JAHINÕUKOGUD SAAVAD JAHIPIIRKONDADE KASUTUSÕIGUSE PIKENDAMISEKS KOKKULEPITUD JUHISED

Halinga jahimaja. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Keskkonnaminister Tõnis Mölder kutsus kokku maaomanike ja jahimeeste katuseorganisatsioonid, et kokku leppida, mille alusel saavad maakondlikud jahindusnõukogud pikendada jahipiirkondade kasutusõiguse lube.

Loe edasi: JAHINÕUKOGUD SAAVAD JAHIPIIRKONDADE KASUTUSÕIGUSE PIKENDAMISEKS KOKKULEPITUD JUHISED

HARRASTUSKALAPÜÜGI HOOAJAL KONTROLLI OMA KALAPÜÜGIÕIGUST

Kevadine kalastamine Pärnu jõel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Harrastuskalapüügi kõrghooaeg on täies hoos. Keskkonnaministeeriumile on viimasel ajal teatatud juhtumitest, kus hoolimata kalastuskaardi püügiandmete täitmisest ei ole olnud kalastajatel võimalik uut kaarti osta. Põhjuseks on täitmata või osaliselt täidetud kasutajaprofiil lehel.

Loe edasi: HARRASTUSKALAPÜÜGI HOOAJAL KONTROLLI OMA KALAPÜÜGIÕIGUST

SURMALÕKSUDE HULK VÄHENEB PEIPSIL VISALT

Herki Tuus, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Vanad võrgud on Peipsi järvel ohuks kaladele ning kaldale uhutuna ka lindudele loomadele. Hoidmaks Peipsi järve kalastikku, korraldavad keskkonnainspektorid traditsiooniliselt kevadeti Peipsi tragimise ehk vanadest võrkudest puhastamise talguid.

Loe edasi: SURMALÕKSUDE HULK VÄHENEB PEIPSIL VISALT

KAUBALAEVAD KANNAVAD EESTI VETESSE EKSOOTILISI MIKROOBE

Pärnu sadamasse sisenev kaubalaev. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Keskkonnaministeerium uuris Eesti sadamaid külastavate kaubalaevade ballastvett ning leidis sealt eksootilisi mikroobe. Paljud neist satuvad tõenäoliselt ka Eesti merevette, sest ballastvee puhastamise seadmeid kas pole või on nende mikroobe hävitav toime madal.

Loe edasi: KAUBALAEVAD KANNAVAD EESTI VETESSE EKSOOTILISI MIKROOBE

TÕNIS MÖLDER: PALUME, ET AITAKSITE SILMAPAISTVAID KESKKONNAHOIDJAID TÄNADA

Avanevate pungadega maikuu õunapuu ja õunapuuõie kujuline keskkonnamärgis. Foto: Külauudised

Vaatamata koroonakriisist tingitud ülemaailmsele ebakindlusele tehti läinud aastal Eestis keskkonna heaks palju tähelepanuväärset. Nüüd on aeg need tublid ettevõtted, ühingud või inimesed Aasta Keskkonnateo ning Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte konkursile esitada.

Loe edasi: TÕNIS MÖLDER: PALUME, ET AITAKSITE SILMAPAISTVAID KESKKONNAHOIDJAID TÄNADA

KALEV SEPP ON EERIK KUMARI LOODUSKAITSEPREEMIA LAUREAAT

Kalev Sepp. Foto: Keskkonnaministeerium

Looduskaitse kõrgeima tunnustuse, Eerik Kumari nimelise preemia koos looduskaitse kuldmärgiga pälvis sel aastal tunnustatud looduskaitsja ja EMÜ keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor Kalev Sepp. Ka kuulutas Keskkonnaministeerium välja looduskaitse hõbemärgi laureaadid, kelleks on Sirje Aher, Horst Freitag, Rein Järvekülg, Mart Külvik, Vladimir Mirotvortsev ja Kalev Raudsepp.

Loe edasi: KALEV SEPP ON EERIK KUMARI LOODUSKAITSEPREEMIA LAUREAAT

EEESTIS UURITAKSE TAANI JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE MÄRGISTUST

Eestis kasutusse võetud jäätmemärgised

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse, SA Things ja Keskkonnaministeeriumi koostööprojektis uuritakse võimalusi, kas ja kuidas võtta Eestis kasutusele Taani jäätmete liigiti kogumise piktogramme ehk märgistusi.

Loe edasi: EEESTIS UURITAKSE TAANI JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE MÄRGISTUST

KESKKONNAKÄPA JA NOORTE LOODUSKAITSJATE KONKURSILE OTSITAKSE KANDIDAATE

Keskkonnakäpa ja noorte looduskaitsjate konkurss ootavad kandidaate. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Keskkonnasõbralikku haridust tunnustav Keskkonnakäpa konkurss ning kuni 26-aastaste aktiivsete looduskaitsjate tegevuse ausse tõstmiseks mõeldud noore looduskaitsja märgi konkurss otsivad taas väärikaid kandidaate.

Loe edasi: KESKKONNAKÄPA JA NOORTE LOODUSKAITSJATE KONKURSILE OTSITAKSE KANDIDAATE

SADEME- JA HEITVETT VÕIKS ROHKEM TAASKASUTADA

Praktilist abi saaks sademeveest siis, kui seda kasutada haljastuse niisutamiseks. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mis kutsub inimesi üles varasemast veelgi enam vett väärtustama. Paljudes riikides on veepuudus igapäevane probleem, mis kliimamuutustega veelgi süveneb.

Loe edasi: SADEME- JA HEITVETT VÕIKS ROHKEM TAASKASUTADA

KESKMINE EESTI HARRASTUSKALUR ON KESKEALINE KALDAÕNGITSEJA

Jarko Jaadla eelmise aasta suvel Saaremaal püütud haug. Foto: Jarko Jaadla

Üha rohkem käib kalal ka naisi. Värskelt valminud uuringu kohaselt koroona-aasta harrastuskalastamist oluliselt ei mõjutanud. Keskmine harrastuskalastaja oli mullu keskealine lõunaeestlasest mees, kes eelistas kala õngitseda kaldalt. Kõige rohkem püüti aga esmakordselt haugi.

Loe edasi: KESKMINE EESTI HARRASTUSKALUR ON KESKEALINE KALDAÕNGITSEJA

2023. AASTA LÕPUKS PEAVAD KÕIK SAAMA KODU LÄHEDAL BIOJÄÄTMEID ÄRA ANDA

Kodukomposter. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Riigikogu menetluses on Keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle mitu jäätmevaldkonna direktiivi. Üks olulisemaid muudatusi on biojäätmete tekkekohalt kogumine kõikjal Eestis.

Loe edasi: 2023. AASTA LÕPUKS PEAVAD KÕIK SAAMA KODU LÄHEDAL BIOJÄÄTMEID ÄRA ANDA

KOLM SÜGIST ROMURINGI TEGID EESTIMAA 936 ROMU VÕRRA PUHTAMAKS

Illustreeriv foto aastast 2014 ühe Eesti linna varjulises võpsikus. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Keskkonnaministeeriumi, Kuusakoski AS-i, Eesti Autolammutuste Liidu ja BLRT Refonda kahenädalase kampaania käigus koguti sel sügisel kokku 256 autoromu. Kõige rohkem viidi romusid ära Tartumaalt.

Loe edasi: KOLM SÜGIST ROMURINGI TEGID EESTIMAA 936 ROMU VÕRRA PUHTAMAKS

ÜHEKORDNE MASK VISATAKSE KANDMISE JÄREL SEGAOLMEPRÜGI SEKKA

Ära visatud ühekordse kasutusega näomaskid. Foto: Elina Allas

Maskikohustuse valguses paneb Keskkonnaministeerium inimestele südamele maske pärast kandmist ka õigesti käidelda. Ühekordsed maskid tuleb visata segaolmesse, kust nende teekond läheb edasi põletusse või ladestusse.

Loe edasi: ÜHEKORDNE MASK VISATAKSE KANDMISE JÄREL SEGAOLMEPRÜGI SEKKA

ELURIKKUSE EDULUGU IKKA LIIGA VÄIKE

Looduse elurikkuse seisundi soodsa seisundi saavutamise olulisi takistusi on seotud ka linnastumise ja puhkamisega seotud mõjudega. Pildil Tallinn. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Euroopa Keskkonnaagentuuri European Enviromental Agency raport näitab, et ühtegi Euroopa Liidu elurikkuse seisundi parandamise eesmärki ei ole suudetud täita.

Loe edasi: ELURIKKUSE EDULUGU IKKA LIIGA VÄIKE

PATAKAS POLE PRÜGI EHK KUHU SEE VIIA?

Kasutatud patareid. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Patarei- ja akujäätmed võivad vale käitlemise korral põhjustada kahju nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Seetõttu tuleb neid koguda teistest jäätmetest eraldi ning viia nende kogumiseks ette nähtud kogumiskastidesse või jäätmejaamadesse.

Loe edasi: PATAKAS POLE PRÜGI EHK KUHU SEE VIIA?

Saastekvoodi eest hangitakse lisaks 4 trammi

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks korraldusemuudatuse, millega ostetakse praegustest lepingutest üle jäänud saastekvoodi rahaga veel neli uut keskkonnasäästlikku trammi, kokku soetatakse uusi tramme 20, seisab Keskkonnaministeeriumi pressiteates. 

Lisatrammid hakkavad sõitma 3. liinil, Tondi ja Kadrioru vahel. Juba varem on Eesti ja Hispaania Kuningriigi vahelise kokkuleppe raames hangitud 16 keskkonnasäästlikku trammi, mis hakkavad teenindama 3. ja 4. liini reisijaid.

“Tallinna trammiliikluse kaasaegseks muutmiseks on riik investeerinud kokku üle 70 miljoni euro – nii moodsatesse trammidesse kui taristu värskendamisse. Kaks keskset ja südalinna läbivat liini saavad tänu sellele mugavaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesmärk peab olema aga muidugi kõikide Tallinna trammiliinide toomine eelmisest sajandist kaasaega ja ühe trammiliini pikendamine lennujaamani,“ ütles keskkonnaminister  Keit Pentus-Rosimannus.

Lisaks muudetakse ka linnaliinibusside meedet, et soetada kolme hübriidmootoriga bussi asemel kolm maagaasil töötavat bussi. Kokku ostetakse kvoodirahade eest 10 maagaasi bussi ning need lähevad Pärnusse ja Narva.

Eestil on Hispaaniaga eelnevalt sõlmitud kaks saastekvootide ostu-müügi lepingut, mille raames viiakse ellu neli erinevat süsinikdioksiidi emissiooni vähendavat programmi.

Esimese lepinguga soetati 110 ökonoomset diiselbussi ning 10 maagaasibussi ja toetati ka kahe tuulepargi püstitamist. Teise lepinguga hangitakse Hispaania firmalt CAF kokku 20 uut keskkonnasõbralikku trammi.

Tallinna trammiliikluse taristu kaasajastamist ja keskkonnasõbralikumaks muutmist toetab riik SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Tänu projektile vähenevad trammitaristu hoolduskulud ning luuakse eeldused uute, keskkonnasõbralikumate trammide kasutuselevõtuks.

Keskkonnaministeerium otsib loodushuvilisi noori

Noore looduskaitsja märk .

Keskkonnaministeerium kuulutas välja konkursi noore looduskaitsja leidmiseks.

Tänavu antakse kolmandat korda välja noore looduskaitsja märke. Keskkonnaministeerium soovib märgiga tunnustada ja eeskujuks seada suure loodushuviga aktiivseid kuni 26-aastaseid noori, kes on kaasa löönud looduskaitse-alases tegevuses.

„Märgid antakse noortele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkurssidel või aidanud kaasa loodusteemaliste ürituste korraldamisele. Looduse kaitse algab selle mõistmisest, milleks omakorda on vaja looduses viibida ning teada, kuidas see toimib. Looduse väärtustamine peab olema meie kõigi igapäevane ja pidev hoiak,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Ettepanekud, mis kirjeldavad vabas vormis kandidaadi looduskaitsetegevust ja milles on märgitud ka nominendi vanus ning kontaktandmed, palutakse saata hiljemalt 25. oktoobriks 2013 Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või e-kirjaga keskkonnaministeerium@envir.ee.