„PAI” ÜLESKUTSEL KOGUTUD JUBA ÜLE 270 000 EURO

Kuressaare haigla. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Esimesel nädalal panustasid annetajad üle 270 tuhande euro, mis on kogutud algatuse partneri Sihtasutus Kuressaare Haigla Toetusfondi juurde eraldi loodud kontole EE824204278618211200, märksõna „pai“.

Loe edasi: „PAI” ÜLESKUTSEL KOGUTUD JUBA ÜLE 270 000 EURO

20 AASTAT OLEVISTE KODUTA JA VÄHEKINDLUSTATUD INIMESTE JÕULUPUUD

Riina Solman jagab 2019. aasta Oleviste koduta ja vähekindlustatud inimeste jõulupuul kringlit. Foto: Heldur Kajaste

Oleviste hoolekanne on juba 19 aastat koduta ja vähekindlustatud inimestele pakkunud jõulurõõmu ja tänavu 29. detsembri keskpäeval pidanuks varasemate heade kavatsuste kohaselt sarnane sündmus toimuma ka kahekümnendat korda.

Loe edasi: 20 AASTAT OLEVISTE KODUTA JA VÄHEKINDLUSTATUD INIMESTE JÕULUPUUD

RÕUGE PRIITAHTLIKE PRITSIMEESTE ÜLESKUTSE

Rõuge priitahtlikud pritsimehed

Hää rahvas lähemal ja kaugemal! Head ettevõtjad ja teised, kellele läheb korda vabatahtlike päästjate valmisolek aidata ligimesi Rõuges ja Võrumaal! Kuulutame välja annetuste kogumise vabatahtlikele pritsimeestele uue päästedepoo ehitamiseks Rõugesse.

Loe edasi: RÕUGE PRIITAHTLIKE PRITSIMEESTE ÜLESKUTSE

RAEKÜLAS TÄNATI, TEHTI HEAD, VAADATI TEATRIT

Raeküla Rahva Teatri osatäitjad näitemängus “Vabandage, kas ma tunnen teid”. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Pärnu MTÜ Selts Raeküla tähistas eile oma 19. sünnipäeva vabatahtlike abiliste tänamisega, vaadati Raeküla Rahva Teatri etendust ja loositi auhindu vibusportlase Reena Pärnati toetuseks raha annetanute vahel.

Loe edasi: RAEKÜLAS TÄNATI, TEHTI HEAD, VAADATI TEATRIT

TÄNA JA LAUPÄEVAL SAAB PEA POOLESAJAS KAUPLUSES ANNETADA TOITU

Vabatahtlikud Helen Uueni, Aina Naarits, Erna Hövel, Piia Karro-Selg ja Mikko Selg Pärnu Mai Selveris. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täna ja homme, 11. ja 12. septembril, toimuvad üle Eesti Toidupanga traditsioonilised toidukogumispäevad. Pärnu Mai Selveris asusid esimeses vahetuses ostjatelt-heategijatelt toidukaupa vastu võtma Raeküla Vanakooli keskuse ja Pärnu Y-klubi vabatahtlikud.

Loe edasi: TÄNA JA LAUPÄEVAL SAAB PEA POOLESAJAS KAUPLUSES ANNETADA TOITU

HEATEGEVUSLIKU TEATEJOOKSU REGISTREERIMINE PIKENEB

Heategevuslik Teatejooks. Foto: Marko Mumm

Euroopa Spordinädala avaüritus koolinoorte heategevuslik Teatejooks pikendas osavõtjate registreerimist esmaspäevani, 14. septembrini. Korraldaja sõnul on suuremate linnade koolid praegu äraootaval seisukohal ja küsivad lisaaega, et traditsioonilisest spordiüritusest siiski osa võtta.

Loe edasi: HEATEGEVUSLIKU TEATEJOOKSU REGISTREERIMINE PIKENEB

HEATEGEVUSLIKUS TEATEJOOKSUS OSALETAKSE KORRAGA 27 KOHAS

Teatejooks Tallinnas 2019. aastal. Foto: Marko Mumm

Eesti osavõtjate rohkeimaks koolinoorte spordiürituseks kasvanud heategevuslik 15. teatejooks toimub 23. septembril Spordinädala avaüritusena. Jooks toimub parkides ja staadionitel üle Eesti, osalema on oodatud 12 000 põhikooliõpilast. Tasuta registreerimine on avatud 9. septembrini.

