SURMALÕKSUDE HULK VÄHENEB PEIPSIL VISALT

Herki Tuus, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Vanad võrgud on Peipsi järvel ohuks kaladele ning kaldale uhutuna ka lindudele loomadele. Hoidmaks Peipsi järve kalastikku, korraldavad keskkonnainspektorid traditsiooniliselt kevadeti Peipsi tragimise ehk vanadest võrkudest puhastamise talguid.

Loe edasi: SURMALÕKSUDE HULK VÄHENEB PEIPSIL VISALT

KESKMINE EESTI HARRASTUSKALUR ON KESKEALINE KALDAÕNGITSEJA

Jarko Jaadla eelmise aasta suvel Saaremaal püütud haug. Foto: Jarko Jaadla

Üha rohkem käib kalal ka naisi. Värskelt valminud uuringu kohaselt koroona-aasta harrastuskalastamist oluliselt ei mõjutanud. Keskmine harrastuskalastaja oli mullu keskealine lõunaeestlasest mees, kes eelistas kala õngitseda kaldalt. Kõige rohkem püüti aga esmakordselt haugi.

Loe edasi: KESKMINE EESTI HARRASTUSKALUR ON KESKEALINE KALDAÕNGITSEJA

KALAPÜÜGIEESKIRJA MUUDATUSTEGA SEATAKSE HARRASTUSPÜÜGILE UUED PÄEVALIMIIDID

See haug on püütud tänavu augustis Pärnu jõest Sindi surnuaia all, 94 cm pikkust ja kaalu 6,5 kg. Foto erakogust

Tänasel valitsuse istungil kinnitati kalapüügieeskirja muudatused, mis seab uued päevalimiidid mitme populaarse kalaliigi püüdmiseks.

Loe edasi: KALAPÜÜGIEESKIRJA MUUDATUSTEGA SEATAKSE HARRASTUSPÜÜGILE UUED PÄEVALIMIIDID

NARVA JÕKKE VIIDI 50 TELEMEETRIAMÄRGISEGA LÄÄNEMERE TUURA

Märgisega tuurad Narva jõkke. Foto: Keskkonnaministeerium

Sel nädalal asustati Eesti Loodushoiu Keskuse eestvedamisel Narva jõkke 50 erilise märgisega tuura, kelle teekonda keskuse kalateadlased keeruka tehnoloogiaga teraselt jälgivad. Ligikaudu 400 grammi kaaluvad tuura noorkalad kasvatati RMK Põlula kalakasvanduses.

Loe edasi: NARVA JÕKKE VIIDI 50 TELEMEETRIAMÄRGISEGA LÄÄNEMERE TUURA

PÜHAJÄRVE JA NÕUNI JÄRVE LASTI KOHAMAIMUSID

Kohamaimude vettelaskmisel olid Keskkonnaameti esindajana juures Margit Turb ja abivallavanem Kajar Lepik. Foto: Monika Otrokova

Otepää vald esitas Keskkonnaametile taotluse kohamaimude asustamiseks Pühajärve ja Nõuni järve. Oktoobrikuu viimasel nädalal leidiski üle 16 000 kalamaimu uue kodu Otepää järvedes.

Loe edasi: PÜHAJÄRVE JA NÕUNI JÄRVE LASTI KOHAMAIMUSID

RÄIME PÜÜGIKVOOT VÄHENEB OLULISELT

Sügisräime püügil Liivi lahes. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Ööl vastu tänast lõppesid Luksemburgis kalandus- ja põllumajandusnõukogu läbirääkimised, mille tulemusena selgusid 2021. aasta kalapüügivõimalused. Kilu- ja lõhesõpradel on põhjust rõõmustamiseks, räimefännid peavad mõnevõrra väiksema kvoodiga leppima.

Loe edasi: RÄIME PÜÜGIKVOOT VÄHENEB OLULISELT

ON VÄGA EBAPROPORTSIONAALNE ASETADA PELETID PAIKADESSE, KUHU PRINGEL SATUB HARVA

Sügisene räimepüük Kihnu madalal. Foto: Urmas Saard / Külauudised

8. septembril lõppesid kahepäevased Läänemere riikide kalandusläbirääkimised (BALTFISH), mida eesistujana juhtis Eesti. Fookuses olid järgmise aasta kvoodid ning pringlite kaitsmine Läänemeres.

Loe edasi: ON VÄGA EBAPROPORTSIONAALNE ASETADA PELETID PAIKADESSE, KUHU PRINGEL SATUB HARVA

PÜHA ÜRITUS – PÄRNU JÕGI KALARIKKAKS LÕHE- JA FORELLIJÕEKS – ON JÕUDNUD EESMÄRGILE

Suur pildigalerii ja video, milles Hans Sollil on Sindi paisu kõrvaldamise järel ning püha üritust lõpetades oma mõtisklus

Tori vana vallamaja aasal jagati teenetemedaleid neile, kes on rohkem panustanud kalade rändetee avamiseks Sindi kohal. Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised

Nädala eest kogunesid algatusrühma „Sindi pais” kutsel Tori põrgu vastas asuva Pärnu jõe paremkalda aasale kümned inimesed, keda arvati Sindi paisu ja kärestiku mälestusmedali saajate vääriliseks. Samal sündmusel kuulutas algatusrühm oma tegevuse lõpetatuks ja Hans Soll andis sümboolse ametimantli üle Jarko Jaadlale.

Loe edasi: PÜHA ÜRITUS – PÄRNU JÕGI KALARIKKAKS LÕHE- JA FORELLIJÕEKS – ON JÕUDNUD EESMÄRGILE

EILSE SÜDAÖÖNI VÕIS VALIDA AASTA KALANDUSTEO KONKURSIL RAHVALEMMIKUT

Kalanduse teabekeskus kuulutas aprillis välja aasta kalandusteo konkursi, millega väärtustatakse Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid. Muuhulgas valiti ka rahva lemmik.

Sindi kärestikul. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Sindi kärestikul. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Hääletus kestis kuni 14. maini.

Esikolmikusse kuuluvad kindlalt ja teisi konkurentsis osalejaid kaugele maha jättes „Võitlus Jägala jõe taastamiseks lõhejõena”, „Sindi paisu eemaldamine” ja „Hiiumaa kalurite päev”.

Loe edasi: EILSE SÜDAÖÖNI VÕIS VALIDA AASTA KALANDUSTEO KONKURSIL RAHVALEMMIKUT

AITA VALIDA AASTA KALANDUSTEGU

Kalanduse teabekeskus kuulutas välja aasta kalandusteo konkursi. Lemmikkandidaatide esitajate vahel loositakse välja kaks spinningukomplekti.

Kalalaevaga Liivi lahel. Foto: Urmas Saard
Kalalaevaga Liivi lahel. Foto: Urmas Saard

Esmakordselt toimuv aasta kalandusteo konkurss väärtustab Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid. Rahva lemmiku auhinna kandidaatide esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. aprill. Kalandusteo mitterahalised auhinnad antakse välja kahes kategoorias: peaauhind ja rahva lemmiku auhind.

Kandidaadid võivad olla Eesti kalanduse arengusse panustanud üksikisikud, seltskonnad, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, organisatsioonid ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kandidaadiks ei saa esitada konkursi korraldajat või tema tehtud kalandustegusid. Konkursile võib esitada ka enda tegemisi, mis väärivad aasta kalandusteo tiitlit.

Kalandusteo auhind antakse 2019. aasta jooksul tehtud kalandusele kasuliku teo eest, mis

Loe edasi: AITA VALIDA AASTA KALANDUSTEGU

KUTSE LÕHETEEMALISELE FILMI- JA ARUTELUÕHTULE

Eestimaa Looduse Fond ootab reedel huvilisi lõheteemalisele filmi- ja aruteluõhtule Pärnusse Uue Kunsti Muuseumisse.

Lõhe kohta tehtavad teaduslikud uuringud Pärnu jões. Foto Urmas Saard
Lõhe kohta tehtavad teaduslikud uuringud Pärnu jões. Foto: Urmas Saard

„Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt tehtud uuringust teame, et Norra lõhe on eestlaste meeliskala,” ütleb Raul Kübarsepp, Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kommunikatsiooniekspert. Tema sõnul on palju räägitud kasvatatud lõhe tervislikkusest, aga palju vähem pööratud tähelepanu kasvatuste keskkonnamõjule. Täna on Norras üle 900 kalakasvatuse ning vaatamata faktile, et tasapisi muutuvad need keskkonnasõbralikumaks, jätkub endiselt palju probleeme. Aastal 2018 pääses kasvatustest loodusesse umbes 300 000 lõhet, mis mõjutas tugevalt loodusliku lõhe olukorda. „Endiselt on probleemiks meretäid ning kasvatustest eralduv heide,” selgitab kommunikatsiooniekspert. „Artifishal filmis räägitakse neist probleemidest lihtsalt ja selgelt. Tule kohale ning arutame üheskoos pärast filmi, kas ka Eestis on sarnaseid probleeme ning kas peaksime muretsema Läänemerre planeeritud avamerekasvatuste pärast.”

Lõheteemaline filmi- ja aruteluõhtu leiab aset 17. jaanuaril algusega kell 18.00 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis.

Urmas Saard

Jõelähtme valla elanikud koguvad allkirju Jägala lõhejõe taastamiseks

Kohalikud elanikud, loodussõbrad ja kalamehed on mures – muret teeb kalavarude tulevik, kalanduse kui kultuuripärandi säilimise võimalused ning looduse liigirikkuse kestmine.

Illustreeriv foto lõhejõest Sindi kohal. Foto Urmas Saard
Illustreeriv foto lõhejõest Sindi kohal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla ka siia kala jaoks sobilikud tingimused[/pullquote]Samas asub Jõelähtme vallas potentsiaalilt üks Eesti paremaid lõhejõgesid – Jägala jõgi, mis aga Linnamäe tammi tõttu ei ole lõhedele kudemiseks kättesaadav. Lõhe koeb kruusase põhjaga kärestikulises jões. Kahjuks on aga suur osa sellisest jõest paisutuse tõttu tekkinud mudajärve all.

Kui kogu elupaik, mis kuulub ka NATURA 2000 võrgustikku, oleks lõhele avatud kuni Jägala joani, võiks see ca 5 km pikkune Jägala jõe lõik igal aastal anda kuni 12 600 lõhemaimu, millest täiskasvanuks saab umbes 1890 lõhet. Jägala jõgi on ka üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla ka siia kala jaoks sobilikud tingimused.

Sellele lisanduks veel meriforelli ja jõesilmu arvukuse kasv. Kui lõhe ja meriforell pääseksid Linnamäe tammist ülesvoolu, saaksid nad asustada ka Jõelähtme jõge.

Loe edasi: Jõelähtme valla elanikud koguvad allkirju Jägala lõhejõe taastamiseks

Uuest aastast muutub kalapüügiandmete esitamise kord

Vabariigi valitsus on kiitnud heaks kalapüügiga seonduvate andmete esitamise uue korra, mis kohustab suuremaid kalalaevu kasutavaid kutselisi rannakalureid esitama püügi- ja lossimisandmeid uuel vormil. Uus kord jõustub 1. jaanuaril 2017.

Kalad kevadpüügilt Foto Urmas Saard
Kalad kevadpüügilt. Foto: Urmas Saard

Uue korra alusel peavad kalurid, kes kasutavad Läänemerel enam kui 10meetrist kalalaeva, püüavad kala kastmõrra või põhjanoodaga, hakkama täitma Euroopa Liidu püügipäeviku või lossimisdeklaratsiooni vormil põhinevaid püügipäevikute lehti.

“Võrreldes seni täidetud püügipäevikulehega on uuel vormil andmevälju rohkem, näiteks püügivahendi nõudmise aeg ja täpsed püügikoordinaadid. Täiesti uue nõudena tuleb hakata esitama infot alamõõdulise kala kaaspüügi kohta,” ütles maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome. “Lisaks on uue korraga määratud ka püügiandemete esitamise nõuded juhuks, kui püütud kala ei tooda pärast püüdmist kohe maale, vaid asetatakse enne maaletoomist mõneks ajaks veekogus kala püügijärgseks hoidmiseks mõeldud sumpa.”

10 meetrit või pikemaid Läänemere rannapüügil kasutavaid laevu on Eesti riiklikus kalalaevaregistris kokku 82. Kalurid, kes püüavad kala kastmõrra või põhjanoodaga, on pidanud esitama püügiandmeid Euroopa Liidu nõuetele vastaval vormil ka seni kehtinud korra alusel.

Kalalaeva kalapüügi- ja rannapüügipäeviku, üleandmisdeklaratsioonide raamatu ja esmakokkuostukviitungite raamatu väljastab Maaeluministeerium. Enne 2016. aastat trükitud kalalaeva kalapüügipäeviku vormil võib kalapüügi- ja lossimisandmeid esitada kuni 31. detsembrini 2017.

Sügisräimepüügil Tibriku madalal

Sain näha selle aasta sügisräime suurhetke, kui räimevõrgud olid paksult räime täis ja Kihnu tublid mehed jaksasid seda püüki veel tegemas käia.

Sügisräime püük Kihnu madalal Foto Urmas Saard
Sügisräime püük Kihnu madalal. Foto: Urmas Saard

Kaluri päev algab varajasest hommiktunnist palju varem ja tööpäev võib kesta ettearvamatult pikalt. Kui Rannametsa talus elav Valdo Palu, harrastuskalurid Pille Tuvik ja Arne Saluste Kihnu sadamasse jõudsid, seisid Tõnni talu Tõnis Köster ja Uustalu Jaanus Kott juba väljasõidu ootel. Astusin viimasena paati. Aega viitmata käivitas Valdo kakuamipaadi mootori ja alus päästeti köidikutest valla. Kell näitas 4:45. Suur valgustus kustutati, põlema jäi üksnes kaptenisilla kohal olev tuluke. Merepind läikis tavatult peaaegu peegelsiledana ja lainetust tekitasid üksnes sõukruvi pöörded. Sadama akvatooriumilt väljumisel pöördus paat paremale ja liikus enamvähem paralleelselt saare rannikuga Kihnu lõunatipu suunal. Eemal vilkusid meremärgid ja üle parema poordi vaadates võis näha rannikuudu kohal hõljuvat Kihnu saare tumedat viirgu, aga pisut pead laeva ahtri suunda pöörates ka vaevu aimatavat päikese kuma. Päikese tõusuni oli jäänud veel veidi alla paari tunni.

Loe edasi: Sügisräimepüügil Tibriku madalal

Rannapiirkondade ja kalanduse konkurentsivõimesse investeeritakse ca 129 miljonit eurot

Haapsalus sai täna avalöögi üleriigiline kalandustoetuste infopäevade sari, kus tutvustatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014-2020 rannapiirkondadesse ning kalandussektorisse suunatavaid toetusi. Kahe nädala jooksul toimuvad infopäevad kõigis kaheksas Eesti kalanduspiirkonnas.

Pärnumaal Tahkuranna vallas asuv uuendatud Võiste väikelaevade kalasadam Foto Urmas Saard
Pärnumaal Tahkuranna vallas asuv uuendatud Võiste väikelaevade kalasadam. Foto: Urmas Saard

Läänemaa kalanduspiirkonda investeeritakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 vahendusel järgmise viie aasta jooksul 2,2 miljonit eurot. “Tahame saavutada investeeringute toel olukorra, kus võimalikult suur osa püütud kala väärtusest jääb kalurile. See tähendab investeeringuid töötlemisse, et kalur ei müüks oma toodangut lihtsalt toormeks,” ütles MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi tegevjuht Margus Medell täna Haapsalus toimunud kalandustoetuste infopäeval.

Medell rääkis, et teiseks rannakalurite murekohaks on püügi hooajalisus. “Püügiperiood on vaid viis-kuus kuud aastas. Seepärast investeerime ka tegevustesse, mis aitavad rannakaluritel oma tegevusalasid mitmekesistada ja leida aastaringset teenistust,” selgitas Medell.

Läänemaa kalanduspiirkonna strateegia järgi investeeritakse 2,2 miljonist eurost 30% kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamisse, 30% kalandustoodete töötlemisse ja otseturustamisse, 27% rannakalurite tegevuste mitmekesistamisse, 3% kudealade taastamisse ja 10% kalandustraditsioonide edendamisse.

Loe edasi: Rannapiirkondade ja kalanduse konkurentsivõimesse investeeritakse ca 129 miljonit eurot

Võiste kakuamid Liivi lahel

Aeg-ajalt võis näha hõbedaselt helkivaid pika nokaga „angerjaid“ vonklemas. Käeulatusesse sattudes haarasid mehed neil keskpaigast kinni ja heitsid oma paati. „Need on tuulehaugid,“ sõnas Pille. „Kui tuulehauge hakkab juba väga palju olema, siis tähendab see räime püügi lõppemist,“ rääkis Pille, kes üks vähestest naistest kalamees.

Paremal poolel poeg ja isa, Kristo ja  Kauri Krüger Foto Urmas Saard
Paremal poolel poeg ja isa, Kristo ja Kauri Krüger. Foto: Urmas Saard

Esimene tutvus Arne Salustega jääb hästi meelde. Eksides kuupäevaga lasin eskalaatoritel ennast sõidutada Port Artur 2 kaubanduskeskuse kolmandale korrusele, et minna naiskodukaitse kutsel Piano kohvikusse – kohtumisele, mis tegelikult pidi toimuma hoopis järgmisel päeval. Üksnes tänu minu erakordsele hajameelsusele läks paremini, kui oleksin osanud ise oma järgnevaid ettevõtmisi kavandada. Aega parajaks sammudes märkasin kahe aatriumi vahelises avaras vahekäigus kedagi meest maalritrepi astmetel turnimas ja ilmatuma suuri fotosid seinale riputamas. Meri, paadid ja mehed äratasid sedavõrd tähelepanu, et võtsin nõuks näituse korraldajaga veidi vestelda. Kohe sai selgeks, et pildimaterjal tutvustab kakuami püüki ja Arne Saluste on hobikalandusuurijana heade teadmistega kalandusajaloolane. Samas pakkus ta mulle võimalust minna merele, et lähemalt uudistada kakuami püüki. Lapsepõlvest kaasa saadud merelembus ei lubanud lasta kutset korrata.

Loe edasi: Võiste kakuamid Liivi lahel

Eesti kalandus sai Euroopa Kalandusfondi toel uued õppelaborid

Neljapäeval tutvustati TTÜ Eesti Mereakadeemia peahoones kolme äsja valminud kalanduse õppelaborit, mis võimaldavad edaspidi praktilisemat õpet ja koostöövõimalusi kalandusettevõtetega. Uued laborid valmisid Euroopa kalandusfondi toel.

Avamisel tutvustati kolme uut laborit: kalapüüniste, kalakvaliteedi ja kalakäitlemise laborit ning arutleti kalanduse tuleviku teemal, kalavarude säästlikust kasutamisest ja kalandusalase tegevuse koordineerimisest. Pärast laboritega tutvumist näidati huvilistele ka Mereakadeemia nüüdisaegses simulaatorikeskuses asuvat kalapüügisimulaatorit, mis võimaldab Mereakadeemial nüüdsest koolitada kalapüügilaevadele laevajuhte ning püügimeistreid.

TTÜ Eesti Mereakadeemia direktori Roomet Leigeri sõnul on tehtud väga suur samm edasi kogu Eesti kalandussektori arendamisel. “Oleme väga palju panustanud erinevate õppelaborite ehitamisele ning simulaatorikeskuse arendamisele, kus on nüüdsest olemas ka kalapüügifunktsioon. Äsja valmis saanud kalanduse suunalised laborid võimaldavad meil kalanduse suunalist õpet teha veelgi praktilisemaks,” sõnas Leiger. “Uued laborid on eelkõige mõeldud kasutamiseks kalanduse tehnoloogiate majandamise ja juhtimise eriala tudengitele, ent kindlasti ootame ka kalandusettevõtteid meie laboreid kasutama, näiteks töötajate täiendõppeks või uute toodete/tehnoloogiate arendamiseks.”

Kalapüüniste ja kalakäitlemise laborite ehitust toetati Euroopa Kalandusfondi meetme 3.1 tegevuse “Muud ühistegevused” kaudu toetussummaga ligi 450 000 eurot.

Konverentsil vaetakse Eesti rannikumere majandamise võimalusi

Neljapäeval, 29. jaanuaril Tallinnas toimuval konverentsil “ Sinise majanduskasvu potentsiaal Eesti rannikumeres” arutatakse, kuidas saaks Eesti rannikumerd praegusest tulusamalt majandada.

“Uuringud näitavad, et saaksime oma rannikumerd praegusest palju paremini ja tulusamalt majandada,” ütles Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. “Näiteks on meil head tingimused vetikakasvatuseks, ravimudast ja püütud kalast ning kalatööstuse jäätmetest kõrge lisandväärtusega toodete tegemiseks. Ressurss on olemas, kuid kasutame seda praegu veel liiga vähe.”

Konverentsil teevad Eesti, Taani ja Norra eksperdid ülevaate rannikumere majandamise võimalustest (nt väheväärtusliku kala väärindamine, vetika- ja karbikasvatus, meremuda kasutamine) ja kasvuvaldkondadest Läänemeres ning maailmas tervikuna.

Septembris 2012 võttis Euroopa Komisjon vastu teatise “Sinine kasv – võimalused mere ja merenduse jätkusuutlikuks kasvuks” (“Blue Growth – Opportunities for Marine and Maritime Sustainable Growth”). Sinise majanduskasvu eesmärk on leida võimalused, kuidas rannikumerd majandades parandada Euroopa Liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet, ressursside kasutamise tõhusust, luua töökohti ning leida uusi majanduskasvu allikad.

Konverentsi korraldab Kalanduse teabekeskus. Konverentsi korraldamist rahastatakse Euroopa Kalandusfondi vahenditest, osalemine on registreerunutele tasuta.

Kalandustoetuste rakenduskava kiideti heaks

Põllumajandusministeeriumi juures tegutsev kalandusnõukogu andis põhimõttelise heakskiidu Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) vahendite Eesti rakenduskavale aastateks 2014-2020. Kokku investeeritakse järgmise kuue aasta jooksul Eesti kalandusse ja rannapiirkondade arengusse ligi 130 miljonit eurot.

„Uuel rahastamisperioodil pöörame suurt tähelepanu töötlemisele ja turustamisele, milleks plaanime kokku 32,5 miljonit eurot. Meie võimekus töödelda kala ja seda turustada kaugematel turgudel on praegu Venemaa poolt Euroopa Liidule kehtestatud toiduainete sisseveokeelu taustal eriti oluline. Uute turgude leidmine on meie strateegiline eesmärk,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Samuti plaanitakse rakenduskavasse 27,7 miljonit eurot rannapiirkondade arenguks, 26,2 miljonit eurot kalapüügivahenditega ja keskkonnahoiuga seotud investeeringuteks ning 17,8 miljoni eurot vesiviljeluse arendamiseks. „Need investeeringud ja toetused peavad tagama, et aastaks 2020 on Eesti kalandussektor ja rannapiirkonnad elu- ning konkurentsivõimelised,“ lisas Padar.

Pärast kalandusnõukogu heakskiitu saadetakse rakenduskava kooskõlastuseks ministeeriumidele, seejärel kinnitab kava Vabariigi Valitsus. Lõpliku heakskiidu peab kavale andma ka Euroopa Komisjon.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014–2020 on programm, mis hakkab pakkuma rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ning jagab mitmeid investeeringutoetusi kalandussektori ettevõtetele ja rannapiirkondadele.

Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKF vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest. Lõppeva, 2007-2013 rahastusperioodi mahuks oli koos Eesti omaosalusega 112,8 miljonit eurot.

Kalandusnõukogusse kuuluvad Põllumajandusministeeriumi, Eesti Maaülikooli, Eesti Mereakadeemia, Eesti Kalakasvatajate Liidu, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Rahandusministeeriumi, Eesti Rohelise Liikumise, Eesti Kalaliidu, Peipsi Alamvesikonna Liidu, Eesti Kalapüüdjate Ühingu, Veterinaar- ja Toiduameti, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi, Eesti Kaugpüüdjate Liidu, Keskkonnaministeeriumi, Eesti Kalaspordi Liidu, Keskkonnainspektsiooni ja Eesti Kalurite Liidu esindajad.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Esmaspäevast piiratakse räimepüüki Liivi lahel

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas käskkirja, millega peatab alates 5. maist kastmõrdadega räimepüügi Liivi lahel Pärnu maakonna kaluri kalapüügilubade omanikele. Püügikeeld ei puuduta Kihnu ja Manija saare püsielanikke.

Arvestades keskmist päevapüüki, ammendub Liivi lahe Pärnu maakonna kaluritele (v.a Kihnu ja Manija saared) lubatud aastane räimesaak arvestuslikult esmaspäevaks, 5. maiks. Räimepüügi lõpetamine ei puuduta Kihnu ja Manija saare püsielanikke, kelle lubatud 901 tonni suurusest saagist on 2. mai seisuga välja püütud 231 tonni.

Kutselise kalapüügi peatamise käskkiri avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ning see avalikustatakse ka Põllumajandusministeeriumi veebilehel ja edastatakse vastavatele erialaliitudele.