PILDIGALERII EESTI LIPU 136. SÜNNIPÄEVA TÄHISTAMISEST SINDIS

Eesti lipu 136. sünnipäeva tähistamine Sindis. Foto: Kelli Tõnisalu

Sindis tähistati sinimustvalge lipu 136. sünnipäeva lühikese kõnekoosolekuga, mille valmistas ette Sindi gümnaasium koostöös Eesti lipu seltsiga. Ülevaatliku loo juurde lisatud pildigaleriis on kasutatud peamiselt Sindi gümnaasiumi õpilase Kelli Tõnisalu saadetud fotosid, lisaks mõned 2.a klassi lastevanemate saadetud fotod tänasest Sindist.

Loe edasi: PILDIGALERII EESTI LIPU 136. SÜNNIPÄEVA TÄHISTAMISEST SINDIS

PÕLTSAMAA KUTSUB EESTI LIPU 136. SÜNNIPÄEVAKS LOOMA OMA LIPPU

Põltdsamaal 2009 aasta vabaõhuetendusel “Lipu sünd”. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Põltsamaa kui esimese sinimustvalge õmblemispaik kutsub kõiki täna-homme looma ja pildistama põnevaid versioone oma Eesti lipust.

Loe edasi: PÕLTSAMAA KUTSUB EESTI LIPU 136. SÜNNIPÄEVAKS LOOMA OMA LIPPU

EESTI LIPU 136. SÜNNIPÄEVAL HEISATAKSE KÕIKJAL SINIMUSTVALGED LIPUD

Bareljeef Otepää Maarja kiriku värvapostil. Foto: Urmas Saard / Külauudised

4. juunil heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lippu kui meie riigi, kultuuri ja iseteadvuse sümbolit on oodatud heiskama ka kõik teised oma kodudele, ühiskondlikele hoonetele ja lipuväljakutele.

Loe edasi: EESTI LIPU 136. SÜNNIPÄEVAL HEISATAKSE KÕIKJAL SINIMUSTVALGED LIPUD

4. JUUNI ON EESTI LIPU PÄEV JA LIPUPÄEV

Lipu heiskamine Sindi lasteaia lipuväljakul. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Sinimustvalge lipu 136. aastapäeva üleskutses ütlevad Eest Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Konstantin Pätsi Muuseum ja SA Jaan Poska Mälestusfond, et tänavusel lipu sünnipäeval pole rahvakogunemiste ja lipu päeva rongkäikude korraldamine soovitatav, aga kutsutakse kõiki heiskama lippe kodudel, ühiskondlikel hoonetel ja lipuväljakutel.

Loe edasi: 4. JUUNI ON EESTI LIPU PÄEV JA LIPUPÄEV

DR VALDO TOOME PÄLVIS GRAND MAN TIITLI

dr Valdo Toome. Foto: PERH

Täna, 27. mail, erakorralise meditsiini päeval, andis Regionaalhaigla üle kõrgeima tunnustuse – Grand Man 2020 tiitli, mille pälvis tänavu anestesioloogia ja intensiivravi valdkonna tulihingeline edendaja, kauaaegne anestesioloogiakliiniku juhataja dr Valdo Toome.

Loe edasi: DR VALDO TOOME PÄLVIS GRAND MAN TIITLI

OTEPÄÄL OODATAKSE FOTOSID SINIMUSTVALGEST LIPUST

Lipu heiskamine Pärnumaal Lääneranna vallas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

4. juunil tähistab Eesti lipu häll Otepää sinimustvalge lipu õnnistamise 136. aastapäeva.
Otepää Kultuurikeskused ja Otepää vallavalitsus paluvad saata sinimustvalgeid fotosid teemal „Eesti lipp minu sees ja minu ümber“.

Loe edasi: OTEPÄÄL OODATAKSE FOTOSID SINIMUSTVALGEST LIPUST

EESTI PÕHISEADUSE JUUBELI AASTAPÄEVAL HEISATAKSE LIPUD

Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tänavu 15. juunil täitub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest ning selle auks heisatakse sel päeval lipud. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril.

