TANEL KIIK: EESTI ON „BALTI SCHENGENI” KOKKULEPPEID TÄITNUD

Tanel Kiik, sotsiaalminister. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on Eesti kolme Balti riigi kokkulepitud nn „Balti Schengeni“ reegleid täitnud. Kokkulepe võimaldab siseriiklikke erandeid, mida on teinud kõik kolm osapoolt ja Eesti on nendest Balti kolleege ka alati teavitanud.

Loe edasi: TANEL KIIK: EESTI ON „BALTI SCHENGENI” KOKKULEPPEID TÄITNUD

VIEVISE CON MOTO LAULIS PÕHJAMAAD JA KIITIS SINDI LINNA ROHELUST

Vievise Con Moto koos võõrustajatega Seljamaa monumendi ees Sindis. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Дополнено кратким резюме статьи «Хоровой коллектив Con Moto из литовского Вевиса исполнил эстонскую песню и восхитился зеленым городом Синди» на русском языке.

Tänasega lõppes Vievise linna kammerkoori Con Moto kolmas kontsertreis Eestisse. Esinemised toimusid Pärnumaal Kaismal, Sindis, Pärnus. Lisaks lauldi mitmel pool kaunite paikadega tutvudes: Sindi muusemi ees, Sindi raamatukogus, Toris, Kaismal, perekond Kaasiku õuel Kernus ja mujal.

Loe edasi: VIEVISE CON MOTO LAULIS PÕHJAMAAD JA KIITIS SINDI LINNA ROHELUST

Enduro 2020 Sindis

Enduro 2020 Sindis, A grupp Ants Volmerson (Äksi), Bruno Põldäär (Haapsalu), Reio Lõhmus (Haapsalu), Janis Nabokins (Läti), Everts Hemmelis (Läti), Sergejs Matjuskovs (Läti). Foto: Johannes Mets

Reedel, 03.juulil peale kella 15.00 hakkasid Sinti kogunema võistlejad Lätist ja Eestist, et läbi viia järjekordne võistlus pikamaasõidus. Tegemist on võistlusega kaheliikmeliste meeskondade vahel PR-24 klassis ja sõidetakse 30 minuti kaupa läbi kõik kaheksa rada.

Loe edasi: Enduro 2020 Sindis

SUUR PILDIGALERII: JUUNIKÜÜDITAMISE AASTAPÄEVAL VIEVISES

Vievise kalmistul. Piia Karro-Selg asetab küüditamise ohvrite mälestusmärgi ette lillekimbu. Leedu lippu hoidab Audronė Stepankevičiūtė ja Eesti lipuga on Mikko Selg. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Reedest pühapäevani Lätit ja Leedut väisanud Pärnu Y klubi väike seltskond osales eilsel juuniküüditamise 79. aastapäeval Vievise kirikuplatsil asetleidnud ametlikul mälestussündmusel, kus toimus tähtpäevale pühendatud koorikontsert ja kõneles ka Piia Karro-Selg, Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor.

Loe edasi: SUUR PILDIGALERII: JUUNIKÜÜDITAMISE AASTAPÄEVAL VIEVISES

VIRTUAALSELT KÜLLA „MINU LEEDU” AUTORILE

Päikeselised ilmad ja uudis Baltimaade sisepiiri avanemise kohta rõõmustavad meid kohe eriti, sest ilmunud on uus raamat: “Minu Leedu. See kolmas Baltimaa”, autor Sven Vahar.

Vilnius vaadatuna läbi bussiakna. Foto: Urmas Saard /  Külauudised
Vilnius vaadatuna läbi bussiakna. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Raamatut esitletakse virtuaalselt Facebooki kaudu otse Vilniusest teisipäeval, 12. mail kell 18. “Kas on veel mõnda eestlasele nii lähedast, ent samas kauget riiki nagu Leedu?” küsib autor. “Leedu on justkui meie naaber, ent sama hästi võiks see asuda teisel pool maakera, sest teame seda pealiskaudselt, mõne üksiku koha ja paari kuulsa sportlase järgi. Kujutlesin end elamas ükskõik millises eksootilises kohas, kuid mitte Leedus. Pole seal ju miljonilinnu, ei palme ega mägesid, ühtegi saart ja isegi merd eriti mitte.”

