Suur pildigalerii: PAIDE VALLIMÄELE KOGUNESID HINGELT NOORED EAKAD

Sirje Soovik tõi Paide festivalile “Hingelt noored – kuidas elad, vanem keskiga?” terve bussitäie TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajaid ja päikese. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Ajakeskus Wittenstein kutsus täna Paide vallimäele, kus toimus üleriigiline festival „Hingelt noored – kuidas elad, vanem keskiga?”. Festivalialal külastati teematelke. Päeva kestel peeti Märt Treieri modereerimisel kolm arutelu. Laulis Reet Linna.

Loe edasi: Suur pildigalerii: PAIDE VALLIMÄELE KOGUNESID HINGELT NOORED EAKAD

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED PAIDE ARVAMUSFESTIVALIL

Jaak Madison, Euroopa Parlamendi liige. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Laupäeval, 15. augustil kell 10 toimub Arvamusfestivalil arutelu “Euroopa Liidu taaskäivitamine“, millel osalevad Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed Riho Terras, Marina Kaljurand, Sven Mikser, Andrus Ansip, Urmas Paet ja Jaak Madison.

Loe edasi: EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED PAIDE ARVAMUSFESTIVALIL

PAIDE ARVAMUSFESTIVALI VILJEKAVAST LEIAB KONTSERTE, FILME, NÄITUSEID

Paide Püha Risti kirik. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Arvamusfestival toob Paidesse lisaks aruteludele mitmekesise kultuuriprogrammi, mis algab festivali eelõhtul Mari Jürjensi kontserdiga ning kulmineerub Vaiko Epliku ja Eliidi kontserdiga laupäeva õhtul. Vallimäe festivaliklubis hoiab meeleolu Philly Joe’s jazziklubi, kultuurikavas on ka filmid, näitused ja töötoad. Täpsem info www.arvamusfestival.ee/kultuur.

Loe edasi: PAIDE ARVAMUSFESTIVALI VILJEKAVAST LEIAB KONTSERTE, FILME, NÄITUSEID

ARVAMUSFESTIVAL TOIMUB PAIDE VALLIMÄEL SEITSME ARUTELUALAGA

Arvamusfestival Paide vallimäel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kaheksandat korda toimuv Arvamusfestival tuli välja avalike ürituste tingimustele vastava uue formaadiga. Seni kavandatud 25 asemel jääb alles seitse aruteluala. Üritus toimub endiselt 14. ja 15. augustil, seekord Paide vallimäe piirides.

Loe edasi: ARVAMUSFESTIVAL TOIMUB PAIDE VALLIMÄEL SEITSME ARUTELUALAGA

Eesti lipp asugu üldjuhul kõige väärikamal kohal

Kui Eesti lipp tõuseb inimliku eksituse tõttu mõnekümneks sekundiks Pika Hermanni lipumasti tagurpidi, siis kirjutab kõmuajakirjanduse päevatoimetaja sellest ilmse mõnuga, aga kui päevade kaupa heisatakse Tallinna koolimajadel Eesti lipp valesti, siis jääb see märkamata. Kuidas valesti? Nii küsib kohviku omanik, omavalitsuse ametnik, koolijuht, hotelli administraator, seadusandliku kogu esindaja ja paljud teised kodanikud üllatusest silmi kergitades.

Laualipud aknal. Foto Urmas Saard
Laualipud aknal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kui Tallinnat väisas Kanada kindralkuberner Julie Payette, kes on muide paaril korral ka kosmost külastanud astronaut[/pullquote]Kehtib seadusest tulenev üldtunnustatud kord, et Eesti Vabariigi pinnal heisatakse sinimustvalge lipp kõige auväärsemale kohale kõigi ülejäänud lippude reastuses. Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti lipp lipurivi tagant vaadates kõige parempoolsemasse masti. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Paaritu lippude arvu korral võib Eesti lipp asuda ka keskel – näiteks kolmesel alusel. Ükski heisatud lippudest ei või olla suurem Eesti lipust.

