Möödunud reedel oli Kuremaa raamatukogus pidulik, kuid ka mõneti nukker päev. Raamatukogu juhataja Marika Aavasalu lõpetas kolmkümmend kolm aastat kestnud töö kohalikus kultuurikoldes.
Loe edasi: MARIKA AAVASALU 33 TÖÖAASTAT KUREMAA RAAMATUKOGUS
6.-8. augustil Jõgeva vallas Palamusel ja Kuremaal toimunud XX Üleriigilisel Külateatrite Festivalil mängiti kaheksakümne üheksalt harrastusteatrilt kolmkümmend neli etendust. Žürii tunnustas truppe ja näitlejaid laureaaditiitlite ja eripreemiatega.
Loe edasi: KOLM ELAMUSTEROHKET TEATRIPÄEVA JÕGEVA VALLAS
14-aastane Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi õpilane Lenna-Loviisa Jõgi avas esimese kunstinäituse oma kodupaiga kohalikus raamatukogus Kuremaal. Tütarlaps rääkis usutluses Külauudistele, miks talle meeldib maalida ja kuidas sünnivad kunstiteosed, mis peegeldavad nii reaalsust kui fantaasiat.
Loe edasi: LENNA-LOVIISA JÕGI: KUNSTIGA TEGELEMISEKS ON VAJA OSKUST FANTASEERIDA JA OMA KUJUTLUSED PABERILE PANNAFotod
„Tulge ometi Kuremaale vaatama ja pildistama. Meie koduküla kuulutatakse varsti Jõgeva valla suvekeskuseks,” ütles mitmekülgselt tegus ja erudeeritud kuremaalane Ene Raudkats.
Loe edasi: KUREMAA RAHVAS ON HOOLIV JA ILU LOOV
Möödunud nädalal algasid mullu 12. juulil tugevas tormis kannatada saanud Kuremaa tuuliku tiibade taastamistööd.
Loe edasi: KUREMAA TUULIKUL TAASTATAKSE TIIBU
16. oktoobril kell 19 mängib Piibe teater Kuremaa lossis Arlet Palmiste kirjutatud ja lavastatud näidendit „K. E von Baeri lõpetamatu uurimus”, mis jutustab loo Eestimaa pinnalt võrsunud kuulsaimast teadlasest. Baer sündis 1792. a Piibe mõisas.
Loe edasi: KARL ERNST VON BAER JA TALUMEES KOHTUVAD KUREMAA LOSSIS
Vibud, nooled ja lossid on kokku kuulnud juba ammustest aegadest. 5. augustil saab Jõgeva vallas Kuremaal teoks IV Kuremaa Lossiturniir ja Vooremaa Vibukarika IV etapp. Külauudistele andis intervjuu korraldaja Tiina Laurisson, kes on veteranide arvestuses kahekordne maailmameister pikkvibu siselaskmises.
Samanimelise järve kaldal asuvast Kuremaast saab homme Jõgeva valla suvekeskus. Valla kevadkeskuse Torma esindajad annavad aastaajakeskuse tiitli ja tunnusmeene kuremaalastele üle kell 20 Kuremaa rannas.
Loe edasi: KUREMAAST SAAB JÕGEVA VALLA SUVEKESKUS26. novembril Jõgeva vallas Kuremaa lossis toimunud Jõgevamaa kodanikuühenduste tunnustamisõhtul kuulutas Hannes Soosaare Jõgevamaa Sädeinimeseks 2019 Lustivere külaseltsi juhatuse liige Riina Pauloja, kes sama aunimetuse pälvis möödunud aastal.
[pullquote]Hannes Soosaar on tuntud kui supermuusikasündmuste korraldaja[/pullquote]Jõgevamaa Sädeinimene 2019 Hannes Soosaar on Kääpa külas algatanud ja ellu viinud rahvuseeposest Kalevipoeg inspireeritud projekte. Paljud teavad teda Peipsi ääres Kasepääl toimuvate Peipsi Romantika kontsertide korraldajana. Suuresti Hannes Soosaare eestvedamisel saavad tuleval aastal teoks Georg Otsa 100. ning Jaak Joala 70. sünniaastapäeva kontserdid.
Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esinaine Liia Lust kinkis Hannes Soosaarele Olustvere Klaasikojas valmistatud taiese tekstiga “Elus peab olema sädet!”. Südantsoojendavate sõnadega õnnitles kodukandiühenduse aseesinaine Pille Tutt.
Neljapäeval esietendub Kuremaa lossis Kuremaa Mõisateatri etendus „Liiv teel“. Arlet Palmiste kirjutatud ja lavastatud lugu räägib kirjaniku ja luuletaja Juhan Liivi elust Laiuse pastoraadis.
Etenduse „Liiv teel“ teksti autor ja lavastaja Arlet Palmiste sõnul sai näitemängu idee alguse sihtasutuse Kuremaa turismi ja arendusekeskuse juhataja Tiina Tegelmanni mõttest, et Kuremaa lossis võiksid esineda teatritrupid. Nii sündis tänavu kevadel Kuremaa Mõisateater.
„Kuremaa Mõisateatri eesmärk on paljuski tutvustada kodulugu ja mõisakultuuri. Seoses oma loomingulise tööga huvitun ise ajaloost ja ajaloolistest isikutest. Nii jõudsin kirjanik Juhan Liivini, kes aastal 1910 elas periooditi Laiuse pastoraadis kirikuõpetaja Johan Kõpu juures. Kahe tuntud inimese kokkupuuted on piisavalt põnevad nende teemal fantaseerimiseks.“ ütles Palmiste.
“Teatavasti põdes Juhan Liiv skisofreeniat, millel on olemas kaks peamist vormi. Nendest esimese puhul kujutatakse enda ümber igasuguseid asju, teise puhul aga seda, et oled ise keegi. Juhan Liivi tervises avaldusid mõlemad vormid. Ta uskus, et on Poola kuningas, Vene keiser Aleksander II või Lydia Koidula poeg ja tundis, et teda nuhitakse. Toona puudus skisofreeniale ravi. Inimesed põlgasid teadmatusest selle haiguse põdejaid.” lisas ta.
Loe edasi: Kuremaa Mõisateater mängib näidendit Juhan Liivist
9. juulil Jõgeva vallas Kuremaal toimuval traditsioonilisel kohvikute päeval on erinevate suupistete pakkujad saanud inspiratsiooni paikonna ajaloost, kultuuriloost, loodusest ja sümboolikast.
Kohvikute päev avatakse hommikul Kuremaa lossi ees. Eesti Vabariigi lipu heiskavad elupõline kuremaalane, põllumees ja maaelu edendaja Raul Soodla ning Kuremaa arendaja ja põllumajandusettevõtja Endel Sööt.
Lossis avatud kohvik Alexander ja Helene on saanud nime Kuremaa lossi rajaja Alexander on Oettingeni (1798-1946) ja tema abikaasa järgi. Pakutakse kodus küpsetatud pirukaid ja ravimteesid. Lossi ees tegutseb Torma vallas Kantkülas asuva Veski külalistemaja eestvedamisel kohvik Veskipiigad.
Kuremaa avatud noortekeskuse juures (vihma korral hoones sees) tegutseb üks Kurepesa kohvik.
„Ennekõike oleme orienteerunud lastele,” ütles noortekeskuse vabatahtlik Keidi Kalda. “Mida täpselt pakume, on veel pragu üllatuseks. Võimalik, et menüüs on kurepesi meenutavad korvikesed ja ehk ka martsipanist kured. Mõtteainet selliseks lähenemiseks annab ka hea uudis, et tänavu on Kuremaal kurgi rohkemgi kui mõnelgi varasemal aastal.”
Teine Kurepesa kohvik on avatud korterelamu juures. Seal toimetab koos oma abilistega Kuremaal elav Ene Sööt, kes ametilt Jõgeva linnaraamatukogu direktori asetäitja.
Loe edasi: Kuremaa kohvikute päev korraldamiseks annavad inspiratsiooni ka kured
Jõgeva valla 150. aastapäeva pidustused kestavad aasta ringi. Peapidu saab teoks 10. juunil Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal.
1866. aastal kinnitas Venemaa keiser Baltimaades asuvatele Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangudele vallaseaduse projekti. Eesti keelde tõlkis selle Friedrich Reinhold Kreutzwald. Jõgeva valla ametlikuks sünnipäevaks on 18. veebruar 1876, sest sel päeval kogunes ametlikult esmakordselt Jõgeva vallavalitsus.
Varasemad Jõgeva valla sünnipäevapeod on kandnud erinevaid pealkirju, näiteks keskkonnasõbralik ja spordisõbralik Jõgeva vald.
„Et tegemist on vägagi auväärse vanusega, siis eraldi teemat me sel korral välja tooma ei hakanud,” rääkis sündmuse korraldaja, MTÜ Marlau juhatuse liige Triinu Palmiste, kogukonna eestvedajast ettevõtlik naine, kes on taasiseseisvunud Eesti esimese Jõgeva vallavanema, valla elutööpreemia laureaadi Olavi Annuki tütar. “Juubelipidu on ise väga eriline teema, mille väärikaks tähistamiseks pole seda tarvis teiste pidudega segada.”
Peole, mida juhib Arlet Palmiste, on kutsutud esinema kõik Jõgeva valla kultuurikollektiivid, kes annavad suurejoonelise ühiskontserdi. Üles astuvad Kuremaa lasteaed-algkooli laululapsed, Laiuse noorte tantsurühm, rahvatantsurühmad Meie Mari, Kaaratsin, Kuremaa-Sadala naisrühm, lisaks ansamblid RetPop ja Jensel Kuremaalt. Õhtuse simmanil täidavad vahepause Eesti tänavatantsu elava legendi Joel Juhti eestvedamisel tegutseva JJ-Street tantsijad. Õhtusel simmanil astuvad lavale eestlaste poolt juba aastakümneid armastatud artistid – ansambel Apelsin ja Anne Veski -, kelle kutsumiseks tekkis idee juba möödunud aastal. Loe edasi: Jõgeva valla juubelipidu peetakse Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal
Laupäeva, 15. augusti õhtul astub Nancy rahva seas armastatud hittidega publiku ette Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal, kus tähistatakse Jõgeva valla 148. aastapäeva.
Üheksakümnendate aastate üks Eesti tuntumaid artiste Nancy (kodanikunimega Nancy Himma) on tänaseni loominguliselt aktiivne ja esineb sageli erinevatel sündmustel.
Kui sageli üldse kutseid esinemisteks saate?
Mingit seaduspärasust on siin raske välja tuua. Mõnel nädalal tuleb minna publiku ette ühel, teisel jälle kolmel korral. Kõik sõltub ajast ja muudest oludest.
Kuidas reageerisite kutsele esineda Kuremaal Jõgeva valla aastapäevapeol?
Kuremaa on väga tuttav koht, mille vastu on mul soojad tunded. Olen selles paigas puhkamas käinud. Kui pakkumine esinemiseks tuli, olin ma tõeliselt rõõmus.
Missugust repertuaari Kuremaa mõisapargis esitate?
Pigem ikka seda, mille järgi mind tuntakse. Inimestele läheb see korda, sest praegu on retro aktuaalne. See ei tähenda, et uusi laule esitamisele ei tuleks.
Elate ise Tallinna lähedal maal. Mida ütleksite, kui võtaksite kokku tänase maaelu plusse ja miinuseid?
Kahjuks on Eesti maaelu viimase viieteistkümne aastaga tugevasti hääbunud, mõneski paigas praktiliselt välja suretatud.
Kuidas võiks olukorda paremaks muuta?
Likvideerimist vajavate puuduste väljatoomiseks peaks mõndagi üsna kurjalt ütlema. Põhjalikum kommentaar vajaks aga oma visiooni olukorra paremaks muutmiseks.
Tagantjärele ka õnnitlused esimeseks juubeliks, mis oli 23. mail. Kuidas end oma vaimus ja kehas selles vanuses tunnete?
Viiskümmend on uus kolmkümmend. Nii et pole hullu midagi.
Usutles Jaan Lukas
Homme, 7. juunil, toimub II Piibe päev. Ürituse peamiseks eesmärgiks on enne suuremate puhkuste algust tõmmata tähelepanu Piibe maanteele ehk Jägala – Aravete – Tartu maanteele, mis on alternatiivne liikumistee Tallinna ja Lõuna – Eesti vahel. Piibe maantee on tunnete tee, kus igal kilomeetril on midagi teha, tunda või nautida.
II Piibe päeva raames loetakse esmakordselt avalikult ette Soome rahvuseepos “Kalevala”. Päevaga tähistatakse 170 aasta möödumist ajast, millal Soome rahvuseepose koostaja Elias Lönnrot kõndis jala Tallinnast Tartusse. Tema päevikute põhjal on teada, et 7.juunil 1844 viibis ta Koerus.
Lugemispunktid asuvad Anija mõisas, Kõrvemaa Matka – ja suusakeskuses, Jäneda Musta Täku Tallis, Aravete Kangrumäel, Järva-Jaanis, Koeru Kultuurimajas, Lahu kooli juures, Kuremaa lossis, Jõgeva Kultuurikeskuses ja Jää-aja Keskuses. Igas lugemispunktis loetakse ette varem kokkulepitud lõigud. Kokku on lugejaid enam kui 100 inimest. Teiste hulgas on kohalikud omavalitsusjuhid, Jõgeva Jõuluvana, Soome sõprusvalla esindaja, kohalikud kultuuritegelased ja paljud teised.
Igas lugemispunktis rõõmustatakse kaasaelajaid kultuuriprogrammiga. Teatud punktides kestab programm läbi terve päeva. Nii on näiteks Anija mõisas avatud uste päev, Järva-Jaanis suur laat ja Kõrvemaa Matkakeskuses perespordipäev.
4. jaanuaril tähistakse balliga Eestimaa ühe kaunima ehitise Jõgeva vallas paikneva Kuremaa lossi 170. juubelit.
Kuremaa loss on tugevasti seotud ajaloo- ja kultuurilooga, olnud õppimiskohaks põllumeestele ning saanud tänapäeval ennekõike turismiobjektiks ja erinevate sündmuste kooskäimis- ning huvialaringide tegutsemispaigaks.
Koduloolase ja kunagise Kuremaa tehnikumi õppedirektori Paul Orava sõnul toimus Kuremaa lossi sisseõnnistamine 5. jaanuaril 1844. aastal samaaegselt mõisaomanike Helena ja Aleksander von Oettingenide hõbepulmadega. Loss Oettiingenide perele uueks elukohaks. “Kuremaa loss ehitati aastail 1837-1843, hoone projekteeris Tartu õpperingkonna koolide arhitekti asetäitja E.J.T Strauss. Ehitustöödele palgati 19 müürseppa, kuus puuseppa, neli abitöölist koos naistega ja veel neli saarlast. Esialgselt koosnes hoone kolmest galeriidega ühendatud osast. 1935. aastal ehitati lossi galeriidele peale teine korrus ja hoone välimus muutus selliseks nagu ta tänapäeval on, ” ütles Orav. Loe edasi: Kuremaa lossi auks peetakse juubeliballi
Sel laupäeval, 17. augustil Kuremaal keskpäevast hilisõhtuni kestvatel Jõgeva valla 146. aastapäeva pidustustel “Nooruslik Jõgeva vald 146“ pakutakse erineva vanuse ja huvidega inimestele mitmekülgseid ajaveetmisvõimalusi ning tuttavaks on võimalik saada paikkonna erinevate tegevusvaldkondadega. Lossi pargis toimuvat sündmust korraldavad MTÜ Marlau ja Jõgeva vallavalitsus kohalike ettevõtjate ja eraisikute kaasabil ja toetusel.
MTÜ Marlau juhatuse liige ja „Nooruslik Jõgeva vald 146“ projektijuht Triinu Palmiste rääkis, et aastapäevapeo teemaks valiti “Nooruslik Jõgeva vald” põhjusel, et omavalitsuspiirkonnas on elujõulised lasteaiad ja koolid. Noortele on mitmeid võimalusi pakutud noortekeskuste ja erinevate huviringide näol. Nooruslikku elutahet jätkub erinevatel elualadel.
“Kuremaal võib ringi vaadata kohalikus avatud noortekskuses ning ootame külla ka teisi noortekeskuseid ja noortele suunatud organisatsioone lähemalt ja kaugemalt,” ütles MTÜ-sse Marlau kuuluv ettevõtaja Andrus Sibul. “Poistele ja tüdrukutele on mängimiseks eraldi lasteala, kus on ka batuut, millel hüppamine tasuta. Laadale “Looduslik ja naturaalne” ootame ettevõtjaid, mittetulundusühinguid ja eraisikud eestimaiseid aia-ja põllusaadusi, käsitööd ja muudki kohalikku kaupa müüma. Välismaisele kraamile ja masstoodangule jäävad aga laadaväravad suletuks.” Sibul lisas, et kauplejatele Jõgeva vallast on plats laadal tasuta ja registreerida saab selle nädala neljapäevani.
Loe edasi: Jõgeva vald peab 146. sünnipäevapidu laupäeval Kuremaal
Käesoleval suvel toimuvad Kuremaa lossis tunnustatud popmuusikute kontsertid. Möödunud reedel esines siin laulja Alen Veziko koos klahvpillimehe Priit Sootla ja kontrabassimängija Eduard Glotovsiga. 19. juulil astuvad aga publiku ette kontsertuuri “Armastuse ilmad ” artistid Uku Suviste, Luisa Värk ja Miina Värk. Kultuuriseltsi Jensel eestvedaja Vello Pütsepa sõnul on Kuremaa lossis peetud asutuste ja ettevõtete koosviibimistel ja pidulikel vastuvõttudel läbi aegade esinenud tõenäoliselt kõik Eesti popmuusikud.
“Tänavu annavad aga nimekad artistid siin esmakordselt avalikke kontserte. Alen Vezikole ja tema laule saatnud instrumentalistidele Priit Sootlale ja Eduard Glotovsile tuldi kaasa elama lisaks Kuremaale teistest Jõgevamaa paikadest ja kaugemaltki. Suure huviga oodatakse ka Uku Suviste, Luisa Värgi ja tema tütre Miina kontserti,” lasusus staažikas kultuuritöötaja ja mitmete ansmblite juhendaja. Vello Pütsepa eestvedamisel on Kuremaal alates 1987. aastast korraldatud ka Vooremaa vokaalansamblite päevi.
“Ajaloohõngulises hoones on pidulik esineda ja meeldiv on näha ka väärikat publikut,” ütles eelmisel reedel Kuremaal laulnud Alen Veziko. “Kontsert ühes lossis tekitab mõtteid ka selleks, millistes teisteski sarnastes paikades võiksid sellised muusikasündmused teoks saada,” lisas ta. Klahvpillimängija Priit Sootla kiitis Kuremaa lossi saali akustikat. “Eestis osatakse kunagisi mõisahooneid korda teha, hästi hoida ja mitmekülgselt kasutada,” märkis kontrabassist Eduard Glotovs, kelle enda kodumaa on Läti.
“Heatasemelised kontserdid võimaldavad esinduslikul Kuremaa lossil veelgi tuntumaks saada. Loodetavasti leiavad muusikasündmuste külastajad ka aega siinse looduse nautimiseks ja teistegi vaatamisväärsustega tutvumiseks,” arvas Jõgeva vallavolikogu aseesimees ja MTÜ Marlau juhatuse liige Marek Saksing.
Tänane Kuremaa loss valmis aastatel 1837-1843 maamarssali Alexander von Oettingeni eestvedamisel. Oettingen sai Kuremaa mõisa omanikuks 1834. aastal. Talle kuulusid muuhulgas ka Vistusti, Luua, Vaimastvere ja Ripuka mõisad.
Jaan Lukas
Mittetulundusühingu Marlau eestvedamisel Kuremaal 4 mail toimunud “Teeme ära ” talgutel puhastati kunagises mõisavalitsejamajas ka kaks ruumi , millesse plaanitsetakse rajada õppeklass ja puhkenurk.
MTÜ Marlau juhatuse liikme Triinu Palmiste sõnul võimaldab ruumide puhtaks saamine mõisavalitsejamajas hakata siin lisaks restaureerimise praktilisele õppele läbi viima ka teooriatunde. “See on märkimisväärne samm meie ettevõtmiste arengus, ” märkis kohaliku elu edendaja. “Kokku on valitsejamajas viisteist ruumi , millest varem olime juba korda teinud viis.
Talgupäeval sai ka maja ümbrus puhtaks okstest ja lehtedest. Maja ümbruse puhastamisega nägid kella kümnest hommikul õhtu kella viieni vaeva kuus inimest. MTÜ liikmetega oleksime sama tulemuse saavutanud mitmeid päevi kauem kestnud tööga. Nüüd on kohe mõnus restaureerimiskotta minna ja mõistagi ka ilus silmale vaadata, ” märkis Palmiste. “Talgutel osales kaheksa täiskasvanut ja kaks last, kes pika tööpäeva vapralt vastu pidasid. Mitmed talgulised olid väljaspooöt Kuremaad. Suured tänud kõigile mittetulundusühingu Marlau nimel, ” märkis ta. Triinu Palmiste nimetas MTÜ Marlaule suureks auks ja üllatuseks Kuremaa külavanem Aimar Pihlak palvet heisata talgupäeva avamisel Eesti Vabariigi riigilipp. Samuti oli Kuremaa külaseltsi poolt maitsev talgusupp.
“Ajaloohõnguline mõisavalitsejamaja on meile väga hingelähedane. Hoone valmib põhjalikumat remonti ja puhastamist, kuid oleme nõuks võtnud seda samm haaval korda teha. Selleks otsime ka erinevaid võimalusi rahastajate leidmiseks. Jõgeva valla pärl Kuremaa on seda väärt, et siia elu tagasi tuua ja pakkuda elanikele erinevaid võimalusi vaba aja veetmisel, ” ütles Triinu Palmiste.
Jaan Lukas
Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda korraldab 26. märtsil 2013 algusega kell 10 Kuremaa ujulas tervisepäeva maakonna puuetega inimestele
Tellitud transport Kuremaale väljub Jõgeva taksopeatusest kell 9.45 ning Kuremaalt tagasi Jõgevale kell 15.
Tervisepäevast osavõtt tasuta.
Eile Kuremaal toimunud Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja kuuenda etapi – Kalevipoja Rattamaratoni võitja otsustas kohtunikekogu foto- ja filmimaterjali alusel. Ülinapi eduga läks esikoht Kuremaalt pärit Erki Pütsepale, sarja liidri Caspar Austa ees.
Vooremaa maastikul kulgenud 66-kilomeetrine vaheldusrikas rada, pakkus sõitjatele rohkelt metsasingleid, korduvaid jõeületusi ning ronimist Jõgeva maakonna kõrgeima tipu – Laiuse mäe otsa. Otsustavad sündmused rajal hakkasidki toimuma pärast Laiuse mäe tõusu, kui Premium7 vahefiniši võidu võtnud Erki Pütsep ja Caspar Austa pääsesid peagrupist minema.
Kahe liidri finišiheitlus oli äärmiselt tasavägine. Finišisirgele tulid liidrid Austa vedamisel koos. Lõpumeetritel tõusis koduradadel pedaalinud Pütsep Austa kõrvale ning oli kohtunikekogu otsusega finišijoonel siiski esimene.
Loe edasi: Erki Pütsep alistas Kalevipoja Rattamaratonil ülinapilt Caspar Austa
Laupäeval Jõgeva vallas Kuremaal peetud külapäeval imetleti ja maiustati “Oma Marit “. Sellist nime kandis vaarikatort, mille Riigikogu liige Marika Tuus-Laul esitas konkursile “Perenaise marjakook”, kus küpsetis teise koha vääriliseks tunnistati. Peapreemia andis žürii Kuremaa naise Tiiu Väljaotsa tehtud tordile.
Kuremaal elab Jõgevamaal ja kaugemalgi hästi tuntud vaarikakasvataja Endel Sööt, kellelt Marika Tuus-Laulgi on sageli marju ostnud. Konkursiks valmistatavale tordile otsustas ta siiski korjata metsvaarikaid. Marjule läks ta koos abikaasa Uunoga, kellega tutvumise ja leibade ühte kappi panemise tõttu Marikast kuremaalane saigi.
“Uuno kloppis ka parajalt suure koguse vahukoort. Huvitava maitse saamiseks lisasin tordile ka tilgakese konkjakit ja samuti metsapähkleid. Kasutasin ka vaniljekaunu, mida tänavu kevadel tõin Aafrikast Ugandast, kus viibisin erinevate maailma riikide parlamendisaadikute kokkusaamisel,” kõneles Tuus-Laul.
Kokku esitati konkursile kaheksa küpsetist. “Traditsioon korraldada külapäevi hoiab ja tugevdab inimeste üksmeelevaimu, aitab suhelda ja plaane seada. Neile aga, kes kunagi siit mujale elama kolinud ja nüüd külapäevale tulevad, pakub see sündmus võimaluse taaskohtumiseks oma kodupaiga, tuttavate ja sõpradega,” ütles Marika Tuus-Laul.
Hommikust hilisõhtuni kestnud külapäeva peeti Kuremaal teist korda (esimene toimus 2010). Korraldajaks oli Kuremaa külaselts eesotsas Aimar Pihlakuga, kes saanud tuntuks ka ansambli “Vana kallim” laulja ja pillimehena. Enamik ettevõtmisi sai teoks külapatsil, mille rajamiseks koostas projekti külaseltsi juhatuse liige Uuno Laul.
Kohaliku elu suursündmuseks sai valmis ka külaseltsi uus lipp, millel on kujutatud Kuremaal sageli pesitsevat lindu kurge, Kuremaa järve ja looklevat maastikku. Lipu kavandi autoriks on kunstihuviline kuremaalane Kai Lippur. Tiitli “Kuremaa kõrgeim tunnustus 2012 ” sai kauaaegne kultuuri-ja spordielu edendaja Vello Pütsep, kes on Kuremaa kultuuriseltsi Jensel eestvedaja ja mitmete ansamblite juhendaja.
Jaan Lukas
Jõgeva lähistele Kuremaale on sel nädalavahetusel oodata ligi 2000 mootorratuurit üle maailma. Eile, 26. juulil 2012 algas neli päeva kestev 21. rahvusvaheline mootorratturite kokkutulek Jõgevatreff.
Motokokkutuleku raames toimub ka motoparaad Kuremaalt Jõgeva linna, kus mootorrattad kesklinnas peatuvad ning kõigile huvilistele tutvumiseks kesklinna parklad hõivavad. Mootorratturite kolonn stardib Kuremaalt laupäeval kell 11.45 ning saabub Jõgevale orienteeruvalt kell 12. Lisaks toimub Jõgeva kesklinnas võrride võidusõit, mille eelsõidud algavad juba kell 9.30. Võistlussõidud algavad linnas kell 12.30.
XXI Jõgevatreffi motoparaadist võtab teist aastat ratturina osa ka Jõgeva linnapea Kalmer Lain, kelle ülesandeks on hoida mootorratturite kolonnis Jõgeva lippu kõrgel.
Laini sõnul on Jõgevatreff olnud ikka üks suve oodatumaid sündmusi. „21. korda toimuv Jõgevatreff on kindlasti kaasa aidanud inimeste motohuvile,” sõnas Lain. „Loodan näha motoparaadil uusi osalejaid ja huvitavaid mootorrattaid nii Jõgevalt, Eestist kui ka mujalt maailmast, et avastada Jõgevamaa huvitavaid paikasid. Soovin kõigile motomatkajatele turvalist ja sõbralikku teekonda ning huvitavaid kohtumisi!”
Jõgevatreff on 1992. aastal alguse saanud Eesti üks suuremaid rahvusvahelisi mootorratturite kokkutulekuid, mida korraldab Jõgeva MC motoklubi. 2011. aastal oli XX Jõgevatreffi juubelikokutulekul 1800 osalejat. Jõgevatreffi raames toimuvad võistlused, käiakse ekskursioonidel ning esinevad erinevad bändid. Sel aastal astuvad lavalaudadele neljapäeval Crazy Dayz, reedel Kolumbus Kris ning laupäeval Kosmikud. Lisaks on kõik neli päeva puldis DJ Onu Bella.
Jaan Lukas
Eestimaa üks vanemaid omavalitsusi, Jõgeva vald saab tänavu 145-aastaseks. Juubelisündmus toimub 18. augustil Kuremaal ja selle läbivaks teemaks on paikkonna keskkonnasõbralikuks.
Jõgeva valla 145. aastapäeva puhul korraldatava ürituse pealkirjaks on “Keskkonnasõbralik Jõgeva vald 145 “. Looduslähedust ja tervislikkust peetakse silmas erinevates ettevõtmistes. Keskkonnaametist tuleb jäätmekäitluse teemadel rääkima Tartu-Jõgeva regioonis jäätmespetsialist Tea Pärnik ja Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskusest Taimi Eesmäe. Keskkonnaamet korraldab taaskasutusõpituba. Loe edasi: Jõgeva valla juubelit peetakse Kuremaal
Laupäeval, 31. märtsil kell 14-16 oodatakse kõiki Jõgeva linna ja valla tööealisi elanikke Kuremaa ujulas toimuvale tervisepäevale.
Ujumine on neil tundidel tasuta, lisaks on kell 14-15 võimalik teha vesiaeroobikat. Ujulasse viib Jõgeva linna ja valla inimesi tasuta eribuss alljärgneva graafiku alusel:
| UJULASSE | TAGASI | |
| Vägeva | 13.00 | 16.56 |
| Kärde | 13.09 | 16.47 |
| Vaimastvere | 13.14 | 16.42 |
| Kurista | 13.21 | 16.35 |
| Õuna | 13.24 | 16.32 |
| Jõgeva bussijaam | 13.29 | 16.27 |
| Jõgeva alevik | 13.34 | 16.22 |
| Laiuse | 13.46 | 16.10 |
| Kuremaa ujula | 13.56 | 16.00 |
Tervisepäeva läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond Jõgeva linna ja Jõgeva valla ühisprojekti „Terves kehas terve vaim” raames.
20. Eesti valdade talimängudel võõrustab Jõgevamaa oma spordibaasides 850 sportlast, kes esindavad 39 Eestimaa valda. Talimängudel on kavas järgmised spordialad: suusatamine, uisutamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe.
Tuntumatest tegijatest kaitsevad oma koduvalla au:
suusatamises – Vahur Teppan, Eeri Vahtra, Kaili Sirge;
korvpallis – Eesti Meistriliiga mängijad Kristo Saage, Janis Vahter,
Viljar Veski, Rait Riivolaane;
kabes – suurmeister rahvusvahelises kabes Urmo Ilves, kes esindab Kiili valda ning suurmeister vene kabes Kaari Vainonen Rae valla võsitkonna
koosseisus;
males – Paikuse valla eest Eesti esimaletaja Kaido Külaots ning Tartu valla eest eelmise aasta Eesti meeste meister Pavel Vorobjov.
Talimängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis:
– üle 2000 elaniku ja
– kuni 2000 elanikku.
Talimängudest teeb pühapäeval kokkuvõtte Raadio Marta, mida kuuleb sagedusel 100,7 MHz.
Kogu informatsioon 20. Eesti valdade talimängude kohta asub EMSL Jõud
kodulehel http://www.joud.ee/est/g78s2079
Eesti valdade talimängude korraldajad on Eestimaa Spordiliit Jõud, Jõgeva Vallavalitsus, Jõgevamaa Spordiliit Kalju.
