AEG TASUDA AUVÕLG – PETSERIMAAL VABADUSSÕJAS LANGENUTE EES

Pildil Petserimaal Vabadussõjas langenute vabadussamba 1939. aasta kavand

Meil on võimalik täna, plaanitust 80 aastat hiljem, likvideerida ajalooline ebaõiglus ning tasuda auvõlg enam kui 300 Petserimaal Vabadussõjas langenu ees. Nende kangelaste mälestuse põlistamine Petserimaa Vabadussõja monumendi püstitamisega Setomaale Värskasse on vähim, mida saame täna turvalises ja vabas Eestis elades nende auks teha. Sinu toetus on vajalik,” kirjutab ajaloolane ja Petserimaa sõber Aldo Kals

Loe edasi: AEG TASUDA AUVÕLG – PETSERIMAAL VABADUSSÕJAS LANGENUTE EES

INGLISMAAL RAVIL VIIBIV VÄIKE MATTIAS VAJAB ABI

Raske siirdamise läbi teinud pisike Mattias vajab heade inimeste abi ravireisiga seotud kulude katmisel.

Mattias. FOTO: erakogu
Mattias. FOTO: erakogu

Mattias on ühe aasta ja nelja kuu vanune pisipoiss, kellel dignoositi harvaesinev immuunpuudulikkuse vorm ning kellele selle aasta alguses siirdati Inglismaal, Newcastles uued luuüdi tüvirakud. Väga erilise haiguse tõttu on Mattias pidanud Inglismaal viibima juba 10 kuud, ja kuigi lapse ravikulud maksab Eesti Haigekassa, tuleb kõik ravireisiga seotud kulud perel endal tasuda. Lastefondi toetus kogu raviperioodi jooksul on 6000 eurot.

Lapse arsti, dr. Andrew Gennery sõnul on Mattiase lugu justkui õpikust võetud – pisipoiss püsis siirdamiseni heas seisundis, elas siirdamiseelse keemiaravi vapralt üle, talle leiti kiiresti sobiv doonor, siirdamine ise kulges komplikatsioonideta, nii nagu ka esimesed 36 päeva täielikus isolatsioonis.

Tänaseks on siirdamisest möödas enam kui 100 päeva ja seni on kõik liikunud paremuse poole, kinnitab lapsega Inglismaal ravil viibiv Mattiase ema Elina. Ema sõnul on Mattias nüüd lõpuks üle mitme kuu hakanud isukalt sööma, kogub iga päevaga üha enam jõudu ning õpib uusi oskusi.

Just väga erilise immuunpuudulikkuse vormi tõttu kujunes Mattiase haiglasviibimine arvatust palju pikemaks. Nüüd on aga tohtrid seda meelt, et pisipoiss on mõne nädala pärast valmis Inglismaalt tagasi kodusesse Eestisse reisima. Loodame väga, et ka viimastel päevadel Mattiast kimbutav viirushaigus kiiresti taandub. Siirdamisjärgselt on Mattiase immuunsus äärmiselt madal ning arvestades ka koroonaviiruse ülemaailmset levikut, tuleb kojusõiduks leida väga turvaline viis. Hea meel on selle üle, et Lastefondile ja Mattiase perele on transpordi osas lubanud abikäe ulatada üks Eesti ettevõtja.

Enne Inglismaalt lahkumist tuleb aga Mattiase perel tasuda veel viimased sealse eluasemega seotud kulud ning vormistada tagasisõiduks reisikindlustused, kokku ligi 2000 euro ulatuses. Usume ja loodame, et Lastefondi heade annetajate abiga saame needki kulud tasutud ning lapse pere saab keskenduda vaid Mattiase turvalisele kojusõidule ning edasisele paranemisele.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on Mattiase ravireisi heade annetajate abil toetanud eelmise aasta sügisest, suuresti on perele abiks olnud ka kohalik omavalitsus. Mattiase pere ise on panustanud lapse ravireisiga seotud kuludeks oma kogutud säästud.

Aitäh, et aitate meil aidata!

Väikest Mattiast saab aidata helistades Lastefondi heategevuslikele telefoninumbritele ning teie poolt valitud annetussumma listakse teie sama kuu telefoniarvele. Sobiva summa annetamiseks tuleks helistada vastavale annetusnumbrile:

Loe edasi: INGLISMAAL RAVIL VIIBIV VÄIKE MATTIAS VAJAB ABI

SIRJE SOOVIK: PEREGA TEEME ÄRA VÄLJAPOOL KODUGI

Aastaid kepikõndi harrastanud ja paljusid teisigi tervisekõnnile õhutav Sirje Soovik on koos lastelastega sportliku eluviisi ühendanud veel ühe kasuliku tegevusega, mida tehakse töökinnastes.

Sirje Soovik puhastab lastega Sindi parki. Fotod: Urmas Saard  / Külauudised
Sirje Soovik puhastab lastega Sindi parki. Fotod: Urmas Saard / Külauudised

„Nüüd juba kolmandat nädalat lastega tervisekõnnile minnes haarame kaasa ka kilekotikesed, et suuremast rämpsust möödudes see kokku koguda ja suurde prügikonteinerisse puistata,” selgitab Sirje. Päris kõike üles ei võeta, näiteks suitsukonisid või klaasikilde. Aga kilekotid, taara, tühjaks söödud pakendid, salvokelgu tükid ja muu seesugune praht võeti täna Sindi dendropargi ja Sõpruse pargi piirkonnast üles.

Loe edasi: SIRJE SOOVIK: PEREGA TEEME ÄRA VÄLJAPOOL KODUGI

RÕÕMUSTA HOOLDEKODUS ELAVAT EAKAT KIRJAGA!

Rõuge valla hooldekodud kutsuvad kõiki saatma oma eakatele lähedastele kirju, pilte ja tervitusi.

Kiri hooldekodusse. Foto: Urmas Saard
Kiri hooldekodusse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kutsume kõiki üles läkitama mäletamist väärt hetki oma eakatele lähedastele ja sõpradele vana hea ümbrikusse pistetud kirja teel[/pullquote]Kestev eriolukord koos eraldatuse ja üksildustundega on väga valusalt tabanud neid, kes on omaenda tervise kaitseks hoolekandeasutusse suletud. Aega, mil lähedased pole külla saanud, võib varsti mõõta kuudes. Isegi üle aia ei saa lehvitada ega paari sõna vahetada. Telefonikõned pakuvad lohutust, kuid ka nende kestus on üürike.

Küllap teab meist igaüks, kui palju rõõmu valmistab tänapäeval piiksuga telefoni saabunud kiri või sõnum sõbralt, pildike perematkalt, esimesed õied lillepeenras, hetk lemmiklooma tegemistest… Miks mitte pakkuda samasuguseid rõõmuhetki oma hooldekodus olevale naabrimemmele, pereliikmele või niisama heale tuttavale?

Loe edasi: RÕÕMUSTA HOOLDEKODUS ELAVAT EAKAT KIRJAGA!

TUNTUD ERAKLIINIK ANNETAS PAUNKÜLA HOOLDEKESKUSELE KAITSEMASKID

Christinas Clinic annetas MTÜ Paunküla Hooldekeskuse töötajatele ja elanikele steriliseeritavad LIPOELASTIC kaitsemaskid COVID-19 leviku tõkestamiseks. “Saime annetuse teha tänu meie klientidele, kes maske kliiniku e-poest soetasid” märkis juhataja Brit-Carmen Norlan.“

MTÜ Paunküla Hooldekeskus esindajad Lipoelastic kaitsemaske vastu võtmas. Foto Christinas Clinic
MTÜ Paunküla Hooldekeskuse esindajad Lipoelastic kaitsemaske vastu võtmas. Foto: Christinas Clinic

Loe edasi: TUNTUD ERAKLIINIK ANNETAS PAUNKÜLA HOOLDEKESKUSELE KAITSEMASKID

EESTI ETTEVÕTE KRAH PIPES TOETAB TIIGER POOTSMANI KRIISI AJAL ITAALIAS

Tallinna loomaaia amuuri tiiger Pootsmani vader Krah Pipes toetab 7200 euroga Parco Natura Viva loomaaeda Itaalias. Vaderi panus aitab koroonapandeemias raskustesse sattunud loomaaial tiiger Pootsmani ülalpidamiskulusid katta.

Pootsman. Foto: Parco Natura Viva
Pootsman. Foto: Parco Natura Viva

[pullquote]kuigi kõikjal Euroopas on loomaaedadel praegu raske, on Itaalias olukord lausa kriitiline[/pullquote]Amuuri tiiger Pootsman viibib Parco Natura Viva loomaaias üleeuroopalise ohustatud liikide paljundusprogrammi raames. Koroonapandeemia tõttu on eraloomaaed suletud ning kadunud on põhiline tuluallikas – külastajad. Pootsmani vader Krah Pipes nõustus Tallinna loomaaia ettepanekuga annetada kahe viimase aasta Pootsmani toetussumma raskustesse sattunud Itaalia loomaaiale. Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi poolt 7200 euro suuruse vaderitoetuse ülekandmine aitab Parco Natura Vival raske aeg üle elada ning tagada Pootsmani heaolu.

Loe edasi: EESTI ETTEVÕTE KRAH PIPES TOETAB TIIGER POOTSMANI KRIISI AJAL ITAALIAS

OTEPÄÄ VALLA KODANIK ANNETAS KAKS ARVUTIT ABIVAJAJATELE

Seoses eriolukorraga on koolid kaugõppel ning mõnes peres võib juhtuda, et õppetööks vajalikke arvuteid ei ole piisaval hulgal. Otepää valla kodanik Ivari Viigimets otsustas abivajajatele annetada kaks sülearvutit.

Sülearvutid. Foto: Urmas Saard
Sülearvutid. Foto: Urmas Saard

„Magnus Kirt annetas Tõrva lastele kolm arvutit, aga mina kaks, mina niikaugele oda ei viska,“ märkis Ivari Viigimets. „Kutsun üles kõiki, kellel mõni arvuti üle on, neid abivajajatele andma!“ Arvutispetsialistina paneb Ivari Viigimets südamele, et abivajajale antav arvuti peab olema töökorras, puhastatud ja uuendatud.

Sülearvutid on üle antud Otepää valla sotsiaalteenistusele, need toimetatakse abivajajateni.

Ivari Viigimets on olnud varasemalt Otepää vallavolikogu liige ja kultuurikomisjoni esimees.

Print

 

 KU päevatoimetaja

HARULDASE AINEVAHETUSHAIGUSEGA LASTE PERED VAJAVAD ABI

Haruldase fenüülketonuuria diagnoosiga laste pered on jäetud kallihinnalise ravitoidu soetamisel igasuguse abita ning vajavad nüüd toimetulekuks heade annetajate abi.

Dominic ja Mattias
Dominic ja Mattias

Fenüülketonuuria on haruldane kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral kuhjub organismis aminohape fenüülalaniin ja mida saab ravida vaid eluaegse eridieediga. Kui dieeti ei jälgita, pidurdub vaimne areng ja kujuneb välja sügav vaimne alaareng. Nii vajavad fenüülketonuuria diagnoosiga inimesed eritoiduaineid, mis on aga tavatoiduainetest keskmiselt 6 korda kallimad. Kui siiani aitas peredel kallihinnalise ravitoidu soetamisega toime tulla puudetoetus, siis alates möödunud aasta lõpust ei ole Sotsiaalkindlustusamet mitmel fenüülketonuuria diagnoosiga lapsel puuet pikendanud ning haige lapsega pered on jäänud igasuguse toetuseta.

Üks riiklikust abist ilma jäetu on 5-aastane Dominic. Tänu riiklikule sõeluuringule avastati nii Dominicil kui ka tema tänaseks 11-aastasel vennal Mattiasel haruldane haigus kohe pärast sündi. Kui haigus õigeaegselt avastatakse ning dieeti korralikult jälgitakse, areneb lapse aju normaalselt ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Dominic ja tema vend Mattias on igati vahvad ja tublid poisid. Mattias saab kehtiva puude tõttu veel toetust, Dominic aga mitte.

Loe edasi: HARULDASE AINEVAHETUSHAIGUSEGA LASTE PERED VAJAVAD ABI

Pärnu linnavalitsus toetas Pärnu Y-klubi algatust abistada Reena Pärnatit teel Tokyo olümpiale

Tänasel Pärnu linnavalitsuse istungil otsustas Reena Pärnati kodulinna raad toetada tuhande euroga MTÜ Pärnu Y-klubi algatust, millega abistatakse noorsportlast osaliste kulude katmisel rahvusvahelisteks tiitlivõistlusteks ettevalmistavas laagris Lõuna-Koreas. Treeninglaager toimub ajavahemikul 17. veebruarist kuni 8. märtsini.

Keskel Reena Pärnat ja tema ema Sulu Pärnat, neist vasakul Marina Mesipuu-Rhun ja paremal Piia Karro-Selg (mõlemad Pärnu Y-klubi liikmed) kohtumisel Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Mikko Selg
Keskel Reena Pärnat ja tema ema Sulu Pärnat, neist vasakul Marina Mesipuu-Rhun ja paremal Piia Karro-Selg (mõlemad Pärnu Y-klubi liikmed) kohtumisel Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Mikko Selg

Reena Pärnat Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Mikko Selg
Reena Pärnat Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Mikko Selg

[pullquote]Pärnati ammune siht on olnud Lõuna-Korea, kus vibulaskmist peetakse sealse vilje lahutamatuks osaks.[/pullquote]Seni on Y’s Men International Pärnu Y-klubi abistanud esmajoones kasuperede ühendust ja hiljem jätkanud Raeküla Vanakooli keskuse noortekeskuse töö toetamist. Mullu novembris toimunud klubi kogunemisel tutvustasid Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg ja sama rahvusvahelise ühenduse Eesti piirkonna kuberner Mikko Selg ettepanekut toetada Pärnatit nõu ja oma võimalustega teel Tokyo olümpiale. Jõulukuu koosolekul otsustati asi lõplikult ära ja asja vedamise võttis enda kätte Mikko Selg, kes kohtus lootustandva vibusportlasega. Eesmärgiks seati vähemalt 3000 eurot.

Pärnati ammune siht on olnud Lõuna-Korea, kus vibulaskmist peetakse sealse vilje lahutamatuks osaks. Sportlane soovib harjutada Lõuna-Korea vibukoolis, kus Kim Hyung Tak treenib oluliselt teisiti. Tehnika muutmine on seni takerdunud raha puudumise taha. „Lisaks konkreetsele Lõuna-Korea treeninglaagrile on Reenal vaja muidki teenuseid – psühholoog, füsioteraapia, massaaž jne. Selleks, et noor sportlane ja tema pere saaksid keskenduda peaasjalikult treeningutele, aga mitte majanduslikele muredele, on iga euro suure väärtusega,” ütleb Karro-Selg.

Loe edasi: Pärnu linnavalitsus toetas Pärnu Y-klubi algatust abistada Reena Pärnatit teel Tokyo olümpiale

Šal-lal-laa ning Krõõt ja Kraaded laulsid noore vibusportlase Reena Pärnati toetuseks

55 fotot

Eile õhtupoolikul Raeküla Vanakooli keskuses toimunud traditsioonilisel naistelaulupäeval esinesid Sindi naisansambel Šal-lal-laa ning Pärnjõe rahvamaja rahvaliku muusika lauluansambel Krõõt ja Kraaded. Pärnu Y-klubi algatusel korraldati kontserdi ajal heategevuslik loterii, millest laekuva tuluga soovitakse abistada kodulinna noort vibusportlast Reena Pärnatit teekonnal Tokyo suveolümpiamängudele.

Naistelaulupäev Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard
Naistelaulupäev Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Klubi on väike, aga tubli rakuke rahvusvahelises Y’s Men liikumises, millel Eestis pea 100 aastat vanust[/pullquote]Šal-lal-laad juhendab 150 aasta vanust Sindi laulukoori dirigeeriv Kristel Reinsalu, keda tänavu pärjati Tori valla aasta kultuuriedendaja aunimetusega. Ka Põhja-Pärnumaa valla Pärnjõe rahvamaja lauluansambli Krõõt ja Kraaded juhendaja ning Tori segakoori dirigent Kalli Rõõmusaare pälvis samasuguse aunimetuse – Tori valla aasta kultuuriedendaja.

Šal-lal-laa laulis esimese loona lustliku laulu „Nääritaadile”, mida saatis naiste kelmikas lavaline liikumine. Järgnes pühalik „Halleluuja” ja „Valged jõulud”. Aasta tagasi Pärnust väljunud viimase rongi mälestuseks ja uhkema reisirongi saabumise ootuses lauldi „Kui jaamast lahkub rong”. Reinsalu küsis mälumängu küsimuse: „Kes on Mikk Targo?” Mitme pakkumise peale, millest mitte ükski polnud vale, arvati lõpuks ühisel meelel, et Mikk Targo on kergemuusika vend!” Selle järel lauldi Heldur Karmo sõnadel ja Mikk Targo viisil loodud „Head uut aastat!”. Aga rahvas kutsus viimase laulu järel Šal-lal-laa tagasi ja vaatamata õues valitsevast mustast maast kõlas naiste suus ikkagi „Taas talveteedel”.

Loe edasi: Šal-lal-laa ning Krõõt ja Kraaded laulsid noore vibusportlase Reena Pärnati toetuseks

Et ei korduks Ihaste taolist tragöödiat

Sindi gümnaasiumis õppivate õpilaste kodud said jõulukingiks suitsuandurid. Säärase kingituse mõte läks idanema pärast Ihastes toimunud tuleõnnetust, mis on üks Eesti lähiajaloo ohvriterohkeim kahjutuli.

Suitsuandurid jõulukingiks Sindi gümnaasiumi õpilastele. Foto Urmas Saard
Suitsuandurid jõulukingiks Sindi gümnaasiumi õpilastele. Foto: Urmas Saard

Toomas Kandima. Foto Urmas Saard
Toomas Kandima. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Teile kõigile kingitakse täna suitsuandur, ikka selleks, et jõulud teie peres mööduksid turvaliselt![/pullquote]Täna kogunesid kõik Sindi gümnaasiumi õpilased kooli aulasse, kus direktor Ain Keerup kõneles sellest, et jõulude ajal räägitakse hoolimisest rohkem kui seda tavapäraselt tehakse. „Hoolimine ei ole väga raske, see ei nõua meilt väga palju aega ja sageli ei ole selleks vaja ka kulutusi teha. Mõnikord aga siiski on,” lausus Keerup, kes tõdes, et kahjuks sageli küll hoolimisest jutustatakse, kuid sõnadeks see jääbki. Direktor väljendas siiralt head meel, et saab töötada Sindi gümnaasiumis koolijuhina. „Tõsi, see töö ei ole sugugi nii lihtne, kui paljudele tundub, aga mind ümbritseb väga palju hoolivaid inimesi. Õpilased hoolivad oma kodumaast. Nad ei räägi sellest, vaid seisavad riigile olulistel hetkedel sadade sinimustvalgete lippudega. Nad hoolivad oma õpetajatest ja minust kui koolijuhist. Tean seda, sest saan iga päev pea kümme kallistust. Uskuge, see on südantliigutav.”

Loe edasi: Et ei korduks Ihaste taolist tragöödiat

Raeküla esimene aukodanik: külva seeme pildikirjas tagasi

Johanna Grauverk ütleb oma viimati ilmunud raamatus „Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel”, et tema täpselt samanimeline näitus toimub äsja valminud trükise auks.

Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto Urmas Saard
Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto: Urmas Saard

Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel. Foto Urmas Saard
“Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel” Foto: Urmas Saard

[pullquote]ma mõtlesin, et seal laua taga istuda on väga igav[/pullquote]„Näituse avapäevaks ja ühtlasi minu raamatu esitluseks on „Raeküla hea kodaniku nädala” lõpusündmus, kus astuvad lavale pereansamblid, antakse välja Raeküla hea kodaniku ja ka aukodaniku tiitel,” jätkab Grauverk, kes jätab märkimata, et autor ise ongi see aukodanik ja hea kodaniku tiitli saaja tema lähimaid abilisi Arvo Soovik. Ilmselt ta seda ei teadnudki, sest Raeküla Vana kooli keskus oskas otsust hoida kuni viimase hetkeni salajas. Aga kõike ei teadnud ette aimata isegi mitte keskuse juhataja Piia Karro-Selg.

Kui RVK huvikooli bänd, pereansambel Baumann, perebänd Juhkamsoo Plixid, pereansambel ja Pajusaare Tüdrukud olid oma esinemise lõpetanud, toodi saali heategevusloterii auhindade laud. Pärnu Y klubi korraldas seegi kord heategevuslikku korjandust, kus iga kindlas vääringus annetatud summa eest anti vastu numbriga varustatud pilet. Pärnu abilinnapea Meelis Kukk võttis oma käega pileti, millel olev number tähendas Grauvergile peavõitu.

Loe edasi: Raeküla esimene aukodanik: külva seeme pildikirjas tagasi

Kaido Höövelson: Põltsamaale tasub alati tagasi tulla

21. novembril oli Põltsamaa Lions klubi koosolekul üllatuskülaliseks hiljutine sumokuulsus , tänane ettevõtja ja Riigikogu liige Kaido Höövelson (sumos tuntud Barutona), kes lähisuhtluses kiitis positiivse eluhoiakuga Põltsamaa kandi inimesi, head elukeskkonda ja head majanduskeskonda.

Kaido Höövelson Põltsamaal. Foto Väino Valdmann
Kaido Höövelson Põltsamaal. Foto: Väino Valdmann

Kui tugevad seosed on teil Põltsamaaga? „Põltsamaal on palju postiivseid inimesi ja iseäranis hea elukeskkond. Mind seovad selle paigaga erinevad asjad. Käin siin kuus kaks või kolm korda. Mul elab siin sõpru ja tuttavaid. Põltsamaa on tore linn, kuhu tasub alati tagasi tulla.”

Põltsamaa Lions klubi koosolekut külastasite selle ühenduse liikmeid, Põltsamaa Ettevõtjate Liidu presidendi ja Põltsamaa linnavolikogu esimehe Andres Vääna kutsel. Kuivõrd Põltsamaa majanduseluga ise kursis olete? „Põltsamaa firmadest nimetaksin esimesena E-Piim Põltsamaa meiereid. Olen seda ettevõtet nõustanud juustu toodangu turustamisel Jaapanisse. Kindlasti on siin teisigi suuri ja tugevaid ettevõtteid. Siinset majanduselu tuleb hoida ja kaitsta . Poliitikud peavad ka aru saama, et Kesk-Eestis peavad olema tugevad tööandjad.”

Mis mulje jäi Põltsamaa Lions klubi tegevusest? „Kindlasti on see väga teretulnud ettevõtmine, ühtehoidva seltskonna ja tugevate traditsioonidega. Üllatav, et klubis on sedavõrd palju liikmeid. Ma olen kokku puutunud ka Jaapani Lions klubidega.”

Jaan Lukas

Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks

Tallinna Lastehaigla toetajana juba 26. aastat värvub Neste Eesti peakontori fassaad täna sirelilillaks. Ülemaailmse algatusega liitudes väljendab ettevõte toetust enneaegselt sündinud lastele ja nende peredele.

Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks
Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks

17. novembril tähistatakse üle maailma enneaegse sünni päeva ja sel puhul värvuvad õhtu saabudes sirelilillaks haiglad, kirikud, kultuuri- ja ametiasutused ning paljud avalikud hooned, juhtides tähelepanu enneaegsete laste sünniga seotud probleemidele.

„Tänase aktsiooniga mõtleme me lastele, kes oma esimesed nädalad ja vahel isegi kuud veedavad haiglas. Ja nendele vanematele, kelle rõõmu lapse sünni üle varjutab lapse keeruline olukord, mure, teadmatus ja stress,“ ütles Neste Eesti peadirektor Dennis Antamo.

Loe edasi: Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks

Annetamistalgud asetavad heategevuse au sisse

3. detsembril toimuvad Eesti esimesed annetamistalgud. Sel päeval võtavad kümned vabaühendused üle Eesti ette erinevaid tegevusi, et koguda annetusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning kutsuda inimesi üles endale olulist valdkonda toetama.

Annetus
Annetus

[pullquote]ühiskonnad, kus heategevus on levinud ja au sees, on õnnelikumad ja tugevamad[/pullquote]Sarnane algatus on saavutanud rahvusvahelise menu Giving Tuesday nime all. 3. detsembril ja selle vahetus ümbruses korraldatakse üle maailma kampaaniaid ning üritusi, et leida uusi annetajaid, tugevdada sidet olemasolevatega ning edendada annetamiskultuuri laiemalt.

“Eestis annetab heategevuseks keskmiselt iga neljas inimene, paigutades meid maailmas 66. kohale. See tähendab, et kolm inimest neljast ei anneta, ehkki just ühiskonnad, kus heategevus on levinud ja au sees, on õnnelikumad ja tugevamad. Annetamistalgutega tahame aidata ka Eestil selliseks saada,” ütles annetamistalgute korraldaja Helen Talalaev.

Loe edasi: Annetamistalgud asetavad heategevuse au sisse

Y’s Men Soome-Balti piirkonna aastakogunemisel õpiti uut ja vaadeldi liikumise praktilist tulemit

Y’s Men Soome-Balti piirkonna aastakoosolek toimus kolmel päeval Pärnus ja Tallinnas, kus räägiti sellestki mida liikumise sajandal aastal võiks vabatahtlike ühendusele kinkida. Kogunemise viimane päev lõppes külastusega MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuses, kus tegutsetakse riskilaste ja –perede aitamisega.

Y’s Men Soome-Balti piirkonna aastakoosolekust osavõtnud tutvuvad Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse tööga. Foto Urmas Saard
Y’s Men Soome-Balti piirkonna aastakoosolekust osavõtnud tutvuvad Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse tööga. Foto: Urmas Saard

Soovid 100-aastaseks saavale Y's Men liikumisele. Foto Urmas Saard
Soovid 100-aastaseks saavale Y’s Men liikumisele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]1922. aastal möödub sada aastat ajast, mil Ameerika Ühendriikides Toledos asutati Y’s Men liikumine.[/pullquote]21. septembrist 22. septembrini toimunud Y’s Men Soome-Balti piirkonna tippkohtumine algas reedel Pärnu Raeküla Vanakooli keskuses, jätkudes nädalavahetusel EELK Tallinna Püha Vaimu kiriku kogudusemajas ja Tallinna Õpetajate majas. Päevade läbiviija oli Pärnu Y klubi ja vastutav peakorraldaja Piia Karro-Selg, Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor.

Töökeelena kasutatava inglise keele kõrval tarvitati mõnel juhul ka vene keelt ja abikeeltena sai läbi tõlkide või otsesuhtluses võrdväärselt hästi hakkama kõigi nelja riigi keelega. Kohtumiste päeva alustati sõnadega „Tere tulemast”, Tervetuloa”, „Laipni lugti”, „Sveiki atvyke”, mille oskust peetakse sama oluliseks, kui ühiskeelena kasutatavat inglise keele paremat tundmist.

Loe edasi: Y’s Men Soome-Balti piirkonna aastakogunemisel õpiti uut ja vaadeldi liikumise praktilist tulemit

Nädal Egiptuses ja Y’s Men Aafrika piirkonna konverentsil

Y’s Men International liikumise Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg ja Eesti piirkonna kuberner Mikko Selg osalesid Eestit esindades 31. augustist 3. septembrini toimunud Aafrika piirkonna konverentsil Egiptuses. Eile tegid nad reisist ja toimunust lühikese ülevaate Pärnu Y klubi liikmetele.

Y’s Men Aafrika piirkonna 2019. a konverentsil osalenud. Foto Mikko Selg
Y’s Men Aafrika piirkonna 2019. a konverentsil osalenud. Foto: Mikko Selg

Steigenberger Hotel el Tahrir, mis eesti keeles tähendab Tahriri väljaku äärset Steigenbergeri hotelli. Foto: Mikko Selg

[pullquote]Mina võtaksin lühidalt kokku, et need päevad Aafrikas osutusid edukaks kultuurišoki reisiks.[/pullquote]Piia: Kui Venemaa piirkonna konverentsile minek toimus läbi Y’s liikumise Euroopa piirkonna vahendusel ja kõik me (Piia, Mikko ja ülevaate koostaja) saime kolme peale rahalist toetust, siis Aafrikasse minnes mitte keegi meid ei toetanud. Ega me otse ka otsinud kellegi toetust. Aga miks me Aafrikasse läksime, siis selle selgitusega tuleb alustada möödunud aastal toimunud käigust Lõuna-Koreasse Y’s liikumise Yeosus toimunud maailmakonverentsile. Seal kohtusime Aafrika piirkonna presidendi Sherif Awad’iga, kes elukutselt tunnustatud nahaarst, doktori kraadiga ülikooli õppejõud. Lõuna-Koreas jättis mees meile väga hea mulje. Nii märkasime mõne aja möödudes Facebookis tema poolt levitatud informatsiooni Kairos kavandatava konverentsi kohta. Seepeale küsisime täpsustavaid küsimusi ja saadud info põhjal otsustasimegi, et võimaldame endale 2019. a suvel ühe eksootilise seikluse. Nii andsimegi möödunud aasta lõpus teada oma huvist, millest Sherif Awad oli omakorda tõeliselt üllatunud.

Loe edasi: Nädal Egiptuses ja Y’s Men Aafrika piirkonna konverentsil

Ülisuur pildigalerii: Tallinna loomaaed tähistas oma 80. sünnipäeva ühiselt Hiiu folgiga

Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran meenutas sünnipäeva avasõnas, et 1939. aasta 25. augustil kell 12 toimus Mäekalda tänaval tähelepanuväärselt oluline sündmus, kui allkirjastati paberid väikese loomaaia asutamiseks. Aga juba ennem seda toimusid ajakirjanduses väga pikad arutelud loomaia loomise üle.

Jääkaru lõbutses ise ja lõbustas loomaaia Polaariumi külastajaid Tallinna Loomaaia 80. sünnipäeval. Foto Urmas Saard
Jääkaru lõbutses ise ja lõbustas loomaaia Polaariumi külastajaid Tallinna Loomaaia 80. sünnipäeval. Foto: Urmas Saard

Hiiu folgi juht Astrid Nõlvak ja loomaaia direktor Tiit Maran. Foto Urmas Saard
Jääkaru lõbutses ise ja lõbustas loomaaia Polaariumi külastajaid Tallinna Loomaaia 80. sünnipäeval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Puurides on avatud näitus ja hoiatavad sildid: „Karubasseini sisenemine omal vastutusel”[/pullquote]Maran osundas 1936. aastal ühes ajalehes ilmunud artiklile „Me vajame loomaaeda”. Põhiliste põhjustena nimetati seda, et eesti rahva looduse tundmine on kehvale järgule jõudnud ja teisena meie paljude kodumaa loomade ning lindude halba olukorda. „Sellel ajal mõeldi, et tegelikult on loodusharidus ja looduskaitse väga olulised teemad,” lausus direktor. Peatselt saabus sõda ja sellele järgnes suur virelemise periood.

„Esimesest aastast peale hakati looma klassikalist loomaaeda. 1983. aastal saime Veskimetsa 89 hektari suuruse territooriumi, millest 35 on looduslikku – päris põnevate loodusradadega.” Ülejäänud ala moodustab loomade ja tehnilise pinna. „Minge ja piiluge! Siinsel territooriumil püüame tõesti jõuda sinna, kuhu tänapäeva loomaaiad jõuavad. Need on eelkõige hariduse ja loodushoiuasutused. Siia tullakse selleks, et oleks väga meeldiv ja saaks mingeid huvitavaid teadmisi ning elamusi,” rääkis Maran.

Loe edasi: Ülisuur pildigalerii: Tallinna loomaaed tähistas oma 80. sünnipäeva ühiselt Hiiu folgiga

Linnavolikogu kingib sajale linlasele keskkonnasõbraliku joogitopsi

Tallinna linnavolikogu kingib sajale tallinlasele biolaguneva joogitopsi, mida on võimalik korduvalt kasutada. Topse jagatakse soovijatele linnavolikogu hoone esimesel korrusel aadressil Vana-Viru 12.

Korduvkasutatav biolagunev joogitops. Foto Jukko Nooni
Korduvkasutatav biolagunev joogitops. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]selgus, et Eestis kulutatakse umbes 200 000 ühekorratopsi päevas[/pullquote]Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik rääkis, et aktsioon on seotud sügisel jõustuva muudatusega, mille kohaselt on alates 1. oktoobrist keelatud pealinnas toimuvatel avalikel üritustel kasutada toidu ja joogi serveerimiseks ühekordseid plastist nõusid. „Inimeste harjumuste muutmine võtab aega. Selle saja topsiga loodame anda tõuke neile, kes soovivad teha esimese sammu ja keskkonnateadlikumana edasi minna. Mõelgem ühekordsete plastnõude kõrval ka kohvitopsidele, mida väga paljud endale igal hommikul kioskist või tanklast kaasa haaravad,“ sõnas Terik.

Loe edasi: Linnavolikogu kingib sajale linlasele keskkonnasõbraliku joogitopsi

Video: Tantsupeo lippude heiskamine

Tänavu juuli alguses toimunud XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm“ on saanud ajalooks, aga kolm nädalat tagasi toimunud sündmust jääb meenutama lisaks paljudele muudele elavatele mälestustele ka Jaanus Silla film sinimustvalgete lippude heiskamisest.

MTÜ Eesti Lipu Selts ning Eesti Laulu- ja Laulupeo SA on juba aastaid tegutsenud koostöös selle nimel, et nii laulu- kui tantsupeo paikades kui ka rongkäigus lehviksid sinimustvalged lipud ja kasutataks mitmesugust rahvuslikku sümboolikat.

Loe edasi: Video: Tantsupeo lippude heiskamine

Eesti lippudega Venemaal

Juuni kolmel viimasel päeval toimus Venemaa suuruselt neljandas linnas Jekaterinburgis rahvusvahelise Y’s Men ühenduse Euroopa piirkonna konverents, milles osalesid Eestit esindades kolm Pärnu Y klubi liiget.

Venemaa reisi Y klubide viimane kohtumine Peterburis vahetult enne kodumaale sõitmist. Foto Urmas  Saard
Venemaa reisi Y klubide viimane kohtumine Peterburis vahetult enne kodumaale sõitmist. Foto: Urmas Saard

Kuigi Euroopa konverents leidis aset 28., 29. ja 30 juunil Jekaterinburgi kesklinnas asuvas hotellis Novatel, viibis eestlaste seltskond Venemaal tervelt tosin päeva, et tutvuda selle maa avarustega veidi laiemalt ja kohtuda ka Y’s Men liikumise klubiliste tegevustega Ufas ning Peterburis. Etteruttavalt olgu öeldud, et paralleelselt huviga Venemaa Y klubide vastu oli kohtumiste eesmärgiks ka valmistumine järgmisel aastal Pärnus toimuvaks Venemaa nädalaks. Meie kolmiku moodustasid Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro Selg, Eesti piirkonna kuberner Mikko Selg ja lihtliige Urmas Saard.

Loe edasi: Eesti lippudega Venemaal

Kuninganna Elizabeth II sünnipäeva kingitused annetati Toidupangale

Eile Tallinnas toimunud Briti suursaadiku vastuvõtule Kuninganna sünnipäeva auks tõid külalised kingituste asemel toiduannetusi Toidupangale. Saadiku vastavasisuline üleskutse on jätkuks saatkonna ja Toidupanga pikaajalisele koostööle ning selle tulemusel koguti üle poole tonni toitu.

Briti suursaatkond Eestis saab toetada Toidupanka. Foto Julia Amor
Briti suursaatkond Eestis saab toetada Toidupanka. Foto: Julia Amor

[pullquote]Kuigi Toidupank on täna esindatud üle Eesti juba 14 punktiga, on vajadus taristu arendamise järele suur.[/pullquote]Briti suursaadik Theresa Bubbeari sõnul on tal hea meel, et saatkond saab toetada Toidupanka ning seeläbi anda oma panus vajaduses elavate inimeste abistamisse.

“Jagame Toidupangaga samu väärtusi ning aitame kaasa kahe riigi vahelisele teadmiste ja kogemuste vahetusele toidu raiskamise vähendamise ja toidu päästmise osas. Meie vastuvõtul sai aga Toidupank lisaks toiduannetustele ka hea võimaluse leida uusi kontakte ettevõtjatega meie külaliste seas, et kasvatada “headuseringi” võrgustikku,” rääkis Theresa Bubbear.

Toidupanga looja Piet Boerefijn sõnul on ta väga tänulik saatkonnale toetuse, usalduse ja tulemusliku koostöö eest.

Loe edasi: Kuninganna Elizabeth II sünnipäeva kingitused annetati Toidupangale

Lastefondi vestlusõhtul avavad kaks last oma teekonda ratastoolist iseseisvalt kõndima hakkamiseni

Homme, 13. juuni õhtupoolikul kell 17:00 on kõik huvilised oodatud Eesti Rahva Muuseumi B-poole fuajeesse kuulama rahvusvahelise näituse “Julgus elada” raames toimuvat SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi talk-show stiilis arutelu, mille eesmärk on avada kahe vapra tüdruku – Kelly ja Hanna-Liisa – teekonda nende unistuse täitumisel iseseisvalt kõndima hakkamiseni.

Kelly ja Hanna-Liisa
Kelly ja Hanna-Liisa

[pullquote]See on teema, mille peale tihti ei mõelda, kui endal või lähedasel liikumispuue puudub[/pullquote]”Hanna-Liisa kõndima” projektiga alustas TÜK Lastefond 2017. aastal ning “Kelly kõndima” 2018. aastal. Selle aja jooksul on lapsed teinud läbi uskumatuid eneseületusi ja katsumusi ning praegusel hetkel suudavad mõlemad tüdrukud iseseisvalt lühemaid vahemaid läbida. Fond jätkab heade annetajate toel tüdrukute intensiivse taastusravi toetamist ka praegu, et nende kõndimisvõime säiliks ja kõnnimuster paraneks.