Loe edasi: Eesti lipp asugu üldjuhul kõige väärikamal kohal

Suur pildigalerii ja kuuldud mõttekatkeid Paide kärajatelt

Aastast 2013 toimuv Paide Arvamusfestival kogunes tänavu seitsmendat korda. Paljude kuuldud mõttekäikude hulgast tabasid kõrvad kainestavalt ehmatavat küsimust Trivimi Velliste sõnastuses: „Kas oleme minemas Iirimaa teed?”

Paide Arvamusfestivalil, seitsmendat korda. Foto Urmas Saard
Paide Arvamusfestivalil, seitsmendat korda. Foto: Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli õppes osalejad on jõudnud seitsmendale  Paide Arvamusfestivalile. Foto Urmas Saard
TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli õppes osalejad on jõudnud seitsmendale Paide Arvamusfestivalile. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mitmete kohalviibinute suust kuulduna oli huvi tekitav SAPTK uudiste- ja arvamusportaali Objektiiv toimetajate liikumine arvamusfestivali alal.[/pullquote]TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli mitte küll kõige suurema osavõtjate hulgaga huviks on alati olnud ka Paide Arvamusfestivalil osalemine. Mõttetalguid kuulatakse ja mõeldakse kaasa laiali jaotunult täiesti erinevatel teemadel ja ei liiguta ühest telgist teise kogu seltskonnaga ühiselt. Ikka vastavalt oma isikupärale, erialale ja eelistustele. Nii oli see ka tänavu. Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles, et iseenesest on arvamusfestivalil olek ja õhkkond positiivse loomuga: „”akusid laadiv”, millest aitab pikaks ajaks!”

Loe edasi: Suur pildigalerii ja kuuldud mõttekatkeid Paide kärajatelt

Täna algab HIV kiirtestimise nädal

Täna, 23. novembril algab HIV kiirtestimise nädal – SA Koos HIV Vastu ja Tervise Arengu Instituut (TAI) pakuvad nädala jooksul võimalust tasuta HIV kiirtesti teha Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Säreveres, Kohtla-Järvel ja Narvas.

HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto Urmas Saard
HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto: Urmas Saard

Üle-euroopaline HIV testimisnädal toimub igal aastal novembrikuu lõpus. Nädala eesmärk on teadvustada laiemalt HIV testimise vajadust ja tuletada inimestele meelde, et enda ja oma lähedaste tervisest tuleb hoolida. Samuti kutsuvad korraldajad inimesi eeskuju näitama ja enda osalemist testimises jagama sotsiaalmeedias märksõnadega #eestitestib #minahoolin.

SA Koos HIV Vastu juhi Vilja Toomasti sõnul takistab inimeste vähene teadlikkus HIV infektsiooniga inimeste üles leidmist. „Eelmisel aastal Emori läbi viidud uuringu tulemuste järgi on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas. See näitab, et suur osa Eesti elanikke peab HI-viirust endiselt ainult riskirühmade haiguseks,“ ütles Toomast. „Ainult veerand vastanutest ehk 25 protsenti nimetasid peamiseks HIV leviku viisiks sugulist vahekorda. Ometi on Eestis oluliselt kasvanud just nakkuse heteroseksuaalne levik, viimaste aastate diagnoositud HIV viiruse levik on kuni 40% ulatuses heteroseksuaalsel teel.“

Loe edasi: Täna algab HIV kiirtestimise nädal

Suur pildigalerii: seitsmes „Vaba Rahva Laul” Paides

19. augustil toimus Paide Vallimäe 27 aasta vanusel laululaval taasiseseisvumise 27. aastapäevale pühendatud ühendkoori laulupidu „Vaba Rahva Laul”, mida dirigeerisid vaheldumisi Lauri Breede ja Valter Soosalu.

Lauri Breede ja Valter Soosalu Paide laululaval Foto Urmas Saard
Lauri Breede ja Valter Soosalu Paide laululaval. Foto: Urmas Saard

Loe edasi: Suur pildigalerii: seitsmes „Vaba Rahva Laul” Paides

„Vaba Rahva Laul” Paide Vallimäel eelproovide ajal

Kui kella nelja paiku asus laulurahvas pärast eelproove sööma, siis pidid nad päris lausvihmas järjekorras seisma. Suppi keetis Järvamaa naiskodukaitse. Sööma oodati 1600 suud. Just nõnda palju esinejaid kogunes täna Vallimäe laululavale ja selle külgedele ehitatud astmetele.

Vihm kimbutas proovi ajal lauljaid Foto Urmas Saard
Vihm kimbutas proovi ajal lauljaid. Foto: Urmas Saard

Külauudistel õnnestus Eestimaa südamesse jõuda Pärnu naiste Folkloorikoori Rannalised kümnese seltskonnaga, kellega sõitmine oli algusest lõpuni üks terviklik laulupidu.

Laulupeo peakorraldaja Ülo Kannisto eestvedamisel jõudis taasiseseisvuse päeva eelõhtul korraldav „Vaba Rahva Laul” seitsmendat korda eestlaste südamesse. Sedakorda Paide laululavale, mis on sama vana taasiseseisvunud Eesti aastatega – 27. Kannisto toimekas liikumine ei jäänud mitte kellegile märkamata. Veel vahetult enne proovide algust tassis ta kohale jämedaid prusse ja korraldas viimase hetke tegemisi.

Urmas Lattikase ansambel jäi tavapäraselt lauljate seljataha publikule peaaegu nähtamatuks. Ühendkoori juhatasid Lauri Breede ja Valter Soosalu.

Sõnaliselt juhatas Paide laulupidu Veikko Täär ning lauljatena osalesid Jassi Zahharov, Uudo Sepp, Siiri Sisask, Koit Toome, Nele-Liis Vaiksoo, Boris Lehtlaan, Valter Soosalu, Oliver Leppik ja Renate.

Loe edasi: „Vaba Rahva Laul” Paide Vallimäel eelproovide ajal

„Vaba Rahva Laul” kaigub riigi juubeliaastal Paides

Taasiseseisvumisele pühendatud seitsmes „Vaba Rahva Laul” lööb kõlama saja-aastase Eesti Vabariigi südames asuval Paide Vallimäel 19. Augustil algusega kell 18.00.

Ülo Kannisto Paides Foto Urmas Saard
Ülo Kannisto Paides. Foto: Urmas Saard

Vallitorni 34 meetri kõrguse seina külge kinnitatud suur bänner on kutsunud juba ammu enne 27. taasiseseisvumise suve saabumist inimesi pidupäeva eelõhtuks Paide lauluväljakule. Ka kõiki neid kümmet tuhandet, kes hiljutisel Paide Arvamusfestivalil osalesid.

Laulupeo peakorraldaja Ülo Kannisto annab teada, et kõigil laulupeolistel on võimalus saada kaasa laulmiseks „Vaba Rahva Laulik”, milles esitusele tulevate laulude sõnad kirjas. Lauliku maksumus on juba arvatud piletihinna sisse. Kõik 31 laulu leiab ka nutitelefoni abiga, kui minna aadressile www.vabarahvalaul.ee .

Peo juhiks on palutud Otepää mees Veikko Täär, keda paljud televaatajad tunnevad seriaali „Siberi võmm” kaudu ka Viktor Korolina. Kannisto kordab väsimatult juba aastaid kokku tulemise kutset sõnadega, et üle riigi ja ja veelgi kaugemalt ühisele laulmisele kogunedes saame jälle natuke paremateks inimesteks. „Me ei tohi hetkekski unustada, et peame säilitama ja arendama eesti keelt ning jääma eestlaste osakaalu suurendades vaba rahvusriigina kestma.”

Loe edasi: „Vaba Rahva Laul” kaigub riigi juubeliaastal Paides

Kuuendal Paide Arvamusfestivalil osales aruteludes 10 000 inimest

Lõppenud Arvamusfestival tõi kahe päeva jooksul Eestimaa südamesse 10 000 inimest, kes osalesid kahekümne neljal alal 160 arutelus. Läbivateks teemadeks olid tänavu suhtluskultuur ja demokraatias osalemise võimalused.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli kuulajad naasevad  Arvamusfestivalilt koju Foto Urmas Saard
TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli kuulajad naasevad Arvamusfestivalilt koju. Foto: Urmas Saard

[pullquote]riikide väiksusest tuleneb hirm kaotada oma identiteet[/pullquote]Osalejad pidasid hea arutelu eelduseks üksteise kuulamist ja oma väidete tõestamist.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on arvamusfestivali formaat Eestis hästi vastu võetud. “Festivalile tulevad inimesed, kellel on aruteludele kõrged ootused ning kes lähevad kuulama konkreetseid teemasid. Kaasavate formaatide kõrval soovitakse läbimõeldud ja mitmekülgset sisu ning see eeldab üha paremat ettevalmistust nii arutelu korraldajatelt, osalejatelt kui arutelu juhtidelt,” tõi Lauring välja oma tähelepanekud.

