Parimuslabor Kuressaares 2022. aastal. Foto: Gert Lutter
19. septembrist 5. oktoobrini vältav Eesti Pärimusmuusika Keskuse Pärimuslabor toob oma kandi pärimusmuusika Iisaku, Mäetaguse, Illuka, Jõhvi, Kohtla-Järve, Maidla, Lüganuse, Kiviõli, Kohtla-Nõmme, Ahtme, Toila, Sillamäe ja Sinimäe koolidesse, kokku 23 õppeasutusse.Detsembris külastatakse Narva koole.
Pildil 2022. aasta üleriigilisest võistumängimisest osavõtjad. Foto: Kärt Petser
Reedel, 21. aprillil Viljandi Pärimusmuusika Aidas 15. korda toimuvale pärimusmuusika võistumängimisele registreeris enim osalejaid kannelde ning lõõtsaliste pillirühma, neile järgnesid poogenpillid, avatud klass, pärimusmuusika puhkpillid ning pärimuslik omalooming.
Eesti Pärimusmuusika Keskus kuulutab välja järjekorras kolmanda Vabariigi Pillimehe konkursi, mille käigus valib publik taas tõelise, eheda vabariigi pillimängija. Konkurss toimub 25. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aidas.
Täna, 21. juulil esilinastub kinos Sõprus dokumentaalfilm „Eesti ETNO armastab“, mis portreteerib noori, kelle väljakujunemise teekonnal mängib olulist rolli pärimusmuusika.
Üleriigiline ja kohalikke muusikuid kaasav Eesti Pärimusmuusika Keskuse kontserttuuralgab 13. juunil mandril, Konguta Rahvamajas ning lõppeb 19. juunil Vormsi Rahvamajas.
1. juunistkuni27. juulini toimubEesti Pärimusmuusika Keskuse aktsioon “Pärimusmuusik aidatrepil”. Eesti Pärimusmuusika Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuhi Kristjan Priksi teatel astub selles vahemikus iga päev kell 13.00 Pärimusmuusika Aidast välja muusik, kes tervitab kohaletulnuid ning mängib mõned pärimusmuusikalood.
Täna ilmub teise hooaja esimene osa Eesti Pärimusmuusika Keskuse poolt ellu kutsutud projektist “Regilaulu podcast”. Eelmise aasta juulikuus alustanud sari on ellu kutsutud, et pakkuda kuulajaile ning lauljatele ehedas esituses Eesti iidseid regilaule, juhtida tähelepanu nende laulude poeetilisele vormile ja laulukõlale ning podcasti vormis leida lauludele tänapäeval uus funktsioon.
Pärimusbändide konkursi võitja Duo Mann ja Juula (Maria Mänd ja Juuli Kõrre). Foto: Annika Vihmann
28. oktoobril neljandat korda toimunud Noorte Pärimusbändide konkursi võitis Duo Mann ja Juula. Pärnust pärit ning hetkel Tartus tegutseva viiuliduo moodustavad Juuli Kõrre ja Maria Mänd. Noorema vanuseklassi parimaks tunnistas žürii Valga Muusikakooli ansambli Kirekind.
Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimunud pärimusmuusika aastaauhindade galal jagati parimatele muusikutele tänavu kaheteistkümnendat korda kätte Etnokulbid. Enim kulpe võitis erinevates koosseisudes Jalmar Vabarna, kes individuaalselt pärjati ka aasta muusiku tiitliga.
Etnokulbid 2020 auhinnatseremoonia. Foto: Eesti Pärimusmuusika Keskus
Täna algaval Pärimusmuusika Lõikuspeol jagatakse kätte aasta ihaldusväärseimad pärimusmuusika auhinnad Etnokulbid aasta jooksul kõige rohkem meelde jäänud muusikutele, -lugudele ja -plaatidele.
Tarmo Noormaa Etnokuklpide galal 2019. Foto: Ako Lehemets
Eile südaöösel lõppenud pärimusmuusika auhinna Etnokulp väljaselgitamisel hääletas rekordarv inimesi. Sel aastal panustas parimate valimisse 3586 inimest. Varasem hääletusrekord pärines eelmisest aastast, mil valimisse ütles oma sõna sekka 3153 hääletajat.
2.–3. oktoobril toimuv Pärimusmuusika Lõikuspidu keskendub tänavu kodumaistele artistidele, pakkudes vaatamiseks-kuulamiseks noori ja värskeid kooslusi, hästi sissetöötanud bände, eriprojekte ja plaadiesitlusi. Oktoobrikuu esimesel laupäeval jagatakse kätte ihaldusväärseimad pärimusmuusika auhinnad – Etnokulbid rahvale aasta jooksul kõige rohkem korda läinud muusikutele, -lugudele ja -plaatidele.
Täna ja homme toimuvad Viljandi lossimägedes pärimusmuusika kontserdipäevad ehk Pärimusa 2.0. Mõlemal päeval samade esinejatega ja sama programmiga Pärimusa alustab kell 14.00 Kukerpillide ja Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitega ning lõpeb öösel kell 02.00 Untsakate saatel. Lisaks astuvad homme ja ülehomme lavale veel Trad.Attack!, Puuluup, Vabariigi pillimees Juhan Uppin, projekt Küla kõlad ning pärimuse kaverbänd 3-4!
25.-28. juulini toimuva Viljandi pärimusmuusika festivali täna avalikustatud mahukast lisaprogrammist leiab 33 õpituba igale vanusele, kuus matka ja ühe “Raadio ööülikooli” avaliku salvestuse. Peale selle toimub enne festivali kaks ETNO laagrit ja kaks festivalikursust, mille käigus saavad huvilised täiendada ja lihvida oma tantsu-, laulu- ja pillimänguoskusi.
Lisaks traditsioonilistele laulu-, tantsu- ja pillimänguõpitubadele leiab tänavuse “Hea lugu!” teemalise festivali lisaprogrammist ka jutuvestmiseteemalise töötoa ja loengu. Nii saab oma jutuvestmisoskusi lihvima hakata kohe esimese festivalipäeva, 25. juuli õhtul kell 18 koos Piret Pääri ja Valdur Mikitaga. Samal päeval kell 21 jagab Raadio Ööülikooli avalikul salvestusel oma mõtteid headest lugudest kirjanik ja tõlkija Indrek Koff.
Otse festivali südames Viljandi Jaani kiriku ees vallikraavis seab end sisse regilaulu pesa “Hõimust hõimu”, kus eeslauljate vedamisel lüüakse iga päev kindlatel kellaaegadel laul lahti.
Praegu üle-eestilisel tuuril oleva ansambli Curly Strings mandoliinimängija Villu Talsi märkis, et selles kontsertsarjas jõuab bänd ka paikadesse, kus üldiselt harva esinetakse. Ta kiitis küladesse kogunenud muusikasõprade kogu hingest kaasaelamist ja külalislahkust, mis sageli väljendub ka kodus valmistatud toidu või omakasvatatud aed- ja puuviljade kinkimises.
Ansambel Curly Strings. Foto: Curly Strings
Villu Talsi sõnul varub Curly Strings piisavalt aega ka kontserdikülastajatega suhtlemiseks. Nii saavad autogrammid jagatud ja ühispildid tehtud.
Kuidas muusikutele ülikuumad ilmad mõjuvad?
Päris raske on laulda ja mängida, kui päike laval näkku või selja taha paistab. Siis tuleb lihtsalt esineda ja higistada. Ilusate ilmadega käivad aga inimesed palju ringi ja külastavad sageli kontserte, mis on väga vahva.
Mitu kontserti ansambli Curly Strings tänavusest suvetuurist on juba toimunud?
Kui ma ei eksi, siis minu arvates seitse (Intervjuu toimus 1. augustil). Kokku koosneb tuur kolmekümnest kontserdist.
7. augustil ootab ees kontsert Sadala rahvamajas. Kuidas suhtute seitsmesse kui õnnenumbrisse?
Seitse on tõesti tore number. Curly Stringsi suvetuur sündis aga tänu „EV 100“ külade programmile. Otsustasime riigile kingituse teha kontsertidega paikades, kuhu me tavaliselt ei jõua. Käivitus Curly Stringsi külade tuuri projekt, millest kogukondade esindajad kinni haarasid ja teatasid huvist meid esinema kutsuda. Kontsertide kuupäevad pandi aga paika marsruuti ja ajagraafikut silmas pidades. Küllap avastavad kaugemalt tulnud inimesed paikades, kus meie kontserdid, mõndagi huvitavat. Kindlasti tasub positiivse uudishimuga ringi vaadata ka Sadalas.
Soome-ugri filmifestivalil (FUFF) saab lisaks soome-ugri lühimängufilmidele nautida kaht pärimusmuusika kontserti. Neljapäeval, 5. juunil kell 21.30 mängib Ain Raal karmoškal (sissepääs prii) ja reedel, 6. juunil kell 20.00 esinevad vennad Johansonid (pilet 4 €).
Esimene rahvusvaheline soome-ugri filmifestival Eestis toimub 4.–8. juunil 2014 Tsiistre linamuuseumis, Misso vallas, Võrumaal. Tsiistre linamuuseumi külakinos jõuab vaatajateni ligikaudu 50 filmi soome-ugri väikerahvaste – handi, vepsa, ingerisoome, udmurdi, handi, seto, mari, liivi – filmitegijatelt. Samuti linastuvad festivalil eesti, soome ja ungari lühimängufilmid ning eksperimentaalfilmide valik kogu maailmast.
Filmifestivali patroon on soome-ugri kultuuri hoidja kirjanik Kauksi Ülle. Festivali korraldavad Nisi Masa Estonia ja Prastuli Selts. Lisainfo: www.fuff.ee, www.linamuuseum.ee
Esimene rahvusvaheline soome-ugri filmifestival Eestis – FUFF (Finno-Ugric Film Festival) toimub 4.-8. juunil 2014 Tsiistre linamuuseumis, Misso vallas, Võrumaal. FUFF on lühifilmifestival, mille eesmärk on tekitada huvi soome-ugri mängufilmide ja eksperimentaalfilmide vastu.
Festivalil linastuvad filmid, mille autorid on soome-ugri filmitegijad ja mis käsitlevad soome-ugri teemasid. Tsiistre linamuuseumi külakinos jõuab vaatajateni ligikaudu 50 filmi soome-ugri väikerahvaste – handi, vepsa, ingerisoome, udmurdi, handi, seto, mari, liivi – filmitegijatelt. Samuti linastuvad festivalil eesti, soome ja ungari lühimängufilmid ning eksperimentaalfilmide valik kogu maailmast – Koreast Saksamaani. Festivali võistlusprogrammis osalevad soome-ugri väikerahvaste filmid.
Festivali raames toimub ka stsenaristika õpituba lühimängufilmide režissööridele ja stsenaristidele. Õpituba juhendavad kirjanik Mart Kivastik Eestist ja režissöör Daniel Erdelyi Ungarist.Kahel festivalipäeval saab lisaks filmidele nautida pärimusmuusika kontserti.
Oktoobrikuus Eesti Pärimusmuusika keskuses toimunud Lõikuspeoks valmis ansamblil Laudaukse kääksutajad uus siidiplaat “KOKKU”. Tegu on ansambli kolmanda plaadiga. Eelmised olid “Ühtelaulmine” (2003), “Õhtu tuleb” (2007).
Laudaukse kääksutajad ütlevad ise oma kolmanda plaadi kohta järgmist: “Meie kolmandal plaadil on kokkusaamisi päris mitu. Siin kohtume meie vanade regilauludega ja mitmes laulus kohtuvad regilaulud uute viiside ja seadetega. Me ei karda lisada uusi viise vanadele regivärssidele kui meie meelest hakkab laul paremini mõne teise viisiga kõlama. Selle plaadi lood on pärit erinevatest Eesti nurkadest ja seotud meie päritoluga. Laulmine toob meid ikka ja jälle kokku. Meid on pikemat aega paelunud Karksi rikkalik pärimus ja sellele plaadile on jõudnud mitmed Karksi laulikutelt pärit laulud. Nüüdseks oleme leidnud Karksi kanti ka oma loomingulise pesa, vana talupaiga, Päikesemäe, mida püüame koos taastada. Sellest on saanud veel üks mineviku ja oleviku kokkusaamise koht. ” Loe edasi: Laudaukse kääksutajad üllitasid pärimusmuusikaplaadi
Tartu Folgiklubi kolmas hooaeg saab alguse 18. septembril kell 19:30. Uuel hooajal on Folgiklubis uus ajakava – alustatakse väikese tutvustusega uuspärimusmuusikast erinevate noorte pärimusmuusikat viljelevate ansamblitega. Sündmuse keskpunktiks olnud autoritundi alustatakse sel hooajal tund aega hiljem – 20:00.
Esimesel korral esinevad uuspärimuse pooltunnis kolm viiuldajat: Marju Varblane, Gloria Kadarpik ja Helin Pihlap! H. Elleri nim. muusikakoolis õppivad viiuldajad astuvad folgiklubis üles särtsakate eesti ja iiri viiulilugudega, pühendades need valitud palad KiReKaKu repertuaarist oma suurepärasele õpetajale.
Autoritunnis tervitatakse Indrek Kaldat koos poja Paul Kristjan Kaldaga.
Indrek on tuntud Eesti muusik, kes on aastate jooksul olnud liige Justamendis, Lindpriides, Kukerpillides, Jääääres ja teistes ansamblites. Indrek vestleb Ants Johansoniga folkmuusikast sellisena nagu seda mõistab läänemaailm. Oma pojaga mängib ta originaallugusid I. Hirve ja T. Pabuti tekstidele.
Kolme päeva eest Haapsalu joogafestivalilt naasnud, ei saanud hoogu maha ja tuli tahtmine ka Viljandi pärimusmuusika festivalil „Püha müristus“ ära käia. Kummastki sündmusest pole varem juhust olnud osa saada. Jooga muutus igatahes varasemast palju lähedasemaks. Nüüd siis pärimusmuusika… Püha müristuse teema pidi tähendama midagi sellist, et väga suur osa pärimusmuusikast meil ja mujal maailmas on tugevalt seotud pühade tähistamise rituaalidega.
Folgi avapidu oli paljutõotav – rahvas voogas nagu suur jõgi Kaevumäe suunas. Suuri vaevu õnnestus nihkuda lava eest läbi ja taganeda turvameeste kätevibutuste juhatusel vastu kivimüüri, sest kohe sõitis hobukaarikutega rahvast kahte lehte surudes kohale rändteater Vaba Vanker, kes tahtis hobuseid sealsamas ka ümber pöörata. Keegi rataste alla ei jäänud ja pidu algas õnnelikult. Rändteater pakkus nägemust vanadest eesti muinasjuttudest ja pärimusmuusikast. Tulijaid tervitas nii linnapea Loit Kivistik kui festivalipealik Ando Kiviberg ja presidente oli koguni kaks – Toomas Hendrik Ilves ja tema Läti kolleeg Andris Bērziņš. Lätlastelt saadi kingituseks 1888.a valminud ja üle poolesaja kilo kaaluv Liivimaa ajalugu koondav album „Terra Mariana 1186-1888“ („Maarjamaa“) täpne jäljend.
Meie president Ilves alustas oma kõnet kolmes kohalikus keeles ehk siis eesti, läti ja leedu keeles, tänades avaesinejat Julgi Staltet. Presidendid leidsid, et kahel riigil on palju ühist ja et järgmisest aastast on rahagi ühine. Loe edasi: Kuidas ma Viljandi Folgil käisin
Neljapäeval, 18. juulil algav IX Hiiumaa pärimusmuusikafestival Hiiu Folk lõpeb pühapäeval, 21. juulil kirikukontsertide päevaga, mis kätkeb endas seitset kontserti erinevates kirikutes üle kogu saare.
„Üks Hiiu Folgi pikaajalisi traditsioone on lõpetada festival pühapäevase kirikukontsertide päevaga, mille jooksul toimub ühel päeval üle kogu saare peaaegu katkematus järjekorras rida kirikukontserte,” ütleb kirikukontsertide päeva juht Eike Vellend.
