Sindis tähistati sinimustvalge lipu 136. sünnipäeva lühikese kõnekoosolekuga, mille valmistas ette Sindi gümnaasium koostöös Eesti lipu seltsiga. Ülevaatliku loo juurde lisatud pildigaleriis on kasutatud peamiselt Sindi gümnaasiumi õpilase Kelli Tõnisalu saadetud fotosid, lisaks mõned 2.a klassi lastevanemate saadetud fotod tänasest Sindist.
Loe edasi: PILDIGALERII EESTI LIPU 136. SÜNNIPÄEVA TÄHISTAMISEST SINDIS
Täna hommikul toimus traditsiooniline Eesti lipu päevale pühendatud pidulik tseremoonia Kuberneri aias.
Loe edasi: PIDULIKUD LIPUD MUINSUSKAITSE SELTSILE JA JAAN POSKA KOOLILE
Põltsamaa kui esimese sinimustvalge õmblemispaik kutsub kõiki täna-homme looma ja pildistama põnevaid versioone oma Eesti lipust.
Loe edasi: PÕLTSAMAA KUTSUB EESTI LIPU 136. SÜNNIPÄEVAKS LOOMA OMA LIPPU
4. juunil heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lippu kui meie riigi, kultuuri ja iseteadvuse sümbolit on oodatud heiskama ka kõik teised oma kodudele, ühiskondlikele hoonetele ja lipuväljakutele.
Loe edasi: EESTI LIPU 136. SÜNNIPÄEVAL HEISATAKSE KÕIKJAL SINIMUSTVALGED LIPUD
Tähistamaks väärikalt Eesti lipu päeva heisatakse neljapäeva varahommikul Kärdla pritsumaja torni sinimustvalge lipp.
Loe edasi: ÜHINE LIPUHEISKAMINE KÄRDLAS
Sinimustvalge lipu 136. aastapäeva üleskutses ütlevad Eest Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Konstantin Pätsi Muuseum ja SA Jaan Poska Mälestusfond, et tänavusel lipu sünnipäeval pole rahvakogunemiste ja lipu päeva rongkäikude korraldamine soovitatav, aga kutsutakse kõiki heiskama lippe kodudel, ühiskondlikel hoonetel ja lipuväljakutel.
Loe edasi: 4. JUUNI ON EESTI LIPU PÄEV JA LIPUPÄEV
Täna, 27. mail, erakorralise meditsiini päeval, andis Regionaalhaigla üle kõrgeima tunnustuse – Grand Man 2020 tiitli, mille pälvis tänavu anestesioloogia ja intensiivravi valdkonna tulihingeline edendaja, kauaaegne anestesioloogiakliiniku juhataja dr Valdo Toome.
Loe edasi: DR VALDO TOOME PÄLVIS GRAND MAN TIITLI
4. juunil tähistame sinimustvalge lipu 136. sünnipäeva.
Loe edasi: KODANIKEÜHENDUSTE ÜLESKUTSE LIPU PÄEVA TÄHISTAMISELE
4. juuni on Eesti lipu päev ja kuigi koroona seab üritustele oma piirangud, ei ole Otepää, Eesti lipu häll, lippu mitte unustanud.
Loe edasi: EESTI LIPU 136. AASTAPÄEV OTEPÄÄL
4. juunil tähistab Eesti lipu häll Otepää sinimustvalge lipu õnnistamise 136. aastapäeva.
Otepää Kultuurikeskused ja Otepää vallavalitsus paluvad saata sinimustvalgeid fotosid teemal „Eesti lipp minu sees ja minu ümber“.
Tänavu 15. juunil täitub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest ning selle auks heisatakse sel päeval lipud. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril.
Loe edasi: EESTI PÕHISEADUSE JUUBELI AASTAPÄEVAL HEISATAKSE LIPUD
Igal aastal saab esimene Tallinna päeval sündinud laps linnavolikogu esimehelt kingiks hõbelusika. Täna oli esimeseks tulijaks 3244 grammi kaaluv ja 48 sentimeetri pikkune poisslaps, kes sündis varastel hommikutundidel Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmajas. Vastne ilmakodanik on perele esimene laps. Linnavolikogu esimees Tiit Terik õnnitles värskeid lapsevanemaid ja soovis väikesele tallinlasele rõõmsat kasvamist targaks ja tugevaks linnakodanikuks.
Tallinna päeva esmasündinu õnnitlemise tava on aastakümneid väldanud kaunis traditsioon. Eriolukorra tõttu jõudsid hõbelusikas ja õnnesoovid pereni kontaktivabalt.
Tallinna päeva tähistatakse 15. mail. Sellega meenutatakse Tallinnale Lübecki linnaõiguste andmist 1248. aastal. Tähtpäeva eesmärk on väärtustada linna ajalugu ja tallinlaseks olemist, tutvustada pealinna tänapäeva ja minevikku nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Tallinna päeval esmasündinud. Foto: Jukko Nooni →
KU päevatoimetaja
[pullquote]lippude kujundusel tuli arvestada erinevate mõjuteguritega nagu lippude kuju ja sobitumine keskkonda – et need paistaksid silma, kuid ei segaks autojuhte[/pullquote]Rakvere linnapea Triin Vareki teatel soovis linn juubeleid väärikal viisil tähistada ja esile tuua ka linnapildis.
