Käesoleval õppeaastal alustab Sindi gümnaasiumi esimeses klassis kooliteed 30 last, neist viis asub õppima vene õppekeeles. Gümnaasiumi astmes jätkab tänavu õppimist ühtekokku 44 neidu ja noormeest, kümnendas alustab esmaspäeval 17 õpilast.
Loe edasi: Sindi gümnaasiumis kulges esimene koolipäev Lotte ja tema seltsilistega
Koolirahu on Eestis välja kuulutatud alates 1999. aastast. Varem on Pärnu kandnud Koolirahu linna tiitlit 2007. aastalgi. Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse sõnutsi on teine kord valituks osutuda suvepealinnale suureks auks.
„Suurepärane, et tänavune kooliaasta algab koolirahu väljakuulutamisega just Eesti Vabariigi sünnilinnas Pärnus,” märkis Kosenkranius.
Suurepärstest asjadest kõneles Pärnu Rüütli platsil ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps: „Oleks suurepärane, kui koolirõõm, mis paistab esimesse klassi minejate silmist, peegelduks sealt ka teises, viiendas ja kümnendas klassis. Oleks suurepärane, kui koolis – mis on teadupärast elevust täis paik – oleks igaühel, kes seda vajab, võimalus ka puhata, mõtteid koguda ja taas rõõmsalt järgmisse tundi minna. Oleks suurepärane, kui koolile mõeldes mõtleksime esmajoones uutele teadmistele, kogemustele ja avastustele ning alles seejärel hinnetele ja eksamitele.”
Ene Tomberg, Lastekaitse liidu president, soosis oma sõnavõtus igasugust õpilaste omaalgatust. „See on ju normaalne,” kinnitas Tomberg. „Teile õpilased, kes te iga päev koolikeskkonnas viibite, on lausa kohustus teha ettepanekuid õppetöö üldiseks korralduseks. Just teie saate muuta igapäevast koolipäeva eriliseks,” selgitas Tomberg.
Loe edasi: Pärnus kuulutati koolirahu välja kahekümnendat korda
Alates pühapäevast, 2. septembrist, saab kuuel järjestikusel päeval ajavahemikus kell 06.00 kuni 24.00 iga Türgist huvitatud isik osaleda Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi uudisteportaali Külauudised vahendusel korraldatavas veebiviktoriinis.
Esimest korda korraldati sarnane mälumäng möödunud aastal toimunud Läti teemanädalal Jūrmala kohta. Kordaläinud ettevõtmine julgustab nüüd mulluse algatusega edasi minema.
Mälumängu korraldavad ja auhinnalaua eest kannavad hoolt Raeküla Vanakooli keskus, Türgi Vabariigi Suursaatkond, Külauudised. Kõigile õigesti vastanutele loositakse iga päev välja erinevaid auhindu. Mälumängu lõppedes selgitatakse välja parimad vastajad ja üldvõitja, kes saab vahva kingikoti, mille täitmisse on panustanud kõik Türgist saabuvad külalised. “Koti sisult kergitatakse saladusloori alles reede hommikul, mil esitatakse ka viimane küsimus,” teatas Piia Karro-Selg, Raeküla Vanakooli keskuse juhataja ja Türgi nädala vastutav peakorraldaja.
Vastused tuleb saata Raeküla Vanakooli keskuse e-aadressil veebiviktoriin@raekylavanakool.ee. Õigesti vastanute nimed ilmuvad Külauudistes. Innukamate vastajatega võib toimetus võtta ka ühendust lühikeseks vestluseks.
Urmas Saard
Samal teemal:
Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit (ESHL) tähistas eelmise nädala laupäeval Tallinna Linnaarhiivi hoones ühingu 25. juubelit piduliku vastuvõtuga liikmetele ja koostööpartneritele. Anti üle neli auliikme märki.
[pullquote]Huvitavaid kaadreid nägid koosviibinud 2000. aastal valminud filmist, mis tehtud ESHL video arhiivi materjalide põhjal.[/pullquote]Uued auliikmed: Elle Lees, Konstantin Pätsi muuseumi abiesimees ja tegevjuht; Raul Kuutma, Soome Sõjameeste Eesti Ühenduse pikaajaline esimees ja ajaloo talletaja; Boris Mäemets, kauane moefotograaf, samas ametis olnud Kaitseministeeriumis, Laidoneri ja ESHLis; kolonel Tõnis Nõmmik, endine Kaitseväe peakaplan. Auliikme märgi ja vastava tunnistuse andsid üle ESHL president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak. Nii auliikme kui teenetemärgi valmistaja on Pääbo.
Samal pidupäeval jagati välja 25 ESHL XXV aastapäeva teenetemärki, nende hulgas ka Läti sõsarorganisatsiooni Brāļu Kapu Komiteja esindajatele: esimees Arnis Āboltiņš, liikmed Pēteris Cielavs, Jānis Upmanis, Andis Silins. Teenetemärgi sai ka Cesise maakonda esindav Māris Niklass.
Sindi Tervisekeskuses köeti hoonet üle 80 aasta vanuse katlaga, millele leiaks sobilikuma koha näiteks muuseumi vaatamisväärsuste keskel.
[pullquote]Allan Aas ütles, et tema hinnangul pidanuks selle katla kasutamise lõpetama juba kümmekond aastat tagasi[/pullquote]Täna tegi Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust koos vastava valdkonna asjatundjatega reidi Sindi katlamajadesse, et enne kütteperioodi algust hinnata nende tehnilist seisukorda.
Ringkäiku alustati Sindi Tervieskeskuse (Jaama 1) keldrikorrusel asuvast madala laega keskkütte katlaruumist, kus ukse avas keskuse juhataja Anne Järvsaar. Sütt põletava katla küttekolde uksel on selgelt loetav kiri: A. S. Franz Krull Tallinn. Dokumentatsiooni põhjal teatakse, et sama katel on sooja andnud hoone valmimisest saadik, seega aastast 1936. Nüüd on katel lõhki ja tuleb otsustada, kas remont oleks otstarbekas? Naljatlemisi või koguni päris tõsiselt arutleti, kas mõni mäluasutus võiks nõnda kaua töös olnud ilmaimest huvitatud olla. Terve hulk AS Franz Krulliga seotud objekte ongi juba tunnistatud kultuurimälestisteks, samuti enne neljakümnendat valmistatud Tallinna laternapostid. Miks mitte siis too katelgi?
Loe edasi: Sindis saadetakse Franz Krulli katel välja teenitud puhkusele
Rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus ootab fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma. Teadaolevalt on Hiite kuvavõistlus ainus omataoline fotovõistlus maailmas.
11. korda toimuva võistluse teema on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied, pühad mäed, puud, kivid, veekogud jm looduspaigad, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.
Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, looduskaitse, annid, tavad, hiie valu, pärimus, saared, Virumaa, Vana-Võromaa ja maailma pühapaigad. Uuendusena on seekord välja pandud ka tervise auhind, mille teemaks on tervendamispaigad ja tervendamisega seotud tegevused ning esemed pühapaigas. Eriauhindadeks on ratsamatk, suitsusaunade külastused, koolitused, kontsertide ja matkade vabapääsmed, kirjandust jpm.
Fotosid saab võistluse leheküljel üles laadida kuni 15.10.2018.
Loe edasi: Ainulaadne fotovõistlus kutsub looduslikke pühapaiku jäädvustama
Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Kuhjaveres toimus kahel päeval traditsiooniline külateatrite festival, mis kauaaegse patrooni Kalju Komissarovi ettepanekul kandis motot „Eestlane naerab“.
Möödunud laupäeval ja pühapäeval, ehk siis 18. ja 19. augustil sai tajuda naeru nii klassikalistes kui ka tänapäevastes lugudes. Mõnigi trupp oli kaasa võtnud omaloomingu. Preemiaid jagasid publik ja sündmuse korraldaja Kuhjavere külaselts. Avasõnad lausus sündmuse maskott Väike Mukk, keda nagu alati kehastas Kuhjavere külavanem Romeo Mukk: „Meie festivali kordaminekus on vaja mitut osapoolt: näitetruppe, korraldajaid ja publikut. On rõõm, et kõike seda on jätkunud juba neliteist aastat“.
Konn piimapütis
Krabi külateater Võrumaalt osales Kuhjavere külateatrite festivalil esmakordselt 2008. aastal. Seekordne teema “Eestlane naerab” tekitas positiivse reageeringu. “Lõpuks ometi! Oleme teinud kogu aeg külajante, elu on niigi tõsine, miks mitte selle üle üheskoos naerda,” ütles juhendaja ja lavastaja Marje Mürk. Tema on ka esimesel päeval publikupreemia pälvinud etenduse “Piimäpukijutu” autor. “Loomulikult tekitas preemia väga häid emotsioone. Suurim kiitus on publiku mürisev naer etenduse ajal. Ehk nagu võru keeles öeldasse: “Meil om hää miil, et teil om hää miil,” toonitas Krabi Külateatri päälik.
Loe edasi: Konn piimapütis ja teised elamused Kuhjaveres Külateatrite festivalilt
Karl Rammi nimeline Sindi Muusikakool andis selle suve viimase Kirikupargi kontserdi. Tegemist oli muusikakooli kolme päevase suvelaagri lõppkontserdiga.
https://www.youtube.com/watch?v=e6emegaPWoA&feature=youtu.be
Muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk rääkis arvukale kuulajaskonnale, et viibiti 21-st kuni 23. augustini Jõulumäel laagris. Samas valmistuti lõppkontserdiga muusikakooli 30. sünnipäeva kontserdiks, mis toimub 20. oktoobril. Pargikontserdil astus lavale 26 õpilast ja 10 õpetajat. Kontserdi avaloona mängiti J. S. Bachi “Talupoja kantaati”. Järgnevalt kõlas kontserdil eesti rahvamuusika ja mitmeid laule ansambli Solfiined esituses. Üllatusena kuulis laval korraga nelja klaverit. Lugude seaded on loonud muusikakooli õpetajad.
Augusti suvemuusika kontsertide sarja avas Väliharf Sindi seltsimaja väikeses saalis. Kolm järgnevat konterti toimusid Kirikupargis, mille tarbeks soetas seltsimaja sobiva kergesti paigaldatava riidest varikatuse. 11. augustil musitseeris tujuküllane simmanibänd Leggero, mille juurde kuuluv jauram asub rütmipillina aukohal. Eelmisel laupäeval swingisid Tallina noored poisid ansamblis Titoks.
Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe, tänavuse Sindi Rocki taaskordne peamine eestvedaja, lubas eilsel rockkontserdil ürgjõuliste helidega nostalgiahõngulist festivali. Just nii läkski: kutsutud bändid tõid vaheldumisi kuuldele klassikalisi rokilugusid, ballaade, instrumentaalpalu ja vinget omaloomingut.
49 aastat tagasi rockisid Eesti esimese rockontserdi kahel päeval legendaarne Fix, Viking, Vibro, Jüngrid. Eile nägi ja kuulis publik hoopis teisi nimesid: Bestia, Empty mind, Killedbeez, Rotiküla Kõutsid, Sibyl Vane, NIKNS Suns, Vennaskond.
Pildigaleriist leiab õhtu kolme viimase ansambli esinemised: Sibyl Vane, NIKNS Suns. Vennaskond. Ansamblite vahetumise ajal lasi muusikat diskor Urmas Lass. NIKNS Suns mängima hakkamise ajal süütas nõunik Tõnismäe suure aokuhila põlema, sest oli ka muinastulede öö.
Tõnu Trubetsky ansambliga Vennaskond Sindi Rockil. Foto: Urmas Saard →
Täna pärastlõunal võis märgata Sindi lauluväljakul ja laval vilgast tegevust. Alustati piirdeaedade, lavakonstruktsioonide, heli- ja valgustehnika paigaldamist. Noored Kristiina Anufrieva ja Mirjam Silgo olid aga kogu pika päeva Tori valla kultuurinõunikul Mart Tõnismäel abis, et homme algava Sindi Rocki ajaks kõik ettevalmistused eeskujulikult tehtud saaks.
[pullquote]seitse esinejat: Bestia, Empty mind, Killedbeez, Rotiküla Kõutsid, Sibyl Vane, NIKNS Suns, Vennaskond[/pullquote]Tõnismäe ütles, et piirdeaedikut paigaldatakse umbkaudu 300 meetrit. „Protone on usaldusväärne ja hea firma, kes paigaldab ka käesoleval korral nii lava põranda, kui konstruktsioonid, mille külge kinnitatakse kõlarid ja muu vajalik helitehnika, muidugi ka valgustehnika. Enne Protone saabumist katsid Kristiina ja Mirjam laululava kaldpindasid musta kilega. Nemad kuuluvad Sindi noortevolikogu algatusrühma. Tegelikult on rockkontserti eelselt algatusrühma noori palju rohkem abis olnud ja tullakse välja ka homme, et aidata vabatahtlikena liiklust, parkimist ja muud vajalikku korraldada. Kogu lauluväljaku ümbruses on rohi kaunilt hästi madalaks niidetud.
Loe edasi: Tänase õhtuga lõpetatakse Sindi Rocki toimumiseks pea kõik suuremad ettevalmistused
Eile pärastlõunal võis Pärnu linna südames asuval Martensi väljakul osta Eesti erinevates piirkondades kasvatatud toitu, suhelda tootjatega ja osaleda õpitubades.
[pullquote]Huvilised nägid, kuidas saab kohalikku toorainet kasutades hästi lihtalt tervislikult toituda.[/pullquote]Pärnumaa maitsete laat viidi ellu Pärnumaa maitsete aasta raames koostöös Eesti- ja Pärnumaa Toiduvõrgustikuga OTT – Otse Tootjalt Tarbijale. Pärnus toimib OTT juba neljandat aastat. „Koostöös Eesti talupidajate keskliidu ja OTTiga sai käima lükatud taluliidu karavan, mis nüüdseks jõudnud viiendasse punkti, Pärnusse. Kuna tänavu on Pärnumaa maitsete aasta, siis seda enam oli soov teha koostööd. Tavaliselt tuleb neljapäeviti kümmekond tootjat Martensi väljakule, aga sedakorda kasvas osalejate hulk koos üle riigi kohale tulnutega veerandsajani,” rääkis Mirjam Pikkmets, Pärnumaa maitsete naiskonna üks liikmetest ja Pärnumaa otse tootjalt tarbijale vabatahtlik, aga eelkõige palju tuntust ja tunnustust kogunud Mätiku talu väga toimekas pereliige. „Pärnumaa tootjaid tuli kohale 16, mis on väga arvukas esindatus maakonnast,” lisas Mirjam.
Loe edasi: Ettevõtjad hõikasid rahvast Martensi väljakule Pärnumaa maitsete laadale
Sindi noortevolikogu algatusrühm alustas kodulinna laululaval esmaste ettevalmistustöödega, et juba reedel saaks hakata laupäeval toimuva Sindi Rocki jaoks lavakonstruktsioone, heli ja valgustehnikat paigaldama.
[pullquote]„Minu initsiatiiv see küll ei olnud, et võtta luud ja hakata koristama,” kinnitas Tõnismäe.[/pullquote]Mullu toimunud Sindi Rocki tarbeks korrastasid samad noored laululava, värvisid seinu ja joonistasid Pärnu Kunstikooli direktori Kristel Kallau juhendamisel maalinguid. Nüüdseks asendasid tegevusetuse käes vaevlevad tundmatud käed kunstipäraselt kujundatud seinad mõttetute sodimistega. Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe ütles, et lisaks üldtuntud roppustele olevat tehtud veel 62 täiendavat vaimuvaest kritseldust.
Kristiina Anufrieva rääkis, et nõunik kirjutas algatusrühmale kirja, milles palus noorte abi seinte ülevärvimiseks. Aga Tõnismäe sõnul vastasid noored hoopis palju enamaga. „Tulles ja nähes kui jube siin on, otsustasime võtta prügikotid, kindad ja luuad kätte,” selgitas Kristiina. „Minu initsiatiiv see küll ei olnud, et võtta luud ja hakata koristama,” kinnitas Tõnismäe.
Uhla – Rotiküla jooksud on pühendatud taasiseseisvumise päevale ning Pärnu Raeküla linnaosa ja Häädemeeste valda siduvale Pätside perekonnale, kelle liikmed mõjutasid kunagi mõlema piirkonna arengut. Sellest ka korraldajate tahe kinkida Eesti Vabariigi sajanda juubeli aastatel tervisliku liikumise harjumus Pätside radadel.
[pullquote]Vaatamata väga vihmasele ilmale osales Uulu staadionil 32 last ja Raeküla staadionil oli väikseid sportlasi 28.[/pullquote]Korraldustoimkonna liige Mikko Selg ütles, et tänavu registreerus jooksule umbes sama palju, kui kahel esimesel aastal kokku. Kuigi rada on muutunud kergemini läbitavaks, mõjutas eeldatud tulemustest veidi pikemaid ajanäite pidev vihmasadu.
Esimesena jooksis läbi finišilindi Karl Mäe, kelle ajaks fikseeriti 0.35.53. Esimese jooksu võitja Andrus Veerpalu parandas sedakorda oma aega pea kahe minutiga, saades tulemuseks 0.36.43. kolmandana finišeerunud Martin Tarkpea ajaks mõõdeti 0.37.47. Parim Raeküla meesjooksja Raio Piiroja jäi nelja sekundiga neljandaks: 0.37.51.
Naistest eelmise aasta teise koha omanik Jaana Õunaid tuli tänavu õrnema soo esindajaist ajaga 0.44.48 esimeseks ja mullune võitja Anu Teppo saavutas ajaga 0.44.58 teise koha. Kolmandana lõpetas Klaarika Kuusk, tulemuseks 0.44.59, mis tähendas kõigest ühe sekundilist vahet eespool jooksjaga.
Loe edasi: Karl Mäe on Uhla–Rotiküla kolmanda elamusjooksu võitja
19. augustil toimus Paide Vallimäe 27 aasta vanusel laululaval taasiseseisvumise 27. aastapäevale pühendatud ühendkoori laulupidu „Vaba Rahva Laul”, mida dirigeerisid vaheldumisi Lauri Breede ja Valter Soosalu.
Loe edasi: Suur pildigalerii: seitsmes „Vaba Rahva Laul” Paides
Pühapäeval, 19. augustil meenutati Pilistveres sündmusi 30 aastat tagasi sealsamas Eesti geograafilises keskpunktis. Kõne all oli omaaegses Nõukogude Liidus võimumonopoli omanud ainupartei kõrvale uue erakonna loomine.
[pullquote]Ürituse keskseks tegelaseks oli Pilistvere kirikuõpetaja Hermann Kalmus[/pullquote]Jutt on Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteist, tänasest Isamaast. Hoolimata sagedastest vihmasagaratest oli üle Eesti kohale sõitnud arvukalt kunagi erakonna hälli juures olnud vabadusvõitlejaid ja teisi huvilisi. Päev oli sisustatud mälestustseremooniaga kivikangrul ja surnuaias, jumalateenistusega kirikus ja poliitilise mõttevahetusega kiriklas. Ürituse keskseks tegelaseks oli Pilistvere kirikuõpetaja Hermann Kalmus ja kaasalööjateks kõnelejatena omaaegsed ja praegused poliitikud Lagle Parek, Tunne Kelam, Jüri Adams, Helir-Valdor Seeder jt.
Rahvusriigid ja Euroopa Liit üleilmastuvas maailmas oli keskne jututeema, aga lähenevate Riigikogu valimiste taustal räägiti palju tehtust ja tegemist vajavast.
Kui kella nelja paiku asus laulurahvas pärast eelproove sööma, siis pidid nad päris lausvihmas järjekorras seisma. Suppi keetis Järvamaa naiskodukaitse. Sööma oodati 1600 suud. Just nõnda palju esinejaid kogunes täna Vallimäe laululavale ja selle külgedele ehitatud astmetele.
Külauudistel õnnestus Eestimaa südamesse jõuda Pärnu naiste Folkloorikoori Rannalised kümnese seltskonnaga, kellega sõitmine oli algusest lõpuni üks terviklik laulupidu.
Laulupeo peakorraldaja Ülo Kannisto eestvedamisel jõudis taasiseseisvuse päeva eelõhtul korraldav „Vaba Rahva Laul” seitsmendat korda eestlaste südamesse. Sedakorda Paide laululavale, mis on sama vana taasiseseisvunud Eesti aastatega – 27. Kannisto toimekas liikumine ei jäänud mitte kellegile märkamata. Veel vahetult enne proovide algust tassis ta kohale jämedaid prusse ja korraldas viimase hetke tegemisi.
Urmas Lattikase ansambel jäi tavapäraselt lauljate seljataha publikule peaaegu nähtamatuks. Ühendkoori juhatasid Lauri Breede ja Valter Soosalu.
Sõnaliselt juhatas Paide laulupidu Veikko Täär ning lauljatena osalesid Jassi Zahharov, Uudo Sepp, Siiri Sisask, Koit Toome, Nele-Liis Vaiksoo, Boris Lehtlaan, Valter Soosalu, Oliver Leppik ja Renate.
