Urmas Saard, reporter
Valmistumisel mais toimuvaks Pärnumaa Mudilaste Laulu-ja Tantsupeoks lubavad eelseisva kevadise suursündmuse toimkonna liikmed arutleda natuke laiemalt ja sügavuti minnes sellest, kui olulist rolli täidetakse meie laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkusuutlikkuse tagamisel ning elutule hoidmisel.
Loe edasi: MÕELDES MEIE LAULU- JA TANTSUPIDUDE TAVALE LÄHIMINEVIKUS, HETKESEISUS JA EESOOTAVAS AJAS (II)
Urmas Saard, reporter
Valmistumisel mais toimuvaks Pärnumaa Mudilaste Laulu-ja Tantsupeoks lubavad eelseisva kevadise suursündmuse toimkonna liikmed arutleda natuke laiemalt ja sügavuti minnes sellest, kui olulist rolli täidetakse meie laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkusuutlikkuse tagamisel ning elutule hoidmisel. Esimesena vastab Pärnumaa Mudilaste Laulu- ja Tantsupeo üldjuht Hilja Vainula.
Loe edasi: MÕELDES MEIE LAULU- JA TANTSUPIDUDE TAVALE LÄHIMINEVIKUS, HETKESEISUS JA EESOOTAVAS AJAS
Tänasel jürikuu 14. päeval, mis on muide rahvakalendris ka künnipäev, tähistab Ave Teeääre neljakümnendat sünnipäeva. Ümmargune tähtpäev lisab põhjust heita pilk vagudele, mida ta enda teostamise loomes iga päevaga järjest selgema jäljena maha märgib.
Loe edasi: AVE TEEÄÄRE MAAILM LÄBI KUNSTI JA NUKUTEATRI
Tartu Rattamaraton pani 1998. aastal alguse maastikurattasõidu buumile. Veerandsada aastat hiljem sõidavad tuhanded rattasõbrad taas Otepäält Elvasse, et hoida au sees vanu traditsioone ning luua uusi. Mis on see miski, mis toob rattureid 25 aastat järjepanu samale üritusele?
Loe edasi: MIS ON VEERANDSAJANDILISE TARTU RATTAMARATONI RAHVASÕIDU FENOMEN?
Liia Kanemägi on TUUM Teater MTÜ loominguline juht, kogukonnateatri „Naised & Numbrid“ idee autor ja lavastaja, kelle juhtimisel kohtuti kuue kuu kestel viie maakonna tosina erakordse naisega, et kuulda lugusid, mida nad endaga kaasas kannavad. „Kutsusime naised jutustatud lugude esitamisega osalema. Tulemus kujunes hästi ägedaks,” rääkis Kanemägi eilsel kohtumisel ja vastas mitmele täiendavale küsimusele, mis võiks rakendusteatri huvilisele huvi pakkuda.
Loe edasi: „NAISED & NUMBRID” EESTIMAA ERINEVATEL LAVADEL
Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste tähistab 4. mail oma 75. sünnipäeva. Palusin teda olulise verstaposti juures viivuks peatuda, et heita pilk käidud teele.
Loe edasi: TRIVIMI VELLISTE MÖÖDUB SEITSMEKÜMNEVIIENDAST VERSTAPOSTIST
Viimastel kuudel oleme väga paljudes Eestimaa paikades näinud võimsat virmaliste vaatemängu. Uurisime meie sünoptikult Kairo Kiitsakult, kuidas tekivad virmalised, millal on võimalus neid näha ja miks just viimasel ajal on põhjavalgusest saanud meie jaoks sage “külaline”. Kairo hobifotograafina on ka ise väga palju virmalisi pildistanud.
Loe edasi: MIKS VIRMALISED VIIMASEL AJAL EESTIT SAGELI „KÜLASTAVAD”?
MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna esimees Urmas Saard rääkis Tre Raadio Pärnus stuudio tänahommikusesusutluses põgusalt sellest, et 22. veebruaril tähistab Sindi lasteaed miniparaadiga Eesti Vabariigi 104. aastapäeva ja riigi sünnipäeva hommikul leiab aset pidulik lipurivistus Sindi raekoja ees. Saatejuhid olid Regina Jaakson ja Piia Karro Selg.
Loe edasi: KUULA TRE RAADIOST, MIS TOIMUB SINDIS 22. JA 24. VEEBRUARIL
Lõppeva aasta novembri keskpaigas kirjutas elupõline meditsiinitöötaja Lilian Kiuru ühele Külauudiste infoveskis ilmunud artiklile lühikese, kuid tähelepanu äratanud kommentaari. Sellest tekkinud uudishimu ärgitas Google otsingu vahendusel uurima, mida Liliani kohta veel teada saaks. Ilmavavõrgust leitud kümnekonna aasta tagune pikem põnev artikkel kasvatas huvi veelgi.
Loe edasi: MEDITSIINIÕDE LILIAN KIURU KÕNELEB KUNSTITERAAPIAST SEKSINI
Paar päeva tagasi andis portaal Külauudised ülevaate Rumeenia suursaadiku Călin Stoica visiidist Jõgeva valda. Infoveskile andis intervjuu ka suursaadiku nõunik Priit -Hendrik Kaldma, kes rõhutas tippdiplomaadi huvi Eestimaa looduse vastu. Veel rõhutas ta, et suursaadik on huvitatud koostööst erinevate Eestimaa piirkondadega.
Loe edasi: PRIIT-HENDRIK KALDMA: OMAVALITSUSED SAAVAD SAATKONDA KÜLLA KUTSUDAIntervjuu
Käesolev usutlus ei ole toimunud ühel mõne tunni pikkusel vahetul kohtumisel. Küsimused ja vastused kujunesid mõnevõrra pikema aja kestel, osaliselt vahetul kokkusaamisel, suuremalt jaolt siiski kirjavahetuses. Ain Keerup pöördub vastustes paljudel kordadel ikka ja jälle lipuvilje juurde, mis näib olevat tema jaoks midagi väga südamelähedast. Aga ta räägib mõtlevale inimesele rohkelt olulist ka muudes valdkondades.
Loe edasi: AIN KEERUP ELU TEATAVAS PÖÖRDEHETKESIntervjuu
Marko Šorin on olnud korduvalt valitud kohaliku omavalitsuse esinduskogusse. Sindi linnapeana osales ta nelja valla ühinemisläbirääkimistel, haldusterritoriaalse muutuse käigus kandideeris Tori valla volikogusse ja sai kõige suurema häältesaagi. Sellele vaatamata asus ta hoopis Pärnu abilinnapea ametikohale. Oktoobris lõpeb üleriigiliselt läbi viidud haldusmuudatuste järgne valitsemisperiood meie omavalitsustes.
Loe edasi: MARKO ŠORIN: OLEN MÕNEGI ASJA PÄRAST ÜSNA NÖRDINUD
Kaks säravat naist: Katrin Kuntus ja Regina Jaakson, Tre Raadio Pärnu stuudios. Neist esimese hääl pole raadiokuulajatele kuuldav, aga temast oleneb kuulaja jaoks palju. Teise mahedalt voolav jutt kutsub seda enam raadio juurde, mida rohkem teda kuulda on. Kutsun nad raadiost välja, et vestelda mitte ainult tööst raadios.
Loe edasi: NAISED RAADIOST VÄLJAS
Tänavuse Eesti taasiseseisvumispäeva muusikaliseks krooniks on 20. augustil Rakvere Vallimäel toimuv Vaba Rahva Laul. Külauudistele andis intervjuu sündmuse looja ja korraldaja, väärikas ning aateline saarlane Ülo Kannisto. Ta rääkis kooride ja teiste muusikakollektiivide ettevalmistustest, nimekate kutseliste dirigentide ja muusikute panustamisest, toonitades eriti Tõnis Mäe tuntuimate laulude kõlamist.
Loe edasi: ÜLO KANNISTO: KOOSLAULMISEKS ON PÕHJUST KÜLLAGA
Mustvee vallas asuvale Avinurmele toob kuulsust puhkpilliorkester, kelle muusikahelid kostnud paljudes saalides ja vabaõhusündmustel. Hiljuti tänas Eesti Rahvakultuuri Keskus muusikakollektiivi dirigenti Verner Mölderit tänukirjaga.
Loe edasi: VERNER MÖLDER: ESINEMISED HOIAVAD ERKSANA JA ANNAVAD ENESEKINDLUST
Esimese lihavõttepüha hommikul ajasime juttu ajakirjaniku ja kolumnisti Ivan Makaroviga. Temale ja abikaasa Gerli Talile on kanad Lääne-Virumaal Lehtses asuvas maakodus nii maitsvate munade toidulauale kinkijad, kui ka lemmikloomad.
Loe edasi: IVAN MAKAROV: KANAD TAJUVAD LIHAVÕTTE LÄHENEMIST
Agnes, olete teenusedisainer, koolitaja, konsultant, rahvusvahelise kaitse saanud isikute tugiisik, filmi produtsent, TV7 saatejuht, koguduse liige, kolme lapse ema. Ilmselt pole tegevusloetelu lõplik ja küllap saab pikka nimekirja veel midagi lisada. Palun, et ütleksite teiega tuttavamaks saades enda kohta midagi sellist, mida peate kõike eelnevat arvestamata jättes kõige olulisemaks.
Loe edasi: KÜLAUUDISTE KÜLALINE AGNES PULK VESTLEB KRISTLIKE JÕULUDE TÄHENDUSE TEEMAL
Ida-Virumaal elaval ja Vooremaaga juurtega ning hingeliselt seotud kirjanik Anneli Lamp sai tänavusel aastal iseäranis tuntuks raamatuga „Introverdi kaitseala.” Kaitseala on Anneli Lambi jaoks ka üldistav mõiste – keskkond, mida ta enda jaoks vajab. Külauudiste külalisena rääkis ta sellest, kuidas seda kaitseala oleks võimalik endale luua. Samuti rääkis ta oma vanematest, siduvatest joontest ja teemadest oma raamatutes, ettevalmistusest jõuludeks.
Loe edasi: KIRJANIK ANNELI LAMP: PAREMAD KINGITUSED ON RAHU, VAIKUS JA ARMASTUS
Vibud, nooled ja lossid on kokku kuulnud juba ammustest aegadest. 5. augustil saab Jõgeva vallas Kuremaal teoks IV Kuremaa Lossiturniir ja Vooremaa Vibukarika IV etapp. Külauudistele andis intervjuu korraldaja Tiina Laurisson, kes on veteranide arvestuses kahekordne maailmameister pikkvibu siselaskmises.
Külauudistele andis intervjuu filmiloolane, režissöör ja stsenarist Jaak Lõhmus, kes osalenud Palamusel peetavatel Theodor Lutsu filmipäevadel alates sündmuse esmatoimumisest 1996. aastal kuni tänaseni. Jaak Lõhmuse arvates võiks Theodor Lutsust teha ka mängufilmi.
Loe edasi: JAAK LÕHMUS: THEODOR LUTSUST VÕIKS TEHA MÄNGUFILMITunamullu 27. novembril valis Tori vallavolikogu Lauri Luuri uutes mõõtmetes sündinud Tori valla esimeseks vallavanemaks. Juba aastal 2011 sai temast Are vallavanem, aga enne seda töötas neli aastat abivallavanemana. Seega laias laastus tosin aastat omavalitsuse tippjuhi kogemusi. Kuna oleme sama valla mehed ja mingist hetkest märkamatult saanud sinatuttavateks, siis kulgeb vestlus mõistetavalt nüüdki samas vaimus.
→Ütlesid Tori valla esimesel sünnipäeval Sindi seltsimajja kogunenud rahvale: tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus – armastus ka Tori valla vastu. Mida ütled kolm kuud hiljem?
[pullquote]mõistan neid, kes on haldusreformi järgselt nimetanud Torit värdvallaks[/pullquote]Tegelikult ütlesin seda väga läbimõeldult. Pean tunnistama, et ühtepidi ma mõistan neid, kes on haldusreformi järgselt nimetanud Torit värdvallaks. Eks alguses oligi segadust. Panime erinevatest kohtadest tulnud inimesed kokku ja siis hakati sagima. Üksteist ei tuntud. Vaadati, kes on kangem, kuni lõpuks selgusid jõujooned. Siis prooviti siin igasuguseid kombinatsioone harrastada. Ja aegajalt käis läbi ka mõte, et see vald ei kõlba mitte kuskile. Ma aktsepteerin seda, kui linnaäärsele asumile sobib elada pigem linna koosseisus. Aga ma ütlen, et elada saab ka Tori valla koosseisus ja mitte midagi ei lähe selle tõttu halvemaks. See on ainult emotsionaalne küsimus. Me peame mõistma, et esmalt tuleb näha vaeva, aga mitte minna kohe kodaratesse taguma. Öelda, et see ei sünni mitte kuskile, tuleb lõhki kiskuda ja ära lammutada – siis see ei ole suhtumine, millega peaks avalikus sektoris toimetama. Mina olen seda meelt, et tööd tuleb teha ja vaeva näha. Alles siis saame aru, et see ongi meie oma ja ehe koduvald. Tulles selle tsitaadi juurde tagasi, pidasin silmas vaeva nägemist, mis annaks lõpptulemusena rahuldava tulemuse, millega vaev saab tasutud.
Loe edasi: Pikem vestlus Lauri Luuriga, kes on Pärnumaal Tori vallavanem
Saate kuulamiseks kasuta seda linki: https://treraadio.bandcamp.com/track/28012019-sindi-ajalooklubi-esindaja-urmas-saard-r-kis-julius-friedrich-seljamaa-monumendi-avamisest
Jõgevamaa kultuuri-sporditegijate ja tervisedendajate tänuõhtul Rahvakultuurikeskuse tänukirja pälvinud Adavere Mõisa Seltsi eestvedaja Evi Rohtla on kaasanud kogukonna tegevusse inimesi erinevatest põlvkondadest, ennekõike aga lapsi ja eakaid. Evi on algatajaks rahvakalendri tähtpäevade korraldamisel. Tema pealehakkamisel saab Adavere naisrühm Põltsamaa kihelkonna rahvarõivad. Rahvatantsu harrastab Evi ka ise.
Evi Rohtlat usutleb Jaan Lukas.
Mis on üldse Adaverele iseloomulikku kogukonna liikumise ja rahvakultuuri vaatevinklist?
Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad. Loomulikult on ka peresid, kus näiteks vastlapäevaüritsele tullakse ikka kogu perega ja lüüakse võistlustel aktiivselt kaasa.
Pikki aastaid ei ole Adaveres tegutsenud rahvatantsurühmasid. Praegu saame uhkusega öelda, et alates 2014. aaastast tegutseb meil kaks rahvatantsurühma: memmede rahvatantsurühm 8-10 tantsijaga ja septembrist naiste rahvatantsurühm 14 tantsijaga.
Adaveres on au sees ka igasugune käsitöö. Võimalus on kangastelgedel kudumist õppida ja praktiseerida Vaba Aja Keskuses olevatel kangastelgedel. Meil on mitmed kirivöö kudujad, kes lahkesti oma oskuseid ka teistele huvilistele õpetavad. Nii “nakatusin” minagi peaaegu aasta tagasi vöökudumise pisikuga. 2016. a suvel-sügisel käis meil vöökudumist õppimas huviline lausa Tallinnast.
Meie igapäevane tegevus toimub Vaba Aja Keskuses. Kuna need ruumid ei ole väga suured, siis teeme koostööd ka Adavere Agroga (meie mõlemad tantsurühmad käivad trennis Agro saalis) ja Adavere põhikooliga (vajadusel saame kasutada mõisasaali oma ürituste korraldamiseks). Loe edasi: Adavere Mõisaseltsi eestvedaja Evi Rohtla: „Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad”
7. juulil kohtus Külauudiste reporter Raplamaa Sõnumid peatoimetaja Tõnis Tõnissoniga, kes rääkis pea veerandsajandi pikkuse ajalooga lehe eduloost tänasesse päeva ja tegi pisut mureliku vaate ka tulevikku.
Ilma endisaegse rajoonilehe taagata ajaleht hakkas Raplas ilmuma 1992. aastal, alguses nimetusega Nädaline, kuid aastast 1996 sai nimeks Raplamaa Sõnumid. Olete väljaande peatoimetaja lehe asutamisest saadik. 2010. a iseseisvuspäeva eel pälvisite kodumaakonna tippauhinna „Rapla redel“ laureaadi nimetuse. Tänavu kevadel arvati teid ühena Eesti Ajalehtede Liidu poolt esimest korda väljaantava elutöö preemia nominendiks. Tunnustusi ei jagata niisama.
Tõnis Tõnisson: Maakonna leht Ühistöö tuli täiesti ootamatult ’91. aasta lõpus munitsipaliseerida. Me olime juba natuke vabadust tunda saanud ja otsustasime, et kellegi alluvuses ei jätka ja teeme oma lehe. See asi ei olnud nii lihtne. Oleksime ette teadnud, kui keeruline saab kõik olema, siis oleksime võibolla pikemalt mõelnud, aga tarkus tuleb ikka tagantjärgi. Nii hakkasime ’92. aastal pikkamööda tegutsema. Tagantjärgi on üsna kummaline vaadata, mis välja kukkus. Mõtlesin, kui täpselt 25 aastat lehe tegemist täis saab, siis mina lõpetan.
Loe edasi: Tõnis Tõnisson: oleme kõige suurema lugejaskonnaga Kesk-Eesti ajaleht
Rauno Põld, reporter
Eestimaa on väikene, aga tema inimesed jõuavad palju. Tiit Alte on õppinud kultuurijuhiks ning lavastajaks, pärast Nõukogude sõjaväge töötanud mitmes kultuurimajas. Hetkel 52-aastane Tiit töötab lavastajana, tõlkijana ning lööb ka ise vahel näitlejana lavastustest kaasa. Eelmisest aastast alates on ta juhtinud ka näitlemistööd Ka Rak Ter teatris. Tiit Altet võiks iseloomustada Rousseau poolt öeldud lausega: “Elu pole puhkus, vaid tegutsemine”.
Miks läksite Viljandisse kultuurijuhtimist õppima?
Sellepärast, et sellel aastal, kui kooli sisse astusin, lavakunsti kateetrisse vastuvõttu ei olnud. Ja see oli kõige lähem eriala soovitud tegevusele, seal huvitas mind eelkõige lisaeriala, näitejuhtimine.
Ja te lisa erialaks võtsite näitejuhtimise, kuidas teil üldse see mõte tekkis?
Ma ei tea, kust ta võis tulla. Ilmselt, kuna mu vanaema oli kunagi Rakvere teatri garderoobis riidehoidja ja tänu sellele sain ma peaaegu kõiki etendusi näha ja üsna palju teatris käia. Ju siis mulle siit miskit meeldima hakkas.
Kuidas oli näitlemisega kooli ajal?
Vot kooliteatris ma ei käinud. Küll aga jah, kui oli klassiga esinemine, siis küll.
Miks huvitute vene kultuurist?
See on väga rikas ja muidugi väga huvitav kultuur. Seda on küll nüüd üle 70 aasta hoolega hävitatud, aga lõplikult sellest lahti pole veel saadud. Seal on praegusenigi väga huvitavaid perioode. Kõige huvitavam periood on minu arvates 19. sajand, aga ei saa öelda, et praegune sajand vähem tähtis oleks, värvitum või igavam. Seal on praegugi väga häid autoreid, teatreid ja näitlejaid. Kuigi suuri tähti, nagu olid vanasti, on muidugi vähem, aga sellele vaatamata huvitavaid näitlemisisiksusi on endiselt. Teine asi on vaimne otsing, mis on juurte alguse saanud just 19. Sajandi kirjandusest eelkõige ja millel on tänapäevani jätke. Üldiselt meeldib mulle vene kirjandusest just näitekirjandus, kuigi ka proosa meeldib kohutavalt, selles valdkonnas on häid autoreid.
Loe edasi: Tiit Alte: Inimene on kõige suurem väärtus, hoidke teda
