ON VÄGA EBAPROPORTSIONAALNE ASETADA PELETID PAIKADESSE, KUHU PRINGEL SATUB HARVA

Sügisene räimepüük Kihnu madalal. Foto: Urmas Saard / Külauudised

8. septembril lõppesid kahepäevased Läänemere riikide kalandusläbirääkimised (BALTFISH), mida eesistujana juhtis Eesti. Fookuses olid järgmise aasta kvoodid ning pringlite kaitsmine Läänemeres.

„Eesti huvitub läbirääkimistes ennekõike pelaagilistest liikidest. Positiivne on, et kilu kvooti on järgmisel aastal võimalik tõsta kuni 6% ning Liivi lahe räimekvooti 15%. Samas pole aga avaosa räime olukord kahjuks kiita. Räime biomass on languses, mis tähendab et kvooti tuleb vähendada kindlasti 36%,“ ütles kalavarude osakonna nõunik Kaire Märtin.

Läänemere avaosa lõhekvoot võib pisut tõusta, Soome lahe oma aga langeda. Avaosa tõus on seotud tollega, et on suudetud panna piir ebaseaduslikule lõhepüügile Läänemere lõunaosas. Soome lahe langus tingitud tollest, et kala tagasiheide on kasvanud ning tagasi heidetud osa arvestatakse kvoodist maha.

Kõige keerulisem on Läänemeres tursal ja lääneosa räimel, kelle arvukus on madalseisus. Läänemere keskkond ei sobi enam tursapopulatsioonidele, seda nii soolsuse kui reostuse tõttu.

Pringli populatsioon Läänemeres on äärmiselt ohustatud, noid on järgi jäänud alla 500. Seetõttu on rahvusvahelised mereteadlased välja tulnud väga karmide soovitustega selle liigi kaitseks. Välja on pakutud nende põhielupaikades võrgupüügikeelu alad, kuna pringel jääb võrku ja hukkub. Lisaks on ettepanek üle kogu Läänemere võrgud varustada elektrooniliste peletitega, seda ka aladel, kus pringlit praktiliselt ei esine, sh ka Eesti veed. „Meie hinnangul on väga ebaproportsionaalne panna igaks juhuks peletid ka paikadesse, kuhu pringel satub äärmiselt harva,“ kommenteeris Märtin. Eesti eesmärk eesistujana on tulla välja soovitusega, mis siiski keskendub vaid peamistele pringli elupaikadele.

KU päevatoimetaja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga