
Tartu Ülikooli Pärnu väärikate ülikooli nimel tänatakse Siim Suursilda põhjalikult ettekantud loengu eest.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Kolmapäeval, 18. novembril, hotellis Strand Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatega kohtunud Pärnu linnapea Siim Suursild nimetas ülisuurt hulka loengule kogunenuid linna kõige suuremaks elukogemuseks.

Tartu Ülikooli Pärnu väärikate ülikooli kuulajad hotell Strand Jurmala saalis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
„Kõigepealt räägin enda elust, siis ma räägin natukene enda tegemistest, räägin Euroopa asjadest, Pärnu asjadest ja siis on lõpuks küsimuste-vastuste voor,” tutvustas linnapea blokkidesse jaotatud esinemise kava ja arutles naljatlemisi, et kas eakate aktiivsus paneb tal jala ka värisema, kuid lootis siiski hakkamasaamisele.
Aga enne kõnetooli minekut astus linnapea tooliridadele lähemale ja rääkis kohtumise soojenduseks lustliku loo sellest kuidas päev oli alanud. „Ma arvan, et kõigil on olnud sellised juhtumid, kus teie täiskasvanud lapsed on mingil momendil võtnud endale koduloomaks kassi ja aasta pärast arvavad, et see kass võiks elada hoopis vanemate juures. Täpselt nii juhtus ka minuga aasta tagasi. Noorem poeg tõi koju punase kassi, kes oli üliarmas, nimega Mart,” jutustas linnapea. „Poole aasta pärast toodi see meile. Mart on toakassina korteris kasvanud, mänginud, harjunud inimestega, avanud külmkappi, jooksnud ja mürgeldanud. Aga kuna ma elan Tõstamaa tee ääres Audru osavallas, Saulepa külas, vanas talumajas, siis arvas abikaasa, et sügisest on ikka kassi koht laudas, kanade juures hiiri püüda. Täna hommikul [eile: 17.11] oli siis minu kohus kass lauta toimetada.” Linnapea lasi kuulajatel ette kujutada punast kassi, turris karvadega nagu kass Oggy. Ta näitas laiali sirutatud kätega ja rääkis elavat pilti maalides kuidas kass oli süles ning käpad igatpidi laiali, otsekui kisendades: „Ma ei taha sinna kanade juurde lauta! Kõike muud tehke minuga!” Lõpuks karanud kass hammastega käe külge. „Oleks ta vähegi suurem olnud, siis ma oleksin tõenäoliselt seal mudas pikali püherdanud… aga see oli päris meeleolukas lugu sellest, kuidas loom tunnetab ära, mida ta tegelikult teha ei taha. Et kanad ei ole tema sõbrad ja hiired ei ole tema püüdmiseks. Tema elu on toas mängimine ja pererahvale meelelahutuse pakkumine.”

Pärnu linnapea Siim Suursild Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuuajatega kohtumas.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pikema enesetutvustamise järel tuli linnapea päeva keskse teema juurde, mis oli eelnevalt pealkirjastatud „Pärnu täna homme ja ülehomme”. „Pärnu kohta pole mul väga palju juurde rääkida, aga ma tänan veel Marit ja väärikate ülikooli, sest mul oli võimalus koos teiega kuulata siin ühel aastal Mart Kalmu [Vaata: „PÄRNU VÄÄRIKATE ÜLIKOOLI LÕPUAKTUSEL PIDAS LOENGU PROFESSOR MART KALM”]
„Ta rääkis nii huvitavalt Pärnu kuurordist, et mõtlesin, huvitav, kuidas ma siin linnas olen saanud nii pikalt elada ja ei tea asjadest üldse midagi.” Pärnu on ligi 800-aastase ajalooga linn, kuurort on 160-aastane. „Järgmise aasta juuli keskel tähistame Pärnu mudaravila kui meie sümboli 100. sünnipäeva. Loodetavasti jõuab mudaravila siis ka Eesti Posti poolt välja antava postmargiseeriale, et seda veelgi võimendada. See on meie ikoon.”
Minnes Pärnu linna arengu, rahvastiku ja taristuprojektide juurde alustas Siim Suursildkõnelust Pärnust kui Eesti sünnilinnast, mille üle ei ole kaua aega vaieldud. „Aga kui me sellest suure häälega räägime, siis Tallinna poliitikud ütlevad, et mis sünnilinn te olete – te olete lihtsalt koht, kus loeti esimesena manifest ette. Tegelikult see manifest pandi ikka mujal kokku. Ma olen kuulnud sellist diskussiooni, et kas see on ikka päris õige käsitlus. See on siin nagu kurbuses räägitud.”
Vaadeldes rahvaarvu ja demograafilist seisu elab tänases nõndanimetatud Suur-Pärnus natuke üle 51 000 inimese. Linn on kraanasid täis, kortereid tuleb igale poole, aga tegelikult rahvaarv väikest viisi väheneb. „Üks vähenemise põhjuseid võib-olla Ukraina sõja alguses siia saabunud põgenike lahkumine. Muidugi ka loomuliku iibe teema.” Natuke alla 40 000 inimese elab nõndanimetatud Pärnu keskuslinnas, 6500 inimest elab Audru osavallas, 1200 inimest Tõstamaal ja 4000 inimest Paikusel. Pärnu rahvastiku arvude juures on huvitav, et nominaalis elab naisi 4000 ümber meestest rohkem. „Ma ei tea, kas mehed on tööga ära tapetud, aga peale 60. eluaastat on ilmselgelt naisi rohkem kui mehi.”
Maakaardi juures seistes viidatakse hästi sagedasti kasutatavale klišeele nagu oleks Pärnu maailmas suurem linn kui New York. „Mina ei oska sellele kuidagi reageerida. Võrdlusi võib iga vaatenurga alt esitada. Aga kui me võtame nüüd meie lähinaabrid, Läti või Soome, vaadake kodus, kui suur on Lappeenranta või Kuopio linn või Joensuu linn. Te näete seal arve 1400–1500 ruutkilomeetrit. Aga Lätis Liepāja külje all asub 1000 ruutkilomeetrine Grobiņa linn. Lähinaabritel on samasuguseid moodustisi, mida nimetatakse linnadeks küll ja küll.”
Haldusreformist möödunud üheksa aasta järel leiab Siim Suursild, et osavaldades on elu suhteliselt hästi korraldatud. „Alati on plusse ja miinuseid, aga ma julgen arvata, et kõige suurem võitja sellest haldusreformist on Pärnu linna koosseisus olev 1200 elanikuga Tõstamaa vald, sest oma eelarvest nii palju asju teha, mida on Tõstamaal tehtud, on sügavalt kahtlane.”
Haridusvaldkonnal ja Pärnu linnaeelarve suurtel numbritel peatudes mainis Siim Suursild, et Pärnu eelarve järgmisel aastal on umbes 122 miljonit eurot, millest ainuüksi 70 miljonit läheb linna palkadeks ja sellest omakorda 50 miljonit haridussektorile. „See on suur väärtus, mida me ühiselt koos oleme kokku leppinud, mida me üleval peame, et meie noortel siin ikkagi hea elada oleks, et meil oleks järeltulevat põlvkonda.”
Pärnule omistati tiitel Euroopa spordilinn 2027. „Spordilinnasid on Euroopas korraga kuus ja me oleme üks kuuest. Ja ta ei ole spordipealinn, ta on spordilinn. See tiitel antakse Pärnule üle 10. detsembril galaõhtul Brüsselis, kus me võtame selle vastu.”
Teine suur ambitsioon, mis juba eelmise linnavalitsuse poolt püstitati, on Euroopa kultuuripealinnaks saamine. Kui spordilinnasid oli kuus, siis kultuuripealinnasid on igal aastal kaks. Eestist on olnud Euroopa kultuuripealinn Tartu. „Eelmine aasta oli meie lähiregioonist üks kultuuripealinnadest Oulu Soomes ja järgmisel aastal on üks Euroopa kultuuripealinnadest Läti poolelt Liepāja. Eesti kätte jõuab järjekord kultuuripealinna tiitlit ühel linnal kanda 2038. aastal. Tõenäoliselt see otsustatakse ära 2032. aastal, nii et sinna on tegelikult tükk teed minna. Me teeme ettevalmistusi selle tiitli saamiseks.”
Pärnus on umbes 23 000 töökohta ja kogu maakonnas arvatakse olevat 28 000 töökohta. „Kõige suurem tööandja – midagi teha ei ole, see vist on enamuses kohtades Euroopas – on Pärnu linn ligi 2500 töötajaga. Järgneb Pärnu haigla 1500 töökohaga, edasi tulevad juba väiksemad, aga ka mitte nii väiksed, Scanfil, Wendre. Keskkonnaamet tõi enda paljud teenused Rohu tänavale, on ju üks suuremaid riigiasutusi Pärnus.”