Loe edasi: HEATEGEVUSLIKUS TEATEJOOKSUS OSALETAKSE KORRAGA 27 KOHAS

AEG TASUDA AUVÕLG – PETSERIMAAL VABADUSSÕJAS LANGENUTE EES

Pildil Petserimaal Vabadussõjas langenute vabadussamba 1939. aasta kavand

Meil on võimalik täna, plaanitust 80 aastat hiljem, likvideerida ajalooline ebaõiglus ning tasuda auvõlg enam kui 300 Petserimaal Vabadussõjas langenu ees. Nende kangelaste mälestuse põlistamine Petserimaa Vabadussõja monumendi püstitamisega Setomaale Värskasse on vähim, mida saame täna turvalises ja vabas Eestis elades nende auks teha. Sinu toetus on vajalik!

Loe edasi: AEG TASUDA AUVÕLG – PETSERIMAAL VABADUSSÕJAS LANGENUTE EES

INGLISMAAL RAVIL VIIBIV VÄIKE MATTIAS VAJAB ABI

Raske siirdamise läbi teinud pisike Mattias vajab heade inimeste abi ravireisiga seotud kulude katmisel.

Mattias. FOTO: erakogu
Mattias. FOTO: erakogu

Mattias on ühe aasta ja nelja kuu vanune pisipoiss, kellel dignoositi harvaesinev immuunpuudulikkuse vorm ning kellele selle aasta alguses siirdati Inglismaal, Newcastles uued luuüdi tüvirakud. Väga erilise haiguse tõttu on Mattias pidanud Inglismaal viibima juba 10 kuud, ja kuigi lapse ravikulud maksab Eesti Haigekassa, tuleb kõik ravireisiga seotud kulud perel endal tasuda. Lastefondi toetus kogu raviperioodi jooksul on 6000 eurot.

Lapse arsti, dr. Andrew Gennery sõnul on Mattiase lugu justkui õpikust võetud – pisipoiss püsis siirdamiseni heas seisundis, elas siirdamiseelse keemiaravi vapralt üle, talle leiti kiiresti sobiv doonor, siirdamine ise kulges komplikatsioonideta, nii nagu ka esimesed 36 päeva täielikus isolatsioonis.

Tänaseks on siirdamisest möödas enam kui 100 päeva ja seni on kõik liikunud paremuse poole, kinnitab lapsega Inglismaal ravil viibiv Mattiase ema Elina. Ema sõnul on Mattias nüüd lõpuks üle mitme kuu hakanud isukalt sööma, kogub iga päevaga üha enam jõudu ning õpib uusi oskusi.

Just väga erilise immuunpuudulikkuse vormi tõttu kujunes Mattiase haiglasviibimine arvatust palju pikemaks. Nüüd on aga tohtrid seda meelt, et pisipoiss on mõne nädala pärast valmis Inglismaalt tagasi kodusesse Eestisse reisima. Loodame väga, et ka viimastel päevadel Mattiast kimbutav viirushaigus kiiresti taandub. Siirdamisjärgselt on Mattiase immuunsus äärmiselt madal ning arvestades ka koroonaviiruse ülemaailmset levikut, tuleb kojusõiduks leida väga turvaline viis. Hea meel on selle üle, et Lastefondile ja Mattiase perele on transpordi osas lubanud abikäe ulatada üks Eesti ettevõtja.

Enne Inglismaalt lahkumist tuleb aga Mattiase perel tasuda veel viimased sealse eluasemega seotud kulud ning vormistada tagasisõiduks reisikindlustused, kokku ligi 2000 euro ulatuses. Usume ja loodame, et Lastefondi heade annetajate abiga saame needki kulud tasutud ning lapse pere saab keskenduda vaid Mattiase turvalisele kojusõidule ning edasisele paranemisele.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on Mattiase ravireisi heade annetajate abil toetanud eelmise aasta sügisest, suuresti on perele abiks olnud ka kohalik omavalitsus. Mattiase pere ise on panustanud lapse ravireisiga seotud kuludeks oma kogutud säästud.

Aitäh, et aitate meil aidata!

Väikest Mattiast saab aidata helistades Lastefondi heategevuslikele telefoninumbritele ning teie poolt valitud annetussumma listakse teie sama kuu telefoniarvele. Sobiva summa annetamiseks tuleks helistada vastavale annetusnumbrile:

Loe edasi: INGLISMAAL RAVIL VIIBIV VÄIKE MATTIAS VAJAB ABI

SIRJE SOOVIK: PEREGA TEEME ÄRA VÄLJAPOOL KODUGI

Aastaid kepikõndi harrastanud ja paljusid teisigi tervisekõnnile õhutav Sirje Soovik on koos lastelastega sportliku eluviisi ühendanud veel ühe kasuliku tegevusega, mida tehakse töökinnastes.

Sirje Soovik puhastab lastega Sindi parki. Fotod: Urmas Saard  / Külauudised
Sirje Soovik puhastab lastega Sindi parki. Fotod: Urmas Saard / Külauudised

„Nüüd juba kolmandat nädalat lastega tervisekõnnile minnes haarame kaasa ka kilekotikesed, et suuremast rämpsust möödudes see kokku koguda ja suurde prügikonteinerisse puistata,” selgitab Sirje. Päris kõike üles ei võeta, näiteks suitsukonisid või klaasikilde. Aga kilekotid, taara, tühjaks söödud pakendid, salvokelgu tükid ja muu seesugune praht võeti täna Sindi dendropargi ja Sõpruse pargi piirkonnast üles.

Loe edasi: SIRJE SOOVIK: PEREGA TEEME ÄRA VÄLJAPOOL KODUGI

RÕÕMUSTA HOOLDEKODUS ELAVAT EAKAT KIRJAGA!

Rõuge valla hooldekodud kutsuvad kõiki saatma oma eakatele lähedastele kirju, pilte ja tervitusi.

Kiri hooldekodusse. Foto: Urmas Saard
Kiri hooldekodusse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kutsume kõiki üles läkitama mäletamist väärt hetki oma eakatele lähedastele ja sõpradele vana hea ümbrikusse pistetud kirja teel[/pullquote]Kestev eriolukord koos eraldatuse ja üksildustundega on väga valusalt tabanud neid, kes on omaenda tervise kaitseks hoolekandeasutusse suletud. Aega, mil lähedased pole külla saanud, võib varsti mõõta kuudes. Isegi üle aia ei saa lehvitada ega paari sõna vahetada. Telefonikõned pakuvad lohutust, kuid ka nende kestus on üürike.

Küllap teab meist igaüks, kui palju rõõmu valmistab tänapäeval piiksuga telefoni saabunud kiri või sõnum sõbralt, pildike perematkalt, esimesed õied lillepeenras, hetk lemmiklooma tegemistest… Miks mitte pakkuda samasuguseid rõõmuhetki oma hooldekodus olevale naabrimemmele, pereliikmele või niisama heale tuttavale?

Loe edasi: RÕÕMUSTA HOOLDEKODUS ELAVAT EAKAT KIRJAGA!

TUNTUD ERAKLIINIK ANNETAS PAUNKÜLA HOOLDEKESKUSELE KAITSEMASKID

Christinas Clinic annetas MTÜ Paunküla Hooldekeskuse töötajatele ja elanikele steriliseeritavad LIPOELASTIC kaitsemaskid COVID-19 leviku tõkestamiseks. “Saime annetuse teha tänu meie klientidele, kes maske kliiniku e-poest soetasid” märkis juhataja Brit-Carmen Norlan.“

MTÜ Paunküla Hooldekeskus esindajad Lipoelastic kaitsemaske vastu võtmas. Foto Christinas Clinic
MTÜ Paunküla Hooldekeskuse esindajad Lipoelastic kaitsemaske vastu võtmas. Foto: Christinas Clinic

Loe edasi: TUNTUD ERAKLIINIK ANNETAS PAUNKÜLA HOOLDEKESKUSELE KAITSEMASKID

EESTI ETTEVÕTE KRAH PIPES TOETAB TIIGER POOTSMANI KRIISI AJAL ITAALIAS

Tallinna loomaaia amuuri tiiger Pootsmani vader Krah Pipes toetab 7200 euroga Parco Natura Viva loomaaeda Itaalias. Vaderi panus aitab koroonapandeemias raskustesse sattunud loomaaial tiiger Pootsmani ülalpidamiskulusid katta.

Pootsman. Foto: Parco Natura Viva
Pootsman. Foto: Parco Natura Viva

[pullquote]kuigi kõikjal Euroopas on loomaaedadel praegu raske, on Itaalias olukord lausa kriitiline[/pullquote]Amuuri tiiger Pootsman viibib Parco Natura Viva loomaaias üleeuroopalise ohustatud liikide paljundusprogrammi raames. Koroonapandeemia tõttu on eraloomaaed suletud ning kadunud on põhiline tuluallikas – külastajad. Pootsmani vader Krah Pipes nõustus Tallinna loomaaia ettepanekuga annetada kahe viimase aasta Pootsmani toetussumma raskustesse sattunud Itaalia loomaaiale. Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi poolt 7200 euro suuruse vaderitoetuse ülekandmine aitab Parco Natura Vival raske aeg üle elada ning tagada Pootsmani heaolu.

Loe edasi: EESTI ETTEVÕTE KRAH PIPES TOETAB TIIGER POOTSMANI KRIISI AJAL ITAALIAS

OTEPÄÄ VALLA KODANIK ANNETAS KAKS ARVUTIT ABIVAJAJATELE

Seoses eriolukorraga on koolid kaugõppel ning mõnes peres võib juhtuda, et õppetööks vajalikke arvuteid ei ole piisaval hulgal. Otepää valla kodanik Ivari Viigimets otsustas abivajajatele annetada kaks sülearvutit.

Sülearvutid. Foto: Urmas Saard
Sülearvutid. Foto: Urmas Saard

„Magnus Kirt annetas Tõrva lastele kolm arvutit, aga mina kaks, mina niikaugele oda ei viska,“ märkis Ivari Viigimets. „Kutsun üles kõiki, kellel mõni arvuti üle on, neid abivajajatele andma!“ Arvutispetsialistina paneb Ivari Viigimets südamele, et abivajajale antav arvuti peab olema töökorras, puhastatud ja uuendatud.

Sülearvutid on üle antud Otepää valla sotsiaalteenistusele, need toimetatakse abivajajateni.

Ivari Viigimets on olnud varasemalt Otepää vallavolikogu liige ja kultuurikomisjoni esimees.

Print

 

 KU päevatoimetaja

HARULDASE AINEVAHETUSHAIGUSEGA LASTE PERED VAJAVAD ABI

Haruldase fenüülketonuuria diagnoosiga laste pered on jäetud kallihinnalise ravitoidu soetamisel igasuguse abita ning vajavad nüüd toimetulekuks heade annetajate abi.

Dominic ja Mattias
Dominic ja Mattias

Fenüülketonuuria on haruldane kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral kuhjub organismis aminohape fenüülalaniin ja mida saab ravida vaid eluaegse eridieediga. Kui dieeti ei jälgita, pidurdub vaimne areng ja kujuneb välja sügav vaimne alaareng. Nii vajavad fenüülketonuuria diagnoosiga inimesed eritoiduaineid, mis on aga tavatoiduainetest keskmiselt 6 korda kallimad. Kui siiani aitas peredel kallihinnalise ravitoidu soetamisega toime tulla puudetoetus, siis alates möödunud aasta lõpust ei ole Sotsiaalkindlustusamet mitmel fenüülketonuuria diagnoosiga lapsel puuet pikendanud ning haige lapsega pered on jäänud igasuguse toetuseta.

Üks riiklikust abist ilma jäetu on 5-aastane Dominic. Tänu riiklikule sõeluuringule avastati nii Dominicil kui ka tema tänaseks 11-aastasel vennal Mattiasel haruldane haigus kohe pärast sündi. Kui haigus õigeaegselt avastatakse ning dieeti korralikult jälgitakse, areneb lapse aju normaalselt ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Dominic ja tema vend Mattias on igati vahvad ja tublid poisid. Mattias saab kehtiva puude tõttu veel toetust, Dominic aga mitte.

Loe edasi: HARULDASE AINEVAHETUSHAIGUSEGA LASTE PERED VAJAVAD ABI

Pärnu linnavalitsus toetas Pärnu Y-klubi algatust abistada Reena Pärnatit teel Tokyo olümpiale

Tänasel Pärnu linnavalitsuse istungil otsustas Reena Pärnati kodulinna raad toetada tuhande euroga MTÜ Pärnu Y-klubi algatust, millega abistatakse noorsportlast osaliste kulude katmisel rahvusvahelisteks tiitlivõistlusteks ettevalmistavas laagris Lõuna-Koreas. Treeninglaager toimub ajavahemikul 17. veebruarist kuni 8. märtsini.

Keskel Reena Pärnat ja tema ema Sulu Pärnat, neist vasakul Marina Mesipuu-Rhun ja paremal Piia Karro-Selg (mõlemad Pärnu Y-klubi liikmed) kohtumisel Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Mikko Selg
Keskel Reena Pärnat ja tema ema Sulu Pärnat, neist vasakul Marina Mesipuu-Rhun ja paremal Piia Karro-Selg (mõlemad Pärnu Y-klubi liikmed) kohtumisel Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Mikko Selg

Reena Pärnat Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Mikko Selg
Reena Pärnat Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Mikko Selg

[pullquote]Pärnati ammune siht on olnud Lõuna-Korea, kus vibulaskmist peetakse sealse vilje lahutamatuks osaks.[/pullquote]Seni on Y’s Men International Pärnu Y-klubi abistanud esmajoones kasuperede ühendust ja hiljem jätkanud Raeküla Vanakooli keskuse noortekeskuse töö toetamist. Mullu novembris toimunud klubi kogunemisel tutvustasid Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg ja sama rahvusvahelise ühenduse Eesti piirkonna kuberner Mikko Selg ettepanekut toetada Pärnatit nõu ja oma võimalustega teel Tokyo olümpiale. Jõulukuu koosolekul otsustati asi lõplikult ära ja asja vedamise võttis enda kätte Mikko Selg, kes kohtus lootustandva vibusportlasega. Eesmärgiks seati vähemalt 3000 eurot.

Pärnati ammune siht on olnud Lõuna-Korea, kus vibulaskmist peetakse sealse vilje lahutamatuks osaks. Sportlane soovib harjutada Lõuna-Korea vibukoolis, kus Kim Hyung Tak treenib oluliselt teisiti. Tehnika muutmine on seni takerdunud raha puudumise taha. „Lisaks konkreetsele Lõuna-Korea treeninglaagrile on Reenal vaja muidki teenuseid – psühholoog, füsioteraapia, massaaž jne. Selleks, et noor sportlane ja tema pere saaksid keskenduda peaasjalikult treeningutele, aga mitte majanduslikele muredele, on iga euro suure väärtusega,” ütleb Karro-Selg.

Loe edasi: Pärnu linnavalitsus toetas Pärnu Y-klubi algatust abistada Reena Pärnatit teel Tokyo olümpiale

Šal-lal-laa ning Krõõt ja Kraaded laulsid noore vibusportlase Reena Pärnati toetuseks

55 fotot

Eile õhtupoolikul Raeküla Vanakooli keskuses toimunud traditsioonilisel naistelaulupäeval esinesid Sindi naisansambel Šal-lal-laa ning Pärnjõe rahvamaja rahvaliku muusika lauluansambel Krõõt ja Kraaded. Pärnu Y-klubi algatusel korraldati kontserdi ajal heategevuslik loterii, millest laekuva tuluga soovitakse abistada kodulinna noort vibusportlast Reena Pärnatit teekonnal Tokyo suveolümpiamängudele.

Naistelaulupäev Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard
Naistelaulupäev Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Klubi on väike, aga tubli rakuke rahvusvahelises Y’s Men liikumises, millel Eestis pea 100 aastat vanust[/pullquote]Šal-lal-laad juhendab 150 aasta vanust Sindi laulukoori dirigeeriv Kristel Reinsalu, keda tänavu pärjati Tori valla aasta kultuuriedendaja aunimetusega. Ka Põhja-Pärnumaa valla Pärnjõe rahvamaja lauluansambli Krõõt ja Kraaded juhendaja ning Tori segakoori dirigent Kalli Rõõmusaare pälvis samasuguse aunimetuse – Tori valla aasta kultuuriedendaja.

Šal-lal-laa laulis esimese loona lustliku laulu „Nääritaadile”, mida saatis naiste kelmikas lavaline liikumine. Järgnes pühalik „Halleluuja” ja „Valged jõulud”. Aasta tagasi Pärnust väljunud viimase rongi mälestuseks ja uhkema reisirongi saabumise ootuses lauldi „Kui jaamast lahkub rong”. Reinsalu küsis mälumängu küsimuse: „Kes on Mikk Targo?” Mitme pakkumise peale, millest mitte ükski polnud vale, arvati lõpuks ühisel meelel, et Mikk Targo on kergemuusika vend!” Selle järel lauldi Heldur Karmo sõnadel ja Mikk Targo viisil loodud „Head uut aastat!”. Aga rahvas kutsus viimase laulu järel Šal-lal-laa tagasi ja vaatamata õues valitsevast mustast maast kõlas naiste suus ikkagi „Taas talveteedel”.

Loe edasi: Šal-lal-laa ning Krõõt ja Kraaded laulsid noore vibusportlase Reena Pärnati toetuseks