Eestimaa üks vanemaid koore Maarja-Magdaleena segakoor Tartu vallast (endisest Tabivere vallast Jõgevamaalt) tähistab novembris 150. aastapäeva. Koor on saanunud energiat ja jõudu laulmiseks paljudelt esinemistelt Eestis ja välisriikides. Elamuste rikka pagasiga saabuti ka Haapsalus toimunud üldrahvalikult ja isamaaliselt sündmuselt Vaba Rahva Laul.
Koorijuht Liia Koorts märkis, et Maarja-Magdaleena segakoor alustas Vaba Rahva Laulul osalemiseks proovidega augusti keskel. “Me püüame oma kooriga ikka kõikidel suurematel laulusündmustel osaleda. Meie koori naised hakkasid Vaba Rahva Laulul silma kaunite ja värvikate bondzode kandmisega. Kui mehed küsisid, mida nemad võiksid kanda, tegime nalja ja ütlesime, et teil on neli päeva aega, tikkige endale ka bondzod,” jutustas Koorts kohtumisel Maarja-Magdaleena rahvamajas, kuhu koor oli parajasti järjekordsele harjutusele kogunenud. Koori proovid toimuvad vaheldumisi kolmel kuul Maarja-Magdaleena rahvamajas ja siis jälle Tabiveres.
Haapsalusse sõidutas neid Maarja-Magdaleena bussijuht ja sõidukulud tasus Maarja-Magdaleena Maarahva Selts. „Sõit möödus meeldivas keskkonnas. Suuremakasvulised mehed istusid taga ja said nii oma jalgu sirutada. Maarja-Magaleena segakoor on üldse üks üksmeelne pere, mistõttu kõik ettevõtmised korda lähevadki,” jätkas dirigent.
Tänavune Vaba Rahva Laulu repertuaar oli Koortsi arvates üsnagi keeruline. “Kui oleksime teadnud, et sellisel tasemel repertuaar, pidanuksime ehk proovidega alustama juba varemgi. Vaba Rahva Laulu juhid ütlesid, et laulge laule ühehäälselt, sest siis tulevad laulud südamest.”
Teenekas koorilaulja Eha Anslan märkis, et Vaba Rahva Laul on tõeliselt südamest tulev sündmus, mis koondab inimesi, kes armastavad laulda ja hoiavad eesti kultuuri. “Väga hea elamus jäi solistide Hanna-Liina Võsa, Tanel Padari, Jazzi Zahharovi ja Koit Toome esinemisest. Neile kõigile meeldis kui koor taga laulis. Solistide esinemine aitas palju kaasa sellele, et kooridel laul võimalikult hästi välja tuleks. Vaba Rahva Laulu kõrghetkeks oli minu arvates laulu “Ta lendab mesipuu poole” esitamine. See laul kõlas Lossimägedes ja üle Haapsalu linna,” ütles ta.
“Meie koor on osalenud nii Pärnus, Paides kui ka nüüd Haapsalus toimunud Vaba Rahva Laulul. Haapsalu on väike kena kuurortlinnake, mille muudab eriliseks loss. Hea tunde lõi võimalus pärast koronaperioodi koos laulmas käia ja suures rahvamelus esineda. Meeleolu oli ülev ja seda on ka raske sõnades kirjeldada,” ütles Tiina Mägi, kelle arvates ülevaim tunne tekkis laulupeol siis kui Koit Toome laulis Jaak Joala “Unustuse jõel”.
“Vaba Rahva Laulu ajal sadas vihma, aga meie laul oli ilmataadi viperustest tugevam. Kui juba laulma minnakse, siis lauldakse laulud ikka ära,” lausus koorilaulja Kalev Kurs. Maarja-Magdaleena segakooris laulab ka minu abikaasa Eve. Oleme vist erinevates koorides laulnud niikaua kui oleme abielus olnud,” lisas ta.
Ja kui jutt juba pereteemadele läks, siis olgu öeldud, et koorijuht Liia Koorts ja laulja Eha Anslan on Kalev Kursi õed ja laulja Rauno Koorts Liia poeg. Selliseid näiteid võib Maarja-Magdaleena segakoori kohta tuua veelgi.
Kui Maarja-Magdaleena segakoor teisipäeval, 8. septembril 150. aastapäeva tähistamiseks sõnalis-muusikalist kontsertkava õppis, olid lauljatel käes Vaba Rahva Laulu rahvusvärvides laulikud.
Sealt õpiti laulu “Uus paat “, mis kõigile tuntud riimi järgi “Seda paati pole tehtud linnuluust.”
Kindlasti tahab Maarja-Magdaleena koor osaleda ka järgmisel aastal Rakveres toimuval Vaba Rauhva Laulul, kui tähistatakse Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Vaba Rahva Laulu peakorraldaja Ülo Kannisto sõnul on juba otsustatud, et tuleva aasta 20. augustil lauldakse paljude teiste laulude hulgas ka Alo Mattiiseni “Viis isamaalist laulu”.
Jaan Lukas
Samal teemal:
KÕIK VABA RAHVA LAULUD SAID VIHMAST HOOLIMATA HAAPSALUS LAULDUD