Valitses teadmine, et Rail Baltica valmib 2025. aastaks ehk siis eelmisel aastal pidanuks kõik saama rõõmsalt sõita rongiga Pärnust Tallinna ja vastupidi. „Ja kas meil on mõtet ehitada kahte paralleelset raudteeharu – üks tuleb Raplast üle Järvakandi Pärnusse ja teine siis läbi Lelle. Omavalitsusjuhid tegid toona otsuse, et see tundub mõttetuna. Noh, kohe-kohe on meil kiirraudtee käes, et suuname need vabad rahad, mis oli arvestatud 20 miljonit Lelle–Pärnu lõigu (mis on eraomandis olev lõik, mitte riigiomandis) rekonstrueerimiselt hoopis lennujaama kordategemisele. Ja täna on meil siis teadmine, et rongid Pärnu–Tallinna vahel hakkavad sõitma 2032. aasta lõpus. Sellest on ääretult kurb, et see nüüd nihkub edasi, sest eesmärk on ju selline, et Pärnu Papiniidu jaamast peaks hakkama Ülemiste jaama jõudma 42 minutiga.” Plaan oli 23 rongi mõlemas suunas: Pärnust Tallinna ja Tallinnast Pärnu. Kaheksa oleksid olnud Eesti-sisesed rongid, mis lõpevad ära Häädemeeste jaamas, kaheksa rongi oli planeeritud Tallinna–Riia marsruudile, kus ka Pärnus oleks peatus olnud, ja seitse rongi olid rahvusvahelised, mis jõuavad otsaga Varssavisse välja. Linnapea usub, et kindlasti loob see Pärnule täielikult uue dimensiooni. „Võrdluseks näiteks on Brüsselist Antwerpenini täpselt sama maa rongiga sõita, kuskil 40 minutiga. See on praktiliselt nii, et lähed rongi peale, avad arvuti, loed värsked ajalehed ära ja oledki sihtkohas. See muudab Pärnu elu oluliselt.”

Siim Suursild, Pärnu linnapea hotell Strand konverentsisaalis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pärnust Iklani on raudtee ümmarguselt 60 kilomeetrit pikk. Sellele lõigule rajatakse 12 ökodukti loomade jaoks. Iga ökodukt maksab 8 kuni 10 miljonit eurot. „Kindlasti olete kuulnud Laiksaare kandis asuvast tetrede hoiualast – mitte et loodust ei peaks hoidma, aga inimesele tundub see absurd. Sinna metsa rajatakse üks viiekilomeetrine helibarjäär ja teine kahekilomeetrine. Metsa vahele ehitatakse seitse kilomeetrit mürabarjääri!”
Rahvakoosolekutel kuuleme linnapea sõnul ainult nõudmisi. „Aga lõpuks need nõudmised eskaleerivad hinda ja siis lähme õhtul koju, kirume, et kurat küll läks kalliks. Nii et see tasakaalu otsimine on päris suur teema ja Eestis on see raudtee ikka väga kalliks läinud, nii et midagi öelda ei ole ja eks me ise oleme seda tahtnud paljuski.” Siim Suursild: „Aga ehitused tulevad uhked. Papiniidus on kopp maas, jaamahoone ehitus käib, loodetavasti paari aasta pärast valmis. Sillaehitus hakkas pihta.”
Eesti ei ole ainus õnnetu paik, kus asjad ei saa õigeaegselt valmis. „Euroopas on täna käsil neli suurt projekti. Üks nendest on Brenneri tunnel, mis hakkab Innsbrucki lähedalt pihta ja läheb Alpides läbi Itaalia poole, et oleks võimalik ühendada Berliin Sitsiiliaga kiire rongi ühendusega. See ehitus on 12 aastat veninud. Teine suur ehitus on tunnel Prantsusmaalt Torinosse. Selle ehituse venimise tähtaega ei tea. Kolmas on Rail Baltica ja neljas suurprojekt ühtekuuluvusfondist, mida Euroopa ühiselt rahastab, on Saksamaalt Taani mere alt läbiminev tunnel. Selle ehitusega ollakse alles projekteerimise järgus ja alustamisel.”
Raudteehoone ehitamise juures loodab linnapea väga pöidla hoidmisele, et meil läheks oluliselt paremini kui jälle selles mõneti kiidetud Belgias. „Euroopa vägede peakontor asub Monsi linnas, mis on 50 kilomeetrit Brüsselist, kus oli väga uhke raudteejaama projekt tehtud. Raudteejaama hoonet hakati ehitama 2006. aastal, valmis sai eelmisel aastal. Tänapäeva tuntuima Hispaania arhitekti Calatrava jooniste järgi ehitati seda 20 aastat.”
Üks suuremaid asju, mis järgmine aasta valmib, on Vallikääru kontserdiala. Pikk loeng jätkus ülevaadetega ehitusprojektide kallinemisest, uisuväljaku teenindushoone valmimisest ning uue Männipargi lasteaia rajamisest Rääma linnaossa. Linnapea tegi veel ülevaate Pärnu elamuehitusest (Rääma ja Mai piirkond) ja uuest konverentsikeskusest Part ning majutustest. Taas oli põgusalt teemaks 4. septembri vihmasaju ja üleujutuste põhjuste analüüs ning rannapiirkonna arendusplaanid. Samuti käsitles ta Pärnu eelarvestrateegiat, omavalitsuste tasandusfondi loogikat, Euroopa Liidu toetuste vähenemist kaitsekulude tõttu ning laenuressursside kasutamist investeeringuteks.

Tähelepanelikul Tartu Ülikooli Pärnu väärikate ülikooli kuulajal on küsida. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Loengut lõpetades soovitas Siim Suursild jälgida Pärnu Linnavolikogu istungeid, mis on nüüd YouTube’is nähtavad. Küsimustele vastamise voorus võeti teemaks Kesklinna silla remont, valdade ühinemine, Vana-Pärnu kalmistu kallas, eakate kodu Audrus, turismimaks ja isegi kellakeeramine.
Kesklinna sild on kehvas seisukorras ja vajab remonti. „Mismoodi me remondime? Millal me seda remondime? Aus vastus on, et täna me seda kinnitada ei saa üldse, et järgmine aasta…” Eelmine koalitsioon otsustas projekteerimishankega sillale uhked kaared peale kavandada, nagu 1938. aastal sild Pätsi poolt Pärnule kingiti. „Tänapäeval sellist raha Pärnu linnal ei ole.” Taanlaste poolt omal ajal ehitatud peasambad on väga tugevad, aga mõlemad silla otstes kalda peal olevad sillaotsad toetuvad tammevaiadele. See osa tuleb kõik ümber ehitada. „Nii et mul ei ole head vastust anda, aga selle nimel töötame, et see sild ikkagi kuidagi korda saaks.”
Repliike ja küsimusi saalist. Küsiti: „Kas teil on nii palju riigimehelikkust, et Sauga alev Pärnu linnaga ühendada?” Teati, et Teise Maailmasõja eelse Eesti Vabariigi ajal jooksis linnapiir läbi Sauga aleviku kahekorruselise maja. Inimesed käivad tööl Pärnus, aga elavad Saugas. Nad ei saa kasutada Pärnu soodustusi, mis on Pärnu elanikele ette nähtud. Maksud lähevad ju kõik Tori valda. Leiti, et Tori vald olevat lihtsalt üks geograafiline moodustis, mis võiks olla täitsa vabalt ka Vändra vald. Hääl saalist teatas, et tahetakse siiski ka Tori valda.
„Aga meie oleme deklareerinud tänase koalitsiooniga, et oleme kõigile liitumistele avatud ja püüame olla väärikas partner, aga see ei sõltu meist. Meie võtaksime kindlasti ka Tori valla oma koosseisu, kui Tori valla inimesed selleks avaldavad soovi, tahtmist ja viivad enda protseduurid läbi. Meie kindlasti suletud ei ole,” vastas Siim Suursild suuremeelselt.

Mari Suurväli, Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli projektijuht ja Siim Suursild, Pärnu linnapea hotell Strand konverentsisaalis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kolmas küsija meenutas, et Pärnu linn on alguse saanud Vana-Pärnust. Aga Pärnu linna alustajate hauad kukuvad jõkke. Kas on plaanis seda kallast kindlustada? Linnapea vastus:„Kunagi on seda uuritud. Küsimus on ju hinnas. Kas te kujutate ette, et see kalda kindlustamine vajab kindlasti vaiade rammimist jõe põhja? Kalda peal ei ole mitte ühtegi kohta – seda ei kujuta ju keegi ette, et haudade peal möllame ramm-masinaga. Tähendab, vette tuleb ehitada megapraamid, masin peale – maksumus miljonid. See on teie poolt antud häälega volinike valik, kas seda tehakse või mitte. Mina olen siin kui täitevvõimu esindaja – kui volinikud otsustavad, et seda tuleb teha ja mille arvelt seda tuleb teha, siis see ka ära tehakse.”
Linnapeale oponeeriti teadmises, et Audru inimestel on sama mure. Ka Uruste jõgi teeb kalda ääres tiiru ja vesi peksab kogu aeg vastu kalmistut. „Aga juba mõisa ajal ehitati sinna kividest müür. Ja praegu tublid inimesed on selle müüri väga ilusasti korda teinud. Et kas Pärnus ei oleks sama võimalust?”
*
Juba 2. detsembril räägib väärikate ülikooli loengute sarjas Pärnu Muuseumi osakonnajuhataja Indrek Aija „Pärnu linna rajamise lugu”.