Vahar võrdleb Leetu elama asumist küllaminekuga naabrile, keda oled seni kohanud ja teretanud trepikojas, ent kelle nimegi sa ei tea. Jääb üle vaid autoriga nõustuda ja raamatu abil Leedut paremini tundma õppida. Mis keeles nendega rääkima peaks? Kumb on suurem kartulirahvas, kas eestlased või leedulased? Kuidas leedulased lapse saavad? Kas neil on eestlaste kohta ka anekdoodid olemas? Neile ja paljudele teistele küsimustele saame “Minu Leedust” vastused.

Möödunud nädalal kõlasid Kuku raadio saates “Järjejutt” raamatu katkendid ja neid saab ka järele kuulata.

Print

 

 KU päevatoimetaja

EESTI LEEVENDAB PIIRANGUID LÄTI, LEEDU JA SOOME PIIRIÜLETUSEL

Vabariigi Valitsus otsustas, et järgmise nädala teisel poolel leevenevad Eesti ja Soome vahelise piiriületuse piirangud ning taastub Eesti, Läti ja Leedu elanike ja neis riikides seaduslikult viibijate vaba liikumine.

Helsingi Läänesadamas. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Helsingi Läänesadamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eriolukorra juhi, peaminister Jüri Ratase korraldusega leeveneb alates 14. maist piirang, mille kohaselt pidid Soomest Eestisse saabuvad inimesed jääma piiriületuse järel 14 päevaks isolatsiooni. Kui seni võisid Eestis elavad, kuid Soomes tööl käivad inimesed ilma selle nõudeta Eestisse saabuda kuni üks kord nädalas, siis järgmisest neljapäevast saavad nad Eesti ja Soome vahel liikuda ka tihedamini.

Loe edasi: EESTI LEEVENDAB PIIRANGUID LÄTI, LEEDU JA SOOME PIIRIÜLETUSEL

BALTI PEAMINISTRID SEADSID EESMÄRGIKS AVADA PIIRID KOLME RIIGI VAHEL 15. MAIL

Balti peaministrid Jüri Ratas, Krišjānis Kariņš ja Saulius Skvernelis leppisid täna toimunud videokohtumisel kokku töötada selle nimel, et avada Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiri 15. mail.

Valga ja Valka vahel asuv piiritulp. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Valga ja Valka vahel asuv piiritulp. Foto: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]Videokohtumisel arutati ka Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimist mandri-Euroopaga ja Rail Balticu projekti edenemist.[/pullquote]“Tähtis on, et omavahelise piirikontrolli kaotamine toimuks Balti riikide elanike jaoks turvaliselt ja sujuvalt. Selleks peame oma tegevusi hästi koordineerima,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Kava detailides peavad kokku leppima valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Nüüdseks on kõiges kolmes Balti riigis koroonaviirusega seotud olukord oluliselt paranenud ja valitsused arutavad piirangute leevendamist.

Loe edasi: BALTI PEAMINISTRID SEADSID EESMÄRGIKS AVADA PIIRID KOLME RIIGI VAHEL 15. MAIL

BALTI PEAMINISTRID SOOVIVAD LÄHITULEVIKUS JÕUDA PIIRANGUTE ÜHISE LEEVENDAMISENI PIIRIDEL

Peaminister Jüri Ratas leppis täna videokonverentsil oma Läti ja Leedu ametikaaslaste Krišjānis Kariņši ja Saulius Skvernelisega kokku, et Balti riigid moodustavad ühise töögrupi, mille eesmärk on koordineerida piirangute leevendamist piiridel.

Eesti, Läti ja Leedu peaministrite videokohtumine. Foto: Henri-Kristian Kirsip
Eesti, Läti ja Leedu peaministrite videokohtumine. Foto: Henri-Kristian Kirsip

Eesti, Läti ja Leedu peaminister kõnelesid piirangute leevendamisest ja tervisekriisist väljumise plaanidest ning pidasid seejuures väga tähtsaks oma tegevuste koordineerimist kolme riigi vahel. „Meie tänane olukord on parem kui paar nädalat tagasi. Nakatunute arvu kahanemine ja haiglaravil viibivate inimeste stabiilne arv annavad lootust, et peatselt võime hakata mõtlema mõnede piirangute leevendamisele,“ sõnas peaminister Jüri Ratas.

„Piirangute leevendamisel on kindlasti väga oluline vahetada infot naabritega nii epidemioloogilise olukorra kui viirusevastaste meetmete kohta. Peame ühiselt leidma selle õige hetke, millal saame alustada vastastikuste liikumispiirangute leevendamisega piiridel,“ lausus Ratas.

Peaminister tõi veel esile head koostööd Läti ja Leeduga inimeste kodumaale tagasipöördumise abistamisel. „Näiteks on meie inimesed välisriikidest saanud koju tagasi pöörduda nii erilendude kui ka parvlaevareiside abil,“ sõnas peaminister Ratas.

Balti riikide peaministrid leppisid kokku, et kohtuvad videoülekande vahendusel järgmisel nädalal uuesti. Siis tulevad lisaks tervisekriisile kõne alla ka suured piiriülesed koostööprojektid. Eesti on tänavu Balti Ministrite Nõukogu koostöö eesistuja.

Print

 

 KU päevatoimetaja

Algava suvefestivalide maratoni eel tasub uurida, milliste sündmustega naaberriigid tänavu üllatavad

Suvefestivalid meelitavad igal aastal kokku üha rohkem osalejaid ja valik kasvab pidevalt. Muusikaürituste mitmekesisus on juba tavapärane, kuid uurides täpsemalt naaberriikide festivalide kavasid, leiab veel laias valikus muud meelelahutust erinevates vanustes osalejatele, alates tantsu- ja teatrilavastustest kuni unustamatute kontsertideni.

Riia festivali ajal, 16-18 augustil, on kogu linnas ühistransport tasuta. Foto Urmas Saard
Riia festivali ajal, 16-18 augustil, on kogu linnas ühistransport tasuta. Foto: Urmas Saard

Käesoleva aasta naaberriikide suveüritusi tutvustab rahvusvaheliste bussireiside vilunud korraldaja Euroline juhataja Edmundas Pavlovas.

Läti

Suvehelid

3-4. augustil toimub Riias üks suurimatest Läänemere rannikupidudest, otse mereliival paiknevate teatri- ja muusikalavadega. Muusikatähed nagu Cheat Codes, Mika, Calvin Harris on juba varem seal esinenud. Festival on suurepärane esinemiskoht Baltimaade noortele muusikutele, kes alles alustavad oma tähelendu.

Riia linna festival

Igal aastal, Riia linna pidupäeva tähistamise ajal, toimub seal rohkelt tasuta meelelahutusi. Saab maitsta kõige maitsvamaid toite, vaadata mitmesuguseid tänava ja professionaalse kunsti näituseid, ilutulestikku. Festival toimub 16-18 augustil. Pidupäevade ajal on kogu linnas tasuta ühistransport.

Loe edasi: Algava suvefestivalide maratoni eel tasub uurida, milliste sündmustega naaberriigid tänavu üllatavad

Tapa valla lastekoori kontsertesinemised algasid ja lõppesid Lätis

Lisaks osalemisele Vievise laulukoori konkursil laulis Tapa valla lastekoor kolmel muusikaliselt rikkal reisipäeval veel mitmel pool mujalgi nii Leedus kui Lätis. Vaatamisväärsustega tutvumiseks jäi väga vähe aega, aga Trakaile heideti siiski põgus pilk peale.

Tapa valla lastekoor Trakais, pildil saatjate hulgas ka Audronė Stepankevičiūtė (paremal äärel istumas). Foto Urmas Saard
Tapa valla lastekoor Trakais, pildil saatjate hulgas ka Audronė Stepankevičiūtė (paremal äärel istumas). Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pühapäeval saatis lauljaid Vievise kultuurikeskuse direktor Audronė Stepankevičiūtė[/pullquote]Esimene kontsert toimus reedel Lätis, Ezerkrasti rehabilitatsiooni keskuses. Laupäeval sõideti pärast võistulaulmist Vievisest välja veel enne, kui pooltel osalejatel olid oma laulud laulmata. Sihtkohaks oli Kietaviškių. Tapa valla lauljad teadsid, et kontsert tuleb kahasse teise võistulaulmisel osalenud Leedu kooriga. Aga kohtumisel Elektrėnai külje all asuvas rahvamajas ei teatud, et pisikesel laval esineb koor, kes sama päeva õhtul kuulutatakse Vievise peaväljakul konkursi peavõitjaks. Kontserdi alguses ei aimatud kohe sedagi, et lauldakse vastakuti teineteisele. Algselt arvati, et küllap esinetakse sealse paiga külaelanikele, aga seda ei juhtunud.

Loe edasi: Tapa valla lastekoori kontsertesinemised algasid ja lõppesid Lätis

Tapa valla lastekoor laulis Vievises võidukalt

Ülisuur pildigalerii koorikonkursist, rongkäigust ja kontserdist

Lehtse, Tapa ja Jäneda üldhariduskoolide esimese kuni üheksanda klasside õpilastest koosnev koor pälvis Leedu väikelinnas Vievises toimunud 13. koorikonkursil esimese koha. Grand Prix võitis Ukmergė linna Antanas Smetona nimeline gümnaasium.

Tapa valla lastekoor Vievises. Foto Urmas Saard
Tapa valla lastekoor Vievises. Foto: Urmas Saard

Vievise gümnaasiumi aulas toimunud koorikonkursil esines kolmeliikmelise žürii ees 16 Leedu kooli riigi väga erinevatest piirkondadest, lisaks Eesti koor Tapalt. Laulukooride võistulaulmise ellukutsuja ja peajuhi Audronė Stepankevičiūtė, Vievise kultuurikeskuse direktori sõnul oli sellise konkursi loomine tema muusikaõpetaja Aldona Pulauskiene mõttealgatus. Stepankevičiūtė meenutas, et 2007. aastal alustati vähem kui poole väiksema arvu kooridega oma kodukandi lähedusest. Vievis on umbes 5000 elanikuga linnake, mis asub Elektrėnai omavalitsuses, kuuludes samal ajal Vilniuse maakonda.

Loe edasi: Tapa valla lastekoor laulis Vievises võidukalt

Tegelikkus on tähtsam kui idee – imperatiivide paavst

Artikkel ilmus esmalt augustikuu ajakirjas “Teekäija”. Seoses 266. Rooma Katoliku Kiriku paavst Franciscus’e Eesti külastusega saab autori loal lugeda seda ka Külauudiste uudisvoos.

Tallinn paavst Franciscus’e ootel, Vene tänav 16 Foto Urmas Saard
Tallinn paavst Franciscus’e ootel, Vene tänav 16. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa[/pullquote]Visiit Balti riikidesse on ajastatud Leedu, Läti ja Eesti sajanda aastapäevaga. Meie jaoks oleks tegemist teise paavsti külaskäiguga. Esimene, kes külastas Balti riike ja Eestit oli Johannes-Paulus II, kes viibis Tallinnas 10. septembril 1993. a. Kindlasti on sellised visiidid olulise tähtsusega kohalikule katoliiklikule kogukonnale (u. 6000 katoliiklast) ja ka eesti kristlaskonnale. Mis on kahe visiidi vahel muutunud? Suurim muutus usulises plaanis on see, et Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa. 2011. a rahvaloenduse järgi oli õigeusklikke 16% ja luterlasi 10%. Üleüldine ilmalikustumine on süvenenud (54% elanikkonnast ei pea omaks ühtegi usku), kristlus on veelgi enam surutud ühiskonna ääremaale ja ühiskond poliitiliselt palju polariseerunum kui 90-ndate alguses.

Loe edasi: Tegelikkus on tähtsam kui idee – imperatiivide paavst

Y’s Men kahel päeval Bauskas

Bauskas toimunud Soome-Balti piirkonna Y’s Men liikmete kogunemine algas tavatute kogemustega, mis kestsid kahel päeval kuni ära sõiduni, aga õppepäevade kava oli Pärnu klubi poolt hästi ettevalmistatud, sisutihe ning tulemuslik. Kohtumine lõppes meeldejääva nelipüha jutluse ja kontsertelamusega Bauska baptistide palvemajas.

Soome-Balti piirkonna Y's Men klubide kohtumine Bauskas Foto Urmas Saard
Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine Bauskas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda.[/pullquote]Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine, ettekannete kuulamine, kogemuste vahetamine ja ülesannete lahendamine leidis aset Bauska sajandite vanuse renoveeritud lossi konverentsisaalis 19. ja 20. mail. Et kõik üksikasjad olid täie põhjalikkusega juba aegsasti vastutustundlikult ettevalmistatud, sellest andis kohe esmapilgul märku erinevatest rahvustest ja asukohamaadest pärit inimeste paigutamine nummerdatud kohtadele. Üllatunud pilgud reetsid esialgset arusaamatust, aga juba õige pea saadi aru tegelikust vajadusest. Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda. Selline korraldus lõi hea eelduse rahvusvaheliseks suhtluseks ja keelelise väljenduse paremaks harjutamiseks.

Loe edasi: Y’s Men kahel päeval Bauskas

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauskas

Kõrgemal künkapealsel asuvat Bauska lossi piiravad kahelt küljelt Mūsa ja Mēmele jõed, mis iidsest rajatisest möödudes ühinevad Lielupe jõeks. Jõgede ühinemise paiga lähedusest alustasidki rahvusvahelise muuseumi öö saabudes väikesteks seltskondadeks jagunenud inimgrupid orienteerumist Bauska linnas.

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis Foto Urmas Saard
Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kesklinnas palusime juhuslikel möödujatel ennast pildistada[/pullquote]Tegemist oli Soome-Balti piirkonna Y’s Men õppepäevadel osalenud veerandsaja inimesega, kelle kahepäevane Bauskas viibine kattus juhuslikult 19. mail aset leidnud muuseumiööga. Igas tillukeses rahvusvahelises seltskonnas pidi olema vähemalt üks lätlane, kes orienteeruks lätikeelses keskkonnas teistest paremini. Meie läksime teele neljakesi: kaks läti naist, üks meessoost leedukas ja teine samast soost eestlane. Anna Ziemele ja Velta Benjava tulid Läti väikelinnast Livanist, Kestutis Dringelis Leedu linnast Vievisest ja mina Sindist. Kõigis kohustuslikes peatuskohtades pidi kogu seltskond jääma ühele fotole, mis tagas võimaluse osaleda hiljem auhinnaloosis.

Bauska lossi kahe osa vahel puudub arhitektuuriline sarnasus. Vanem osa ehitati Liivi ordu poolt 15. sajandi keskpaigas, aga sellest on nüüdseks säilinud üksnes punastest tellistest ja raudkividest lagunevad müürid. Kuramaa hertsogi Kettleri jaoks ehitatud residents valmis 16. sajandi lõpus ja on tänaseks eeskujulikult taastatud. Kolmandal korrusel asuvad hubased võõrastetoad, mis võimaldas esimest korda elus veeta kogu muuseumiöö muuseumis.

Loe edasi: Rahvusvaheline muuseumiöö Bauskas

Pildigalerii: Eesti 100. sünnipäeval värvub Vilnius sinimustvalgeks

24. veebruari õhtul ehib Vilnius end Eesti lipu värvidesse. Sinimustvalge rüü saavad Kolme Risti mägi ja mitmed sillad. Leedu suurvürstide paleele heisatakse Eesti lipp ning kell 19.18 kõlab seal fanfaarimängija esituses Eesti hümn, et väljendada ühtekuuluvustunnet.

Vilnius
Vilnius

Sel õhtul värvub sinimustvalgeks veel üks Leedu sümboleid – kellatorn Katedraali väljakul. Sellega tervitab Leedu pealinn Eestit iseseisvuse sajandal sünnipäeval.

Vilniuse linnapea Remigijus Šimašius ütles, et Leedut ja Eestit ei seo mitte ainult muutlik ajalugu viimasel sajal aastal, vaid ka ootused helgemale tulevikule, mis ühendab ja hingestab. “Tänavune aasta on tähtis kõigile Balti riikidele, ja meil on nüüd väga hea meel anda panus Eesti iseseisvuse tähistamisse. Nädal tagasi pühitsesime me ise suurejooneliselt oma riigi sünnipäeva; Vilniuse tänavatel süüdati lõkkeid, kõlasid laulud, ning sel päeval olid meiega ka meie naabrid – eestlased ja lätlased. Aiman, millist rõõmu Eesti rahvas saabuval pidupäeval tunneb. Vilnius tähistab Eesti iseseisvust koos Eestiga ja kogu oma südamest,” ütles Vilniuse linnapea.

Loe edasi: Pildigalerii: Eesti 100. sünnipäeval värvub Vilnius sinimustvalgeks

Lõuna-Eesti meelitab leedukaid ja lätlasi

Eilsest homseni toimub Vilniuses vabaajamess Adventur, kus Lõuna-Eesti piirkonnad ja ettevõtjad tutvustavad leedukatele siinseid vaba aja veetmise võimalusi. Küünlapäevast 4. veebruarini leiab aset turismimess Balttour Riias, kus lõunaeestlased on traditsiooniliselt käinud lätlastele oma uutest ja huvitavatest turismiatraktsioonidest rääkimas.