Arutelude teemadering oli lai, avaliku ideekorje tulemusel jõudsid programmi Eesti inimeste jaoks olulised teemad inimvarast põhiväärtusteni. Eriline tähelepanu oli arutelukultuuril ning demokraatias osalemisel. Vestlustest koorus mõte, et demokraatia püsimiseks on seaduste kõrval olulised ühised väärtused ning et suhtluskultuuri edenemise eelduseks on suhtlusoskuste õpetamine.

Loe edasi: Kuuendal Paide Arvamusfestivalil osales aruteludes 10 000 inimest

Briti “pop-up saatkonnad” Eestis

Paide kuuenda Arvamusfestivali esimesel päeval avas Suurbritannia Ühendatud Kuningriigi Suursaatkond Eestis nn “pop-up saatkonna“ linna keskväljakul, kus oli püsti pandud Briti sümboolikaga tähistatud telk, vestluskaaslasteks asesaadik Alison Beckett ja paar sõjaväelast.

Alison Beckett (keskel), Briti saatkonna asesaadik Foto Urmas Saard
Alison Beckett (keskel), Briti saatkonna asesaadik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]järgmised „pop-up saatkonnad” toimuvad saartel[/pullquote]Tänavu korraldab Briti saatkond üle Eesti ürituste sarja, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ning Eesti ja Suurbritannia vahelise sõpruse 100. aastapäeva.

Briti saatkonna pressiesindaja Julia Amor meenutas, et käesoleva aasta 10. jaanuaril kuulutas suursaadik Eestis Theresa Bubbear välja läbi aasta vältava ürituste sarja, mis peab jõudma kõigisse Eesti maakondadesse. Selle raames korraldatakse virtuaalnäitust Briti Kuningliku Mereväe toetusest Eesti Vabadussõjas, aga kuulutatati välja ka koolilastele mõeldud konkurss, mille auhindadeks on kutsed tänavusele kuninganna sünnipäevapeole. „Me näitame valikut laste töödest, mis meile üle Eesti saadeti. Lapsed on joonistanud ja meisterdanud puutöid. On ka videosid tehtud,” rääkis Amor. „Me soovime suhelda iga maakonna inimestega, kuulata neid ja rääkida meie elust ning tööst. Pakume erilist torti, mis on kujutatud vastava sümboolikaga.”

Loe edasi: Briti “pop-up saatkonnad” Eestis

Arvamusfestivali tantsulavastuse olmeulmad ruuminihkes

Paide kuuenda Arvamusfestivali esimese päeva kultuurikava sisustasid Olmeulmade truppi kuuluvad Arolin Raudva, Age Linkmann, Maarja Tõnisson ja Raho Aadla, kelle endi sõnul liiguti tugeva kehalise fookusega nii argisemaid kui kunstilise võimenduse ja abstraktsiooni tasandeid mööda.

Olmeulmad Paide kuuendal Arvamusfestivalil Foto Urmas Saard
Olmeulmad Paide kuuendal Arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Noormeest võis märgata ka aknaavas, samuti seina ja ahju vahelises kitsikuses.[/pullquote]Sellise kirjeldusega tantsust lugesin alles pärast etenduse nägemist. Tunnistan, et ega see ja ka mitte järgnev näoraamatust leitud selgitav tekst poleks ilmselt minus huvi ärgitanud. Pealegi polnud väheteadliku kultuurihuvilisena varem nimetatud nelikust midagi kuulnud. Arvamusfestivali teatmiku kultruuriprogrammi napisõnalisest teatest sain eelnevalt teada üksnes tantsulavastuse toimumisest ja sündmuse asukohast. Linna kaardi järgi orienteerudes kandsid jalad kaunis asukohas paikneva punastest tellistest laotud historistliku stiiliga kahekorruselise hoone juurde, mille kujuteldavat ilu varjas tänava äärne kõrghaljastus. Majja sisenemine valmistas samaaegselt nii uudishimu kui ka pettumust, mida räämas ja kooruva värvikihiga ruumid tekitasid. Mõnigi tükike värvist kooruval seinal oli selle rõhutamiseks koguni eeskujulikult raamitud ja varustatud sildiga.

Loe edasi: Arvamusfestivali tantsulavastuse olmeulmad ruuminihkes

Arvamusfestivali meelelahutuskava rikastab Paide kultuurielu

Paides 10. ja 11. augustil toimuva Arvamusfestivali arutelukava toetab mitmekesine kultuuriprogramm, mis pakub põnevaid sündmusi nii festivali külastajatele kui linnarahvale.

Arvamusfestivalil Paides Foto Urmas Saard
Arvamusfestivalil Paides. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Festivali meluprogrammi avab reedel Arvamusfestivali rattaretk Tallinnast Paidesse[/pullquote]Kultuurikavast leiab paidelaste korraldatud kultuuriüritusi, aga ka tuntud Eesti artistide etteasteid, festivali lõpukontserdil laupäeval astub üles Erki Pärnoja koos bändiga.

Kultuuriprogrammi kuraator Lilian Hiob pidas kava koostamisel silmas, et pealinnast imporditud kultuurisündmuste kõrval oleks ka kohalikel tegijatel võimalus festivali kultuuri ja melu luua. “Lisaks hittidele nagu tantsulavastus “Olmeulmad” ning Erki Pärnoja kontsert, on mul väga hea meel, et osa võtab ka sügisest startiva Paide teatri trupp oma performatiivsete elementidega põimitud grillpeoga,” rääkis Hiob.

Hiobi soov oli avada festivalikülastajatele mõni põnev Paide hoone, kuhu nad muidu ei satuks. “Pärast lokatsiooni-jahti Paides mitme väga erilise hoonega tutvumist, osutus valituks Paide vana tütarlastegümnaasium Vallimäe nõlval, aadressil Posti 12, mis võõrustab mitmeid festivali kultuurisündmusi,” märkis ta.

Loe edasi: Arvamusfestivali meelelahutuskava rikastab Paide kultuurielu

900 noort rahvatantsijat koguneb Paidesse

Sel nädalavahetusel toimub Eestimaa südames Paides XII üleriigiline koolinoorte rahvatantsufestival, mille motoks on “Rahvatants paneb silma särama”. Festivalil annavad noored tantsijad kaks kontserti.

Paide Vallimäe laululava Foto Urmas Saard
Paide Vallimäe laululava. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Festival on kummardus noorte tantsupidude idee algatajale ja mitmekordsele üldjuhile Alfred Raadikule[/pullquote]Esimene ülesastumine toimub laupäeval, 5. mail kell 18.00 Paide Muusika- ja Teatrimajas ning teise kontserdi annavad noored tantsijad pühapäeval Paide Vallimäel algusega 13.00. Kontserdid on tasuta.

“Festivali üheks peamiseks eesmärgiks on rahvatantsu populariseerimine noorte seas, aga ka esinemise võimalus nn “suurel laval” ja kindlasti koostantsimise rõõm,” kommenteerib festivali projektijuht Erika Põlendik. “Nii saame aidata kaasa ka meie tantsupidude jätkusuutlikkuse tagamisele,” räägib Põlendik.

Loe edasi: 900 noort rahvatantsijat koguneb Paidesse

Vaba Rahva Laul Paide Vallimäel

Taasiseseisvumise päeva eelõhtul peetakse Paide Vallimäel seitsmendat korda Vaba Rahva Laulu, mille ettevalmistusega alustati üsna varsti pärast Intsikurmus toimunud peo ajalooks saamist.

Vaba Rahva Laul Intsikurmus Foto Urmas Saard
Vaba Rahva Laul Intsikurmus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tunnustuseks laulupidude Vaba Rahva Laul traditsioonile on üritus võetud Eesti 100 sündmuste hulka[/pullquote]Laulupeo väsimatu korraldaja Ülo Kannisto kirjutab sotsiaalmeedias järjepidevalt ettevalmistuste kulgemisest: esitab küsimusi, peab nõu, lisab teateid ja laseb kommentaariumis inimestel ka omavahel arutleda. Suhtumist Vaba Rahva Laulu on erinevat. Guido Kapp ütleb näoraamatus: „Vabadus kui selline – see on ju müüt ja samas ka vabast rahvast.“ Pärnakas Sirli Küber arvab seevastu, et inimest teebki vabaks see, kui ta laulab sügavatest väärtustest, oma rahvast, maast, ühtehoidmisest, sellest mida usub siiralt oma südames ja mis teda kannab raskustest läbi. „Ma olen kahel korral Vaba Rahva Laulul end vabaks laulnud, lähen veel suurima hea meelega,“ kinnitab Küber.

Loe edasi: Vaba Rahva Laul Paide Vallimäel

Paides arutleti ja kogeti mõndagi

Peamiselt TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatest koosnev seltskond saabus suure bussiga Paide Vallimäel aset leidnud viienda Arvamusfestivali esimesele päevale hästi varakult, et toimunust võimalikult palju haarata.

President Kersti Kaljulaid Paide Arvamusfestivalil Foto Urmas Saard
President Kersti Kaljulaid Paide Arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard

Siiski ei üritatud maratonjooksuga ühe teema käsitluse juurest järgmise, ülejärgmise ja üle-üle… juurde kiirustada. Ilus ilm meelitas ka niisama istuma, omavahel vestlema või päris juhuslikel kohtumistel erinevate inimestega mõtteid vahetama.

Karikakrakujulise Eesti sümboolikaga telgi kõrval astus esimesena juurde Maria Murakas, omaaegne Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik, kes on nüüd Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik. Lubasin tulla tuleviku kogukonna arutelu kuulama kahel põhjusel. Esiteks soovisin kuulda, mida räägib president Kersti Kaljulaid. Teist põhjust talle ei öelnud, aga otsust mõjutas ka Maria kutse.

President pühendas tänavuse iseseisvuspäeva kõnes tähelepanu kogukondadele. Ta kirjeldas Eesti ühiskonda, kui vitstest punutist, milles kõik on läbi põimunult paindlik, aidates meil sellisel viisil olla valmis 21.sajandi ühiskonnaelu mõistlikuks korraldamiseks. Sama mõtet kordas president ka täna.

Loe edasi: Paides arutleti ja kogeti mõndagi

Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre

Kuigi Kindral Johan Laidoneri selts on selle sajandi kõigil aastatel viinud võidupühale eelnenud päeval paraadilinnadesse Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud mälestustuld, pole vaatamata Sindi lähedale naabrusele Toriga selles linnakeses veel kunagi varem tuld tervitatud, aga tänavu leidis seegi sündmus aset.

Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all Foto Urmas Saard
Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all. Foto: Urmas Saard

Toris süüdatud ja pühitsetud mälestustuli jõudis esmalt võidupüha maratoni tõrvikukandjatega Pärnusse. Rüütli platsil andsid tõrvikutega teatejooksu läbinud sportlased tule üle seltsi esimehele Trivimi Vellistele, kes on väga palju aastaid koos Laidoneri seltsi noortega mälestustule paraadilinnadesse toimetanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamist tähistava monumendi trepil peetud lühikese, kuid piduliku tseremoonia järel asuti õhtu eel enne poolt kaheksat teele. Tänavu saatsid kaitseväe soomukil liikuvat tuld lisaks Velllistele veel seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu ja liikmena Kaur Laurimaa, samuti seltsi tegevust toetavad Tabasalu gümnaasiumi 8. klassi õpilased Maria Lont ja Diana Peterson. Pärnus liitusid tule saatjatega ka kolm Audru noorkotkast: Taavi Raudkivi, Tanel Vaikjärv ja Karl Mumme.

Sindis ootasid tule läbimist linnapea Rein Ariko, segarahvatantsu rühm Omasoodu ja mõnikümmend linnakodanikku.

Loe edasi: Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre

Sindi tervitab mälestustuld kahel korral

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Rakverre.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, et tervitada mälestustuld Vabadussõja ausammaste juures.

Esimene peatus tehakse Sindi raekoja juures kell 19.30, kus tuld tervitavad Sindi linnapea Rein Ariko, rahvatantsijad Omasoodu ja linnakodanikud. Sindi tervitab mälestustuld samal päeval kahel korral. Esimest korda tervitavad Sindi noortevolikogu liikmed mälestustuld sinimustvalgete lippude spaleeriga siis, kui võidupüha tõrvikukandjad jooksevad maratoonaritega samal teekonnal ka läbi Sindi linna.

Järgmised peatused toimuvad Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas kell 24.00.

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul süüdatud muinastulega Rakvere Kolmainu kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00 ühendatakse tuled Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Igal aastal mälestustule saatmist korraldav Laidoneri selts ütleb: „Tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tema teekonnal tervitama!“

Urmas Saard

Samal teemal:

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard

 

 

 

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Verekeskus kutsub Järvamaa inimesi
uue aasta esimesele doonoripäevale

verekeskus2Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab Paide doonoreid neljapäeval, 12. jaanuaril kella 10.30-15 Paide kultuurikeskuses (Pärnu 18) toimuvale doonoripäevale.

2016. aastal käis verekeskus Järvamaal doonoripäevadega kokku 16 korral (Aravete, Koeru, Paide, Türi), lisaks oldi juuli keskel kolmel päeval Paides doonoritelkidega, mida külastas kogunisti 415 järvamaalast. Järvamaa 1011 doonorit tegid 1422 annetust, mis teeb kokku 640 liitrit verd. Doonorlusega tegi esmatutvust 111 järvamaalast.

Paides korraldatud doonoriüritused on alati olnud rahvarohked. Viimati oldi Paides kuu aega tagasi 1. ja 2. detsembril jõulukuu ava üritusega “Eesti süda kingib elu”, mil kahel päeval tehti kogunisti 171 vereloovutust ning koguti ligi 77 liitrit hinnalist verd.

Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Doonoripäeva külastamiseks tuleks varuda umbes 45 minutit, millest vereloovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väikesele puhkusele pärast vereandmist. Vereandmine on valutu ja ohutu protseduur, mille käigus võetakse doonorilt 450 ml verd – see on kõigest 8% kogu täiskasvanu inimese verest, mis taastub keskmiselt 72 tunni jooksul.

Loe edasi: Verekeskus kutsub Järvamaa inimesi
uue aasta esimesele doonoripäevale

Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni

Tänasest võimalik tutvuda Arvamusfestivali kodulehel 2016. aasta Arvamusfestivali programmiga. Kokku toimub 40 arutelualal pea 230 arutelu. Tänavusel Arvamusfestivalil pannakse rohkem rõhku osalejate kaasamisele aruteludesse.

Foto: Tauno Tõhk
Foto: Tauno Tõhk

12.-13. augustil Paides toimuval neljanda Arvamusfestivali teemade valik on väga mitmekesine. Mitukümmend organisatsiooni toovad tänavu festivali külaliste ette arutelud

tehnoloogiast, majandusest, haridusest, tervisest, tööelust aga ka näiteks ühiskondlikust innovatsioonist. Festivali lõpetab juba traditsiooniks saanud parlamendierakondade esimeeste debatt. Lisaks toimub festivali reedel ka presidendikandidaatide debatt.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul leiab selle aasta festivalil mitmesuguseid arutelusid mitmes eri formaadis ja ka keeles. Kuigi enamus festivali programmist on jätkuvalt eestikeelne, leidub ka inglise- ja venekeelseid arutelusid. Kokku on programmi koostamisse kaasatud üle 100 organisatsiooni, kes on viimase poole aasta jooksul teinud tööd, et muuta arutelud sisukaks. “Võib tähele panna, et sellel aastal on kõige rohkem teemasid pühendatud majanduse, hariduse, rände ja julgeoluku valdkondadele,” sõnas Karulin. Loe edasi: Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni