Värske kalastiku-uuring kinnitab, et Sindi paisu eemaldamine on Pärnu jõe ja tema lisajõgede kalarikkust hüppeliselt kasvatanud ning mitmed paisu tagant kadunud liigid on sinna tagasi tulnud.
Loe edasi: JÕESILM JA VIMB LEIAVAD SINDI PAISU EEMALDAMISE JÄREL TAGASITEE PÄRNU JÕKKE
Laupäeval, 21. mail toimub Padisel ühteaegu hariv ja meelelahutuslik kalapäev, millega tähistatakse üleilmset rändekaladepäeva. Sündmuse tähtkalad on tänavu tuurad, kelle toob kohale RMK Põlula kalakasvatuskeskus. Eesti Loodushoiu Keskus tutvustab nende asustamist ja tolle tegevuse tulemusi.
Loe edasi: PADISEL PEETAVA RÄNDEKALADE PÄEVA KESKMES ON TUURAD
Valitsus kinnitas Keskkonnaministeeriumi ettepanekud, mis kehtestavad kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasud 2022. aastaks.
Loe edasi: JÄRGMISE AASTA KUTSELISE KALAPÜÜGIÕIGUSE TASUD SAID LUKKU
Järgmise aasta harrastuskalapüügivõimalusi kinnitav määrus näeb ette mitu olulist muudatust, mis muudab Peipsi järvel nakkevõrkude jagamise paindlikumaks, kaitseb looduslikku lõhet ja piirab jõevähkide ülepüüki.
Loe edasi: HARRASTUSPÜÜKI OOTAVAD MITMED MUUDATUSED
Repliik
Liivia Mahlapuu. Foto erakogust
Äsja lõppenud valimiste käigus võis palju kuulda erinevaid rohelubadusi, meenutab Liivia Mahlapuu, MTÜ Jägala Kalateed eestkõneleja. „Eestlased on alati olnud uhked oma metsa, loodusrikkuse ja loodusläheduse üle. Me müüme oma metsa turismimagnetina, puutumatut loodust nii välis- kui siseturistidele,” lausub Mahlapuu repliigimõõtu arvamusavalduses, millega teeb pöördumise ministrite, saadikute, ametnike ja rahva poole.
Loe edasi: ETTEVÕTJA HÄVITAB LOODUST – SENTIGI KAHJUST HÜVITAMATA
Aasta kõige olulisematel kalandusläbirääkimistel jõuti kokkuleppele, mille järgi Liivi lahe räimekvoot suureneb, ka kilu saavad Eesti kalurid järgmisel aastal tänavusest rohkem püüda, kuid Läänemere avaosa räimekvoot väheneb kehvas seisus varude tõttu.
Loe edasi: LUXEMBOURGIS ÖÖPÄEVA KESTNUD KALANDUSLÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSED
Täna algaval Euroopa Liidu kalanduse ministrite läbirääkimistel lepitakse kokku 2022. aasta kalapüügikvoodid Läänemerel. Eesti jaoks on eelkõige olulised räime- ja kilukvoodid, kuid ka lõhepüügi võimalused.
Loe edasi: LUXEMBOURGIS LEPITAKSE KOKKU LÄÄNEMERE KALAKVOOTIDES
Maaeluminister peatas oma käskkirjaga ahvenapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuna selleks aastaks eraldatud püügimaht on ammendunud.
Loe edasi: AHVENAPÜÜK PEIPSI, LÄMMI- JA PIHKVA JÄRVEL ON SELLEKS AASTAKS PEATATUD
Vanad võrgud on Peipsi järvel ohuks kaladele ning kaldale uhutuna ka lindudele loomadele. Hoidmaks Peipsi järve kalastikku, korraldavad keskkonnainspektorid traditsiooniliselt kevadeti Peipsi tragimise ehk vanadest võrkudest puhastamise talguid.
Loe edasi: SURMALÕKSUDE HULK VÄHENEB PEIPSIL VISALT
Liivia Mahlapuu: „Palume abi looduse päästmisel Kultuuriministeeriumi käest!”
Loe edasi: JÄGALA JÕE TAASTAMIST TOETAVAID ANNETAJAID TÄNATAKSE AUHINDADEGA
Üha rohkem käib kalal ka naisi. Värskelt valminud uuringu kohaselt koroona-aasta harrastuskalastamist oluliselt ei mõjutanud. Keskmine harrastuskalastaja oli mullu keskealine lõunaeestlasest mees, kes eelistas kala õngitseda kaldalt. Kõige rohkem püüti aga esmakordselt haugi.
Loe edasi: KESKMINE EESTI HARRASTUSKALUR ON KESKEALINE KALDAÕNGITSEJA
Tänasest on sisevetel keelatud püüda haugi, et lasta neil kaladel võimalikult rahulikult kudeda. Merest ei tohi haugi püüda juba märtsi algusest. Mõlemad püügipiirangud kehtivad kuni 30. aprillini.
Loe edasi: HAUGI KUDERAHU VALVAVAD VABATAHTLIKUD
Tänasel valitsuse istungil kinnitati kalapüügieeskirja muudatused, mis seab uued päevalimiidid mitme populaarse kalaliigi püüdmiseks.
Loe edasi: KALAPÜÜGIEESKIRJA MUUDATUSTEGA SEATAKSE HARRASTUSPÜÜGILE UUED PÄEVALIMIIDIDTänavusel lõheliste kudekaitse hooajal panustasid EKS Kalakaitsegrupi vabatahtlikud kalavalvesse rekordilised 5664 tundi. Röövpüüdjaid aitasid nad tabada 17 korral.
Loe edasi: VABATAHTLIKUD KALAKAITSJAD TEGID 5664 TUNNIGA REKORDHOOAJA
Sel nädalal asustati Eesti Loodushoiu Keskuse eestvedamisel Narva jõkke 50 erilise märgisega tuura, kelle teekonda keskuse kalateadlased keeruka tehnoloogiaga teraselt jälgivad. Ligikaudu 400 grammi kaaluvad tuura noorkalad kasvatati RMK Põlula kalakasvanduses.
Loe edasi: NARVA JÕKKE VIIDI 50 TELEMEETRIAMÄRGISEGA LÄÄNEMERE TUURA
Otepää vald esitas Keskkonnaametile taotluse kohamaimude asustamiseks Pühajärve ja Nõuni järve. Oktoobrikuu viimasel nädalal leidiski üle 16 000 kalamaimu uue kodu Otepää järvedes.
Loe edasi: PÜHAJÄRVE JA NÕUNI JÄRVE LASTI KOHAMAIMUSID
Ööl vastu tänast lõppesid Luksemburgis kalandus- ja põllumajandusnõukogu läbirääkimised, mille tulemusena selgusid 2021. aasta kalapüügivõimalused. Kilu- ja lõhesõpradel on põhjust rõõmustamiseks, räimefännid peavad mõnevõrra väiksema kvoodiga leppima.
Loe edasi: RÄIME PÜÜGIKVOOT VÄHENEB OLULISELT
Eile tähistati Padise kloostri kõrval voolava Kloostri jõe ääres ja kloostri sees rahvusvahelist rändekalade päeva.
Loe edasi: Suur pildigalerii: RÄNDEKALADE PÄEV PADISEL
8. septembril lõppesid kahepäevased Läänemere riikide kalandusläbirääkimised (BALTFISH), mida eesistujana juhtis Eesti. Fookuses olid järgmise aasta kvoodid ning pringlite kaitsmine Läänemeres.
Loe edasi: ON VÄGA EBAPROPORTSIONAALNE ASETADA PELETID PAIKADESSE, KUHU PRINGEL SATUB HARVASuur pildigalerii ja video, milles Hans Sollil on Sindi paisu kõrvaldamise järel ning püha üritust lõpetades oma mõtisklus
Nädala eest kogunesid algatusrühma „Sindi pais” kutsel Tori põrgu vastas asuva Pärnu jõe paremkalda aasale kümned inimesed, keda arvati Sindi paisu ja kärestiku mälestusmedali saajate vääriliseks. Samal sündmusel kuulutas algatusrühm oma tegevuse lõpetatuks ja Hans Soll andis sümboolse ametimantli üle Jarko Jaadlale.
Loe edasi: PÜHA ÜRITUS – PÄRNU JÕGI KALARIKKAKS LÕHE- JA FORELLIJÕEKS – ON JÕUDNUD EESMÄRGILE
Hääletus kestis kuni 14. maini.
Esikolmikusse kuuluvad kindlalt ja teisi konkurentsis osalejaid kaugele maha jättes „Võitlus Jägala jõe taastamiseks lõhejõena”, „Sindi paisu eemaldamine” ja „Hiiumaa kalurite päev”.
Loe edasi: EILSE SÜDAÖÖNI VÕIS VALIDA AASTA KALANDUSTEO KONKURSIL RAHVALEMMIKUT
Esmakordselt toimuv aasta kalandusteo konkurss väärtustab Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid. Rahva lemmiku auhinna kandidaatide esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. aprill. Kalandusteo mitterahalised auhinnad antakse välja kahes kategoorias: peaauhind ja rahva lemmiku auhind.
Kandidaadid võivad olla Eesti kalanduse arengusse panustanud üksikisikud, seltskonnad, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, organisatsioonid ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kandidaadiks ei saa esitada konkursi korraldajat või tema tehtud kalandustegusid. Konkursile võib esitada ka enda tegemisi, mis väärivad aasta kalandusteo tiitlit.
Kalandusteo auhind antakse 2019. aasta jooksul tehtud kalandusele kasuliku teo eest, mis
„Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt tehtud uuringust teame, et Norra lõhe on eestlaste meeliskala,” ütleb Raul Kübarsepp, Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kommunikatsiooniekspert. Tema sõnul on palju räägitud kasvatatud lõhe tervislikkusest, aga palju vähem pööratud tähelepanu kasvatuste keskkonnamõjule. Täna on Norras üle 900 kalakasvatuse ning vaatamata faktile, et tasapisi muutuvad need keskkonnasõbralikumaks, jätkub endiselt palju probleeme. Aastal 2018 pääses kasvatustest loodusesse umbes 300 000 lõhet, mis mõjutas tugevalt loodusliku lõhe olukorda. „Endiselt on probleemiks meretäid ning kasvatustest eralduv heide,” selgitab kommunikatsiooniekspert. „Artifishal filmis räägitakse neist probleemidest lihtsalt ja selgelt. Tule kohale ning arutame üheskoos pärast filmi, kas ka Eestis on sarnaseid probleeme ning kas peaksime muretsema Läänemerre planeeritud avamerekasvatuste pärast.”
Lõheteemaline filmi- ja aruteluõhtu leiab aset 17. jaanuaril algusega kell 18.00 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis.
Urmas Saard
Kohalikud elanikud, loodussõbrad ja kalamehed on mures – muret teeb kalavarude tulevik, kalanduse kui kultuuripärandi säilimise võimalused ning looduse liigirikkuse kestmine.
[pullquote]üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla ka siia kala jaoks sobilikud tingimused[/pullquote]Samas asub Jõelähtme vallas potentsiaalilt üks Eesti paremaid lõhejõgesid – Jägala jõgi, mis aga Linnamäe tammi tõttu ei ole lõhedele kudemiseks kättesaadav. Lõhe koeb kruusase põhjaga kärestikulises jões. Kahjuks on aga suur osa sellisest jõest paisutuse tõttu tekkinud mudajärve all.
Kui kogu elupaik, mis kuulub ka NATURA 2000 võrgustikku, oleks lõhele avatud kuni Jägala joani, võiks see ca 5 km pikkune Jägala jõe lõik igal aastal anda kuni 12 600 lõhemaimu, millest täiskasvanuks saab umbes 1890 lõhet. Jägala jõgi on ka üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla ka siia kala jaoks sobilikud tingimused.
Sellele lisanduks veel meriforelli ja jõesilmu arvukuse kasv. Kui lõhe ja meriforell pääseksid Linnamäe tammist ülesvoolu, saaksid nad asustada ka Jõelähtme jõge.
Loe edasi: Jõelähtme valla elanikud koguvad allkirju Jägala lõhejõe taastamiseks
Vabariigi valitsus on kiitnud heaks kalapüügiga seonduvate andmete esitamise uue korra, mis kohustab suuremaid kalalaevu kasutavaid kutselisi rannakalureid esitama püügi- ja lossimisandmeid uuel vormil. Uus kord jõustub 1. jaanuaril 2017.
Uue korra alusel peavad kalurid, kes kasutavad Läänemerel enam kui 10meetrist kalalaeva, püüavad kala kastmõrra või põhjanoodaga, hakkama täitma Euroopa Liidu püügipäeviku või lossimisdeklaratsiooni vormil põhinevaid püügipäevikute lehti.
“Võrreldes seni täidetud püügipäevikulehega on uuel vormil andmevälju rohkem, näiteks püügivahendi nõudmise aeg ja täpsed püügikoordinaadid. Täiesti uue nõudena tuleb hakata esitama infot alamõõdulise kala kaaspüügi kohta,” ütles maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome. “Lisaks on uue korraga määratud ka püügiandemete esitamise nõuded juhuks, kui püütud kala ei tooda pärast püüdmist kohe maale, vaid asetatakse enne maaletoomist mõneks ajaks veekogus kala püügijärgseks hoidmiseks mõeldud sumpa.”
10 meetrit või pikemaid Läänemere rannapüügil kasutavaid laevu on Eesti riiklikus kalalaevaregistris kokku 82. Kalurid, kes püüavad kala kastmõrra või põhjanoodaga, on pidanud esitama püügiandmeid Euroopa Liidu nõuetele vastaval vormil ka seni kehtinud korra alusel.
Kalalaeva kalapüügi- ja rannapüügipäeviku, üleandmisdeklaratsioonide raamatu ja esmakokkuostukviitungite raamatu väljastab Maaeluministeerium. Enne 2016. aastat trükitud kalalaeva kalapüügipäeviku vormil võib kalapüügi- ja lossimisandmeid esitada kuni 31. detsembrini 2017.