Loe edasi: EESTI PÕHISEADUSE JUUBELI AASTAPÄEVAL HEISATAKSE LIPUD

PEAMINISTER JA LINNAPEA AVASID TALLINNA PÄEVA

Tallinna päeva puhul toimus Lühikese jala väravas traditsiooniline all- ja ülalinna kohtumine, kus linnavaht avas värava ning linnapea Mihhail Kõlvart tervitas peaminister Jüri Ratast. Ülevaate linnas öö jooksul toimunust ja olukorrast viirusega võitlemisel andis politseiprefekt Kristian Jaani.

Jüri Ratas Tallinna päeva puhul toimunud traditsioonilisel all- ja ülalinna kohtumisel.  Foto: Raul Mee  / riigikantselei
Jüri Ratas Tallinna päeva puhul toimunud traditsioonilisel all- ja ülalinna kohtumisel. Foto: Raul Mee / riigikantselei

Loe edasi: PEAMINISTER JA LINNAPEA AVASID TALLINNA PÄEVA

HÕBELUSIKAS TALLINNA PÄEVAL ESMASÜNDINULE

Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik õnnitles Tallinna päeval esmasündinut ja kinkis talle traditsioonilise hõbelusika.

Tiit Terik ja Tallinna päeva esmasündinu hõbelusikas. Foto: Jukko Nooni
Tiit Terik ja Tallinna päeva esmasündinu hõbelusikas. Foto: Jukko Nooni

Igal aastal saab esimene Tallinna päeval sündinud laps linnavolikogu esimehelt kingiks hõbelusika. Täna oli esimeseks tulijaks 3244 grammi kaaluv ja 48 sentimeetri pikkune poisslaps, kes sündis varastel hommikutundidel Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmajas. Vastne ilmakodanik on perele esimene laps. Linnavolikogu esimees Tiit Terik õnnitles värskeid lapsevanemaid ja soovis väikesele tallinlasele rõõmsat kasvamist targaks ja tugevaks linnakodanikuks.

Tallinna päeva esmasündinu õnnitlemise tava on aastakümneid väldanud kaunis traditsioon. Eriolukorra tõttu jõudsid hõbelusikas ja õnnesoovid pereni kontaktivabalt.

Tallinna päeva tähistatakse 15. mail. Sellega meenutatakse Tallinnale Lübecki linnaõiguste andmist 1248. aastal. Tähtpäeva eesmärk on väärtustada linna ajalugu ja tallinlaseks olemist, tutvustada pealinna tänapäeva ja minevikku nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Tallinna päeval esmasündinud. Foto: Jukko Nooni →

Tallinna päeva hõbelusikas. Foto: Jukko Nooni
Tallinna päeva hõbelusikas. Foto: Jukko Nooni

Print

 

 KU päevatoimetaja

RAKVERE LINNA KAUNISTAVAD LINNA JUUBELILIPUD

Rakverel on tänavu tõeline juubelite aasta: Rakvere rahvamaja 100, maestro Arvo Pärt 85, Rakvere Teater 80, Rakvere Muusikakool 75.

Esimesed Rakvere juubelilipud paigaldati Kastani tänavale. Foto: Kristel Mänd
Esimesed Rakvere juubelilipud paigaldati Kastani tänavale. Foto: Kristel Mänd

[pullquote]lippude kujundusel tuli arvestada erinevate mõjuteguritega nagu lippude kuju ja sobitumine keskkonda – et need paistaksid silma, kuid ei segaks autojuhte[/pullquote]Rakvere linnapea Triin Vareki teatel soovis linn juubeleid väärikal viisil tähistada ja esile tuua ka linnapildis.

Abilinnapea Laila Taluniku sõnul kaaluti erinevaid ideid ja langetati valik lippude kasuks, mis tänasest mitmel pool linnaruumi ehivad.

„Lippude kujunduses on elementidena kasutatud musti siluette, mis kollasel selgelt esile tulevad,” selgitas linnakunstnik Marju Püümets. Siluettide loomisel on Püümetsa sõnul kasutatud laialdasemalt tuntud märke nagu logod või skulptuurid ja eraldi numbrina välja toodud juubeliaasta.

Loe edasi: RAKVERE LINNA KAUNISTAVAD LINNA JUUBELILIPUD

JAAN PEHK ANNAB TALLINNA PÄEVAL LINNAVOLIKOGUS VEEBIKONTSERDI

Homme, 15. mail tähistataval Tallinna päeval saab teiste põnevate e-sündmuste seas kontaktivabalt tutvuda ka Tallinna linnavolikoguga ning nautida Jaan Pehki veebikontserti.

Jaan Pehk kirjutab Sindi raekojas kõrsikute pakendile oma autogrammi. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Jaan Pehk kirjutab Sindi raekojas kõrsikute pakendile oma autogrammi. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kell 10.10 algab lühike videotuur, kus linnavolikogu esimees Tiit Terik tutvustab volikogu hoonet, ajalugu ning seda, millised otsused istungitesaalis sünnivad. Samuti näitab ta, mida peidab volikogu esimehe kabineti seinas asuv seif. Tallinna linnavolikogu töötab vanalinna piiril aadressil Vana-Viru 12 asuvas omaaegses uhkes linnavillas. Kohaliku omavalitsuse volikogu on nagu kogukonna parlament, kus elanike valitud esindajate kaudu otsustatakse kohaliku elu kõiki küsimusi.

Kell 11-11.30 on veebiülekanne, mis kannab pealkirja „Jaan Pehk ja 30 aastat Tallinna linnavolikogu“. Armastatud laulja Jaan Pehk annab (mini)veebikontserdi, kus saab kindlasti kuulda laule „Korstnapühkija“ ja „Laul Tallinnast“, kuid loomulikult on Pehkil muudki varuks. Muusikalise etteaste vahepeal vestlevad volikogu esimees Tiit Terik ja Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees sellest, kuidas on Tallinn 30 aastaga muutunud. Tallinlastel oli uuesti võimalik oma linna kohalikku elu korraldama hakata 1989. aasta detsembris, kui valiti pärast poole sajandi pikkust pausi taas Tallinna linnavolikogu. Mäeltsemees oli aastatel 1989−1996 linnavolikogu liige ning 1992-1993 linnavolikogu esimees.

Mõlemat veebiülekannet saab vaadata tallinn.ee/tallinnapaev ja www.delfi.ee/z/tallinnapaev.

Print

 

 KU päevatoimetaja

MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL

Täna möödub 300 aastat parun Münchhauseni ilukirjandusliku kuju prototüübi, vabahärra Karl Friedrich Hieronymus von Münchhauseni sünnist. Mais. 15 aastat tagasi avati Lätis Dunte mõisas terve Münchhauseni maailm.

Münchhauseni muuseum Dunte mõisas. Fotod: Urmas Saard / Külauudised
Münchhauseni muuseum Dunte mõisas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Vabahärra sündis 1720. aasta 11. mail Saksamaal Bodenwerderis ja lahkus siit ilmast 1797. aasta 22. veebruaril samas asukohas. 18. sajandi kolmekümnendatel astus 17-18-aastane noorhärra Vene armeesse ja sõdis Musta mere põhjarannikul platseerunud osmanite vastu. Kuus ilusat aastat veetis parun ühes oma abikaasa Jacobine’ga vanal Liivimaal Vidzemes Dunte mõisas.

Loe edasi: MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL

TAEVAS MEIE LASTE SILMADES EHK MÕTTEID EMADEPÄEVAKS

Räägitakse, et emadepäev saanud alguse ühe tütre palvest. See oli maikuu teine pühapäev aastal 1908, kui üks naine läks Ameerika väikelinna kirikus vaimuliku juurde ja palus tal kirikupalves mõelda oma emale, kelle elutee oli lõppenud ja lisas, et vaimulik võiks palvesse võtta ka kõik teised emad, kelle maine rännak on lõppenud.

Jaan Tammsalu. Foto: Meeli Küttim
Jaan Tammsalu. Foto: Meeli Küttim

Avastasin imeilusa särava häälega norra laulja Sisseli plaadilt kauni laulu, mille algus võiks eesti keeles kõlada umbes nii:

 

Ema, kuidas oli minu algus,
kuidas jutustada sellest, mis kord sündis?
Inglid kuulsid sinu imeilusaid palveid
ja näitasid mulle teed sinu juurde.
Nad teadsid, et armastus täitis su südant,
seepärast saatsid nad mind taevastest alla.
Inglid nutsid ja suudlesid mind hüvastijätuks
ja nii asusin ma teele ning siin on mu laul sulle.
Iial ei ole minu laul nii pehme ja armas
kui laul, mida laulsid mulle.
Iial ei ole mu armastus nii sügav
kui sinu armastus minu vastu.

 

Loe edasi: TAEVAS MEIE LASTE SILMADES EHK MÕTTEID EMADEPÄEVAKS

MÕELDES TÄNASELE PÄEVALE

Sindi raekoja vastas asuva kõrge graniitkivi küljele on raiutud sõnad: „Sindi elanikele, kes langesid Teises maailmasõjas.”

Sindi elanikele... Foto: Urmas Saard  / Külauudised

Kivi külge on kinnitatud mõõk, teravikuga ülespoole, mille tähendust seletaks taiese autor ise kõige paremini. Langetatud mõõk võinuks tähendada rahu tegemist. Aga antud juhul võib kivi ees peatuja jääda mõttesse ja arutleda, kas mõõk tähistab tõsist hoiatust neile kurjategijatele, kes päästsid valla suure sõja? Ülestõstetud mõõk võiks tähendada relvaga käes seismist selle vastu, et ajalugu ei korduks samasuguses õuduses.

Sindis ei ülistata küüniliselt ühe kurjategija võitu teise üle – nii nagu seda on tehtud palju kordi nii monumentaalselt kui inimeste meelsuses, ideoloogiliselt ja suurriigi ülbelt positsioonilt. Sindis langetatakse pea nende mälestuseks, kes langesid kangelaslikult või hukkusid mõttetult kahe totalitaarse režiimi verise heitluse püünises.

Urmas Saard

 

Sindi elanikele… Foto: Urmas Saard  / Külauudised →

MAIKUU TEINE PÜHAPÄEV ON EMADEPÄEV

Emadepäeval heisatakse kõikjal lipud, et ka nõndaviisi austada ja väärtustada emade rolli meie elus. Emadepäev on kõikide emade ja perede ühine tähtpäev.

Lipp Sindi raamatukogu juures. Foto: Urmas Saard
Lipp Sindi raamatukogu juures. Foto: Urmas Saard

Ajaloost on teada, et Eestis tähistati emadepäeva esimest korda 1922. aasta jaanikuul Elva lähedal asuvas Uderna koolimajas. Emadepäeva algatajad olid Udernast pärit Helmi Mäelo ja Järvamaalt pärit kümne lapse ema Helmi Johanna Põld. 1923. aastal tähistati emadepäeva mitmel pool Eesti naisorganisatsioonides, sealt edasi juba üleriigiliselt. Hommikul seitsmest heisati sinimustvalged lipud kirikukellade helina saatel ja orkestrid mängisid “Ema süda”.

Alates aastast 1928 hakati emadepäeva tähistama maikuu teisel pühapäeval, kuid Nõukogude režiim püüdis emadepäevast vaikida. Uuesti asuti Eestis emadepäeva avalikult tähistama 1988. aastal.

Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt hommikul kaheksaks ja langetatakse päikeseloojangul, siiski mitte hiljem kui kell 22.

Print

 

 KU päevatoimetaja

EUROOPA PÄEV ON LIPUPÄEV

Laupäeval tähistatava Euroopa päeva puhul heiskavad riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eestis lipud. Eesti lippu võivad heisata kõik teisedki.

Eesti ja Euroopa Liidu lipud Pärnu südalinnas. Foto: Urmas Saard
Eesti ja Euroopa Liidu lipud Pärnu südalinnas. Foto: Urmas Saard

Riigikantselei tuletab oma kodulehel meelde, et 9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning õitsengu.

Schuman nägi ette institutsiooni loomist, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas. Vähem kui aasta pärast kirjutatigi alla sellise organisatsiooni asutamise lepingule ning algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimumine. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks. Euroopa Liidu edasist poliitikat kavandades on Tunne Kelami hinnangul põhjust alati meeles pidada Euroopa ühinemise isa Robert Schumani lausutud juhtmõtet: „Demokraatia on kristlik või seda ei ole üldse.” (Maailma Vaade 13, 2011: „Imalikustunud Euroopa ja maailma kristlased 2011).

Loe edasi: EUROOPA PÄEV ON LIPUPÄEV

PIIBLIAASTA PIIBLIPÜHA LÄKITUS

Maikuu esimesel pühapäeval tähistatakse koos Ühinenud Piibliseltside, Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute ja kõigi kristlastega piiblipüha, mille puhul Eesti Piibliselts saatis Eestimaa kogudustele läkituse. Täna ja alanud nädalal palvetatakse piiblitöö pärast üle kogu maailma.

Piibli leheküljed. Foto: Urmas Saard /  Külauudised
Piibli leheküljed. Foto: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]Tänaseks on Piibel tõlgitud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest.[/pullquote]9. mail tähistame Ühinenud Piibliseltside palvepäeva. Aastal 1946 asutati sel kuupäeval Ühinenud Piibliseltsid. Maailm oli peale Teist maailmasõda varemetes: mitmed riigid olid maailma kaardilt kadunud, paljud inimesed olid sunnitud lahkuma oma kodumaalt, majandus vajas ülesehitamist. Sellises olukorras ühineti, et jagada lootuse sõna maailmale. Oleme täna sarnases olukorras, kus maailm vajab lootust, usku ja armastust.

Piibliseltsid üle kogu maailma teevad täna koostööd, et Jumala Sõna jõuaks iga inimeseni. Tänaseks on Piibel tõlgitud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest. Piibliseltsid levitasid möödunud aastal üle 400 miljoni Piibli või piibliosa. Viimase viie aasta jooksul on valminud pühakirjatõlked 270 keelde, mida räägib 1,7 miljardit inimest.

Loe edasi: PIIBLIAASTA PIIBLIPÜHA LÄKITUS

SINDI VIIEKÜMNENDAST JUUBELIST TÄNASE TÄHTPÄEVANI

President Konstantin Päts otsustas 1938. aastal Eesti haldusjaotust lihtsustades kaotada alevid ja nimetada need linnadeks. Nii sai 1. mail 82 aastat tagasi ka Sindi alevist linn, mida taheti tänavu jällegi suurejooneliselt avaliku üritusega tähistada. Seda on läbi aegade erineval viisil tehtud, kuid käesoleval korral jääb riigis kehtiva eriolukorra tõttu varem kavandatu olemata.

Selles teadmises tekkis mõte valikuliselt meenutada Sindi linna sünnipäeva pidustusi ja asjalikke ettevõtmisi, mis võibolla ongi juba mõnes üksikasjas hakanud mälus tuhmuma.

Loe edasi: SINDI VIIEKÜMNENDAST JUUBELIST TÄNASE TÄHTPÄEVANI

TÄNA TÄHISTAB MAAILM INTELLEKTUAALOMANDI PÄEVA

Ülemaailmne intellektuaalomandi (IO) päev 2020 asetab innovatsiooni ja seda toetavad IO õigused rohelise tuleviku loomise püüdluste keskmesse. Miks? Sest täna tehtavad valikud kujundavad meie homset. Maa on meie kodu. Peame selle eest hoolitsema.

Poster - World Intellectual Property Day 2020, Innovate for a Green Future[pullquote]Me ei saa teha samu asju ikka ja jälle ning oodata teistsuguseid eripäraseid tulemusi.[/pullquote]Rohelise tuleviku rajamine on meie kõigi ühine väljakutse ja kõigil meil on oma roll selle ülesehitamisel. See on keeruline ja mitmetahuline ettevõtmine, kuid meil on ühist tarkust, leidlikkust ja loovust, et leida uusi, tõhusamaid viise vähese süsihappegaasiheitega tuleviku kujundamiseks.

Loe edasi: TÄNA TÄHISTAB MAAILM INTELLEKTUAALOMANDI PÄEVA

VETERANIPÄEV, 23. APRILL ON LIPUPÄEV

Veteranipäeval väärtustatakse veterane ja nende perekondi. Heisates lipu, anname veteranidele kinnituse, et hindame kõrgelt nende panust Eesti iseseisvuse tagamisel.

Pärnus. Foto: Urmas Saard
Pärnus. Foto: Urmas Saard

Veteranid on Eesti riigi sõjalisel kaitsmisel ja rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kaitseväe koosseisus osalenud mehed ja naised. Veteranid on ka teenistusülesannete täitmisel või kaitseliidu sõjalises väljaõppes tõsiselt vigastada saanud ning seetõttu töövõime kaotanud kaitseväelased ja kaitseliidu tegevliikmed.

Riigikantselei kodulehelt – lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.

Lipupäevadel heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

Print

 

 KU päevatoimetaja

WITENSTEIN KUTSUB TULD TEGEMA JA SELLEST MÄRKU ANDMA

Ajakeskus Wittenstein kutsub täna õhtul osalema üleriigilises aktsioonis Jüriöö Märgutuled 2020. millega tahetakse näidata, et Eestimaa küla elab. Kell 21.00 süttib Eestimaa südames, Paide kindluse vahitornis märgutuli, mis kutsub eestlasi üle kogu maa läitma oma koduhoovides jürituld.

Märgutuli koduõuel. Foto: Urmas Saard
Märgutuli koduõuel. Foto: Urmas Saard

22. aprillil tähistatakse maarahva tähtsaimat püha, jüripäeva algust. Kui algselt tehti jürituld huntide ja kurja peletamiseks, siis 1343. aasta jüriööl sai sellest märgutuli ülestõusu alguseks.

Ajakeskus Wittenstein juht Ants Hiiemaa selgitab, et praegusel muutlikul ajal on olulisem kui kunagi varem pöörduda tagasi oma juurte juurde ja väärtustada maarahva traditsioone, mis on aidanud Eesti rahval rasked ajad üle elada. „Märgutule süütamisega näitame, et suudame ühte hoides, aga ka siis kui üksteisega pole võimalik kohtuda, keerulise aja üle elada,” lisas Hiiemaa. „Näitame selle algatusega üheskoos, et Eestimaa küla elab!“

Märgutuledest osa võttes peaks märkima oma tulekoht koduleheküljel. Oma koduhoovis lõkke, tõrviku, küünla või muu märgutule süütamine toimugu täna õhtul kell 21.00. Seejuures tuleb järgida tuleohutuse nõudeid ja vältida kogunemisi ning käituda vastavalt Terviseameti 2×2 nõudele. Postitada foto või video märgutulest Facebooki lehele Jüriöö Märgutuled või saata meiliaadressile jyrioo@wittenstein.ee.

Print

 

 KU päevatoimetaja