Teaduskeskuse AHHAA täissfääriline planetaarium Foto Urmas Saard

Leedu messil osaleb Lõuna-Eesti esmakordselt. Vilniuses on kohal Jõgevamaa, Peipsimaa ja Tartumaa esindajad ning ettevõtjad. AHHAA Teaduskeskus ahvatleb külastajaid oma põnevate teadusteatritega nii messiboksis kui suurel laval. Peamine eesmärk on külastajate meelitamine Lõuna-Eestisse ja kontaktide loomine Leedu reisikorraldajatega.

Riias on Lõuna-Eesti esindatus veelgi suurem, eelmainitutele lisanduvad Valgamaa, Mulgimaa, Põlvamaa ja Võrumaa. Lätlased on Lõuna-Eestiga juba väga hästi kursis ja sealsel messil on pearõhk uute atraktsioonide tutvustamisel.

Lõuna-Eesti keskendub nii Adventur kui Baltour messil pere- ja kultuurivõimaluste tutvustamisele ning viib messidele nii põnevaid messipakkumisi kui ka vahvaid üllatusi.

AHHAA täissfääriline planetaarium. Foto: Urmas Saard →

Ene Reedi

Teeme Ära on innustanud miljoneid enam kui 100 riigis

Maailmakoristuse aktsioon Taimaal 2014. aastal. Foto: www.letsdoitworld.org
Maailmakoristuse aktsioon Taimaal 2014. aastal. Foto: www.letsdoitworld.org
Eestist alguse saanud kodanikuliikumine Teeme Ära on jõudnud juba 112 riiki ning tänaseks on Maailmakoristuse tegevustes kaasa löönud kokku 11,2 miljonit osalejat.

Möödunud reedel toimus suur koristuspäev Albaanias, millest võttis osa 112 000 inimest. Täna algas Teeme Ära Venemaa (“Сделаем!”) üleriigiline konverents Novokuznetskis ning homme algab Filipiinidel Cebus Maailmakoristuse piirkondlik konverents Aasia riikidele. Nädala pärast kogunevad Senegalis Dakaris toimuvale konverentsile Teeme Ära aktivistid Aafrika riikidest.

“Filipiinide koristuskampaania eestvedajad tegid äsja teatavaks, et korraldavad üleriigilise aktsiooni tuleva aasta 20. septembril ning ootavad 500 000 inimese osavõttu. See on lihtsalt uskumatu, millise lumepalli me oleme vaid mõne aastaga veerema lükanud. Kui ma ütlen meie, siis pean silmas kõiki neid 50 000 eestimaalast, kes 3. mail 2008 Teeme Ära koristuspäeval osalesid,” rõõmustab Eva Truuverk, Teeme Ära Maailmakoristuse üks eestvedajatest.

“Tähistame täna Eestis kodanikupäeva ja praegu on ideaalne aeg mõelda kodanikuksolemisele laiemalt. Hea kodanik on eeskujuks ja just sellist õhinat on eestlased tõepoolest teistes rahvastes tekitanud – tänu sellele toimub üle maailma palju põnevaid ja häid algatusi,” räägib Truuverk.

Maailmakoristuse eesmärk on üle maailma Teeme Ära lugu jutustada ning innustada. Kampaania ja koristuspäeva korraldamine on võrgustike riikide endi ülesanne, kuid neile on teadmiste ja nõuga abiks sajad vabatahtlikud, kellest enamik on pärit Eestist.
Loe edasi: Teeme Ära on innustanud miljoneid enam kui 100 riigis

Balti ministrite kohtumisel rõhutasid ministrid regionaalse koostöö tähtsust

Eile ja täna Saaremaal ning Muhus toimunud Eesti, Läti ja Leedu regionaalpoliitika eest vastutavate ministrite kohtumisel kinnitasid kõik kolm ministrit piiriülese koostöö ja eurovahendite olulisust regionaalsete erinevuste vähendamisel.

Eesti siseminister Hanno Pevkur, Läti regionaalminister Romans Naudins ja Leedu asesiseminister Elvinas Jankevičius arutasid muuhulgas Euroopa Liidu toetusmeetmete kiiret kasutuselevõttu, riikidevahelisest koostööd merealade planeerimisel ning vahetasid kogemusi omavalitsuste reformi osas.