Abilinnapea Laila Taluniku sõnul kaaluti erinevaid ideid ja langetati valik lippude kasuks, mis tänasest mitmel pool linnaruumi ehivad.
„Lippude kujunduses on elementidena kasutatud musti siluette, mis kollasel selgelt esile tulevad,” selgitas linnakunstnik Marju Püümets. Siluettide loomisel on Püümetsa sõnul kasutatud laialdasemalt tuntud märke nagu logod või skulptuurid ja eraldi numbrina välja toodud juubeliaasta.
Kell 10.10 algab lühike videotuur, kus linnavolikogu esimees Tiit Terik tutvustab volikogu hoonet, ajalugu ning seda, millised otsused istungitesaalis sünnivad. Samuti näitab ta, mida peidab volikogu esimehe kabineti seinas asuv seif. Tallinna linnavolikogu töötab vanalinna piiril aadressil Vana-Viru 12 asuvas omaaegses uhkes linnavillas. Kohaliku omavalitsuse volikogu on nagu kogukonna parlament, kus elanike valitud esindajate kaudu otsustatakse kohaliku elu kõiki küsimusi.
Kell 11-11.30 on veebiülekanne, mis kannab pealkirja „Jaan Pehk ja 30 aastat Tallinna linnavolikogu“. Armastatud laulja Jaan Pehk annab (mini)veebikontserdi, kus saab kindlasti kuulda laule „Korstnapühkija“ ja „Laul Tallinnast“, kuid loomulikult on Pehkil muudki varuks. Muusikalise etteaste vahepeal vestlevad volikogu esimees Tiit Terik ja Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees sellest, kuidas on Tallinn 30 aastaga muutunud. Tallinlastel oli uuesti võimalik oma linna kohalikku elu korraldama hakata 1989. aasta detsembris, kui valiti pärast poole sajandi pikkust pausi taas Tallinna linnavolikogu. Mäeltsemees oli aastatel 1989−1996 linnavolikogu liige ning 1992-1993 linnavolikogu esimees.
Mõlemat veebiülekannet saab vaadata tallinn.ee/tallinnapaev ja www.delfi.ee/z/tallinnapaev.
KU päevatoimetaja
Vabahärra sündis 1720. aasta 11. mail Saksamaal Bodenwerderis ja lahkus siit ilmast 1797. aasta 22. veebruaril samas asukohas. 18. sajandi kolmekümnendatel astus 17-18-aastane noorhärra Vene armeesse ja sõdis Musta mere põhjarannikul platseerunud osmanite vastu. Kuus ilusat aastat veetis parun ühes oma abikaasa Jacobine’ga vanal Liivimaal Vidzemes Dunte mõisas.
Loe edasi: MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL
Avastasin imeilusa särava häälega norra laulja Sisseli plaadilt kauni laulu, mille algus võiks eesti keeles kõlada umbes nii:
Ema, kuidas oli minu algus,
kuidas jutustada sellest, mis kord sündis?
Inglid kuulsid sinu imeilusaid palveid
ja näitasid mulle teed sinu juurde.
Nad teadsid, et armastus täitis su südant,
seepärast saatsid nad mind taevastest alla.
Inglid nutsid ja suudlesid mind hüvastijätuks
ja nii asusin ma teele ning siin on mu laul sulle.
Iial ei ole minu laul nii pehme ja armas
kui laul, mida laulsid mulle.
Iial ei ole mu armastus nii sügav
kui sinu armastus minu vastu.
Loe edasi: TAEVAS MEIE LASTE SILMADES EHK MÕTTEID EMADEPÄEVAKS
Kivi külge on kinnitatud mõõk, teravikuga ülespoole, mille tähendust seletaks taiese autor ise kõige paremini. Langetatud mõõk võinuks tähendada rahu tegemist. Aga antud juhul võib kivi ees peatuja jääda mõttesse ja arutleda, kas mõõk tähistab tõsist hoiatust neile kurjategijatele, kes päästsid valla suure sõja? Ülestõstetud mõõk võiks tähendada relvaga käes seismist selle vastu, et ajalugu ei korduks samasuguses õuduses.
Sindis ei ülistata küüniliselt ühe kurjategija võitu teise üle – nii nagu seda on tehtud palju kordi nii monumentaalselt kui inimeste meelsuses, ideoloogiliselt ja suurriigi ülbelt positsioonilt. Sindis langetatakse pea nende mälestuseks, kes langesid kangelaslikult või hukkusid mõttetult kahe totalitaarse režiimi verise heitluse püünises.
Urmas Saard
Sindi elanikele… Foto: Urmas Saard / Külauudised →
Ajaloost on teada, et Eestis tähistati emadepäeva esimest korda 1922. aasta jaanikuul Elva lähedal asuvas Uderna koolimajas. Emadepäeva algatajad olid Udernast pärit Helmi Mäelo ja Järvamaalt pärit kümne lapse ema Helmi Johanna Põld. 1923. aastal tähistati emadepäeva mitmel pool Eesti naisorganisatsioonides, sealt edasi juba üleriigiliselt. Hommikul seitsmest heisati sinimustvalged lipud kirikukellade helina saatel ja orkestrid mängisid “Ema süda”.
Alates aastast 1928 hakati emadepäeva tähistama maikuu teisel pühapäeval, kuid Nõukogude režiim püüdis emadepäevast vaikida. Uuesti asuti Eestis emadepäeva avalikult tähistama 1988. aastal.
Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt hommikul kaheksaks ja langetatakse päikeseloojangul, siiski mitte hiljem kui kell 22.
KU päevatoimetaja
Riigikantselei tuletab oma kodulehel meelde, et 9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning õitsengu.
Schuman nägi ette institutsiooni loomist, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas. Vähem kui aasta pärast kirjutatigi alla sellise organisatsiooni asutamise lepingule ning algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimumine. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks. Euroopa Liidu edasist poliitikat kavandades on Tunne Kelami hinnangul põhjust alati meeles pidada Euroopa ühinemise isa Robert Schumani lausutud juhtmõtet: „Demokraatia on kristlik või seda ei ole üldse.” (Maailma Vaade 13, 2011: „Imalikustunud Euroopa ja maailma kristlased 2011).
[pullquote]Tänaseks on Piibel tõlgitud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest.[/pullquote]9. mail tähistame Ühinenud Piibliseltside palvepäeva. Aastal 1946 asutati sel kuupäeval Ühinenud Piibliseltsid. Maailm oli peale Teist maailmasõda varemetes: mitmed riigid olid maailma kaardilt kadunud, paljud inimesed olid sunnitud lahkuma oma kodumaalt, majandus vajas ülesehitamist. Sellises olukorras ühineti, et jagada lootuse sõna maailmale. Oleme täna sarnases olukorras, kus maailm vajab lootust, usku ja armastust.
Piibliseltsid üle kogu maailma teevad täna koostööd, et Jumala Sõna jõuaks iga inimeseni. Tänaseks on Piibel tõlgitud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest. Piibliseltsid levitasid möödunud aastal üle 400 miljoni Piibli või piibliosa. Viimase viie aasta jooksul on valminud pühakirjatõlked 270 keelde, mida räägib 1,7 miljardit inimest.
Selles teadmises tekkis mõte valikuliselt meenutada Sindi linna sünnipäeva pidustusi ja asjalikke ettevõtmisi, mis võibolla ongi juba mõnes üksikasjas hakanud mälus tuhmuma.
Loe edasi: SINDI VIIEKÜMNENDAST JUUBELIST TÄNASE TÄHTPÄEVANI
[pullquote]Me ei saa teha samu asju ikka ja jälle ning oodata teistsuguseid eripäraseid tulemusi.[/pullquote]Rohelise tuleviku rajamine on meie kõigi ühine väljakutse ja kõigil meil on oma roll selle ülesehitamisel. See on keeruline ja mitmetahuline ettevõtmine, kuid meil on ühist tarkust, leidlikkust ja loovust, et leida uusi, tõhusamaid viise vähese süsihappegaasiheitega tuleviku kujundamiseks.
Veteranid on Eesti riigi sõjalisel kaitsmisel ja rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kaitseväe koosseisus osalenud mehed ja naised. Veteranid on ka teenistusülesannete täitmisel või kaitseliidu sõjalises väljaõppes tõsiselt vigastada saanud ning seetõttu töövõime kaotanud kaitseväelased ja kaitseliidu tegevliikmed.
Riigikantselei kodulehelt – lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.
Lipupäevadel heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.
KU päevatoimetaja
22. aprillil tähistatakse maarahva tähtsaimat püha, jüripäeva algust. Kui algselt tehti jürituld huntide ja kurja peletamiseks, siis 1343. aasta jüriööl sai sellest märgutuli ülestõusu alguseks.
Ajakeskus Wittenstein juht Ants Hiiemaa selgitab, et praegusel muutlikul ajal on olulisem kui kunagi varem pöörduda tagasi oma juurte juurde ja väärtustada maarahva traditsioone, mis on aidanud Eesti rahval rasked ajad üle elada. „Märgutule süütamisega näitame, et suudame ühte hoides, aga ka siis kui üksteisega pole võimalik kohtuda, keerulise aja üle elada,” lisas Hiiemaa. „Näitame selle algatusega üheskoos, et Eestimaa küla elab!“
Märgutuledest osa võttes peaks märkima oma tulekoht koduleheküljel. Oma koduhoovis lõkke, tõrviku, küünla või muu märgutule süütamine toimugu täna õhtul kell 21.00. Seejuures tuleb järgida tuleohutuse nõudeid ja vältida kogunemisi ning käituda vastavalt Terviseameti 2×2 nõudele. Postitada foto või video märgutulest Facebooki lehele Jüriöö Märgutuled või saata meiliaadressile jyrioo@wittenstein.ee.
KU päevatoimetaja
