PEREPÄEV VÕSU RANNAS PÜHENDATI LAHEMAA RAHVUSPARGI JUUBELILE

“Võsu Liivaskulptuurid 2021”. Foto: Rein Kübarsepp

Pühapäeval, 11. juuli hommikul kogunesid rõõmsad seltskonnad Võsu randa labidate, kastekannude, suurte rannakottide muude töö- ja abivahenditega. ”Võsu Liivaskulptuurid 2021” võis alata.

Loe edasi: PEREPÄEV VÕSU RANNAS PÜHENDATI LAHEMAA RAHVUSPARGI JUUBELILE

MOOSEKANTS KADRINAS

Omanäoline minifestival Moosekants Kadrinas tuleb taas! Foto: Nostalgiakeskus “Kadrina”

Laupäeval, 17. juulil leiab Nostalgiakeskus “Kadrina” paemüüride vahel aset täiesti omamoodi nostalgiahõnguline minifestival “Moosekants Kadrinas”, kus astuvad ebatraditsioonilise kavaga üles Wiiralt, Marten Kuningas, Taavi Peterson, Timur Ilikajev, Janno Reim (Super Hot Cosmos Blues Band, Nevesis) ja Stanislav Bulganin jt.

Loe edasi: MOOSEKANTS KADRINAS

ÜLO KANNISTO: KOOSLAULMISEKS ON PÕHJUST KÜLLAGA

Ülo Kannisto Pärnus Vaba Rahva Laulul osalejaid tänamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tänavuse Eesti taasiseseisvumispäeva muusikaliseks krooniks on 20. augustil Rakvere Vallimäel toimuv Vaba Rahva Laul. Külauudistele andis intervjuu sündmuse looja ja korraldaja, väärikas ning aateline saarlane Ülo Kannisto. Ta rääkis kooride ja teiste muusikakollektiivide ettevalmistustest, nimekate kutseliste dirigentide ja muusikute panustamisest, toonitades eriti Tõnis Mäe tuntuimate laulude kõlamist.

Loe edasi: ÜLO KANNISTO: KOOSLAULMISEKS ON PÕHJUST KÜLLAGA

IVAN MAKAROV: KANAD TAJUVAD LIHAVÕTTE LÄHENEMIST

Ivan Makarovi kukk ja kana. Foto: Gerli Tali

Esimese lihavõttepüha hommikul ajasime juttu ajakirjaniku ja kolumnisti Ivan Makaroviga. Temale ja abikaasa Gerli Talile on kanad Lääne-Virumaal Lehtses asuvas maakodus nii maitsvate munade toidulauale kinkijad, kui ka lemmikloomad.

Loe edasi: IVAN MAKAROV: KANAD TAJUVAD LIHAVÕTTE LÄHENEMIST

RAKKES ALUSTAB TÖÖD UUT TÜÜPI POSTIAUTOMAAT

Postiautomaat Tõstamaal. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tänasest alustab tööd Rakke uus postiautomaat. „Panime sellest kokku lühikese uudisartikli, kus tutvustame postiautomaadi võimalusi ja pilootprojekti plaane,” selgitab Mattias Kaiv, Omniva kommunikatsiooniosakonna meediasuhete juht.

Loe edasi: RAKKES ALUSTAB TÖÖD UUT TÜÜPI POSTIAUTOMAAT

30 AASTAT RAKVERE LINNA OMAVALITSUSLIKU STAATUSE TAASTAMISEST

Mõne aasta pärast on ilmselt Rakvere Keskväljaku äärde Tsentrumi hoone asemele püstitatud OG Elektra multifunktsionaalne pilkupüüdev hoone. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kolm aastakümmet tagasi, 24. jaanuaril 1991, taastati Rakvere linna omavalitsuslik staatus.

Loe edasi: 30 AASTAT RAKVERE LINNA OMAVALITSUSLIKU STAATUSE TAASTAMISEST

VÄIKE-MAARJA NOORTEVOLIKOGU VALLASISENE JA -VÄLINE KOOSTÖÖ

Väike-Maarja noortevolikogu 2021. aasta koosseis. Foto: Inna Marsalova

Täpselt enne pühadeaega, kohtusid virtuaalselt Väike-Maarja valla noortevolikogu juhatus ning valla koolide õpilasesinduste juhid ja huvijuhid. Samal ajal toimus ka teine veebikoosolek, kus osalesid kõikide Lääne-Virumaa osaluskogude esindajad.

Loe edasi: VÄIKE-MAARJA NOORTEVOLIKOGU VALLASISENE JA -VÄLINE KOOSTÖÖ

MERJE KALLIP: VABA RAHVA LAUL OLI NAGU PÄÄSEMINE

Dirigendid Merje Kallip ja Angela Lehtpuu. Foto erakogust

Rakvere segakoori ja sealse segakoori Viroonia dirigent Marje Kallip vaatas usutluses Külauudistele tagasi peagi lõppevale aastale. Koroonakriisist mõjutatud perioodi üheks eredamaks sündmuseks pidas ta Haapsalus toimunud Vaba Rahva Laulu. Koorijuht ja lauljad rõõmustavad ka selle üle, et järgmise aasta Vaba Rahva laul toimub Rakveres.

Loe edasi: MERJE KALLIP: VABA RAHVA LAUL OLI NAGU PÄÄSEMINE

SAJA VIIEKÜMNE AASTASE MAARJA-MAGDALEENA KOORI ÜLEVAD MULJED HAAPSALUS TOIMUNUD VABA RAHVA LAULU JÄREL EHK KOHTUMISENI RAKVERES

Maarja-Magdaleena segakoor Vaba Rahva Laulul Haapsalus, esimese rea esimene on koorijuht Liia Koorts. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eestimaa üks vanemaid koore Maarja-Magdaleena segakoor Tartu vallast (endisest Tabivere vallast Jõgevamaalt) tähistab novembris 150. aastapäeva. Koor on saanunud energiat ja jõudu laulmiseks paljudelt esinemistelt Eestis ja välisriikides. Elamuste rikka pagasiga saabuti ka Haapsalus toimunud üldrahvalikult ja isamaaliselt sündmuselt Vaba Rahva Laul.

Loe edasi: SAJA VIIEKÜMNE AASTASE MAARJA-MAGDALEENA KOORI ÜLEVAD MULJED HAAPSALUS TOIMUNUD VABA RAHVA LAULU JÄREL EHK KOHTUMISENI RAKVERES

FOTOKONKURSS „MINU ERILINE LÄÄNE-VIRUMAA”

Illustreeriv pilt fotokonkursi teatele – Jõulutaatide ja -memmede pressikonverents Rakvere Targas majas 2018. a jõulukuul. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Konkurssi korraldavad Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja Europe Direct teabekeskus Lääne-Virumaa, kelle eesmärgiks on jäädvustada Lääne-Virumaa loodust, üritusi, inimesi ja objekte, mille tulemusena tekib fotopank ning maakonna kinkeraamat.

Loe edasi: FOTOKONKURSS „MINU ERILINE LÄÄNE-VIRUMAA”

RAKVERE PROMENAADIL VÕTAVAD PEAGI KOHAD SISSE SUVEKAUPLEJAD

Müügikioskid ehk rakverlastele juba tuttavad linnumajad. Foto: Osa Rakvere Kultuurikeskuse reklaamplakatist

Rakvere Kultuurikeskus annab suvekauplejate kasutusse seitse müügikioskit ehk rakverlastele juba tuttavat linnumaja, mis paigaldati eile bussijaama tagusele promenaadile.

Loe edasi: RAKVERE PROMENAADIL VÕTAVAD PEAGI KOHAD SISSE SUVEKAUPLEJAD

RAKVERE LINNA KAUNISTAVAD LINNA JUUBELILIPUD

Rakverel on tänavu tõeline juubelite aasta: Rakvere rahvamaja 100, maestro Arvo Pärt 85, Rakvere Teater 80, Rakvere Muusikakool 75.

Esimesed Rakvere juubelilipud paigaldati Kastani tänavale. Foto: Kristel Mänd
Esimesed Rakvere juubelilipud paigaldati Kastani tänavale. Foto: Kristel Mänd

[pullquote]lippude kujundusel tuli arvestada erinevate mõjuteguritega nagu lippude kuju ja sobitumine keskkonda – et need paistaksid silma, kuid ei segaks autojuhte[/pullquote]Rakvere linnapea Triin Vareki teatel soovis linn juubeleid väärikal viisil tähistada ja esile tuua ka linnapildis.

Abilinnapea Laila Taluniku sõnul kaaluti erinevaid ideid ja langetati valik lippude kasuks, mis tänasest mitmel pool linnaruumi ehivad.

„Lippude kujunduses on elementidena kasutatud musti siluette, mis kollasel selgelt esile tulevad,” selgitas linnakunstnik Marju Püümets. Siluettide loomisel on Püümetsa sõnul kasutatud laialdasemalt tuntud märke nagu logod või skulptuurid ja eraldi numbrina välja toodud juubeliaasta.

Loe edasi: RAKVERE LINNA KAUNISTAVAD LINNA JUUBELILIPUD

PURTSE JÕES TAASTATAKSE LÕHE LOODUSLIK SIGIMINE

RMK Põlula kalakasvatustalitus asustas Keskkonnaministeeriumi LIFE IP CleanEST programmi raames Ida-Virumaal Purtse jõkke 12 000 üheaastast ja 3000 kaheaastast lõhe noorkala.

RMK Põlula kalakasvanduse lõhe noorkalad asustatakse Purtse jõkke. Foto: Urmas Saard
RMK Põlula kalakasvanduse lõhe noorkalad asustatakse Purtse jõkke. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kokku on Purtse jõkke alates 2005. aastast asustatud ligikaudu 800 000 lõhe noorkala.[/pullquote]RMK Põlula kalakasvanduse kalad asustatakse Purtse jõkke, et seal saaks taastuda lõhe looduslik sigimine. „Ajalooliselt oli Purtse jõgi üks parimaid lõhejõgesid Eestis. Jõgi oli tugevasti reostatud seoses põlevkiviõli tootmisega Kiviõlis, mis sai alguse eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel,” sõnab RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas. Ta lisab, et kuigi jõe veekvaliteet on alates taasiseseisvumisest paranenud, on probleemideks likvideerimata  jääkreostus jõepõhjas ja rändetõkked.

Loe edasi: PURTSE JÕES TAASTATAKSE LÕHE LOODUSLIK SIGIMINE

KANAD MUNEVAD AJAKIRJANDUSKORÜFEE IVAN MAKAROVI VOODISSE

Raadioajakirjaniku ja kolumnisti, mitmete tunnustuste laureaadi (Valdo Pandi preemia, Postimehe arvamusliider) Ivan Makarovi hobiks on kanade kasvatamine. Lääne-Virumaal Lehtses asuvas maakodus käivad kanad toas ja munevad peremehe ja perenaise voodisse mune.

Ivan Makarovi kana. Foto erakogust
Ivan Makarovi kana. Foto erakogust

[pullquote]kana hakkab kaagutama ainult siis, kui mõni tema õde tuleb magamistuppa[/pullquote]Makarov märkis, et tema tuba maakodus on avatud kanade jaoks hommikust õhtuni. Kõige huvitavam on see, et kui kanad pääsevad teistesse ruumidesse – esikusse, WC-sse, siis nad jätavad midagi põrandale, ja need pole teps mitte munad. Aga nad pole kordagi magamistoas sellist pahandust teinud. „Minu voodisse munevad nad nüüd iga päev – sellega tegelevad pruun kana Scandagra 1, pruun kana Sõtnik ja must kana Leekkael. Vahel torisevad nad teineteise kallal järjekorras olles,” rääkis Ivan. “Kui ma istun voodi äärel ja teen kompuutriga tööd või einestan, tuleb kana minu selja taha ja toimetab seal, seab ennast sisse, müksates ja tõugates mind. Kõik toimub vaikselt, ja kana hakkab kaagutama ainult siis, kui mõni tema õde tuleb magamistuppa kavatsusega sekkuda protsessi. Siis on nördimuse tase lausa kõrvulukustav. Aga ka hiljem käivad nad minu toas mind vaatamas, kui teen seal tööd. Umbes 20 korda päevas. Tulevad sisse, vaatavad ringi, inspekteerivad ja lahkuvad. Kord jõin teed ja kana üritas läheneda võileivale üle minu vasaku õla. Surusin teda küünarnukiga tagasi. Mõne aja pärast ründas ta juustusepikut alt põrandalt. Andsin talle tema osa,” jutustas Makarov.

Loe edasi: KANAD MUNEVAD AJAKIRJANDUSKORÜFEE IVAN MAKAROVI VOODISSE

VÄIKEMAARJALASED MÄLESTAVAD 100 AASTA MÖÖDUMIST EESTI SPORDI SUURKUJU SURMAST

Kolmapäeval kell 11.00 mälestavad Väike-Maarja vallavalitsuse ja gümnaasiumi õpilased koos vallakodanikega Väike-Maarjast pärit legendaarset jõumeest ja karskusliikumise eest võitlejat Georg Lurichit, kelle surmast möödub 100 aastat.

Väike-Maarja keskväljak. Foto Raul Raitšuk
Väike-Maarja keskväljak. Foto: Raul Raitšuk

[pullquote]Umbes kolmsada Väike-Maarja gümnaasiumi õpilast ulatavad üksteisele käed[/pullquote]„Just 22. jaanuaril möödub täpselt sada aastat meie eestlaste rahvuskangelase Georg Lurichi surmast. Kuigi ta on maetud Väike-Maarjast üle 2000 km kaugusele Armaviri, siis just siin Georg Lurichi sünnikohas on võimalus mälestushetkeks. Hetkeks, kus meil tuleb eestlastena endasse uskuda, teada oma ajalugu ja juuri, seada rahvuslikke eesmärke ning ka nendeni jõuda,“ ütles Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.

Georg Lurichi 100. surma-aastapäeva meenutatakse koosviibimisega Väike-Maarja keskväljakul Lurichi monumendi juures. Mälestuskõne peab vallavanem Indrek Kesküla, mälestuskimbu ja küünlad monumendi jalamile asetavad vallavalitsuse ja gümnaasiumi esindajad.

Loe edasi: VÄIKEMAARJALASED MÄLESTAVAD 100 AASTA MÖÖDUMIST EESTI SPORDI SUURKUJU SURMAST

Hingedepäeval avatakse Kadrinas ainulaadne Ristisalu

Püüdke leida Eestimaalt mõnd surnuaeda, eriti veel sajanditevanuse ajalooga rahulat, kus ei oldaks hädas vanade metall-ristidega, mis pärinevad hooldajateta haudadelt. Kadrina teeb nüüd teednäitava sammu ja annab uue hingamise kiriku veerel roostetavale sajakonnale ristile.

Teet Suur, Kadrina ristisalu üks 2015. aasta makettidest. Foto Kadrina
Teet Suur, Kadrina ristisalu üks 2015. aasta makettidest. Foto: Kadrina

[pullquote]ristide kunstiline taaskasutus on abiks ja eeskujuks paljusid teisi Eestimaa kalmistuid painava ristiprobleemi lahendamiseks[/pullquote]Laupäeval, 2. novembril kell 18 avatakse Lääne-Virumaal, Kadrinas surnuaia taga kogu Eestis unikaalne Ristisalu, mille autoriks on kunstnik Teet Suur ja materjaliks üle aegade säilinud, kuid surnuaias haudadel enam mitte kasutust leidvad metallristid.

Idee Kadrina ristide eksponeerimisest kunstilise Ristisaluna sai alguse 2015. aasta aprillis, kui ajakirjanik Rein Sikk, vallavolinik Ülo Kais ja Kadrina Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson tulid välja mõttega, et Kadrina kiriku veerel seisvad ristid vajaksid nii enamat väärtustamist kui ka korralikku eksponeerimist. Selleks kaasati kunstnik Teet Suur, kes on spiraalikujulise maketi „Maa ja taeva vahel“ autor.

Loe edasi: Hingedepäeval avatakse Kadrinas ainulaadne Ristisalu