Piiriülesest koostööst rääkides rõhutas siseminister Hanno Pevkur selle tähtsust ja ütles, et käimasolev aasta on Eesti jaoks oluline: “Aasta algusest oleme Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu eesistujariik. Lisaks on meie koordineerida sel aastal Balti- ja Põhjamaade koostöö ning järgmisel kuul võtab Eesti üle eesistujarolli Läänemeremaade Nõukogus,” rääkis Pevkur kohtumisel erinevatest koostöövormidest Balti ja Läänemereriikide vahel.

Euroopa Liidu toetustest rääkides lausus Pevkur, et regionaalsete arengute ühtlustamiseks on struktuurifondide kiire kasutuselevõtt äärmiselt oluline. “Hea meel oli kuulda, et ka meie lõunanaabrid on teinud kõik vajalikud ettevalmistused vahendite kiireks kasutuselevõtuks ning ka seda, et sarnaselt Eesti Ida-Viru strateegiale on ka Läti eraldi meetmeid planeerimas Latgale piirkonnale, kus on sarnased mured nagu meil Ida-Virumaal,” märkis Pevkur.

Kohtumisel arutati ka Rail Balticu projektiga seotud küsimusi ja kolme riigi koostööd ühise mereala planeerimisel.

Tõelised Komissar Rexid kogu maailmast võistlevad Eestis meistritiitli eest

Kolmevõistluse üks osaala: kaitse. Foto: Kalev Lilleorg/klubi Sportkoer
Kolmevõistluse üks osaala: kaitse. Foto: Kalev Lilleorg/klubi Sportkoer

13.-14. juulil 2013 võistlevad Rakveres teenistuskoerte kolmevõistlusel Eesti, Läti ja Leedu ning Põhjamaade parimad saksa lambakoerad, malinoisid jt jäljeajamises, kuulekuses ja kaitses.

Eesti esimese rahvusvahelise koerte kolmevõistluse (saksa k lühend IPO) kolmest osaalast on pealtvaataja jaoks kõige põnevam kuulekus ja kaitse. Mitmekordse Eesti koerte kolmevõistluse meistri ja maratonijooksja Kairi Viherpuu sõnul on vaatajatel raske ükskõikseks jääda, kui koer alustab platsil “päti” otsimist. “On tavaline, et pealtvaatajad hoiavad hinge kinni, kui koer “päti rünnaku” enesekindlalt tõrjub, temaga võitleb ning hoogsa hüppega rajalt maha võtab,” rääkis Viherpuu. Kõige selle juures on koer siiski omaniku kontrolli all ja peab lõpetama rünnaku koerajuhi esimese käsu peale.

Võistluse korraldaja ja tuntud koertekoolitaja Aivo Oblikase sõnul on selline rahvusvaheline võistlus Eestile mitmeti kasulik, kuna aitab kaasa koerte koolitamise vajalikkuse teadvustamisele.

“Meie soov on näidata, et koolitatud koer on üks õnnelik koer, et koer naudib ja vajab inimesega koostööd ning et koerasport on üks võimalus pakkuda oma koerale, ja ka endale, täisväärtuslikku elu,” lisas Oblikas.

Koos rahvusvahelise võistlusega toimuvad Rakveres ka Eesti Meistrivõistlused IPOs ehk (saksa k Internationale Prüfungsordnung), kus selgitatakse välja Eesti IPO ehk kolmevõistluse 2013. aasta meister.

Nii rahvusvahelise kui ka Eesti meistrivõistluse korraldab Klubi Sportkoer koostöös Eesti Kennelliidu Koerte Koolitust Koordineeriva koguga (EKL-KKK). Võistluse üheks kohtunikuks on Pentti Rapila Soomest, teine kohtunik on ajakirja Koer peatoimetaja ja EKL-KKK juht Vilve Roosioks.

Eesti noorte ehtekunstnike näitus Leedus

Noorte kunstnike rühmitus OTSE!  näitus “Personal Devil” avamine on juba 9. veebruaril Vilniuse (AV17) galeriis.

Lisainfo näituse kohta siit.