Vestlusõhtu toimub rahvusvahelise näituse “Julgus elada” raames, millega kutsutakse mõtisklema füüsiliste puuete üle ja soovitakse kunsti kaudu avada liikumispuudega inimeste maailma. Näitusel on eksponeeritud tööd kahekümnelt kunstnikult, kes soovivad oma isikliku loo kaudu panna näitusekülastaja füüsilise puude all kannatavate inimeste lugude ja katsumuste peale mõtlema. See on teema, mille peale tihti ei mõelda, kui endal või lähedasel liikumispuue puudub.

Näituse „Julgus elada“ korraldajad on Läti kristlik organisatsioon Partneri, rahvusvaheline ühing Bridgebuilders International ning Eesti kunstnikke ühendav võrgustik ARTEST+.

Loe edasi: Lastefondi vestlusõhtul avavad kaks last oma teekonda ratastoolist iseseisvalt kõndima hakkamiseni

Sel kevadel päästsid vabatahtlikud pea 15 000 konna elu

Sellel kevadel päästsid vabatahtlikud konnatalgute käigus 14 774 sigimispaikadesse teel olnud kahepaikse elu. Kaheksandat aastat toimunud konnapääste aktsiooni „Konnad teel(t)“ raames toimusid tänavu konnatalgud 11 asukohas üle Eesti, päästeaktsioonidest võttis osa 319 vabatahtlikku.

Konn teed ületamas. Foto Urmas Saard
Konn teed ületamas. Foto: Urmas Saard

Kahepaiksete rändeperiood oli tänavu heitliku loomuga just ilmastikuolude ja põuase varakevade tõttu. Visad vabatahtlikud hoidsid tihedamate kahepaiksete rändega teelõikudel silma peal põhimõtteliselt terve aprillikuu. Massiline konnade kevadränne sai alguse aprilli teises pooles. Kõige tihedam ränne toimus Porkuni ja Tamsalu kandis, kus vabatahtlike abiga päästeti autorataste all hukkumise eest rekordilised 8487 konna. Järgnesid Kaunissaare ja Soo-otsa talgukohad 2163 ning Astangu tänava talgukoht Tallinnas 1453 päästetud kahepaiksega. Kokku päästeti 13993 harilikku kärnkonna, 601 rohukonna, 117 rabakonna ja 62 tähnikvesilikku. Rohkem infot tänavuste konnatalgute tulemuste kohta leiab veebilehelt.

Konnad kaardil
Tulemuste nägemiseks kliki siia

“Heameel on näha, kuidas kohalikud konnatalgute eestvedajad on koostöös linna- ja vallaametnikega, leidmas lahendusi konnade kaitseks olulistes teelõikudes,” kiitis osalisi “Konnad teel(t)” kampaania korraldaja Kristiina Kübarsepp. ”Näiteks Porkuni talgukohas oli vald nõus rände ajaks isegi ajutiselt sulgema ühe teelõigu, et ära hoida kahepaiksete hukkumist rändeperioodil. Linna- ja vallaametnikud on vabatahtlike soovil aidanud ohtlikesse teelõikudesse paigaldada kiirusepiiranguid, hoiatusmärke ning abistanud talguvarustuse hoiustamisel. Rõõm on näha, kuidas talgujuhtide ja ametnike koostöö on hoo sisse saanud,” märkis Kübarsepp.

Lisaks talgutele tähistati koostöös Tallinna Loomaaiaga 27. aprillil rahvusvahelist konnade kaitse päeva, mille raames toimusid temaatilised tegevused loomaaias. Seal anti üle konnade teemalise luulevõistluse “Hüppav konn” auhinnad žürii lemmikluuletuste autoritele. Luulevõistlusele esitati üle 800 luuletuse, millest žürii valis välja 18 lemmikut. Auhinnatud luuletustega saab tutvuda siin.

Algatuse „Konnad teelt(t)“ eesmärk on päästa maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning suurendada inimeste teadlikkust Eesti kahepaiksetest, nende eluviisidest ja olulisusest meie ökosüsteemis. Konnade elude päästmisel on abiks nii talgud kui ka tähelepanelikum liiklemine kriitilistes teelõikudes rände ajal. Pikemas plaanis on aga tarvis ohtlikele teelõikudele rajada kestlikud ning hästi planeeritud konnatunnelid. Kaheksa aastaga on vabatahtlikega abiga säästetud üle 111 000 kahepaikse elu.

Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Pärnu kingib lastele 300 Lottemaa piletit

Pärnu linn kingib lastekaitsepäeva eel paljulapselistele ja vähekindlustatud peredele 300 Lottemaa piletit, millega nad saavad 8. juunist 1. septembrini Lottemaa teemaparki külastada.

Lottemaal. Foto Urmas Saard
Lottemaal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kutsun teisigi omavalitsusi üles ühinema Pärnu algatusega, millest on kasu nii piirkonnas elavatele lastele kui ettevõtlusele[/pullquote]„Soovime, et need lapsed, kelle vanematel ei pruugi jätkuda raha Lottemaa külastamiseks, saaksid seda sel aastal endale lubada. Pärnu lähedal on väga vahva teemapark ja oleks kahju, kui teatud osa kohalikke lapsi Lottemaad külastada ei saa,“ ütles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Lottemaa Teemapark OÜ osaniku Egon Elsteini sõnul teeb linn korraga kaht head asja: toetab lapsi ja kohalikku ettevõtlust. „Mujal riik toetab arendajate tegevust, meil teatri moodi asjal toetust pole. Kutsun teisigi omavalitsusi üles ühinema Pärnu algatusega, millest on kasu nii piirkonnas elavatele lastele kui ettevõtlusele,“ kõneles ta.

Loe edasi: Pärnu kingib lastele 300 Lottemaa piletit