Tänavuse, 2024. aasta kalaks osutus ajakirja Kalastaja eestvedamisel asetleidnud interneti rahvahääletusel koha. Käesoleva aasta kala kandidaadi pakkusid välja Eesti Kalastajate Seltsi alla koondunud kalastajad.
Loe edasi: KOHA NIMETATI EESTI 2024. AASTA KALAKS
Eelmisel nädalal leidsid Pühajärve ja Nõuni järves endale uue kodu 9000 kohamaimu. Püüdmiskõlbulikuks saab koha aga alles kolme-nelja aasta pärast.
Loe edasi: NÕUNI JA PÜHAJÄRVE LASTI UUSI ASUKAID
Tuur koeb suurtes jõgedes, noorkalad laskuvad seejärel merre ja kasvavad seal aastaid, et siis umbes 10-15 aasta pärast taas jõgedesse kudema tulla.
Loe edasi: EESTI VETES ON KANDA KINNITAMAS KUNAGI HÄVINUD IIDNE KALA
Värske kalastiku-uuring kinnitab, et Sindi paisu eemaldamine on Pärnu jõe ja tema lisajõgede kalarikkust hüppeliselt kasvatanud ning mitmed paisu tagant kadunud liigid on sinna tagasi tulnud.
Loe edasi: JÕESILM JA VIMB LEIAVAD SINDI PAISU EEMALDAMISE JÄREL TAGASITEE PÄRNU JÕKKE
Laupäeval, 21. mail toimub Padisel ühteaegu hariv ja meelelahutuslik kalapäev, millega tähistatakse üleilmset rändekaladepäeva. Sündmuse tähtkalad on tänavu tuurad, kelle toob kohale RMK Põlula kalakasvatuskeskus. Eesti Loodushoiu Keskus tutvustab nende asustamist ja tolle tegevuse tulemusi.
Loe edasi: PADISEL PEETAVA RÄNDEKALADE PÄEVA KESKMES ON TUURAD
Valitsus kinnitas Keskkonnaministeeriumi ettepanekud, mis kehtestavad kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasud 2022. aastaks.
Loe edasi: JÄRGMISE AASTA KUTSELISE KALAPÜÜGIÕIGUSE TASUD SAID LUKKU
Järgmise aasta harrastuskalapüügivõimalusi kinnitav määrus näeb ette mitu olulist muudatust, mis muudab Peipsi järvel nakkevõrkude jagamise paindlikumaks, kaitseb looduslikku lõhet ja piirab jõevähkide ülepüüki.
Loe edasi: HARRASTUSPÜÜKI OOTAVAD MITMED MUUDATUSED
Repliik
Liivia Mahlapuu. Foto erakogust
Äsja lõppenud valimiste käigus võis palju kuulda erinevaid rohelubadusi, meenutab Liivia Mahlapuu, MTÜ Jägala Kalateed eestkõneleja. „Eestlased on alati olnud uhked oma metsa, loodusrikkuse ja loodusläheduse üle. Me müüme oma metsa turismimagnetina, puutumatut loodust nii välis- kui siseturistidele,” lausub Mahlapuu repliigimõõtu arvamusavalduses, millega teeb pöördumise ministrite, saadikute, ametnike ja rahva poole.
Loe edasi: ETTEVÕTJA HÄVITAB LOODUST – SENTIGI KAHJUST HÜVITAMATA
Aasta kõige olulisematel kalandusläbirääkimistel jõuti kokkuleppele, mille järgi Liivi lahe räimekvoot suureneb, ka kilu saavad Eesti kalurid järgmisel aastal tänavusest rohkem püüda, kuid Läänemere avaosa räimekvoot väheneb kehvas seisus varude tõttu.
Loe edasi: LUXEMBOURGIS ÖÖPÄEVA KESTNUD KALANDUSLÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSED
Täna algaval Euroopa Liidu kalanduse ministrite läbirääkimistel lepitakse kokku 2022. aasta kalapüügikvoodid Läänemerel. Eesti jaoks on eelkõige olulised räime- ja kilukvoodid, kuid ka lõhepüügi võimalused.
Loe edasi: LUXEMBOURGIS LEPITAKSE KOKKU LÄÄNEMERE KALAKVOOTIDES
Maaeluminister peatas oma käskkirjaga ahvenapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuna selleks aastaks eraldatud püügimaht on ammendunud.
Loe edasi: AHVENAPÜÜK PEIPSI, LÄMMI- JA PIHKVA JÄRVEL ON SELLEKS AASTAKS PEATATUD
Vanad võrgud on Peipsi järvel ohuks kaladele ning kaldale uhutuna ka lindudele loomadele. Hoidmaks Peipsi järve kalastikku, korraldavad keskkonnainspektorid traditsiooniliselt kevadeti Peipsi tragimise ehk vanadest võrkudest puhastamise talguid.
Loe edasi: SURMALÕKSUDE HULK VÄHENEB PEIPSIL VISALT
Liivia Mahlapuu: „Palume abi looduse päästmisel Kultuuriministeeriumi käest!”
Loe edasi: JÄGALA JÕE TAASTAMIST TOETAVAID ANNETAJAID TÄNATAKSE AUHINDADEGA
Üha rohkem käib kalal ka naisi. Värskelt valminud uuringu kohaselt koroona-aasta harrastuskalastamist oluliselt ei mõjutanud. Keskmine harrastuskalastaja oli mullu keskealine lõunaeestlasest mees, kes eelistas kala õngitseda kaldalt. Kõige rohkem püüti aga esmakordselt haugi.
Loe edasi: KESKMINE EESTI HARRASTUSKALUR ON KESKEALINE KALDAÕNGITSEJA
Tänasest on sisevetel keelatud püüda haugi, et lasta neil kaladel võimalikult rahulikult kudeda. Merest ei tohi haugi püüda juba märtsi algusest. Mõlemad püügipiirangud kehtivad kuni 30. aprillini.
Loe edasi: HAUGI KUDERAHU VALVAVAD VABATAHTLIKUD
Tänasel valitsuse istungil kinnitati kalapüügieeskirja muudatused, mis seab uued päevalimiidid mitme populaarse kalaliigi püüdmiseks.
Loe edasi: KALAPÜÜGIEESKIRJA MUUDATUSTEGA SEATAKSE HARRASTUSPÜÜGILE UUED PÄEVALIMIIDIDTänavusel lõheliste kudekaitse hooajal panustasid EKS Kalakaitsegrupi vabatahtlikud kalavalvesse rekordilised 5664 tundi. Röövpüüdjaid aitasid nad tabada 17 korral.
Loe edasi: VABATAHTLIKUD KALAKAITSJAD TEGID 5664 TUNNIGA REKORDHOOAJA
Sel nädalal asustati Eesti Loodushoiu Keskuse eestvedamisel Narva jõkke 50 erilise märgisega tuura, kelle teekonda keskuse kalateadlased keeruka tehnoloogiaga teraselt jälgivad. Ligikaudu 400 grammi kaaluvad tuura noorkalad kasvatati RMK Põlula kalakasvanduses.
Loe edasi: NARVA JÕKKE VIIDI 50 TELEMEETRIAMÄRGISEGA LÄÄNEMERE TUURA
Otepää vald esitas Keskkonnaametile taotluse kohamaimude asustamiseks Pühajärve ja Nõuni järve. Oktoobrikuu viimasel nädalal leidiski üle 16 000 kalamaimu uue kodu Otepää järvedes.
Loe edasi: PÜHAJÄRVE JA NÕUNI JÄRVE LASTI KOHAMAIMUSID
Ööl vastu tänast lõppesid Luksemburgis kalandus- ja põllumajandusnõukogu läbirääkimised, mille tulemusena selgusid 2021. aasta kalapüügivõimalused. Kilu- ja lõhesõpradel on põhjust rõõmustamiseks, räimefännid peavad mõnevõrra väiksema kvoodiga leppima.
Loe edasi: RÄIME PÜÜGIKVOOT VÄHENEB OLULISELT
Eile tähistati Padise kloostri kõrval voolava Kloostri jõe ääres ja kloostri sees rahvusvahelist rändekalade päeva.
Loe edasi: Suur pildigalerii: RÄNDEKALADE PÄEV PADISEL
8. septembril lõppesid kahepäevased Läänemere riikide kalandusläbirääkimised (BALTFISH), mida eesistujana juhtis Eesti. Fookuses olid järgmise aasta kvoodid ning pringlite kaitsmine Läänemeres.
Loe edasi: ON VÄGA EBAPROPORTSIONAALNE ASETADA PELETID PAIKADESSE, KUHU PRINGEL SATUB HARVASuur pildigalerii ja video, milles Hans Sollil on Sindi paisu kõrvaldamise järel ning püha üritust lõpetades oma mõtisklus
Nädala eest kogunesid algatusrühma „Sindi pais” kutsel Tori põrgu vastas asuva Pärnu jõe paremkalda aasale kümned inimesed, keda arvati Sindi paisu ja kärestiku mälestusmedali saajate vääriliseks. Samal sündmusel kuulutas algatusrühm oma tegevuse lõpetatuks ja Hans Soll andis sümboolse ametimantli üle Jarko Jaadlale.
Loe edasi: PÜHA ÜRITUS – PÄRNU JÕGI KALARIKKAKS LÕHE- JA FORELLIJÕEKS – ON JÕUDNUD EESMÄRGILE
Hääletus kestis kuni 14. maini.
Esikolmikusse kuuluvad kindlalt ja teisi konkurentsis osalejaid kaugele maha jättes „Võitlus Jägala jõe taastamiseks lõhejõena”, „Sindi paisu eemaldamine” ja „Hiiumaa kalurite päev”.
Loe edasi: EILSE SÜDAÖÖNI VÕIS VALIDA AASTA KALANDUSTEO KONKURSIL RAHVALEMMIKUT
Esmakordselt toimuv aasta kalandusteo konkurss väärtustab Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid. Rahva lemmiku auhinna kandidaatide esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. aprill. Kalandusteo mitterahalised auhinnad antakse välja kahes kategoorias: peaauhind ja rahva lemmiku auhind.
Kandidaadid võivad olla Eesti kalanduse arengusse panustanud üksikisikud, seltskonnad, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, organisatsioonid ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kandidaadiks ei saa esitada konkursi korraldajat või tema tehtud kalandustegusid. Konkursile võib esitada ka enda tegemisi, mis väärivad aasta kalandusteo tiitlit.
Kalandusteo auhind antakse 2019. aasta jooksul tehtud kalandusele kasuliku teo eest, mis