Loe edasi: „Vaba Rahva Laul” Paide Vallimäel eelproovide ajal
Jõgeva linnaraamatukogus on avatud Jõgeval elava fotograafi ja filmilooja Johannes Haava fotonäitus „Vanausulised ja Peipsiveer”.
Näituse avasõnad ütles Jõgeva linnaraamatukogu direktori asetäitja Ene Sööt. Ta tänas Johannes Haava omalaadse kultuuri ja elulaadiga piirkonda tutvustava näituse ülespanemise eest Jõgeval ning luges katkendeid Peipsimaad ja ja vanausulisi tutvustavast raamatust.
Raamatukogutöötajad kinkisid Johannes Haavale suure sibula, mis on Peipsimaa üks sümboleid. Näitusel on ka mitmeid fotosid Peipsi sibulast (spetsiaalne kaubamärk paikkonnas kasvatatud sibulale) ja sibulakasvatajatest. Samuti on jäädvustatud viie erineva koguduse kirikud Peipsi pealinnas Mustvees; omalaadsed sõidukid Karakatistsad, mida kasutavad Kallaste ja selle ümbruse kalurid; olustikud laatadel ja festivalidel. Silmailu pakuvad loodusfotod. Mõnelgi näitusefotol on Johannes Haav Peipsimaad pildistanud helikopterilt.
Tänasest Mustvee vallast Lohusuu kandist Piilsi külast võrsunud Johannes Haav ütles, et esimesed pildid vanausuliste kombeid ja Peipsiveert tutvustaval näitusel on tehtud ligi paarkümmend aastat tagasi. Haav on ka Jõgeval loodud fotokunsti edendava ühenduse mittetulundusühing Piltijad eestvedaja.
Näitus „Vanausulised ja Peipsiveer” jääb Jõgeva linnaraamatukogus avatuks 5. septembrini.
Jaan Lukas
Pildigalerii Weekend festivali teise õhtu mõnedest tundidest Pärnu rannaliival ja selle lähedal, kus paljudel juhtudel soovisid ka külastajad ise jääda meedia objektiivi vaatevälja.
Jõgevamaa on eriline koht, kus asuvad kaks üleriigilise konkursi Aasta küla tiitli kandjat. 2005. aastal omistati tiitel Kamarile ja 2013. aastal sai tiitli omanikuks Lustivere külade piirkond.
[pullquote]Otslava külaparki istutati väravapuud – kaks kultuurpihlakat[/pullquote]Nüüd oleme maakonnas jõudnud elluviija maakondliku projekti, kus 11 meie maakonna küla avasid oma väravad ja huvilised said tutvuda eriilmeliste ja eriliste küladega ja neis tegutsevate kogukonnaseltsidega. Miks just need 11 küla. Projekti idee oli idanenud mitmed aastad ja 2016. aastal projekti algatades sai lähtuda sellest, et siis oli 10 maaomavalitsust ja igast omavalitsusest vähemalt üks küla osaleks projektis. Kuna meil on kaks üleriigilist aasta küla, siis kindlasti mõlemad külad ka osaleks.
Kaksteist pilti kamarilastest
Visualiseerides avatud külaväravate kaarti hakkame Viljandi maakonna poolt Jõgevamaale tulema Esimesena avas väravad Kamari, kus avati EV 100 kingitusena Õnneliku kuke kuju.
Suur pildigalerii Weekend festivali esimese õhtusse kalduva päeva mõnedest tundidest Pärnu rannaliival ja selle lähedal, kus paljudel juhtudel soovisid ka külastajad ise jääda meedia objektiivi vaatevälja.
Taasiseseisvumisele pühendatud seitsmes „Vaba Rahva Laul” lööb kõlama saja-aastase Eesti Vabariigi südames asuval Paide Vallimäel 19. Augustil algusega kell 18.00.
Vallitorni 34 meetri kõrguse seina külge kinnitatud suur bänner on kutsunud juba ammu enne 27. taasiseseisvumise suve saabumist inimesi pidupäeva eelõhtuks Paide lauluväljakule. Ka kõiki neid kümmet tuhandet, kes hiljutisel Paide Arvamusfestivalil osalesid.
Laulupeo peakorraldaja Ülo Kannisto annab teada, et kõigil laulupeolistel on võimalus saada kaasa laulmiseks „Vaba Rahva Laulik”, milles esitusele tulevate laulude sõnad kirjas. Lauliku maksumus on juba arvatud piletihinna sisse. Kõik 31 laulu leiab ka nutitelefoni abiga, kui minna aadressile www.vabarahvalaul.ee .
Peo juhiks on palutud Otepää mees Veikko Täär, keda paljud televaatajad tunnevad seriaali „Siberi võmm” kaudu ka Viktor Korolina. Kannisto kordab väsimatult juba aastaid kokku tulemise kutset sõnadega, et üle riigi ja ja veelgi kaugemalt ühisele laulmisele kogunedes saame jälle natuke paremateks inimesteks. „Me ei tohi hetkekski unustada, et peame säilitama ja arendama eesti keelt ning jääma eestlaste osakaalu suurendades vaba rahvusriigina kestma.”
Loe edasi: „Vaba Rahva Laul” kaigub riigi juubeliaastal Paides
Muinastulede öö kingib Eestile sünnipäevaks laulu, mida saavad kõik 25. augusti õhtul lõket süüdates kaasa laulda.
Eesti mererandades süüdatakse Muinastulede ööl taas tuhandeid lõkkeid. Vee piiril luuakse tulede kett, mis on EV100 suvise peonädala kulminatsiooniks Eesti riigi sajanda sünnipäeva aastal. Sel aastal muudab lõkkerituaali pidulikumaks Marek Sadami esitatud ja spetsiaalselt selle sündmuse jaoks kirjutatud tulelaul.
„See laul ja laulusõnad jõudsid minuni üsna lihtsalt, kui mõtlesin sellele, mida soovin teistele öelda mere ääres lõkke juures. Sõnad väljendavad seda, milliseid sõnumeid tahaks naaberlõkete juures viibijatele edastada,“ selgitas laulu sõnade autor Marek Sadam.
„Koos ansambli Sadamasild kollektiiviga otsustasime laulu esitada regilaulu võtmes. Ehk neid sõnu üheskoos lauldes või lausudes tekitame meis endis ja kõigis teistes ühise positiivse tunde, mis kannab meid terve järgmise aasta,“ lisas Sadam.
Sellel laupäeval ja pühapäeval Viljandimaal Põhja-Sakala vallas toimuval XIV Kuhjavere külateatrite festivalil astuvad publiku ette tosin truppi kaheksast maakonnast. Tänavuse, Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale pühendatud sündmuse pealkirjaks on „Eestlane naerab“, mis lubab eeldada, et nalja saab näitemängudes rohkem kui tavaliselt.
Loe edasi: Kuhjavere teatrifestival on pühendatud eestlaste naerule
Põltsamaa vallas paikneva Kamari küla üheks sümboliks kujuneb Õnneliku Kuke kuju, mis avati hiljuti toimunud Avatud Külaväravate avatseremoonial.
[pullquote]Õnneliku Kuke Kuju loomine toob hingele palju rõõmu.[/pullquote]Kamari Haridusseltsi tegus liige Liia Lust märkis, et selles paigas vaagiti mitmeid variante EV 100 kingituse tegemiseks. „Olles Ventspilsis käinud hakkasid mulle väga meeldima sealsed värvikirevad lehmakujud, millest tekkis mõte ka Kamarisse luua üks rõõmus skulptuur,” rääkis Lust. Kuke kuju kasuks otsustati kahel põhjusel: Mullu sügisel lõppes Kamaris hariduse andmine ja alates 1835. aastast tegutsenud kool suleti. „On ju kukk olnud mitmete aabitsate kaanepoiss. Seega üks põhjus on jäädvustada koolihariduse andmist Kamaris 182 aasta jooksul.”
Kukk sümboliseerib ka linnukasvatust. Kamarist kõneldes mäletavad paljud inimesed seda paika kui Sakalat (kunagise linnukasvatussovhoosi nimi), kust sai ikka tibusid või kanu oma majapidamisse osta. Nii pühendati teine pool kukest linnukasvatusele. „Kukk on kujundatudki kahepoolsena – ühest küljest Aabitsa ja õppimisega seotult ja teisalt linnukasvatusega,” selgitas Lust.
Laupäeval toimunud Pärnu Augustiunetus kandus üle järgmise päeva varajastele tundidele, millest ka Külauudistel üht ja teist silma jäi.
Loe edasi: Suur pildijutustus Augustiunetusest – kunstide öö Pärnus
