Eile hommikul toodi Tallinna lähedal Laagris asuvas töökojas Kivi Kunst valminud Konstantin Pätsi skulptuur ajaloolisele Uuele turule, kus juba sellel reedel avatakse ja pühitsetakse väga pikka aega teostumist oodanud mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale, esimesele valitsusjuhile ning esimesele presidendile.
Loe edasi: KINNIKAETUD „RIIGIPEA” OOTAB REEDET
Laupäeval, 16. juulil toimub Kaagjärve mõisas traditsiooniline Roosiaia pidu. Esmakordselt avatakse sel õhtul külalistele mõisa viimased 70 aastat suletud nurgatorn, mis restauraatorite käe all hiljuti uuenduskuuri läbis.
Loe edasi: KAAGJÄRVE MÕISA UUENDATUD TORN AVATAKSE ROOSIAIAPEOGA
Laupäeval 2. oktoobril avas Põltsamaa Raadiomuuseumi eestvedaja Riho Laanes oma koduõues väikese laululava ja tantsupõranda.
Loe edasi: PÕLTSAMAA RAADIOMUUSEUMI ÕUEL VALMISID LAULULAVA JA TANTSUPÕRAND
Vanade eestlaste pühaks peetud neljapäeval kogunes päikese loojangu ajal mõnekümne inimesega seltskond Läänemaal asuva Leedi Hallimäe linnuse serva, kus avati suursuguse pidulikkusega ja kombestikule kohase rituaaliga Eesti muinaslinnuste kaart metallplaadiga mälestuskivil ning teabetahvel.
Loe edasi: LEEDI HALLIMÄE LINNUSE MUINASLINNADE TÄHISE JA TEABETAHVLI AVAMINE
Pärast põhjalikku uuendamist avatakse käesoleva nädala kolmapäeval Tartumaal Kambja valla Tõrvandi alevikus uus lasteaia- ja raamatukoguhoone. Koroonaviiruse leviku tõttu saab laiem üldsus hoone avamisest osa veebiülekande vahendusel.
Loe edasi: TÕRVANDIS AVATAKSE UUS LASTEAED JA RAAMATUKOGU
Pühapäeval, 20. detsembril kell 16 avatakse ja pühitsetakse Jõgeval Turu tn 2a kunagisest veetornist ümber ehitatud vaateplatvormiga EELK Jõgeva koguduse kirikutorn ning süüdatakse neljanda advendi küünal.
Loe edasi: JÕGEVAL AVATAKSE KIRIKUTORN
15. novembril Jõgeva vallas Sadalas toimunud Uue Kuue peoga tähistati Sadala Külade Seltsi rahvamaja uue fassaadi valmissaamist. Kauniks saanud kultuuriloolist hoonet tuli uudistama külalisi erinevatest Jõgevamaa kogukondadest ja ka naabermaakondadest.
Loe edasi: TALUPOJALIK VISADUS AITAS SADALA RAHVAMAJA UUDE KUUBE RÕIVASTUDA
Pühapäeval, 18. oktoobril avati Jõgevamaal Mustvee vallas Kääpa küla Kalevipoja Koja õuel asuval mäekünkal Natonal Geographicu Kollane aken.
Loe edasi: KALEVIPOJA KOJAS NÄEB MAAILMA LÄBI KOLLASE AKNA
Eile eemaldasid sinise katte Läänemaa Puise ninal paadipõgenike mälestuseks valminud pronksist kujult justiitsminister Raivo Aeg ja sealtsamast kaheksa-aastase poisina kodumaalt põgenema pidanud Otto Tiefi valitsuse riigisekretär Helmut Maandi poeg Jaak Maandi, kes alates aastast 1992 elab taas vabas Eestis.
Loe edasi: PUISE RANNAL AVATI SKULPTUUR PAADIPÕGENIKE MÄLESTUSEKS
Tänavu mai keskpaigas uksed avanud Pärnu Ristiku perearstikeskuses lõigati täna linti, peeti kõnesid ja söödi torti. Pidulikul sündmusel osales sotsiaalminister Tanel Kiik.
Loe edasi: Piltuudis: RISTIKU PEREARSTIKESKUSES LÕIGATI LINTI
Teadmistepäeval, 1. septembril avati Pärnumaal pidulikult „kingipakki” sõlmitud Sindi raamatukogu, mis jäi koroonapuhangu tõttu kevadel tegemata.
Loe edasi: 1882. AASTAL ASUTATUD SINDI RAAMATUKOGU SAI PÄRIS OMA MAJA
Reedel, 5. juunil avati Kuusalu multispordiväljak, kus saab harrastada lisaks korvpallile ka teisi pallimänge.
Loe edasi: KUUSALU LEGENDAARNE KORVPALLIAUK SAI UUE ELAMISE
Eile avati Rapla Kesklinna kooli kõrval jõekäärus Rapla noorte muusikakultuurile pühendatud skulptuur “Riinimanda Helin”. Endine Rapla Ühisgümnaasium on olnud pikalt Riinimanda kooride koduks ja seepärast sai ka skulptuur kooli kõrvale paigutatud.
Loe edasi: „RIINIMANDA HELIN” RAPLAS
[pullquote]Tanel Kiik märkis, et Jõgeva vald on Eesti omavalitsuste seas sotsiaalhoolekandesse panustamises esirinnas.[/pullquote]Jõgeva vallavanem Aare Olgo tõi hoone renoveerimise kirjeldamiseks paralleeli muinasjutuga „Inetu pardipoeg“. „Paar aastat tagasi oli maja räämas ja poleks uskunud, et midagi nii ilusat tuleb. Nüüd on see pardipoeg särav luik,“ tõdes ta. Vallavanem andis üle tänukirjad idee algatajatele, toetajatele, kaasamõtlejatele ja elluviijatele. Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus rõhutas, et oluline on hoida neid inimesi, kes ise seda teha ei suuda. Ta väljendas heameelt, et suure valla loomisel oli keskuse rajamine arutelulauas oluliseks teemaks. Meitus oli tänulik ka volikogule, kes on mõistnud keskuse rajamise vajalikkust ning seda toetanud.
Loe edasi: TORMA VALITSEJAMAJA AVATI KOGUKONNA ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE
Täna kell 14.00 toimub haridus- ja teadusministri Mailis Repsi osalusel Kohila gümnaasiumi juurdeehituse – algklasside maja – pidulik avamine.
Möödunud on aasta nurgakivi paigaldusest ja ehitustööd on valmis. Ehitustööd hõlmasid olemasoleva koolimaja korpuseid ühendava garderoobiploki lammutust ja selle asemele kolmekorruselise vaheehituse ning kahekorruselise algklasside maja rajamist. Algklasside uues majas on 16 klassiruumi, 2 väikeklassi, kogu koolimaja teenindavad garderoobid, õpetajate kabinetid ja abiruumid. Vaheosas on puhkeala, saal, administratsiooni tööruumid ning ruumid loodushariduskeskuse jaoks, samuti lift, et koolimaja saaksid kasutada ka liikumispuudega inimesed.
„Kohila vald on kasvav vald ja nii on ka meie gümnaasiumis õpilaste arv pidevalt kasvanud, Kohilas on alati olnud haridus prioriteetne valdkond ja kaasaegne õpikeskkond loob selleks paremad tingimused,“ sõnas Kohila vallavanema asendaja Argo Luik.
Pikk teekond saab käidud ja rahuldustundega võib nentida, et Tartu rahu 99. aastapäeval võime avada Sindi linnas mälestusmärgi Julius Friedrich Seljamaale.
[pullquote]Seljamaa mälestusmärgi avamine ei toimu küll mitte nii suurejooneliselt kui tema matused 1936. a suvel, kuid siiski tema sünnipaiga kogukonnale omase väärikusega[/pullquote]Mind on palutud meenutada asjaajamiste kulgu alates ideeseemnekese mulda poetamise hetkest, jutustada mõtte idanemisest ja viimaks rääkida päris käega katsutavatest tegemistest. Kuna sellest kõigest poleks mõeldav mõne minuti jooksul avapäeval kõnelda, siis üritan mälu värskendada vähe pikema kokkuvõtliku kirjatükiga.
Üsna peatselt pärast Sinti elama asumist märkasin selle väikelinna võlusid avastades võrratult suurel hulgal meeldivat vaimsust, mida ühe pisikese kogukonna rüpest on laia ilma levitatud. See ei ole üksnes minu tunnetus.
Loe edasi: Seljamaa monumendi mõttest kuni selle teostumiseni
Valentin Haüy 273. sünniaastapäeval avati Tartus Eesti esimene pimedate kõnnirada.
[pullquote]Prantsusmaalt lähtunud pimedate koolide asutamise laine käigus rajati sajandi jooksul üle kogu maailma 150 pimedate kooli[/pullquote]13. novembril, Põhjamaade pimedate nädalal, lõikasid Tartu linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni esimees Vladimir Šokman ja teda assisteerinud pensioneerunud pimedateõpetaja Maimu Siigur pidulikult linti. Tosina uudistaja osavõtul avati vihmasajus pimedate kõnnirada, mis kulgeb U-tähe kujuliselt Emajõe kaldal ja ümber Anne kanali. Raja pikkus on kaks kuni kolm kilomeetrit ja tähistatud valge kepiga liikumisel orienteerumist hõlbustava üheksa maamärgiga. Nendeks on alla meetri kõrgused sinivalgetriibulised metallpostid, mida kohtab linnas mujalgi. Tegemist on esimese sellelaadse rajatisega kogu riigis. Pimedad on selle eest Tartu linnale väga tänulikud.
Lõbusõit OÜ alustas Pärnu Cruises kaubamärgi all regulaarselt toimuvate huvireisidega Pärnu jõel.
[pullquote]Miks mitte sõita jalgrattaga laevani, jätta ratas sildumispaika ja sõita igapäevaselt laevaga kesklinna ja tagasi[/pullquote]Reedel, 8. juunil lõikasid Jaansoni raja äärsel kail (aadressiga Lai 2) Pärnu linna kirjadega valget linti 85-kohalise laeva omanik Asko Lääts ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Sellega kuulutati laeva esimene hooaeg avatuks ja kutsutud külalised astusid laeva ülemisele tekile, kus Bravo Catering kaunid piigad Marian Solovjova ja Marianne Mihkelstein tervitasid pardale saabunuid vahuveini, suupistete, puuviljade ja tordiga.
Lääts ütles laeva tutvustades, et alusel on pikkust 18 ja laiust viis meetrit. Laevakeret jääb allapoole veepinda 1,3 m. Laeval on kaks tekki. Aluse liikumiseks kasutatakse kahte peamasinat ja ühte abimasinat. Reisilaev valmis 1992. a Soomes. Paarkümmend aastat tegi see laev regulaar- ja tellimusreise Ahvenamaa ja Turu vahel. “Sealt me ta Pärnusse tõimegi,” rääkis Lääs.
Tundmatuseni uuenenud Pärnu bussijaama prooviperiood, milleks avati uksed 14. veebruaril, on lõpule jõudnud. Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuki sõnul käib töö nagu laevaköögis: reisijad ja rentnikud tunnevad ennast koduselt, bussijaam on saanud uued tööruumid ja kõik on rahul!
[pullquote]pianist, helilooja ja õppejõud Andranik Keche[/pullquote]„Nüüd on saabunud aeg bussijaam pidulikult avada. Tagasi vaadata, et minna edasi, rõõmu ja tänulikkust tunda,“ ütleb Kärpuk 8. aprilli kohta. Ajaloolise avamise auks toimub ajalooline klaverimaraton. Ootesaalis esitab muusikat igast maailma otsast pianist, helilooja ja õppejõud Andranik Kechek. Lauluhäälel laseb kõlada pärnakas Toomas Kuter. Bussijaama terrasil kuuleb puhkpilliorkestrit Õnn tuli õuele. Peetakse kõnesid ja pakutakse torti.
Pärnu bussijaam vahetult enne sõbrapäeva. Foto: Urmas Saard →
Loe edasi: Pärnu bussijaama pidulik avamine toimub Pärnu päeval
Eile õhtupoolikul avati pidulikult uuendatud Pärnu Rannastaadion koos tribüünihoonega, mille 1501 istekohta hõivasid pealtvaatajad, paljud seisid ka tribüüni ülemisel põrandal. Uuel staadionil sai esimese tammepärja kaela miilijooksu parim jooksja Franko Reinhold.
Pidulikul lindilõikamisel osalesid riigikogu liige ja endine Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, ametis olev Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, EOK asepresident Tõnu Tõniste, kultuuriminister Indrek Saar, Rannastaadioni direktor Tair Anton ja Eventus Ehitus OÜ esindaja.
Põhjaliku renoveerimisprotsessi läbinud Rannastaadion pälvis märgi „EOK tunnustatud spordirajatis“, mida üleandnud Tõniste lootis, et see leiab koha kusagil esinduslikus kohas tribüünihoone seinal. Tõniste sõnul kinnitab märk, et staadion on kaasaegsetele nõuetele vastav, kvaliteetse infrastruktuuri ja teenustega spordirajatis, mille tingimused võimaldavad korraldada tipptasemel sportlaste treeninguid ja rahvusvahelisi võistlusi ning pakub veelgi paremaid võimalusi edendamaks piirkonnas noorte- ja harrastusporti. „Rannastaadioni uuendamine on Pärnu linna ja kogu Eesti spordi arengu seisukohalt suur ja oluline samm edasi. Edastan Eesti Olümpiakomitee õnnitlused Pärnu linnale ja kohalikule kogukonnale Rannastaadioni taasavamise puhul,“ lausus Tõniste.
Loe edasi: Kaua oodatud Pärnu Rannastaadion on lõpuks avatud
Täna avatakse Kose vallas, Harmi külas Veskimäe talu Koolituskodu, millega Targa töö ühing tähistab ühtlasi suvekontorites töötamise hooaja algust.
“Hea meel on tõdeda, et maapiirkondadesse tekib paindlikult töötamist ja koostööd toetavaid keskusi järjest juurde,” ütles Targa töö ühingu eestvedaja Kadri Seeder. “Paljud väikeste lastega pered eelistavad linnakeskkonnale maaelu, kui mitte aastaringselt, siis vähemalt suvel. Kolimisotsuse teeb lihtsamaks, kui saab töö kaasa võtta või on võimalus kohapeal töine rakendus leida. Teadmine, et piirkonnas on “kaugtöötajate staap” annab kindlasti julgust juurde,” rääkis viis aastat tagasi perega maale kolinud Seeder.
Veskimäe talu Koolituskodu perenaise Kati Eenmaa sõnul on see eelkõige hea energiaga koht. “Inimesed avanevad palju kergemini mõnusas koduses keskkonnas – seepärast sobib Koolituskodu väga hästi meeskonnakoolitusteks ja ajurünnakuteks. Maitsev ja tervislik toit ning värske õhk on lisaväärtused, mida linnainimesed iga päev nautida ei saa. Seepärast julgustan kõiki mõtlema raamist väljas ja lubama endale üks mõnus kaugtööpäev meie juures,” ütles Eenmaa. Loe edasi: Targa Töö Ühing: rohkem koostöökeskusi toetaks noorte perede maale kolimist
Täna toimub Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi rekonstrueeritud hoone pidulik avamine.
Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi (VKG) koolihoone A-korpus on olnud suletud rekonstrueerimiseks ligi aasta ning peale jõuluvaheaega hakkab veidi üle 800 õpilase taas õppima oma koolihoones Kooli 7.
Õppetöö jätkumise eesmärgil kolis 2012. aasta jõulude eel koolipere nelja erinevasse hoonesse ning sel neljapäeval alustatakse tagasikolimist. Rekonstrueeritud koolimaja avamise raames viiakse läbi tagasikolimist sümboliseeriv ettevõtmine, kus VKG õpilased neljast erinevast paigast (B-korpus, Võru Kesklinna Kool, Jussikese lasteaed ja endise Wermo mööblivabriku kontorihoone) tulevad kolonnidena oma koolihoonesse, hoides käes õppevahendeid.
“Mul on rõõm tõdeda, et Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi A-korpus on rekonstrueeritud. See on väga paljude inimeste ühise pingutuse tulemus,” sõnas linnapea Anti Allas. “Rekonstureeritud Kreutzwaldi gümnaasiumi hoone on ilus jõulukingitus nii koolile, linnale kui ka kogu maakonnale.”
Projekt “Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi rekonstrueerimine” algas 2011. aasta septembris ja lõpeb 2014. juunis. Tänaseks on rekonstrueerimistööd teostatud ning hoone on osaliselt sisustatud. 2014. aasta jaanipäevaks paigaldatakse teine osa sisustusest. Rekonstrueerimise ja sisutuste kogumaksumuseks on ligi 3,17 miljonit eurot, millest EAS-i toetus on 2 556 465 eurot.
Projekt viiakse ellu kohalike avalike teenuste arendamise programmi raames, mida kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Täna algusega kell 15.00 avatakse Võrus põhjalikult uuendatud Katariina allee, mis ühendab ajaloolise linnasüdame mõne aasta eest rajatud Tamula järve rannapromenaadiga.
“Linnaloodusel on ülitähtis osa selles, et me tunneks end linnas elades hästi ja inimväärselt. Ajalooline Katariina allee on Võru linna roheline “süda” ja mitte ilma asjata looduskaitse all, pean selle taastamist ja väärtustamist meie kohuseks. Ilus ja korras Katariina allee on nüüd taas Võru uhkuseks ning pakub rõõmu nii siinsetele elanikele kui ka külalistele,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Võru Katariina allee rekonstrueerimine kestis läbi kahe aasta ning läks maksma kokku 828 018 eurot. Sellest 64 protsenti ehk 531 867 eurot pärines SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) keskkonnaprogrammi veemajanduse programmist ja looduskaitse programmist ning ülejäänu Võru linnakassast. Tööd hõlmasid kõnni- ja sõiduteede renoveerimist, sademeveesüsteemide rajamist, joogivee- ja kanalisatsioonitorustiku väljavahetamist, uue tänavavalgustuse paigaldamist, haljastuse taastamist.
KIKi juhatuse esimehe Veiko Kaufmanni sõnul oli rekonstrueerimise eesmärgiks tagada loodus- ja muinsuskaitsealuse allee säilimine ja edasine säästev kasutamine. “Võru Katariina allee rekonstrueerimine on hea näide, kuidas ühe projekti kõik tegevused on põhjalikult läbi mõeldud,” rääkis Kaufmann. “See näitab, et tulemuse saavutamisele on lähenetud kompleksselt ja efektiivselt, mis on toetuse andmise kohalt väga oluline.”
“Võru keiserlik päritolu väärib hoidmist ning esitlemist ja ma usun, et linna asutanud Katariina II võiks praegu meie üle päris uhke olla,” lausus Võru linnapea Jüri Kaver. Tema kinnitusel jätkab Võru oma ajaloolise linnasüdame korrastamist, et hoida see elavana.
“Paljud Eesti linnad seisavad neil päevil silmitsi tõsiasjaga, et elutegevus koondub üha enam linna äärealadele, kuhu on rajatud uuselamud ja kaubanduskeskused,” selgitas Kaver. “See kisub meie linnad ribadeks, lõhub ära ühise meie-tunde. Võru on läbi avalike investeeringute otsustanud sellele protsessile vastu astuda ja meie eesmärgiks on koondada elu kesklinna.”
Katariina allee õnnistab reedel sisse EELK Võru koguduse õpetaja Andres Mäevere. Avamist ilmestavad näitlejate etteasted, mille finaalis pakutakse Kreutzwaldi pargis linnarahvale kringlit.
Pühapäeval, 19. augustil kell 12 avatakse Põlvamaal Ihamaru külas ajaloolise Postitee tunnusfiguur “Rändaja”.
“Rändaja” kujutab tõttavat meest, kel seljas postipaun ja käes tugev rännukepp. Kolme meetri kõrgune kuju koosneb metallplaatidest paksusega 3–5 mm, mis on tahkude kaupa vastavalt vormile kokku keevitatud. Skulptuuri autoriks on kunstnik Mati Karmin.
“Metall on tänuväärne asi, teda on Eestis aga siiani vähe kasutatud,” põhjendab Karmin pressiteates, miks ta jäi kuju kavandades pidama musta metalli juurde. Kunstnik tunnistab, et ta pole varem sellist, tahkudest kokku sobitatavat skulptuuri oma enam kui veerandsaja aastases loomeajas veel teinud. Samas oli eksperimenteerida tema sõnul igati põnev.
Tänavu möödus 150 aastat Tartu-Võru postitee ning ka Varbuse postijaama avamisest. Viimases tegutseb praegu Eesti Maanteemuuseum. Idee rajada Postitee piirkonda seda iseloomustav ning sellega seonduv kuju sai algtõuke asjaolust, et 1950. aastatel ehtisid ristmikke ja teeääri paljudes kohtades üle Eesti betoonkujud. Need kujutasid hirvi, karusid, pioneere jms. Postitee piirkonnaski asusid toona hirve- ja pioneerikujud. Need olid kohad, mis pildistamise kõrval pakkusid ainest ka rahvajuttudeks. Mälestused neist teekaunistustest on siiani paljude meeltes nostalgiat pakkuvad.
“Leidsime Postitee asjaliste ringis, et pole mõtet toona Ukrainas masstoodanguna valmistatud skulptuure üks-ühele taastada, vaid pigem luua juba täiesti uus, sümboolset tähendust ja kunstiväärtust kandev kuju. Sama meelt olid ka ajaloolased,” selgitab MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork.
Kork usub, et Postitee tunnusfiguur “Rändaja” tugevdab piirkonna atraktiivust ja ka tuntust. Samuti võiks sellest saada inspiratsiooniallikas suveniirimeistritele.
“Ühtlasi on tegemist Eesti esimese maanteele ja rändamisele pühendatud skulptuuriga,” lisas Kork.
“Rändaja” kuju avatakse pidulikult 19. augustil Ihamarus ajaloolise Tartu–Võru postitee ja Põlva–Saverna tee ristmiku juures Põlvamaa ökofestivali raames.
Täna, 6. septembril kell 12 avab uksed Tartu loomemajanduskeskuse (Kalevi 15) vast renoveeritud hoone, kuhu loomeettevõtjad on end juba sisse seadnud, teiste hulgas ka esimesel korrusel paiknev disainikauplus.
Kalevi 15 uued asukad on filmikompanii Pimik, maastikuarhitektibürood TajuRuum ja Ökodisko, kunsti- ja disainikauplus Disainimaja, 3D ja 4D programmeerimisega tegelev ettevõte Visar Studio ning vabastava hingamise tuge ja koolitust pakkuv Hingamisruum. Kalevi 13-st kolis üle graafilise disaini ja fotograafia teenuseid pakkuv Mikser Disain. Kokku mahutab see kahekorruseline ja 500 ruumeetri suurune maja kümme ettevõtet.
Majas on ka väike külaliskorter välisekspertide tarbeks, mis võimaldab loomemajanduskeskusel osaleda rahvusvahelistes vahetusprogrammides ja võtta vastu nii koolitajaid, spetsialiste, loomeinimesi kui ka vabatahtlikke mujalt riikidest, pakkudes neile soodsat ja vajadusel pikaajalist majutusvõimalust.
Kalevi 17 unikaalse puithoone renoveerimine jätkub ja loodetakse avada tuleva aasta alguses.
Vastavalt Facio Ehituse AS ja OÜ Elinord Ehituse 2010. aasta mais tehtud ühispakkumusele renoveeritakse Kalevi 15 ja Kalevi 17 hooned kokku 933 279 euroga (14,6 miljonit krooni). Hoonete renoveerimist rahastatakse EASi poolt avatud loomemajanduse tugistruktuuride toetamise meetmest. Tartu linn kaasfinantseerib ehitust 383 470 euroga (6 miljonit krooni).
Kalevi 15 avamisel kõnelevad Tartu linnapea Urmas Kruuse, kultuuriminister Rein Lang ja EASi juhatuse esimees Ülari Alamets ning musitseerib loomemajanduskeskuses äriplaani kaitsnud Mari Kalkun.
2009. aastal Tartu linna poolt asutatud SA Tartu Loomemajanduskeskus koordineerib katusorganisatsioonina loomemajandust Tartus ja Lõuna-Eestis, jagades loomemajandusalast infot, pakkudes alustavatele loovettevõtjatele inkubatsiooniteenust ning viies läbi valdkondlikku arendustegevust. Keskusele kuulub kolm hoonet Kalevi tänaval: Kalevi 13, Kalevi 15 ja Kalevi 17. Kokku on Tartu Loomemajanduskeskuses äriplaane kaitsnud 55 ettevõtet, millest 36 soovivad ruume rentida keskuse majades. Kui tegevus on käivitunud kõigis kolmes hoones, hakkab loomemajanduskeskuses tegutsema kuni 40 ettevõtet ja luuakse kuni 100 uut töökohta.
Lisainfo: Raul Oreškin, Tartu Loomemajanduskeskuse juhatuse liige, tel 746 1051, 5564 7803, raul@lmk.ee.
