TANEL KIIK: EESTI ON „BALTI SCHENGENI” KOKKULEPPEID TÄITNUD

Tanel Kiik, sotsiaalminister. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on Eesti kolme Balti riigi kokkulepitud nn „Balti Schengeni“ reegleid täitnud. Kokkulepe võimaldab siseriiklikke erandeid, mida on teinud kõik kolm osapoolt ja Eesti on nendest Balti kolleege ka alati teavitanud.

Loe edasi: TANEL KIIK: EESTI ON „BALTI SCHENGENI” KOKKULEPPEID TÄITNUD

Enduro 2020 Sindis

Enduro 2020 Sindis, A grupp Ants Volmerson (Äksi), Bruno Põldäär (Haapsalu), Reio Lõhmus (Haapsalu), Janis Nabokins (Läti), Everts Hemmelis (Läti), Sergejs Matjuskovs (Läti). Foto: Johannes Mets

Reedel, 03.juulil peale kella 15.00 hakkasid Sinti kogunema võistlejad Lätist ja Eestist, et läbi viia järjekordne võistlus pikamaasõidus. Tegemist on võistlusega kaheliikmeliste meeskondade vahel PR-24 klassis ja sõidetakse 30 minuti kaupa läbi kõik kaheksa rada.

Loe edasi: Enduro 2020 Sindis

ÜLISUUR PILDIGALERII: LAULUGA AASTA LÜHEMAL ÖÖL RUHJAS

Zenta Bobovica ja Piia Karro-Selg lätlaste liigol. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Nüüd siis suvise pööripäeva aegsed tähistamised tähistatud ja väsitavast lõõgastusest pühadejärgselt taas üle saadud. Suuri pidustusi ei korraldatud ja sedavõrd rohkem kasutati võimalust pere, sõprade ja lähemate tuttavate seltsis viibida. Mõnel lubas juhus osaleda aasta lühemal ööl ka lõunanaabrite juures ja võrrelda nähtut, kuuldut, kogetut eestlaste tavade ja harjumustega.

Loe edasi: ÜLISUUR PILDIGALERII: LAULUGA AASTA LÜHEMAL ÖÖL RUHJAS

LÕUNANAABRID ASUTASID PÄRNAKATE TOETUSEL UUE Y KLUBI

Anna Ziemele, Piia Karro-Selg, Aina Milajeva, Biruta Krumina. Foto: Urmas Saard Külauudised

Перевод на русский язык в конце статьи в комментариях

Möödunud nädala laupäeval ja pühapäeval tegid Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg ja sama rahvusvahelise ühenduse Eesti kuberner Mikko Selg Pärnust väljasõidu Läti ning Leedu klubidesse, avades ühtlasi 13. juunil Livanis uue klubi – Y Service Club Livani Labdariba.

Loe edasi: LÕUNANAABRID ASUTASID PÄRNAKATE TOETUSEL UUE Y KLUBI

MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL

Täna möödub 300 aastat parun Münchhauseni ilukirjandusliku kuju prototüübi, vabahärra Karl Friedrich Hieronymus von Münchhauseni sünnist. Mais. 15 aastat tagasi avati Lätis Dunte mõisas terve Münchhauseni maailm.

Münchhauseni muuseum Dunte mõisas. Fotod: Urmas Saard / Külauudised
Münchhauseni muuseum Dunte mõisas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Vabahärra sündis 1720. aasta 11. mail Saksamaal Bodenwerderis ja lahkus siit ilmast 1797. aasta 22. veebruaril samas asukohas. 18. sajandi kolmekümnendatel astus 17-18-aastane noorhärra Vene armeesse ja sõdis Musta mere põhjarannikul platseerunud osmanite vastu. Kuus ilusat aastat veetis parun ühes oma abikaasa Jacobine’ga vanal Liivimaal Vidzemes Dunte mõisas.

Loe edasi: MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL

EESTI LEEVENDAB PIIRANGUID LÄTI, LEEDU JA SOOME PIIRIÜLETUSEL

Vabariigi Valitsus otsustas, et järgmise nädala teisel poolel leevenevad Eesti ja Soome vahelise piiriületuse piirangud ning taastub Eesti, Läti ja Leedu elanike ja neis riikides seaduslikult viibijate vaba liikumine.

Helsingi Läänesadamas. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Helsingi Läänesadamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eriolukorra juhi, peaminister Jüri Ratase korraldusega leeveneb alates 14. maist piirang, mille kohaselt pidid Soomest Eestisse saabuvad inimesed jääma piiriületuse järel 14 päevaks isolatsiooni. Kui seni võisid Eestis elavad, kuid Soomes tööl käivad inimesed ilma selle nõudeta Eestisse saabuda kuni üks kord nädalas, siis järgmisest neljapäevast saavad nad Eesti ja Soome vahel liikuda ka tihedamini.

Loe edasi: EESTI LEEVENDAB PIIRANGUID LÄTI, LEEDU JA SOOME PIIRIÜLETUSEL

BALTI PEAMINISTRID SEADSID EESMÄRGIKS AVADA PIIRID KOLME RIIGI VAHEL 15. MAIL

Balti peaministrid Jüri Ratas, Krišjānis Kariņš ja Saulius Skvernelis leppisid täna toimunud videokohtumisel kokku töötada selle nimel, et avada Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiri 15. mail.

Valga ja Valka vahel asuv piiritulp. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Valga ja Valka vahel asuv piiritulp. Foto: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]Videokohtumisel arutati ka Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimist mandri-Euroopaga ja Rail Balticu projekti edenemist.[/pullquote]“Tähtis on, et omavahelise piirikontrolli kaotamine toimuks Balti riikide elanike jaoks turvaliselt ja sujuvalt. Selleks peame oma tegevusi hästi koordineerima,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Kava detailides peavad kokku leppima valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Nüüdseks on kõiges kolmes Balti riigis koroonaviirusega seotud olukord oluliselt paranenud ja valitsused arutavad piirangute leevendamist.

Loe edasi: BALTI PEAMINISTRID SEADSID EESMÄRGIKS AVADA PIIRID KOLME RIIGI VAHEL 15. MAIL

BALTI PEAMINISTRID SOOVIVAD LÄHITULEVIKUS JÕUDA PIIRANGUTE ÜHISE LEEVENDAMISENI PIIRIDEL

Peaminister Jüri Ratas leppis täna videokonverentsil oma Läti ja Leedu ametikaaslaste Krišjānis Kariņši ja Saulius Skvernelisega kokku, et Balti riigid moodustavad ühise töögrupi, mille eesmärk on koordineerida piirangute leevendamist piiridel.

Eesti, Läti ja Leedu peaministrite videokohtumine. Foto: Henri-Kristian Kirsip
Eesti, Läti ja Leedu peaministrite videokohtumine. Foto: Henri-Kristian Kirsip

Eesti, Läti ja Leedu peaminister kõnelesid piirangute leevendamisest ja tervisekriisist väljumise plaanidest ning pidasid seejuures väga tähtsaks oma tegevuste koordineerimist kolme riigi vahel. „Meie tänane olukord on parem kui paar nädalat tagasi. Nakatunute arvu kahanemine ja haiglaravil viibivate inimeste stabiilne arv annavad lootust, et peatselt võime hakata mõtlema mõnede piirangute leevendamisele,“ sõnas peaminister Jüri Ratas.

„Piirangute leevendamisel on kindlasti väga oluline vahetada infot naabritega nii epidemioloogilise olukorra kui viirusevastaste meetmete kohta. Peame ühiselt leidma selle õige hetke, millal saame alustada vastastikuste liikumispiirangute leevendamisega piiridel,“ lausus Ratas.

Peaminister tõi veel esile head koostööd Läti ja Leeduga inimeste kodumaale tagasipöördumise abistamisel. „Näiteks on meie inimesed välisriikidest saanud koju tagasi pöörduda nii erilendude kui ka parvlaevareiside abil,“ sõnas peaminister Ratas.

Balti riikide peaministrid leppisid kokku, et kohtuvad videoülekande vahendusel järgmisel nädalal uuesti. Siis tulevad lisaks tervisekriisile kõne alla ka suured piiriülesed koostööprojektid. Eesti on tänavu Balti Ministrite Nõukogu koostöö eesistuja.

Print

 

 KU päevatoimetaja

Riia Kronvalda parki riputati tosin Pärnu-teemalise sõnumiga kiike

Riia kesklinnas rippuvad kiiged kutsuvad Pärnusse puhkama lätikeelse sõnumiga „Pärnu asub kohe ümber nurga“.

Lätikeelne sõnum kiigel tähendab Pärnu asub kohe ümber nurga Foto Annija Ikše
Lätikeelne sõnum kiigel tähendab “Pärnu asub kohe ümber nurga”. Foto: Annija Ikše

Lõunanaabrite pealinna parki riputatud kiiged on osa Lätti suunatud turismiturundusest, millega meelitatakse lätlasi madalhooajal Pärnusse puhkama tulema. Sinistes toonides käsitsi maalitud puidust kiikusid ehivad Eesti suvepealinna tuntumad sümbolid ja paigad: Pärnu muul, Iseseisvuse väljak, rannaelevant, Kesklinna sild, linnalehmad, ajaloolised pargid, rattateed jne.

Kiikede asukohaks valitud Kronvalda park on riialaste seas populaarne puhkeala, kus veedab aega palju lastega peresid. Eile üles pandud esimesed kiiged leidsid kohe aktiivset kasutust. Kiiged jäävad Kronvalda parki novembrini. Kiiged valmistas Pärnu osaühing Vaas & Vaas.

Laiem Pärnut sihtkohana tutvustav turunduskampaania algab oktoobris. Selleks ajaks valmib Kronvalda pargi kiikedest video, mille kandvaks ideeks on: „Pärnu asub kohe ümber nurga, anna hoogu juurde ja oledki kohal!“

Lätlastele, eeskätt just riialastele suunatud kampaaniat korraldab Pärnu linnavalitsus koostöös Pärnu spaade ja hotellide ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega.

Urmas Saard

Lätlased ja eestlased sada aastat pärast võitu Võnnu lähedal

Kui ma laupäeva hommikul olin teel Läti Vabariigi pinnal asuvasse Võnnu linna raudteejaama, peatusin hommikukohvi joomiseks kuue kilomeetri kaugusel paiknevas hotellis. Võõrastemaja teenindajaga vesteldes sai noorele naisele kiiresti selgeks, et hõlpsaim viis oleks tee juhatamise ja transpordivahendi soovitamise (buss või takso) asemel rändur isiklikult sihtkohta viia.

22. juunil tähistati Võnnu linnas saja aasta möödumist Eesti rahvaväe ühest suuremast ja tähenduslikumast võidust Vabadussõjas – Võnnu lahingust. Foto Urmas Saard
22. juunil tähistati Võnnu linnas saja aasta möödumist Eesti rahvaväe ühest suuremast ja tähenduslikumast võidust Vabadussõjas – Võnnu lahingust. Foto: Urmas Saard

Jüri Trei ja Māris Niklass. Foto Urmas Saard
Jüri Trei ja Māris Niklass. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Teenindaja ütles, et siis lõpeb tema vahetus ja mees tuleb vastu, võib ühtlasi ka mind auto peale võtta.[/pullquote]Polnud ise sellise lahkuse osutamiseks vähimatki vihjet teinud ja minu üllatus oli suur kui ta küsis, kas mul oleks aega paarkümmend minutit oodata? Teenindaja ütles, et siis lõpeb tema vahetus ja mees tuleb vastu, võib ühtlasi ka mind auto peale võtta. Jah, muidugi oli mul aega. Meie lühike sõit möödus elavas ja meeldivas muljete vahetamises. Koguni nii meeldivas, et unustasin küsida toredate inimeste nime, rääkimata siis hotelli nime märkamisest. Kahju. Aga võibolla polnudki nimi kõige tähtsam. Palju olulisem oli järjekordne kogemuslik kinnitus heast läbisaamisest naabritega mitte üksnes riiklikul tasandil, vaid ka üksikisikute vahel.

Loe edasi: Lätlased ja eestlased sada aastat pärast võitu Võnnu lähedal

Algava suvefestivalide maratoni eel tasub uurida, milliste sündmustega naaberriigid tänavu üllatavad

Suvefestivalid meelitavad igal aastal kokku üha rohkem osalejaid ja valik kasvab pidevalt. Muusikaürituste mitmekesisus on juba tavapärane, kuid uurides täpsemalt naaberriikide festivalide kavasid, leiab veel laias valikus muud meelelahutust erinevates vanustes osalejatele, alates tantsu- ja teatrilavastustest kuni unustamatute kontsertideni.

Riia festivali ajal, 16-18 augustil, on kogu linnas ühistransport tasuta. Foto Urmas Saard
Riia festivali ajal, 16-18 augustil, on kogu linnas ühistransport tasuta. Foto: Urmas Saard

Käesoleva aasta naaberriikide suveüritusi tutvustab rahvusvaheliste bussireiside vilunud korraldaja Euroline juhataja Edmundas Pavlovas.

Läti

Suvehelid

3-4. augustil toimub Riias üks suurimatest Läänemere rannikupidudest, otse mereliival paiknevate teatri- ja muusikalavadega. Muusikatähed nagu Cheat Codes, Mika, Calvin Harris on juba varem seal esinenud. Festival on suurepärane esinemiskoht Baltimaade noortele muusikutele, kes alles alustavad oma tähelendu.

Riia linna festival

Igal aastal, Riia linna pidupäeva tähistamise ajal, toimub seal rohkelt tasuta meelelahutusi. Saab maitsta kõige maitsvamaid toite, vaadata mitmesuguseid tänava ja professionaalse kunsti näituseid, ilutulestikku. Festival toimub 16-18 augustil. Pidupäevade ajal on kogu linnas tasuta ühistransport.

Loe edasi: Algava suvefestivalide maratoni eel tasub uurida, milliste sündmustega naaberriigid tänavu üllatavad

Tapa valla lastekoori kontsertesinemised algasid ja lõppesid Lätis

Lisaks osalemisele Vievise laulukoori konkursil laulis Tapa valla lastekoor kolmel muusikaliselt rikkal reisipäeval veel mitmel pool mujalgi nii Leedus kui Lätis. Vaatamisväärsustega tutvumiseks jäi väga vähe aega, aga Trakaile heideti siiski põgus pilk peale.

Tapa valla lastekoor Trakais, pildil saatjate hulgas ka Audronė Stepankevičiūtė (paremal äärel istumas). Foto Urmas Saard
Tapa valla lastekoor Trakais, pildil saatjate hulgas ka Audronė Stepankevičiūtė (paremal äärel istumas). Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pühapäeval saatis lauljaid Vievise kultuurikeskuse direktor Audronė Stepankevičiūtė[/pullquote]Esimene kontsert toimus reedel Lätis, Ezerkrasti rehabilitatsiooni keskuses. Laupäeval sõideti pärast võistulaulmist Vievisest välja veel enne, kui pooltel osalejatel olid oma laulud laulmata. Sihtkohaks oli Kietaviškių. Tapa valla lauljad teadsid, et kontsert tuleb kahasse teise võistulaulmisel osalenud Leedu kooriga. Aga kohtumisel Elektrėnai külje all asuvas rahvamajas ei teatud, et pisikesel laval esineb koor, kes sama päeva õhtul kuulutatakse Vievise peaväljakul konkursi peavõitjaks. Kontserdi alguses ei aimatud kohe sedagi, et lauldakse vastakuti teineteisele. Algselt arvati, et küllap esinetakse sealse paiga külaelanikele, aga seda ei juhtunud.

Loe edasi: Tapa valla lastekoori kontsertesinemised algasid ja lõppesid Lätis

Riia toomkiriku oreli detsibellide võimsus lummas rohkem kui muusika ise

Sindi Naisliit kuulas Riia toomkirikus Ilva Lempa orelimängu ja tegi jalutuskäigu jõulupühade eelses Riia vanalinnas.

Riia toomkirik Foto Urmas Saard
Riia toomkirik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lätti jõudes laulis Maimu Läti hümni[/pullquote]Käesoleva nädala kolmapäeval kulges teekond lumisest Sindist uduga varjutatud Riiga reisi- ja keelejuhi Maimu huvitavate jutustuste saatel. Juttu vürtsitasid paraja mõõdutundega naljakalt öeldud lausekillud. Kiiresti sai selgeks seegi, et läti rahvas väärib kõigiti lugupidamist. „Kas kõik mäletavad, kuidas öelda läti keeles palun ja tänan?” Ja Maimu tuletas meelde, et palun on lūdzu ja tänan – paldies. Seda vist isegi enamik seltskonnast teadis või oli vähemalt korduvalt kuulnud. Aga kuidas tagasisõidul küsida näiteks kaks kasti viina? Siis pidanuks ütlema lūdzu divas kastes degvīna. Maimu rääkis sellestki, kuidas eristuvad läti keeles naiste ja meeste nimed. Naise nime lõpus on a või e, mehe nimi lõpeb s tähega. Läti keel on tugevasti mõjutatud liivi keelest, mistõttu sõna rõhk asub sarnaselt eesti keelega esimesel silbil. Tundes hästi läti keelt, polnud Maimu Eestimaal elades unustanud sõnakestki eesti keelt, mille oskus kipub paljudel eestlastel järjest kasinamaks muutuma. Kui ikka eesti keeles on olemas mõni Läti kohanimi, siis kasutab Maimu eestikeelset sõna ja teab selle kõrvale öelda ka lätikeelse kohanime.

Loe edasi: Riia toomkiriku oreli detsibellide võimsus lummas rohkem kui muusika ise

Pärnu väärikad rüütasid ennast sajandi vanuste uhkete riietega

Riia vanalinna ajaloolise hoone võlvkeldris asub mõned aastad tagasi avatud Baltimaade esimene ja ainus moemuuseum, kus praegu näeb näitust „1918. Vabaduse luksus”. Külastajad võisid viivuks põhjalikult oma imagot muuta, peegli ees keerutades oma välimust imetleda ja vaatajate kiitvaid sõnu kuulda.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppur Mare Riia moemuuseumi eksponaati riietunult. Foto Urmas Saard
TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppur Mare Riia moemuuseumi eksponaati riietunult. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Põnevust tekitas Anna hoogne tegevus, millega ta järgemööda naisi nähtud ajastule vastavalt riidesse pani[/pullquote]Mööda trepiastmeid allapoole laskudes kohtub moemuuseumi külastaja esmalt plakatilt vastu vaatava tuntud vene moeajaloolase ja kollektsionääri Aleksandr Vassiljevi pildiga. „Ta on ka Eestis hästi tuntud. Aasta alguses avas Vassiljev Keila-Joa lossis pulmakleitide näituse,” rääkis minu seljataga astuv Mall. Tema sõnul ei vajavat legendaarne moeajaloolane tutvustamist isegi mitte vähese moeteadlikkusega inimeste hulgas. Populaarset Vassiljevit teatakse võrdväärselt hästi nii kodu- kui välismaal. Üle ilmamaa kuulsa moekuru ja Natalja Muzõtškinaga otsustati asutada maailmakuulsate moeloojate muuseum ka Riiga.

Loe edasi: Pärnu väärikad rüütasid ennast sajandi vanuste uhkete riietega

Läti suurjuubelile eelneval päeval Laima muuseumis

Esmapilgul ei teakski arvata, et Riia kesklinnas Miera ja Palidziba tänavate nurgal paikneva Laima šokolaadimuuseumi väljapanekud asuvad 1939. aastal projekteeritud omaaegses tööstushoones.

Kristīne, Laima šokolaadimuuseumi giid, pakendab külaliste valmistatud maiustusi. Foto Urmas Saard
Kristīne, Laima šokolaadimuuseumi giid, pakendab külaliste valmistatud maiustusi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Üks šokolaadist nukk on koguni vanem kui Läti riik[/pullquote]Peauksest sisenedes astuvad külastajad punakaspruuni vaibaga kaetud trepist üles. Trepikoja lagi meenutab pisut mullitavat šokolaaditahvlit. Näib nagu valguks sulavat šokolaadi välja ka lae ja seinte kokkupuute kohtadelt. Tundub, et maiajaid huvilisi võõrustatakse lausa magusa võlumaailmas. Vastuvõtu ruumi põrandal näeb ülisuuri kompveki- või šokolaadiümbriste värvilisi pabereid.

Varahommikuse ekskursiooni bussiga saabunud pärnakaid on sellisel suurel hulgal, et meid lahutatakse kahte võrdsesse osasse, kumbki giid saab täpselt 20 maiasmokka. Giidide rinda kaunistab suur Läti rahvusvärvides rosett. Järgmisel päeval saab Läti Vabariik täpselt saja-aastaseks. Sümboolselt ongi väga õige alustada lõunanaabrite suurjuubelit Laima šokolaadidest, mis on kahtlematult üks Läti rahvuslikke uhkuseid. Kristīne võtab rohke valikuga Laima kompvekkide korvi ja palub kõigil suu magusaks teha.

Loe edasi: Läti suurjuubelile eelneval päeval Laima muuseumis

Piltuudis: Läti pealinnas peeti iseseisvuspäeva paraadi

Piltuudis: Daugava ääres toimus Läti sajandale aastapäevale pühendatud relvajõudude paraad

Läti Vabariigi 100. aastapäeva paraad Riias Daugava jõe ääres Foto Urmas Saard
Läti Vabariigi 100. aastapäeva paraad Riias Daugava jõe ääres. Foto: Urmas Saard

Pühapäeval rivistus Riia paraadile üle 1700 inimese. Läti sõjaväelaste kõrval osalesid suuremate esindustega Kanada juhitavasse NATO pataljoni kuuluvad Itaalia, Hispaania, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Albaania sõdurid. Lipuesindustega võtsid paraadist osa Eesti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Suurbritannia, Rumeenia, Horvaatia ja Ameerika Ühendriikide kaitseväelased.

Loe edasi: Piltuudis: Läti pealinnas peeti iseseisvuspäeva paraadi

Piltuudis: valgusmäng Riias

100- aastaseks saanud Läti Vabariigi pealinnas loob pidulikku meeleolu valgusfestival Staro Rīga, mis pakub rahvusvahelist valgus- ja multimeediainstallatsioonide programmi. Majad, väljakud, tänavad, sillad ja mälestusmärgid on muudetud kordumatuteks valguskunsti taiesteks.

Valgusmäng Daugava kaldapealsel Foto Urmas Saard
Valgusmäng Daugava kaldapealsel. Foto: Urmas Saard

Valgustatud hooned ja installatsioonid toimivad pimeduse saabudes kuni 23.00-ni.

Loe edasi: Piltuudis: valgusmäng Riias

Võrratu Võnnu muusikakooli esinemine Sindis

Rahvusvahelise heategevusorganisatsiooni Y’s Men Pärnu klubi kutsel väisavad Võnnu muusikakooli puhkpilliorkester ja kandleansambel Pärnut ja Pärnumaad. Esimese rahvusvahelist muusikapäeva tähistava kontserdi andsid täna õhtupoolikul Läti külalised Sindi seltsimajas.

Ilze Žwarte ja Ieva Lapšane, Võnnu muusikakooli kontsert Sindis Foto Urmas Saard
Ilze Žwarte ja Ieva Lapšane, Võnnu muusikakooli kontsert Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Bravo, bravissimo, magnifico, fantastico![/pullquote]Kontsertkava esimesel poolel mängisid kandlelugusid õpetajad Ilze Žwarte ja Ieva Lapšāne ühiselt oma õpilastega. Puhkpilliõpetaja Aivars Radzins juhatas mitmekümne liikmelist orkestrit. Kogu kontsertkava ära kuulamise peale kinnitasid mitmed muusikasõbrad, et kuuldu oli võimas. Et oma tänulikkust veelgi täpsemalt väljendada, öeldi kontserdilt lahkudes rahvusvaheliselt paremini mõistetavamalt: „Bravo, bravissimo, magnifico, fantastico!” Aivars Radzins rääkis, et sarnane esinemine oli Võnnu muusikakoolile Eestis esmakordne. Kuigi kuuljaid võinuks oluliselt rohkem olla, ütles dirigent leplikult, et küllap taheti kaunil sügispäeval niisama looduserüppes jalutada või koduaias toimetada.

Loe edasi: Võrratu Võnnu muusikakooli esinemine Sindis

Tegelikkus on tähtsam kui idee – imperatiivide paavst

Artikkel ilmus esmalt augustikuu ajakirjas “Teekäija”. Seoses 266. Rooma Katoliku Kiriku paavst Franciscus’e Eesti külastusega saab autori loal lugeda seda ka Külauudiste uudisvoos.

Tallinn paavst Franciscus’e ootel, Vene tänav 16 Foto Urmas Saard
Tallinn paavst Franciscus’e ootel, Vene tänav 16. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa[/pullquote]Visiit Balti riikidesse on ajastatud Leedu, Läti ja Eesti sajanda aastapäevaga. Meie jaoks oleks tegemist teise paavsti külaskäiguga. Esimene, kes külastas Balti riike ja Eestit oli Johannes-Paulus II, kes viibis Tallinnas 10. septembril 1993. a. Kindlasti on sellised visiidid olulise tähtsusega kohalikule katoliiklikule kogukonnale (u. 6000 katoliiklast) ja ka eesti kristlaskonnale. Mis on kahe visiidi vahel muutunud? Suurim muutus usulises plaanis on see, et Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa. 2011. a rahvaloenduse järgi oli õigeusklikke 16% ja luterlasi 10%. Üleüldine ilmalikustumine on süvenenud (54% elanikkonnast ei pea omaks ühtegi usku), kristlus on veelgi enam surutud ühiskonna ääremaale ja ühiskond poliitiliselt palju polariseerunum kui 90-ndate alguses.

Loe edasi: Tegelikkus on tähtsam kui idee – imperatiivide paavst

Tori Siidritalu siider valiti Baltikumi parimaks traditsioonilisel meetodil valminud siidriks

Suviselt kuumal 21. septembril toimus Lätis, imelises Bauska linnas Baltikumi parimate väikeveinitootjate ja siidrivalmistajate autasustamine.

Karmo Haas Foto Urmas Saard
Karmo Haas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eestile tõi kastanid tulest välja Karmo Haas[/pullquote]Baltic cup 2018 konkursi peakorraldaja oli Läti väikeveinitootjate ühing ning partneriteks Eesti väikepruulijate liit ja Leedu veinitootjate ühing. Konkurssi korraldati teist aastat. Eesmärgiks on tunnustada parimaid väikeveinitootjaid ja propageerida kohalikust toorainest väärindatud toodangut.
Kolmest Balti riigist esitleti 147 toodet, mis jaotati tooraine ja valmistusmeetodite järgi alamklassidesse.

Kui koorekihi noppisid sel aastal Leedu ja Läti veinitootjad, siis Eestile tõi kastanid tulest välja Karmo Haas, Pärnumaalt Tori Siidritalust, kelle poolkuiv õunasiider „Demi Sec“ saavutas traditsioonilisel meetodil valminud siidrite klassis esikoha.

Loe edasi: Tori Siidritalu siider valiti Baltikumi parimaks traditsioonilisel meetodil valminud siidriks

Y’s Men kahel päeval Bauskas

Bauskas toimunud Soome-Balti piirkonna Y’s Men liikmete kogunemine algas tavatute kogemustega, mis kestsid kahel päeval kuni ära sõiduni, aga õppepäevade kava oli Pärnu klubi poolt hästi ettevalmistatud, sisutihe ning tulemuslik. Kohtumine lõppes meeldejääva nelipüha jutluse ja kontsertelamusega Bauska baptistide palvemajas.

Soome-Balti piirkonna Y's Men klubide kohtumine Bauskas Foto Urmas Saard
Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine Bauskas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda.[/pullquote]Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine, ettekannete kuulamine, kogemuste vahetamine ja ülesannete lahendamine leidis aset Bauska sajandite vanuse renoveeritud lossi konverentsisaalis 19. ja 20. mail. Et kõik üksikasjad olid täie põhjalikkusega juba aegsasti vastutustundlikult ettevalmistatud, sellest andis kohe esmapilgul märku erinevatest rahvustest ja asukohamaadest pärit inimeste paigutamine nummerdatud kohtadele. Üllatunud pilgud reetsid esialgset arusaamatust, aga juba õige pea saadi aru tegelikust vajadusest. Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda. Selline korraldus lõi hea eelduse rahvusvaheliseks suhtluseks ja keelelise väljenduse paremaks harjutamiseks.

Loe edasi: Y’s Men kahel päeval Bauskas

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauskas

Kõrgemal künkapealsel asuvat Bauska lossi piiravad kahelt küljelt Mūsa ja Mēmele jõed, mis iidsest rajatisest möödudes ühinevad Lielupe jõeks. Jõgede ühinemise paiga lähedusest alustasidki rahvusvahelise muuseumi öö saabudes väikesteks seltskondadeks jagunenud inimgrupid orienteerumist Bauska linnas.

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis Foto Urmas Saard
Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kesklinnas palusime juhuslikel möödujatel ennast pildistada[/pullquote]Tegemist oli Soome-Balti piirkonna Y’s Men õppepäevadel osalenud veerandsaja inimesega, kelle kahepäevane Bauskas viibine kattus juhuslikult 19. mail aset leidnud muuseumiööga. Igas tillukeses rahvusvahelises seltskonnas pidi olema vähemalt üks lätlane, kes orienteeruks lätikeelses keskkonnas teistest paremini. Meie läksime teele neljakesi: kaks läti naist, üks meessoost leedukas ja teine samast soost eestlane. Anna Ziemele ja Velta Benjava tulid Läti väikelinnast Livanist, Kestutis Dringelis Leedu linnast Vievisest ja mina Sindist. Kõigis kohustuslikes peatuskohtades pidi kogu seltskond jääma ühele fotole, mis tagas võimaluse osaleda hiljem auhinnaloosis.

Bauska lossi kahe osa vahel puudub arhitektuuriline sarnasus. Vanem osa ehitati Liivi ordu poolt 15. sajandi keskpaigas, aga sellest on nüüdseks säilinud üksnes punastest tellistest ja raudkividest lagunevad müürid. Kuramaa hertsogi Kettleri jaoks ehitatud residents valmis 16. sajandi lõpus ja on tänaseks eeskujulikult taastatud. Kolmandal korrusel asuvad hubased võõrastetoad, mis võimaldas esimest korda elus veeta kogu muuseumiöö muuseumis.

Loe edasi: Rahvusvaheline muuseumiöö Bauskas

Päev Riias

Mullu novembris asetleidnud Läti nädala jätkuna toimus teisipäeval kultuurireis Riiga, mille käigus külastati lõunanaabrite seimi, rahvusraamatukogu, Eesti kooli Riias ja juugendstiilis korter-muuseumit.

Läti Vabariigi Seim, esimene külastuspaik Riias Foto Urmas Saard
Läti Vabariigi Seim, esimene külastuspaik Riias. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Annika Poldre rääkis, et juugendstiil on Läti pealinna visiitkaart.[/pullquote]Väljasõidu korraldaja oli Pärnu Raeküla Vanakooli Keskus ja reisisaatjana tegi päeva põnevaks ajakirjanik Annika Poldre.

Seimis

Riigikogu liikme Toomas Kivimägi vahendusel avanes võimalus külastada Läti seimi. Läti parlament asub Jēkaba tänaval asuvas Liivimaa rüütelkonna hoones. Seimi hoone peauksele lähenedes ei jää märkamatuks teise korruse akendega samal joonel valvav Lāčplēsise kuju. Samas kohas kaunistas varem seina orva Liivi ordumeistri kuju, mis hävis 1921. a kahjutules. Hoone taastamisel paigutati orva Rihards Maursi loodud Lāčplēsise skulptuur, kuid kahjuks purustati viiekümnendate alguses. Eelmise eeskujul valmistas Eestiski mitmeid taieseid valmistanud Läti skulptor Edvīns Krūmiņš uue Karutapja.

Loe edasi: Päev Riias

Lõuna-Eesti meelitab leedukaid ja lätlasi

Eilsest homseni toimub Vilniuses vabaajamess Adventur, kus Lõuna-Eesti piirkonnad ja ettevõtjad tutvustavad leedukatele siinseid vaba aja veetmise võimalusi. Küünlapäevast 4. veebruarini leiab aset turismimess Balttour Riias, kus lõunaeestlased on traditsiooniliselt käinud lätlastele oma uutest ja huvitavatest turismiatraktsioonidest rääkimas.

Teaduskeskuse AHHAA täissfääriline planetaarium Foto Urmas Saard

Leedu messil osaleb Lõuna-Eesti esmakordselt. Vilniuses on kohal Jõgevamaa, Peipsimaa ja Tartumaa esindajad ning ettevõtjad. AHHAA Teaduskeskus ahvatleb külastajaid oma põnevate teadusteatritega nii messiboksis kui suurel laval. Peamine eesmärk on külastajate meelitamine Lõuna-Eestisse ja kontaktide loomine Leedu reisikorraldajatega.

Riias on Lõuna-Eesti esindatus veelgi suurem, eelmainitutele lisanduvad Valgamaa, Mulgimaa, Põlvamaa ja Võrumaa. Lätlased on Lõuna-Eestiga juba väga hästi kursis ja sealsel messil on pearõhk uute atraktsioonide tutvustamisel.

Lõuna-Eesti keskendub nii Adventur kui Baltour messil pere- ja kultuurivõimaluste tutvustamisele ning viib messidele nii põnevaid messipakkumisi kui ka vahvaid üllatusi.

AHHAA täissfääriline planetaarium. Foto: Urmas Saard →

Ene Reedi

Seitse sündmust, millega Riia väärib Euroopa 2018. aasta parima turismisihtkoha tiitlit

Maineka Euroopa parima turismisihtkoha tiitli 20 nominendi seast leiab sel aastal ka lõunanaabrite pealinna Riia, kes kutsub kõiki eestimaalasi enda poolt hääletama.

Jõuludeaegne jalutuskäik Riias Foto Marko Šorin
Jõuludeaegne jalutuskäik Riias. Foto: Marko Šorin

8. veebruarini veebilehel või lühilingil toimuval hääletusel saab igaüks anda oma hääle kord nädalas. Lisaks Riiale leiab nominentide seast veel 19 Euroopa linna: Wroclaw, Lissabon, Viin, London, Ateena, Milano, Praha, Budapest, Pariis, Bilbao, Amsterdam, Kotor, Edinburgh, Hvari saar, Berliin, Barcelona, Brüssel, Colmar ja Bohinj. Ükski Eesti linn sel aastal parimate turismisihtkohtade nominentide sekka ei jõudnud.

Läti, kes tähistab samuti 2018. aastal oma vabariigi 100. sünnipäeva, kutsub kõiki eestimaalasi Riiat külastama järgmiste põnevate suurürituste raames:

· Lattelecom Riia Maraton (20. mai). Sel päeval kuulub Riia täielikult jooksjatele. Juba 2007. aastast AIMS standarditele vastav rahvusvaheliselt akrediteeritud maraton pakub spordisõpradele suurepärase võimaluse tutvuda täis- või poolmaratoni käigus Riia tänavate, sildade ja vanalinnaga.

Loe edasi: Seitse sündmust, millega Riia väärib Euroopa 2018. aasta parima turismisihtkoha tiitlit