Kirikukontsertide päev saab alguse kell 11 Käina kirikuvaremetes, kus esineb ansambel Robirohi, kes teeb bluegrass-muusikat ning esitab ka
gospellaule, rahvalikke palasid ja swingihõngulist kantrit. Vihma korral on kontsert Käina huvi- ja kultuurikeskuses. http://www.hiiufolk.ee/esinejad/2013/robirohi.html
Kell 16.45 annab Reigi kirikus kontserdi Tartust pärit ansambel Keshet, kelle repertuaaris on traditsioonilised vaimulikud ja nüüdisaegsed heebreakeelsed laulud. http://www.hiiufolk.ee/esinejad/2013/keshet.html
Kell 20.15 saab Pühalepa kirikus kuulata jazzilauljatar Helin-Mari Arderit, kes on seekordsele kontserdile kaasa võtnud sõbrad Siim Aimla, Teet Raiki ja Marti Tärni ning lubab esitada kindlasti ka mõne Hiiumaal suvitanud onu Ott Arderi tekstile kirjutatud laulu oma värskelt plaadilt. http://www.hiiufolk.ee/esinejad/2013/helin-mari-arder-ja-sobrad.html
Kell 22 paneb tänavusele Hiiu Folgile punkti seitsmest naisest koosnev ansambel Tuli Taevast, kes viljeleb lihtsat rahvamuusikat pisut ebaharilike ja arhailiste pillidega, nagu simbel, harf, gittern, ukulele jms. http://www.hiiufolk.ee/esinejad/2013/tuli-taevast.html
Et kirikukontserdid on läbi aegade olnud festivalil väga populaarsed, tasub huvilistel arvestada, et siseruumides toimuvate kontsertide kohad on piiratud ning aegsasti tasub kohal olla.
IX pärimusmuusikafestival Hiiu Folk toimub 18.–21. juulil 2013. Kõigi esinejate ja ettevõtmiste kohta leiab rohkem infot Hiiu Folgi kodulehelt www.hiiufolk.ee, kus on väljas ka päevakavad, matkamarsruudid ning kõiksugust muud infot.
Avamine kell 12. Päevajuht Jaune Kimmel. Žüriis: Ingrid Rüütel, Contra, Sandra Sillamaa, Juhan Uppin, Arno Tamm.
Töötoad:
– Rahvusliku käsitöö nippe õpetab Anu Pink.
– Kangastelgedel koome kõik koos taas pika kaltsuvaiba – OÜ Kangaspuu.
– Djembede töötoas trummeldab Ian Mikael Kirss.
– Looduse Teekambris pajatab lugusid Mall Värva.
– Maakunsti saladusi avastatakse Tiina Kivimäe abil.
– Aasta loomast hundist jutustab Peep Männil.
Filmitoas vaatame filmi “Regilaul – laulud õhust (Regilaul Songs of the Ancient Sea)”, Ulrike Koch, Šveits, Eesti 2011.
Kell 19.30 eripreemiate üleandmine.
Kell 20 jätkub pidu ansambliga Väikeste Lõõtspillide Ühing.
Fotomeenutus 2009. aasta muusikalaadast foto: Sõmerpalu valla kodulehekülg
16.märtsil toimub Sõmerpalu vallas Osula koolimajas muusikalaat 2013„Pärimusmuusikast levimuusikani“
Muusikalaat 2013 „Pärimusmuusikast levimuusikani“ avab võimaluse osalejatel tutvuda ja koos musitseerida teiste maakondade muusikute ning huvilistega. Muusikalaat tutvustab kohalikel traditsioonidel põhinevat rahvamuusikat, rahvapille, rahvalaule ning kaasaegsemat muusikat. Samalaadne üritus on edukalt toimunud Sõmerpalu vallas juba kahel korral 2009 ja 2010 aastal.
Muusikalaada raames toimuvad õpitoad, kus on võimalus tutvuda erinevate muusikainstrumentidega. Üles astuvad ka erinevad muusikud.
Kohal on pillimüüjate infoletid ja pillid ning samas on võimalik osta, müüa, vahetada seismajäänud muusikariistu.
Päeva lõpetab konkurss „ Muusik 2013“, kus selgitatakse Võrumaa parimad üksikpillimehed ja pillimuusikaga tegelevad kollektiivid. Antakse välja ka eriauhinnad tublimatele pillimeestele ja kollektiividele. Auhinnaks on pillipoodide kinkekaardid.