumis Foto Urmas Saard

Omaaegses Varbuse postijaamas, mis on Eestimaal ainus heas korras säilinud hoonete kompleks, näeb teede ja liikumisviiside muutuste kulgu. Väliväljapanek Teeaeg on ajas ja ruumis lahtirullunud tee, millel liiguvad vanad ja uued sõiduvahendid. Külastajad näevad Ida-Euroopa suurimat tee-ehitusmasinate kogu. Täiesti uus moodsa arhitektuuriga hall on viimistlusjärgus ja peatse avamise ootel. Selle suve 3. juulil tegi õppekäigu maanteemuuseumisse TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli ligemale poolsada elukestva õppe õppurit.

 

Varbuses, maanteemuuseumis. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Pildigalerii maanteemuuseumi külastamisest

Tori autoorienteerumisele on juba tosin ekipaaži registreerunud

Rajale tuleb kuni 60 põnevat punkti, mille läbimiseks antakse aega viis tundi. Punktide leidmisel on abiks kaart, vihjed ja fotod. Igast punktist tuleb leida vastus kontrolllehel esitatud küsimusele.

Üks Tori valla autoorienteerumise kontrollpunktidest asub Sindi ujulas Foto Urmas Saard
Üks Tori valla autoorienteerumise kontrollpunktidest asub Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard

Laupäevale, 14. juulile kavandatud esimene autoorienteerumine “Tunne oma koduvalda” tuleb senise traditsioonilise Tori kodukandipäevana tänavu maa- ja linnarahva juurde uuel viisil. Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe rääkis, et algatuse mõte läks idanema kultuurikomisjoni kogunemisel, kus Are huvikeskusel oli ideele sisu andmise juures oluline osa. Päeva läbiviimisele on kaasatud Joonas Väärtnõu juhatatav Seiklusministeerium. Seitse aastat tagasi loodud ettevõte panebki suurt rõhku autoorienteerumise arendamisele. Väärtnõu sõnul on selle aja sees korraldatud Eestis paarsada autoorienteerumist.

Autoorienteerumisel osalemiseks tuleb täita Seiklusministeeriumi kodulehel leitav registreerimise ankeet, millele märgitakse nõutavalt tiimi nimi ja liikmed, aga ka kontakttelefon ja elektronposti aadress. Soovitavalt saab lisada liiklusvahendi nimetuse ja huvitavalt kõlava loosungi. Näiteks ütleb meeskond Ploomike: „Avastame Tori valda”. Camp Volvo ütleb aga, et autorumm ei ole kumm. Kuid ZAZ 965 nelik sõnastab oma slogani naljatledes nii: „Muhk on tagurpidi lohk”.

Loe edasi: Tori autoorienteerumisele on juba tosin ekipaaži registreerunud

Maanteemuuseum paneb perepäeval külastajad proovile

Maanteemuuseum korraldab traditsiooniliselt igal suvel liiklusteemalist perepäeva, kus koos tuletatakse meelde käitumisreegleid liikluses. Kõige parem on seda teha just perega koos, sest nii õppides ja end täiendades jäävad reeglid paremini meelde.

Laupäeval saab Eesti Maanteemuuseumis katsetada näiteks vigursõitu jalgrattaga Foto Urmas Saard
Laupäeval saab Eesti Maanteemuuseumis katsetada näiteks vigursõitu jalgrattaga. Foto: Urmas Saard

Sel laupäeval, 7. juulil toimub Eesti Maanteemuuseumis liiklusteemaline perepäev, kus pered saavad end proovile panna orienteerumismängus.

„Liikluskasvatus on olnud juba aastaid muuseumi südameasi ja on seda jätkuvalt,“ selgitas maanteemuuseumi külastusvaldkonna juht Triinu Õispuu. „Üldised käitumismustrid ja -viisid võtavad pere pisemad märkamatult omaks varakult, eeskuju paneb käituma. Seega on otsene teadmiste edasiandmine kõige parem viis ennetada õnnetusi ja ohtudesse sattumist.“

Orienteerumismängu ülesanded pole kontimurdvad ning oluline pole mängu läbimise kiirus, vaid see, et saab kinnistada ja uuendada oma liiklusohutusalaseid teadmisi. Katsetada saab näiteks vigursõitu jalgrattaga, tagurpidisest autost ohutut väljumist, turvavöö olulisust ja palju muud. Kõik pered, kes läbivad punktid edukalt, osalevad uhke tõukeratta loosimises.

Päevale paneb punkti teaduskeskus AHHAA hoogne liiklusteater sellest, kuidas on seotud teadus ja liiklusohutus. Etendusel näeb AHHAAle omases ootamatus ja humoorikas võtmes, kuidas töötab turvapadi, mis mõte on kiivril ja miks peab kinnitama turvavöö.

Perepäev kestab kella 12-15ni, sissepääs muuseumipiletiga.

Sangaste tegi kuulsaks rukkikrahv

Sangaste rukki tippaeg kestis läinud sajandi viiekümnendatel. Veel 1970. aastate keskel kasvatati üle 40% Eesti rukkipinnal Sangaste sorti. Alates 1938. aastast, mil peale krahv Bergi surma moodustati Jõgeva Sordikasvanduse Sangaste aretuspunkt, on Eesti riik toetanud Sangaste rukki säilitusaretust.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli rahvas Sangaste lossi raamatukogus Foto Urmas Saard
TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli rahvas Sangaste lossi raamatukogus. Foto: Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli selle suvine bussiretk viis neil päevil ligemale poolsada teadmistehimulist reisiseltsilist Eestimaa lõunapiiri lähedale, kus peatuti mitmetes vana Liivimaa ja Setomaa huviväärsetes kohtades. Ka nüüd tegi koostöös väärikatega kahepäevase sõidu kaasa paar seltsilist Külauudistest, et kodumaal pakutavaid elamusi ajakirjanduslikult vahendada nii kirjasõna kui piltidena. Lühiülevaade esimesest jalasirutamise peatusest Tõrva linnas on juba avaldatud ja lugejate heakskiitev tagasisidegi saadud.

Reisisaatja Jaak Suurväli rääkis, et hea ekskursiooni ettevalmistamisel tuleb tööd teha mitmeid kuid. Teekonna kavandamisel peab eelnevalt palju uurima. Tema sõnul on üks vastutusrikkamaid ülesandeid sobivate söögikohtade leidmine, aga veel tõsisem töö tuleb ära teha huviväärsuste valimisel. Välja minnes tahetakse võimalikult palju haarata. Kuid siis selgub, et aeg seab oma piirid ja mõnestki algsest soovist peab loobuma. Seepärast sõideti peatumata mööda Helme ordulinnuse varemetest ja Barclay de Tolly mausoleumist. Aga Jaak jutustas nende ajaloostki, et bussi mugavuses keegi tukkuma ei jääks.

Loe edasi: Sangaste tegi kuulsaks rukkikrahv

Tõrvas peatudes silm puhkab ja kadedus poeb põue

Tõrva peaväljak ja selle lähiümbrus on saanud Eesti Vabariigi juubeliaastal muljetavaldava väljanägemise, mis teeb silmad ette mõnelegi suuremale linnale.

Tõrva uuendatud keskväljak Foto Urmas Saard
Tõrva uuendatud keskväljak. Foto: Urmas Saard

Viimati üheksa kuud tagasi Tõrvast läbisõidul ja linnakese keskväljakul peatudes puudus kujutlusvõime sellest, millist muljet hakkab südalinn juba lähiajal avaldama. Pisut vähem kui kolme tuhande elanikuga Tõrva linna keskväljaku uuendamisega tehti algust 2014. aastal, kui ühiselt Eesti Arhitektide Liiduga viidi läbi peaväljaku arhitektuurivõistlus. Väljakule uue ilme parima lahenduse pakkusid välja Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer, kes esindasid aktsiaseltsi Novarc Group ja osaühingut Arhitekt Must. Konkurss toimus EV 100 arhitektuuriprogrammi „Avalik ruum” raames, et riigi juubeliks taasaktiviseerida Eesti suuremates keskustes olulised piirkonnad.

Projekti “Tõrva keskväljaku rekonstrueerimine” rahastati Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetusest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Tõrva valla kodulehe andmetel oli projekti kogumaksumuseks 2,358 mln eurot, millest toetuse suuruseks arvestati maksimaalselt 1,2 mln eurot. Ülejäänu tuli katta kohaliku omavalitsuse laenu- ja omavahenditest.

Loe edasi: Tõrvas peatudes silm puhkab ja kadedus poeb põue

Jaan Pehk on Nõmme suvise kontserdisarja järgmine esineja

Neljapäeval, 5. juulil kell 19 annab Nõmmel Ravila pargis kontserdi Jaan Pehk. Tegemist on kolmest kontserdist koosneva suvise sarja „Pargikontserdid Ravila pargis“ teise kontserdiga, mille raames esinevad Nõmmel tuntud muusikud.

Jaan Pehk Sindis Foto Urmas Saard
Jaan Pehk Sindis. Foto: Urmas Saard

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul rikastavad kaunid kontserdid kindlasti Nõmme suvist kultuurielu. „Ravila park on suvisteks kontsertideks ideaalne koht. Seda näitas ka sarja esimene kontsert kuu aega tagasi, kui Riho Sibula ja Vladislav Koržetsi muusikat ja muhedaid tekste tuli nautima üle neljasaja inimese,“ rääkis linnaosavanem.

Kontserdisarja „Pargikontserdid Ravila pargis“ raames esinesid juunis Ravila pargis Riho Sibul ja Vladislav Koržets. Juulis esitab seal oma laule ja luuletusi Jaan Pehk. Sarja lõpetavad 9. augustil Laura Põldvere ja kitarrist Kusti Lemba. Kontserdid on kuulajatele tasuta. Ravila park asub aadressil Ravila 13. Kontserdile tule jala, ratta või ühistranspordiga. Kohale saab bussidega nr 14, 18 ja 33 (Nurme peatus) või rongiga (Nõmme peatus).

Lõuna ja Ravila tänava nurgal asuv Ravila park on 2007. aastast riikliku kaitse all.

Mari Koitver

Kalakohvikud ja tasuta kontserdid vallutavad Hiiumaa

Juba sel reedel, 6. juulil toimub Hiiumaal Rannapaargus suur Kalurite Päev – sündmus on seda erilisem, et nii palju värske meresaagiga kohvikuid pole tihti korraga Hiiumaal avatud. Lisaks tulevad saarele tasuta kontserti andma nii legendaarne Singer Vinger kui ka Terminaator.

Vladislav Koržetsi juhtimisel selgub Eesti 2018. aasta suve parim kalatoit Foto Urmas Saard
Vladislav Koržetsi juhtimisel selgub Eesti 2018. aasta suve parim kalatoit. Foto: Urmas Saard

Kalurite Päeva eesmärk on tunnustada Eesti ja ennekõike Hiiumaa kalureid, kelle püütud saak on eestlaste toidulaual olnud aastasadu hinnatud.

“Kuna inimesed pööravad järjest enam tähelepanu tervislikule toitumisele, siis jõuab ka kala aina enam toiduvalikusse. Kala on kergesti seeditav, vähese kalorisisaldusega mineraalainete- ja valgurohke toit,” sõnas AS Hiiu Kaluri juhatuse liige Urmas Reimann, kelle sõnul eelistavad eestlased kindlasti võimalusel just kodumaist kala. “Eestlased on truud traditsioonilisele kalatoidule – nt praetud räim ja kilu on igas Eesti regioonis au sees ning nende tarbimine ei sõltu isegi mitte hooajast,” selgitas Reimann.

Hiiu Kaluri juhatuse liige rõhutas, et eestlaste kalalembust näitab kasvõi see, et suvistel kalatoitudele pühendatud ning kalurikultuuri edendavatel sündmustel käib järjest enam inimesi. “Juuli alguses Hiiumaal toimuvad kalurite päevad on aasta-aastalt suuremaks kasvanud, sest on teada, et seal on väljas vaid kohalikud kalatoitude pakkujad,” rõhutas Reimann.

Loe edasi: Kalakohvikud ja tasuta kontserdid vallutavad Hiiumaa

Fotod ja video: XVIII Pärnu Hansapäevade esimene päev on õhtusse veerenud

Eesti Vabariigi sajanda juubeli puhul on XVIII Pärnu Hansapäevade keskaja ja pärandkultuuri festivali teemaks “Juurte juurde. Talu elu ja ilu”

https://www.youtube.com/watch?v=DlSwIcTsSso&feature=youtu.be

XVIII Pärnu Hansapäevade esimese päeva kontsertkava lõpetas Rahvuskultuuriselts Kirmas tantsu ja lauluga „Kungla rahvas”

Loe edasi: Fotod ja video: XVIII Pärnu Hansapäevade esimene päev on õhtusse veerenud

Rostocki järel Pärnu Hansapäevadele

Keskaja ja pärandkultuuri festivali Pärnu Hansapäevad toimuvad käesoleva nädala reedest pühapäevani. Munamäe pargis ja vallikraavi tagusel aasal käivad täna varahommikust saadik suured ettevalmistused.

Pärnu Hansapäevade ettevalmistus Foto Urmas Saard
Pärnu Hansapäevade ettevalmistus. Foto: Urmas Saard

Läinud nädalal rahvusvahelistel hansapäevadel Rostockis viibinud Pärnu Hansapäevade peakorraldaja Mart Tõnismäe sõidutas oma tagasihoidliku häärberi, mille katuse all kogu suursündmuse juhtimine hakkab toimuma, juba hommikul poole seitsme paiku kohale. Pärast keskpäeva oli Mardi abilistel võimalik lõunalauas hinge tõmmata. Mart degusteeris Rostockist kaasa toodud kesvamärjukest ja näitas väärt tööriista, tamasseri terasest sepistatud nuga, mille juurde kuulus lõbus seiklus. Rostock on sarnaselt Pärnuga vana hansalinn, mis sai linnaõigused täpselt 100 aastat enne Pärnut.

Vallikraavi kõrval olevat soppi ületava silla lähedal askeldas hulk inimesi Taluhoovi talutööde läbiviimise ettevalmistuste kallal. Uurisin, kas Viljar on taluperemees. „Ei ole,” hõigati eemalt. „Ikka Joel, temal ju palju suurem vasar käes…,” sain vastuseks. Aga hansapäevadel näeb ka Rüütliküla ja Loomaküla. Tuleb looma- ja linnulaat, tehakse hobusõitu. Korraldatakse vibu- ja kirveturniire. Kohale purjetab viikingilaev Turm. Keskaegsete seaduste täitmist jälgib ja mõistab kohut Audru Mõisateater. Lubati avada väga palju söögikohti, kus jalga puhata ja keha kinnitada.

Loe edasi: Rostocki järel Pärnu Hansapäevadele

Jüri Trei Vikerraadio saates „Kajalood”

Kui paljud mäletavad või üldse teavad, et vastavalt diplomaadi ja kultuuritegelase Jüri Trei ideele taastati 25 aastat tagasi võidupüha paraadide traditsioon ning elustati maakondadele võidutule jagamise tava.

Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe Foto Urmas Saard
Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe. Foto: Urmas Saard

Kuid Jüri Trei nimega ei seondu mitte üksnes võidupüha paraadide ja võidutule jagamise tava. Tema innuka tegevuse tulemusena taastati Peterburis eestlaste Jaani kirik, sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja, mille toimetaja on Trei tänaseni. Tema eestvedamisel paigaldati Peterburi kalmistule mälestuskivi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ja mälestustahvel majale, kus Lydia Koidula Kroonlinnas elas. Eesti Lipu Seltsi esimehena korraldab ta terves maailmas sinimustvalgete esinduslippude kinkimist eesti koolidele ja kogudustele. Trei on laulnud Estonia laval koos Georg Otsaga ja püüab nüüd leida Peterburis selle maja asupaika, kus Georg Ots kunagi sündis.

Trei põnevat jutustust tema tegevusest läbi mitmete aastakümnete oli võimalus võidupühal kuulata Vikerraadio lainel eetrisse läinud saates „Kajalood”, mille autor on Kaja Kärner. Kellel huvi kohtuda selle suurepärase kultuuritegelasega, saab saadet järelkuulata.

Loe edasi: Jüri Trei Vikerraadio saates „Kajalood”