OTSE! – see on kolm veel väga noort, kuid väga ambitsioonikat, andekat ja paljulubavat kunstnikku, kes on juba pälvinud tuntust Eesti kunstimaastikul. Nils Hint, Annika Kedelauk ja Rainer Kaasik-Aaslav lõid OTSE!  poolteist aastat tagasi. Selle lühikese aja jooksul on üles pandud kaks isikunäitust Eestis ning nüüd liigutakse edasi piiri taha. Heili Sõrmus on Sirbis OTSE! kohta kirjutanud, et “Ehte kommertslik väärtus ei näi Otse! kunstnikele olevat oluline. Tähtis on sõnum. ”

Lisainfo OTSE! kohta siin.

 

Eestlased osalesid Lätis peetaval rohelisel nädalal

Roheline nädal Lätis Tervete rahvuspargis. Foto: projekt Green Life
8.-12. augustini toimus Lätis Tervete rahvuspargis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, millest võttis osa 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu”, mille raames roheline nädal korraldati, on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Rohelise nädala töötoad jagunesid viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life’. Eestist osales lektorina Erkki Peetsalu, kes kõneles keskkonna- ja kodanikumeedia teemadel.

Ettevõtmine toimus kaheksa partneri koostöös, Eestist on projekti kaasatud MTÜ Ökomeedia. Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel, projekti ühe osana ja rohelise nädala kokkuvõtteks valmib ka temaatiline käsiraamat. Projekti rahastab Nordplus programm.

Loe lähemalt siit: http://www.ekomedia.lv/green_life.html.

Allikas: Green Life

Eestlased osalevad Lätis peetaval rohelisel nädalal

8.-12. augustini toimub Lätis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, milles osaleb 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu” on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel. Nädala töötoad jagunevad viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life‘. Loe lähemalt siit.

Allikas: Green Life, Bioneer.ee

Laima tähendab õnne

Laima kommid ja šokolaad on nüüdseks paljude meie inimeste lemmikud. Aga kas teate, mida tähendab sõna “Laima”
LAIMA on Balti rahvaste muinasusundis ja mütoloogias saatusejumalanna.
Läti rahvausundis oli Laima õnne-ja saatusejumalanna ning ühtlasi inimese elukäigu, raseduse, sünnituse, kodu, pere, abielu ja surma valitseja.Teda on kujutletud ka kui saatuse personifikatsiooni – ebaõnne all kannatav inimene võis näiteks kiruda “oma Laimat”. Laima koos Karta ja Deklaga (keda on nimetatud ka tema õdedeks) moodustasid saatusejumalannade kolmiku, milletaolisi on teisigi indoeuroopa rahvaste usundites (võrdluseks nornid, parkad, moirad). Samuti indoeuroopa ühispärandile iseloomulikult oli Laima saatusekuduja ning talle ohverdati kootud esemeid, riideribasid jms.
Leedu muinasusundis oli Laime õnne- ja abielujumalanna, kodukolde kaitsja, ka valguse ja pimeduse jumalanna. Tema sümboliks oli pärnapuu ja sellel kukkuv kägu, ta võis ka ise esineda käo kujul. Laime kujuga olid ilmselt seotud ka linnuküünistega haldjad laumad, kes esinesid tihti kolmekaupa, abistasid virku ja karistasid laisku naisi ning olid osavad kudujad. Rahvaluules esinevad kohati Laime õdedena Giltine, Dekla, Karta ja Magyla. Tihti esines Laime Leedu mütoloogias sünnituse ja vastsündinute kaitsjana ning tema paariliseks ja ühtlasi vastandiks oli surmajumalanna Giltine.

Loomisel on sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule

Foto: garavasara.com

Enne jõule toimus Vikerkaaresilla eestvedamisel koosolek, kus arutati lõunanaabrite lätlastega koostöövõimalusi luua ühine veebiväljund “Sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule”, kaasates lisaks Eestile ja Lätile ka Leedu, Ukraina kogukonnad ning inglise ja vene keelt kõnelevate inimeste kogukonnad. Ühises ringis tutvustati oma seniseid tegevusi ning tulevikuvisioone.

Lätlased – Gara Vasara meeskond (GaraVasara.com), Juris (endine teleprodutsent), Vadim (ettevõtete ja veebilehtede platvormi ehitajate konsultant), Eriks (endine teleuudiste reporter) rääkisid oma projekti sünnist ning visioonist luua suurem, kogu Baltikumi ja teisi naaberriike kaasav sotsiaalne võrgustik. Gara Vasara on sõnade mäng ning tähendab tõlkes “pikk suvi”, aga ka “suur vaimsus”. Loe edasi: Loomisel on sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule